AMD – Maakula degeneratsioon (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=180 (20.09.16) Blue Light and Macular Degeneration. Blue light exposed. http://www.bluelightexposed.com (20.09.16) Burnie, D. (1995). Inimkeha. London: Dorling Kindersley. Nägemine. (2006). Väike entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Aru, L. (koost). (2009). Silm. Eesti maaelu entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Galloway, N.R., Amoaku, W.M.K., Galloway, P.H., Browning, A.C. (2006). Common Eye Diseases And Their Management. London: Springer. Heiting, G. (2016). Blue Light: Bad for your eyes? http://www.allaboutvision.com/cvs/blue-light.htm (20.09.16) Kuidas kaitsta silmi digiseadmetest kiirguva sinise valguse eest? (2016). Ksa Silmakeskus. http://www.ksa.ee/ksa-blogi/kuidas-kaitsta-silmi-digiseadmetest-kiirguva-sinise-valguse-eest (20.09.16) Kuiva silma sündroom. (2016). Eesti Nägemistervisekeskus
4 Silmamuna koostiseks on veel läbipaistev sisu ja abielundid. (Silmalaud, pisaraaparaat ning silmalihased). (Aru 2009). Välisteks silma osadeks on silmalaud, mille tööülesanded on: silmade kaitsmine mehhaaniliste vigastuste ja liialt ereda valguse eest ning silmade puhastamine sinna sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed, mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine Eesti Entsüklopeediast tsiteerituna on nägemine ,,võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis." (Nägemine 2006). Võrkkestas ehk reetinas asuvad valgustundlikud rakud ja fotoretseptorid ehk nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget
ru>, Ljubov
Morozova
loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Dexter Pärineb Iirimaalr ja on kõige väiksem lihaveisetõug- lehmad 300...320 kg, pullid 400...440 kg. Väikese kogu kohta on kereosa küllaltki massiivne. Värvuselt tavaliselt mustad, mõnedel esineb ka punakaspruuni varjundit. Mõne lehma aastane piimatoodang võib ületada kehamassi isegi kümnekordselt . Seetõttu ei lõpe vaidlus, kas tõug on liha- või piimatüübiline. Gallovei Pärineb Sotimaalt Galloway maakonnast . On kogu maailmas laialt levinud. Suuruselt keskmised. Värvuselt põhiliselt mustad, vähesel määral ka punaseid, kollakashalle ja pruune, sarvedeta. Iseloomult vaiksed ja kuulekad,võivad olla aastaringselt karjamaal. Liha kvaliteetne, marmorjas, õrn, mahlane. EESTIS KASVATAVAD LIHAVEISEDTÕUD Eestis on registreeritud 13 lihaveisetõugu. Neist arvukamalt on esindatud Hereford, Aberdiin- angus ja Limusiin. Nende tõugude hulgas on nii puhtatõulisi kui ka ristandeid.
Näiteks Taanis ei olnud pikka aega näha ühtegi lihaveist õues, kõiki peeti sisetingimustes, vaid viimastel aastatel on hakatud neid välja tooma. Seda ka tänu loomakaitse seaduste karmistamisele. Kõikidel vesiste tõugudel on oma plussid ja miinused toon siin välja mõned tõud, mis on natukene eksootilisemad. Tabel maailma lihaveiste tõud Belgian Blue Han-u Santa Gertrudis Boran Australian Galloway Romagnola Brahman Charbray Australian Brangus Florida Cracker Red Poll Brangus Belmont Red Hereford Simmental Pineywoods Beefmaster Gascon cattle Romosinuano Pinzgauer Australian Braford Droughtmaster Chianina Red Angus Black Hereford Nelore Shorthorn/Beef Shorthorn Tabapuan Belted Galloway Gelbvieh Salers Texas Longhorn
developed an Irish conquest myth around the ancestor of the contemporary royal dynasty, Cined mac Ailpn (Kenneth MacAlpin). From a base of territory in eastern Scotland north of the River Forth and south of the River Oykel, the kingdom acquired control of the lands lying to the north and south. By the 12th century, the kings of Alba had added to their territories the Anglic-speaking land in the south-east and attained overlordship of Gaelic-speaking Galloway and Norse-speaking Caithness; by the end of the 13th century, the kingdom had assumed approximately its modern borders. However, processes of cultural and economic change beginning in the 12th century ensured Scotland looked very different in the later Middle Ages. The stimulus for this was the reign of King David I and the Davidian Revolution. Feudalism, government reorganisation and the first legally defined towns (called burghs) began in this period. These institutions and
Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseeruminse all tuleb mõista organismi morfoloogiliste,füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organid diferentseeruvad ning neil tekivad uude funkt-id
nime EHF. Lehmade tunnused paranesid. Eesti mustakirjute lehmade osakaal kõige suurem. *EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) – aretatud kohaliku tõu ristamisel angli(Saksamaa) ja taani punase tõuga. Hiljem ameerika šviits ja punasekirju holstein. Moodustavad Eestis 1/3 veiste koguarvust. *EESTI MAATÕUG (EK) – aretatud lääne-soome tõugu kasutades. 0,4% kogu veiste üldarvust. LIHATÕUD *HEREFORD-aretati välja Inglismaal. *ABERDIIN-ANGUS-aretatud Ida-Šotimaal *GALLOWAY-aretatud Šotimaal *LIMUSIIN-aretatud Lõuna-Prantsusmaal *ŠAROLEE-aretatud Pranstusmaal HELE AKTIVEEN-Prantsusmaal *Piemont-Itaalia SIMMENTAL-Šveits KONSTITUTSIOON JA EKSTERJÖÖR *Konstitutsioon-põhikehaehitus, tähtsamate morfoloogiliste ja ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkusest ja keskkonnatingimustest KULEŠOV: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon-rasv-ja lihaskude vähearenenud, luustik, hingamis, vereringe ja piimanäärmed hästi arenenud
wikipedia.org/wiki/Norilsk_Nickel · (Keskkonnaabi. Erik Puura. Tartu Ülikool). Kättesaadav 03.02. 2012 http://erikpuura.wordpress.com/2008/01/07/10-maailma-koige-reostatumat-piirkonda/ · (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia). 1. McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 1 (AANO). Lk 6772. ISBN 0071441433 2. Likens, G. E., W. C. Keene, J. M. Miller and J. N. Galloway. 1987. Chemistry of precipitation from a remote, terrestrial site in Australia. J. Geophys. Res. 92(D11):13,299-13,314. 3. Kemling, Melissa. L. (2005). Acid Rain. Entsüklopeedias J. E. Oliver (Toim.), Encyclopedia of World Climatology (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 14. ISBN 1402032641 Kättesaadav 03.02. 2012 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed · (Bioneer 2009, Katrin Lipp) Kättesaadav 03
Belgia sinine Kuulub keskmiste tõugude hulka lehmad 850900 kg, pullid 11001250 kg Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis Luustik suhteliselt nõrk Rümba kõrge kvaliteet; tapasaagis üle 70% Väga raske poegimine, toimub eranditult keiserlõike abil Ristandid poegivad normaalselt, kui nende emadel puudub topeltlihas Kasutatakse laialdaselt piimatõugudega ristamisel Gallovei Pärineb Sotimaalt Galloway maakonnast Algul kasvatati piima tootmise eesmärgil, hiljem liha tootmiseks Suuruselt keskmised Värvuselt põhiliselt mustad, vähesel määral ka punaseid, kollakashalle ja pruune Sarvedeta Aluskarv tihe ja pealiskarv pikk Pikaealised Lehmal palju piima Iseloomult vaikne ja kuulekas Võib olla aastaringselt karjamaal, külmakarmatud Sobib ristamiseks Liha kvaliteetne, marmorjas, õrn ja mahlane 32. Eesti piimaveisetõud eesti maatõug, eesti punane, eesti holstein
Värvus on valdavalt punane erinevate toonidega. Tüüpilised on pikad sarved, kuid maailmas on levinud ka nudid herefordid. Eestisse toodi 1978.a ning peeti rohkem 1980-ndatel aastatel, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. ABERDIIN-ANGUS – väikesekasvuline tõug on aretatud Ida-Šotimaal. Loomad on musta värvi ja nudid. Kehaehituselt on kompaktsed, tugevad ja vastupidavad. Iseloomult on rahulikud. Tõug on levinud üle maailma. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. aastal. GALLOWAY – pärineb Šotimaalt, mistõttu ta on kohanenud külma ja niiske kliimaga. Veised on vastupidavad, tugevad ja robustse kehaehitusega. Värvuselt on valdavalt mustad, vähesel määral on ka punaseid, kollakashalle ja pruune. Sarvedeta. Meie kliimavöötmes on vähe perspektiivne. Eestisse osteti esmakordselt 2006. aastal. LIMUSIIN – aretatud Lääne-Prantsusmaal. Värvuselt kuld- või helepruunid. Väga hästi on arenenud tagakeha
Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Neid märgiseid pärandavad herefordid ka ristamisel järglastele. Tüüpilised on pikad sarved, kuid maailmas on levinud ka nudid herefordid. Eestis peeti hereforde rohkem 1980-ndatel aastatel, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Aberdiin-angus: väikesekasvuline tõug on aretatud Ida-Sotimaal. Loomad on musta värvi ja nudid. Kehaehituselt on kompaktsed, tugevad ja vastupidavad. Iseloomult on rahulikud. Tõug on levinud üle maailma. Galloway: tõug on kujundatud Sotimaa, mistõttu ta on kohanenud külma ja niiske kliimaga. Veised on vastupidavad, tugevad ja robustse kehaehitusega. Värvuselt on valdavalt mustad, kuid enamusel loomadel on karvastiku tipp mahagonivärvi, mis annab üldmuljes pruunika tooni. Meie kliimavöötmes on vähe perspektiivne. Limusiin: aretatud Lääne-Prantsusmaal. Loomad on punast värvi, mis varieerub heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Väga hästi on arenenud tagakeha
Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. Hereford – pikaealised, hea tervisega, rahulikud, hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Pikad sarved või nudid. Eestisse toodi 1978.a Aberdiin-angus – väikesekasvuline, rahulikud, tugevad, vastupidavad, nudid. Eestisse toodi 1994.a. Galloway – kohanenud külma ja niiske kliimaga, vastupidavad, tugevad, nudid. Eestisse toodi 2006.a. Limusiin – väga hästi arenenud tagakeha, kasvukiirus on suur, poegimisraskusi esineb vähe. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 1995.a. Šarolee – kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2000.a. Akviteeni hele – Väga heade lihajõudlusomadustega, võimas lihastik (välimikus), iseloomulik on topeltlihastik laudja osas. Sarvedega või nudid
Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Neid märgiseid pärandavad herefordid ka ristamisel järglastele. Tüüpilised on pikad sarved, kuid maailmas on levinud ka nudid herefordid. Eestis peeti hereforde rohkem 1980-ndatel aastatel, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. ABERDIIN-ANGUS Väikesekasvuline tõug on aretatud Ida-Sotimaal. Loomad on musta värvi ja nudid. Kehaehituselt on kompaktsed, tugevad ja vastupidavad. Iseloomult on rahulikud. Tõug on levinud üle maailma. GALLOWAY Tõug on kujundatud Sotimaa, mistõttu ta on kohanenud külma ja niiske kliimaga. Veised on vastupidavad, tugevad ja robustse kehaehitusega. Värvuselt on valdavalt mustad, kuid enamusel loomadel on karvastiku tipp mahagonivärvi, mis annab üldmuljes pruunika tooni. Meie kliimavöötmes on vähe perspektiivne. LIMUSIIN On aretatud Lääne-Prantsusmaal. Loomad on punast värvi, mis varieerub heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad
MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused. aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. ENAMLEVINUD LIHAVEISETÕUD :HEREFORD, ABERDIIN-ANGUS, GALLOWAY , LIMUSIIN SAROLEE , BELGIA SININE TÕUG ,PIEMONTI TÕUG 6. VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR 7.LINEAARNE HINDAMINE hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelep., välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmä: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne.
Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Lihatõud lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Enamlevinud lihaveisetõud: (hereford, aberdiin-angus, galloway , limusiin, sarolee , belgia sinine tõug, piemonti tõug). 7) KASVU JA ARENGU MÕISTE. ABSOLUUTNE JA SUHTELINE JUURDEKASV Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas (diferentseerumine ja morfogenees). Areng on organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseerumise all tuleb mõista organusmi morfoloogiliste, füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis
Lehmade udarad on hästi välja arenenud. Mõne lehma aastane piimatoodang võib ületada kehamassi isegi kümnekordselt . Seetõttu ei lõpe vaidlus, kas tõug on liha- või piimatüübiline. Eestis puhtatõulisi dextereid ei ole. Pärnumaa miniloomade talus on turistidele näitamise eesmärgil eesti maatõugu lehmad seemendatud dexteri tõugu pulli spermaga. Vältaval ristamisel tahetakse saada puhtatõulisi dextereid Gallovei *Pärineb Sotimaalt Galloway maakonnast. On kogu maailmas laialt levinud. Vana tõug, tunti juba 16. sajandil. Algul kasvatati piima tootmise eesmärgil, hiljem liha tootmiseks. Suuruselt keskmised. Värvuselt põhiliselt mustad, vähesel määral ka punaseid, kollakashalle ja pruune. Hiljem ilmus Uus-Meremaale eksporditud loomadel kere ümber lai valge triip, arvatavasti ristamisel geneetilise mutatsiooni tulemusena. Esimene tõuraamat ilmus 1877. aastal, valge triibuga loomadel 1921. aastal. Loomadel on aluskarv tihe
annaabi.ee 
