Küünis virnastatakse hein kogu virna kõrguses (5m) korraga. Pressitud heina virnastamisel tuleb pallid paigaldada ülekattega, et ei tekiks õhukanaleid, mille kaudu õhk kasutult väljuks. Selliste kanalite avastamisel ventileerimisel tuleb need lahtise heinaga täita. 5-10 kg soola lisamine 1 tonnile heinale võimaldab heina säilitada 2-3% võrra niiskemana. Lutserni ja ristiku puhaskülvidest on tänapäeval otstarbekam valmistada kuivsilo , mitte heina. Neid niidul säilituskuivaks kuivatades on varisemiskaod väga suured. Küünis ventileerida on võimalik, kuid siis tuleb vähendada kihtide paksust. Heinavirna kuivuse kindlakstegemiseks tuleb siis, kui ventilaator on vähemalt 6 tundi seisnud, see käivitada ja liikuda kerges riides üle virna. Kui virnast läbitulev õhk on kohati isekuumenemisele iseloomuliku lõhnaga ja ümbritsevast õhust soojem, või kui virna peal on
Hobused on taimtoidulised loomad, kes söövad päeva jooksul sageli ja vähe korraga, sest neil on väike magu. Sööt jagatakse kolme rühma: · koresööt: rohi, hein, kuivsilo, põhk; · jõusööt: kaer, oder, suhkrupeedikuubikud; · mahlakad söödad on maiuspalad nagu õunad ja porgandid Ka soola tuleb talle anda. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Kinnisperioodil tuleb lehmi sööta mõnevõrra tugevamini kui on otseselt tarvis lehma enda elatuseks ja loote kasvatamiseks. See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks. Sööta tuleks kinnislehmi ainult heakvaliteediliste söötadega. Hallitanud, riknenud söötade söötmisel võib tiinetel lehmadel tekkida abort. Ei tohi sööta ka külmunud silo. Põhisöötasid (hein, silo, kuivsilo, põhk) söödetakse samadel alustel kui lüpsikarjalegi, ainult silokogused on tavalisest väiksemad. Jõusööta antakse vähem 2…3 kg päevas. 11) Piimakarja suvine söötmine. Suvisele söötmisele peab kevadel eelnema nn kevadine siirdeperiood – üleminekuperiood talviselt söötmiselt suvisele. See peaks kestma paar nädalat. Sel perioodil lehmi harjutatakse järk-järgult suvise söödaratsiooniga. Lisaks värskele rohule antakse laudas toorkiurikast kuiva heina või kuivsilo
olema lauda ligidal, muidu kulub palju söödaenergiat liikumiseks. Suvisele söötmisele peab kevadel eelnema nn kevadine siirdeperiood s.o üleminekuperiood talviselt söötmiselt suvisele. See peaks kestma paar nädalat. Sel perioodil lehmi harjutatakse järk-järgult suvise söödaratsiooniga. Esimestel päevadel karjatatakse ainult mõni tund, karjatamise aega järk- järgult pikendatakse. Lisaks värskele rohule antakse laudas toorkiurikast kuiva heina või kuivsilo. See hoiab ära lehmadel ägeda kõhulahtisuse ja piima rasvasisalduse languse. Lehmade suvisel karjatamisel on oma eelised, kuid ka puudused. Eelised: · Söötmine on odav, lihtne. Jääb ära loomadele sööda etteandmine, sööda konserveerimine. Lehmad ise lähevad karjamaale sööda juurde. · Lehmad liiguvad värskes õhus, mis tugevdab nende tervist, pikendab eluiga. On ka loomakaitse seisukohalt loomale kõige vastuvõetavam pidamise viis. Puudused:
Normatiivse söödavajaduse järgi arvutamisel ei võeta arvesse loomade saagi kogumiseks, temperatuuri hoidmiseks, söömiseks, Siin ahven emajõest (kolhoos), hapnik sai otsa. Silo Silo on parandab söögiisu, soodustab seedeprotsesse, rahuldab toitainete vajaduse, vitamiinida ja mineraalainete vajaduse. Kaod tootmisel: heinal 40-50%, Silol 25-30%, kuivsilol 15-25%, konservsilol 8-12%. Põllul kuivatamis niiskus- Närbsilo: 65-75%, kuivsilo 45-55%, Ventilaatoril hein- 35-45, pallitutlt 30-35%, redelitele 40-50%, maas lõppkuivaks 17-20%. Veiste söödaratsioonis saab täita poole kvaliteetse siloga. Lehmadele 9-12 tonni head silo. Et selliseid kvaliteedi nõudeid täita, peab silo tegema kvaliteetsest materjalist. Rohu toitaine sisaldus ja seeduvus langeb kiiresti. Optimaalsest ajast hilisem niitmine vähendab toorproteiini sisaldust. esimese niiteperioodillangeb toorproteiini sisaldus kuni 0,5 % päevas
V 2,26 VI 2,65 Tabel 5.4. Lauplaaduri КУН-10 tehnilised andmed Nr. Näitaja Andmed 1. Tõstevõime, kg 500 2. Jõudlus, kg/s - 3. Maksimaalne 12,0 4. Silo 7,8 5. Kuivsilo 3,8 6. Jõusööt 0,8 7. Laadimiskõrgus, m 3,5 8. Pikkus, mm 6420 9. Laius, mm 2930 10. Kõrgus, mm 2485 13 Tabel 5.4. järg 11. Täituri maht, m3 0,75 12
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja e...
Bioloogiline kasutatakse elusaid putukaid Hein loomasöödana Veiste ja teiste rohusööjate loomade põhitoidu konserveerimise üldmeetod on heina tegemine. Hein on kuivatatud rohusööt. Selleks, et hein säiliks, peab ta kuivaine sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Meil on põldhein ja niiduhein, loodusliku heina osatähtsus on vähene. Heina söödetase veistele, hobustele ja lammastele. Põhisöödaks on silo või kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse
Suvel: rohi ja hein. Hobust tuleb sööta vähemalt kolm korda päevas ning söötmiskorrad jagada võimalikult ühtlaselt kogu päeva peale. Päeval peaks söötmisvahe olema 6-7 tundi ja öine vahe kõige rohkem 10-12 tundi. Kõrreliste hein, proteiinisisaldus peab olema kontrolli alla, seega ristikut ettevaatlikult.( Ees-ja Kesk Aasias on põhitoidus lutsern.) Kõrreline hein tagab seedearengu ja kõhu täituvuse .Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha. Silo: kuivsilo-hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo) Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg
Närbsilo – Tegemiseks tuleb niidetud rohumassi närvutada kuni kuivaine sisaldis on ca 33-35%. Sileeritav mas tuleb tihendada ning hermeetiliselt sulgeda. Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta. Heina ja silo värvus ja lõhn – Hästi sileeritud rohi on käärimisel läinud kollakasroheliseks nõrgalt käärinud silo on tumerohelise värvusega. Väärtuslik hein on hallikasroheline, kaua maas olnud hein on pleekinud heleda värviga ning vihma saanud hein on tumeda värvusega. Hästikäärinud silo on 5 hea lõhnaga
lähitulevikus plaanis suurendada loomade arv 70 põhikarja uteni. Maad on talu ümbruses kokku 25 ha, kus toimub karjatamine ja kogutakse vajalik sööt loomadele. Plaanis on maad juurde osta või rentida. Kuna maad on piisavalt, siis suvisel aja on lambad karjamaal, kus neil on ka varjumise võimalus. Talvel on loomad laudas, kuid neil on võimalus minna ka lauda lähedal asuvale karjamaale. Loomi söödetakse oma maalt kogutud söödaga, milleks on hein ja kuivsilo. Lisaks saavad loomad veel lisasöötasid, milleks on mineraalained sool ja jõusööt. Lambaid pügatakse üks kord aastas ning pügamisteenus ostetakse sisse Turustamine Tegelen peamiselt liha turustamisega. Loomad müün, kui nad on saavutanud kehamassi 40-50 kg selleks ajaks peaksid nad olema alla 12 kuu vanused. Müün nii elusalt lihakombinaati, kui ka lihana otse tarbijale. Elusmüük toimuks Otepää lihatööstusele see on kõige lähemal ja
selgrootutest. Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümarusse. Sel viisil hangib seen lämmastikku. Tihti müüakse austerservikute nime all ka erinevat värvi (nt. hallide, siniste, kollaste, roosade või valgete) kübaratega sugulasliike Austerservik Austerservik on kõige kergemini kasvatatav seen. Tema saamiseks sobib rämpspuit, puidu-, paberi- ja kartongijäätmed, kõrkjad, pilliroog, teravilja-, rapsi- ja heintaimede põhk, vana hein või kuivsilo. Austerservikud kasvavad ka puupakkudel ja kändudel. Sooja ruumi (10-16 C) olemasolu korral on põllu- ja aiatöödest vaba sügis-talvine aeg sobivaim seente kultiveerimiseks, sest putukate puudumine tagab seeneussidest puutumatu toodangu. Põhu ja lehtpuusaepuru kasutamisel piisab nende keeva veega ülekallamisest ning paaritunnisest kuuma vee all hoidmisest enne nõrutamist. Jahtunud toorme sisse segatakse ühtlaselt umbes 4-5 % seenejuuretist, milleks on steriilsetes
Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid. Kinnisperioodil tuleb lehmi sööta mõnevõrra tugevamini ning ainult heakvaliteediliste söötadega. Põhisöötasid söödetakse samadel alustel kui lüpsikarjalegi. Jõusööta ja silo vähem. Piimakarja suvine söötmine. Kevadine siirdeperiood – üleminekuperiood talviselt söötmiselt suvisele!! (paar nädalat) Lisaks värskele rohule antakse laudas toorkiurikast kuiva heina või kuivsilo. Mai lõpul juuni alguses minnakse täielikult üle karjamaasöödale. Tuleb mõõdukates kogustes ka jõusööta juurde anda. 1 kg piima kohta 500 g jõusööta. Suve keskel tuleb hakata lehmadele andma etteniidetult mitmesuguseid lisahaljassöötasid (haljas põldhein, haljassegatis, -mais). Joogivesi peab olema kättesaadav. Lehm joob päevas, olenevalt ilmastikust 60…70 l, isegi 100 l vett. Vasikate söötmine ja hooldamine sünnist kuni kuue kuu vanuseni.
söödaenergiat liikumiseks. Suvisele söötmisele peab kevadel eelnema nn kevadine siirdeperiood s.o üleminekuperiood talviselt söötmiselt suvisele. See peaks kestma paar nädalat. Sel perioodil lehmi harjutatakse järkjärgult suvise söödaratsiooniga. Esimestel päevadel karjatatakse ainult mõni tund, karjatamise aega järkjärgult pikendatakse. Lisaks värskele rohule antakse laudas toorkiurikast kuiva heina või kuivsilo. See hoiab ära lehmadel ägeda kõhulahtisuse ja piima rasvasisalduse languse. Lehmade suvisel karjatamisel on oma eelised, kuid ka puudused. Eelised: • Söötmine on odav, lihtne. Jääb ära loomadele sööda etteandmine, sööda konserveerimine. Lehmad ise lähevad karjamaale sööda juurde. • Lehmad liiguvad värskes õhus, mis tugevdab nende tervist, pikendab eluiga. On ka
Küünis virnastatakse hein kogu virna kõrguses (5m) korraga. Pressitud heina virnastamisel tuleb pallid paigaldada ülekattega, et ei tekiks õhukanaleid, mille kaudu õhk kasutult väljuks. Selliste kanalite avastamisel ventileerimisel tuleb need lahtise heinaga täita. 5-10 kg soola lisamine 1 tonnile heinale võimaldab heina säilitada 2-3% võrra niiskemana. Lutserni ja ristiku puhaskülvidest on tänapäeval otstarbekam valmistada kuivsilo , mitte heina. Neid niidul säilituskuivaks kuivatades on varisemiskaod väga suured. Küünis ventileerida on võimalik, kuid siis tuleb vähendada kihtide paksust. Heinavirna kuivuse kindlakstegemiseks tuleb siis, kui ventilaator on vähemalt 6 tundi seisnud, see käivitada ja liikuda kerges riides üle virna. Kui virnast läbitulev õhk on kohati isekuumenemisele iseloomuliku lõhnaga ja ümbritsevast õhust soojem, või kui virna peal on
poolt või siis ka teatud määral suurte karjade pidamisel(kinnis- ja haigete loomade ning vasikate väetise asendada haljas väeti sega. Mittehappelisel mullal sobib selleks valge mesikas. söödana) Seemnesegud: 1) punane ristik ja põldtimut Silo liigid: pallsilo, märgsilo, kuivsilo, närbsilo. 2) roosa ristik ja põldtimut Silo on parem sööt, sest tema proteiinisisaldus on suurem kui heinal. 3) itaalia raihein (on vaja käsutada rohkesti lämmastikväetist)
VI 2,65 Tabel 5.4. Lauplaaduri -10 tehnilised andmed Näitaja Andmed Tõstevõime, kg 500 Jõudlus, kg/s - Maksimaalne 12,0 Silo 7,8 Kuivsilo 3,8 Jõusööt 0,8 Laadimiskõrgus, m 3,5 Pikkus, mm 6420 Laius, mm 2930 Kõrgus, mm 2485 11 Tabel 5.4. järg
Mõõdukas nuum - talled tapetakse 6-7 kuuselt. Põhisööt on karjamaarohi, pärast võõrutamist lisatakse 0,5kg jahu + 4-5kg rohtu või juurvilja. Lammaste söödad Peenkõrreline looduslik hein - parim puisniidul kasvanu. Uttedele 1,2 kg ja jääradele kuni 3 kg/päevas. Talus liskas lehissööt paju-, kase- või tammevihad, männioksad. Kartul 1,5-3 kg päevas - nuumlambale keedetult. Silo- 3-4 kg. Kui on kuivsilo 2-3kg, siis heina polegi vaja. Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati Loomsed söödad - ei anta. Suvel karjatatakse koplis heinamaa peab olema kuiv muidu tuleb maksekaan. Lihajõudlus
Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi. Söötade põhirühmad: 1) koresöödad, 2) jõusöödad; 3) mahlakad söödad. Koresöödad: koosnevad taimede vegetatiivosadest. Koresöödad kindlustavad mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning annavad organismile tarvilikku energiat. Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk. Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Talviseks põhisöödaks on silo. Jõusöödad: suure energiasisaldusega ja sisaldavad rohkesti toorproteiini. Veesisalduse järgi jaotatakse kontsentreeritud söötasid kuivadeks ja märgkontsentraatideks. Funktsionaalselt jaotatakse kontsentraadid energia ja proteiinisöötadeks. Kõige rohkem kasutatakse suure kuivainesisaldusega jõusöödakomponentidest odrajahu
· Koresööt · Sööta, mis koosnevad taimede vegetatiivosadest, nimetatakse koresöödaks. · Kvaliteetse koresööda energiasisaldus kuivaines ei ületa tavaliselt 10 MJ/kg. · Koresöötadel on veise jaoks kahene funktsioon: kindlustada mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning anda organismile tarvilikku energiat · Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk · Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Eristatakse kultuur- ja looduslikke karjamaid. · Olenevalt rohu liigilisest koostisest ja kasvufaasist sisaldab see 1829% kuivainet, milles on 1933% toorkiudu, 912 MJ/kg metaboliseeruvat energiat, 70100 g/kg metaboliseeruvat proteiini. · Koresööt · Lehm suudab päevas süüa 75100 kg rohtu. · Rohi on tavaliselt seda väärtuslikum ja maitsvam, mida varasemas kasvufaasis see on
Timuthein 0,51 38 4,8 2,0 40 75 Põldhein (ristik+timut 1:1) 0,52 54 7,8 2,0 43 102 Odrapõhk 0,33 7 2,7 0,9 0 22 Kaerapõhk 0,27 6 2,7 0,9 1 24 Põldheinasilo (ristik + timut 1:1) 0,19 22 2,7 0,6 24 116 Kuivsilo (kõrrelistest) 0,31 34 3,7 0,9 29 110 Kartul 0,27 9 0,1 0,5 0 33 Söödapeet, -kaalikas 0,10 7 0,2 0,4 0,5 70 Poolsuhkrupeet 0,18 7 0,3 0,5 0 41 Oder 1,14 75 0,6 3,4 0 66
Holsteini pullide kasutamine on eemaldanud välimikuvead ning suurendanud piimatootmist. Praegu on Hollandi holsteini tõug eelistatuim aretuskomponent Eestis. Holsteini tõug On aretatud Põhja-Ameerikas. Aretussuunaks suur piimajõudlus, lihajõudlusele tähelepanu ei pööratud. 1950ndaltel võeti kasutusele pullide hindamine järglaste järgi, kunstlikus seemenduses kasutati vaid häid pulle. Korraldati ümber ka veiste söötmine(põhiliseks sai maisi kuivsilo). Tulemuseks piimatoodangu kasv. See võimaldas vähendada piimalehmade arvu ja suurendada lihaveiste oma. Tänu pullide rangele hindamisele paranes udar ja kehaehitus ning tõug sai populaarseks. Hea kohanemisvõime tõttu levis kõikjale. Kõik maailmarekordid on ameerika holsteinide käes. Saksa mustakirju tõug- praegu kui holsteini tõu Euroopa variant. Head tööd on tehtud Saksamaal piima kuivainesisalduse suurendamisel. Eesti
· Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s.Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) Võimalikud näidisratsioonide variandid uttede söötmisel (sööda kogus kilogrammides ute kohta päevas) Füsioloogili Söödad, kg ne periood Silo Hein Kuivsilo Juurvili Teravili Vaba periood 32 Variant 1 1,4 2 2,7 Varane tiinus (esim. 3 kuud) Variant 1 1,6 2 0,9 0,45 3 3,2 0,1
annaabi.ee 
