Loomakasvatuses on kasutusele võetud arvutustehnika. Lihaveiste kasvatamine on viimaste aastate jooksul näidanud tugevat kasvu trendi, seda seoses euroopa liidu toetustega maastiku hooldusel. Palju on Eestisse tekkinud nn. hobi veisekasvatajaid kellel on veised kõrval hobiks/tuluks ja põhitööna teenitakse leiba mujal. Palju on ka piimalehma farme, kus on leitud, et tootmine ei ole piisavalt tulus ja on hakatud järk järgult üle minema lihaveiste kasvatusele paaritades piimalehmasid lihaveiste tõu pullidega. Siin püüan välja tuua tähtsamad tänapäeva Eestis ja maailmas kasvatatavad lihaveise tõud. Tõukirjeldused toon välja aga mõned eksootilisemad 3 veised, ning püüan tuua välja nende plussid ja miinused. Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis. Lihaveised Eestis Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond, võrrelduna piimaveiste kasvatusega
Uuring sööda tarbimisest, toitainete seedimine ja lämmatiku efektiivne kasutamisest. Piia Ruus Eesmärk • Hinnata täieliku või osalise seedimist toitaineid, pH, mao ammoniaaklämmastiku ja lämmastiku efektiivsust kasutamine. Ekperimentaal • lihaveiste söödeti erinevaid sojajahusid • Asendati mitteaktiivsete kuivpärmiga • Pärmi kogused 0, 250, 500, 750 ja 1000 g / kg Uuring I • 35 Nelore pullid- lihaveised • Esialgne kesmine kaal oli 370 ± 42 kg • Viis ravi, seitsmel kordusel • Kestvus oli 98 päeva – 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg
Köögiviljafarm Nigeerias 3 4.Lambakasvatus Uus-Meremaal . http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect6/Sect6_14a.html http://hydroponicaccess.com/wp-content/uploads/2010/09/agriculture.gif http://www.newint.org/features/2005/05/01/earth/ http://www.teara.govt.nz/en/southland-region/8/2 Põllumajandusliku tootmise vormid Alepõld Lõuna-Ameerikas Lihaveiste farm USA-s Brasiilias 5 6 .7 Riisipõllud Kagu-Aasias . 8 Karjused veisekarjaga Aafrikas Sahelis . . http://www.natureproducts.net/Agriculture/shifting_cultivation.html http://pcgladiator.blogspot.com/2009/01/feedlots-of-usa
6) Põlvamaa Roheline mark Märk näitab toote piirkondlikku päritolu, kõrget kvaliteeti ning keskkonna sõbralikku tootmist. 7) Saaremaa Ehtne toode Märk näitab, et toode on kvaliteetne ning valmistatud Saaremaal. 8) Märk Uma Mekk Toode on kas kasvatatud või valmistatud Võru-, Valga- või Põlvamaal. 9) Põhja – Eesti kohalik toit Märk näitab, et tegemist on Põhja- Eesti kohaliku toiduga. 10) Eesti lihaveis Rakvere lihakombinaat Eestis kasvatatud lihaveiste lihast toodetel. 11) Aus kaup Toote valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt kondistatud lihamassi. 12)Eesti Lipp Eesti tootel Toode on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimalaste maitse- eelistusi ja traditsioone silmas pidades. 13) Parim toiduaine Iga aasta korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit konkurssi” Eesti Parim Toiduaine”. 14) Tunnustatud Eesti maitse Põhitooraine peab pärinema 100% Eestist 15) Tunnustatud maitse e
......................7 4.6. Rasvasusklasside määramine..................................................................7 5. KOKKUVÕTE.......................................................................................8 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................9 SISSEJUHATUS Lihaveisekasvtus on populaarne Eestis, kui ka mujal maailmas. Meile teadaolevadel andmetel on maailmas üle 200 lihaveisetõu ja Eestis on esindatud 13 tõugu. Lihaveiste pidamine on laialt levinud kuna vesied on head head rohumaahooldajad, kaasneb väike tööjõukulu ja kvaliteetne veiseliha. Veiste omadused on suuresti seotud tõugudega. ERINEVAD TÕUD Aberdiin-angus Tõug pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast ja aretust alustati 18. sajandil. Loomad on leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes, head emaomadused, head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Aberdiin-angus on keskmise suurusega tõug- lehmad 600-700 kg, pullid 1000kg
asemete puhastamiseks Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil Nuumveisied peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega Ühes grupis peetakse tavaliselt 5-10 enam-vähem ühevanust nuumpulli Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretegav Veiste lõastult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas Lõaspidamise eeliseks loetakse võimalust loomade individuaalseks kohtlemiseks Puuduseks on raskused aseme puhtana hoidmisel ning suurem inimtöökulu Kindlasti peavad lõaspidamislaudad olema korralikult soojustatud
MERIINO VILL Referaat SISUKORD PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA............................................................................. 3 PILDID.............................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 7 2 PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA Meriino Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinod olid ka esimesed Uus-Meremaale toodud lambad ja nüüdseks on neid seal üle 2 miljoni. Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad ...
Praegu on Hollandi holsteini tõug eelistatuim aretuskomponent Eestis. Holsteini tõug On aretatud Põhja-Ameerikas. Aretussuunaks suur piimajõudlus, lihajõudlusele tähelepanu ei pööratud. 1950ndaltel võeti kasutusele pullide hindamine järglaste järgi, kunstlikus seemenduses kasutati vaid häid pulle. Korraldati ümber ka veiste söötmine(põhiliseks sai maisi kuivsilo). Tulemuseks piimatoodangu kasv. See võimaldas vähendada piimalehmade arvu ja suurendada lihaveiste oma. Tänu pullide rangele hindamisele paranes udar ja kehaehitus ning tõug sai populaarseks. Hea kohanemisvõime tõttu levis kõikjale. Kõik maailmarekordid on ameerika holsteinide käes. Saksa mustakirju tõug- praegu kui holsteini tõu Euroopa variant. Head tööd on tehtud Saksamaal piima kuivainesisalduse suurendamisel. Eesti mustakirju tõug aretusloo alguseks saab lugeda 1838.a, mil tehti esimene edukas import Hollandist. Hiljem Taanist, Inglismaalt ja mujalt
mäletsejaliste poolt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige ekstensiivse rohumaakasutuse korral.Vabakarjatamise viis nõuab väikseimaid kulutusi karjatarade, joogikohtade, juurdepääsuteede ja väravate valmistamisel. Hooldustööd on hästi mehhaniseeritavad, sest suuremad maaalad võimaldavad tehnika juurdepääsu ja manööverdamist. Kuna tegemist on väiksemat investeeringut ja tööjõudu nõudva karjatamisviisiga, siis on see enamlevinud lammaste, lihaveiste aga ka noorkarja karjatamisel eelkõige poollooduslikel rohumaadel.Vabakarjatamise peamiseks puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest tingitud erinevustega. Samuti vähendab see karjatamisviis kultuurliikide saagipotentsiaali ja eluiga, sest pidev taimede optimaalsest arengufaasist varajasem kärpimine mõjub taimede arengule ja talvekindlusele pärssivalt
Vastavalt palgale kuni 40%. Vähe asustatud piirkondades töötamise eest on kehtestatud lisa tulumaksu soodustused. Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. D) Põllumajandusliku tootmise vormid on Austraalias: · Spetsialiseeritud suurtalud. See on kõrgtootlik taluvorm. Spetsialiseerunud peamiselt ühele tooteliigile · Rantso. Suur loomakasvastusmajand, peetakse suuri lihaveiste ja lambakarju, keda aastaringi söödetakse kuivadel alade looduslikel rohumaadel. Sööta varutakse vähe ja erakordseteks juhtudeks. Karjased kaitsevad karja ja jälgivad karjamaade süstemaatilist kasutamist. Toodang on odav aga vajab tuhandeid hektareid karjamaad. Investeeritakse tõuarutusele veterinaarteenustele. · Istandus. Suur taimekasvatusmajand, mis on spetsialiseerunud ühe või väheste
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2... 2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
Ressurss selleks pidi tulema otstarbekalt ja säästlikult majandatavast talust. Kõigepealt tuli otsustada, mida põllul kasvatada, et see võimalikult suurt tuli annaks. Selleks osutus lina – kõik talud laiendasid linapõlde. Võrus oli mitu linakaupmeest, kes lina kokku ostsid ja edasi müüsid. Linakasvatus oli aga väga töömahukas: seda said lubada endale talud, kus oli suur pere ja palju töötegijaid. Hakati tegelema ka loomakasvatusega, esialgu lihaveiste pidamisega Peterburi turu jaoks. Hiljem kasvatati oma tarbeks ja piimalehmi. Samal ajal võttis Eestis hoogu piiritusetootmine. Kui seni oli kasutatud piirituse tootmiseks teravilja, siis nüüd selgus, et kartul annab rohkem piiritust välja kui teravili. Võrru ehitati piirituse puhastamise tehas, mille hooned on tänapäevalgi alles, kuigi see toodangut enam ei anna. (Eesti kultuurilugu, 2005). Meegomäelased mitme võimu küüsis
(näiteks pullidele piimatoodangu või jääradele poegimisraskuse osas). BLUP‐kontrollpäeva loomamudel – loomamudeli modifikatsioon, kus laktatsioonitoodangute asemel kasutatakse vahetult kontrollpäeva toodanguid. Emapoolse efektiga mudelid? Millal kasutatakse? Noorloomadel mõõdetavad tunnused sõltuvad aga üsna palju nende emast ja/või neid ümbritsevast keskkonnast (pesakonna mõju). Emapoolselt mõjutatud tunnuste hulka kuuluvad näiteks lihaveiste võõrutusmass, põrsaste pesakonnamass jne. Marker- ja genoomselektsioon, referentspopulatsioon, genoomaretusväärtused. Geneetika arenguga lisandus põllumajandusloomade aretusse võimalus võtta arvesse loomade erinevusi DNA-tasandil - vastavat selektsioonimeetodit nimetatakse marker- selektsiooniks.(üksikud väljavalitud markerid, mille põhjal loomi valitakse) Genoomselektsioon erineb markerselektsioonist seeläbi, et
Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Need on ka põhjused, miks me väärtustame väherasvast veiseliha. Riikides, kus kasvatatakse ohtralt lihaveiseid on veiseliha tarbimine laiemalt levinud, seal on ka rasvasemast veiselihast toitude valmistamine üsna populaarne. Eestis on siiani veisekasvatuses põhirõhk piimakarjal, st piimatootmisel. Kuigi hoogsalt areneb ka lihaveiste kasvatamine ning lähiajal on näha selles sektoris Eestis suurt arengut. Kuna veiseliha on sitkem kui sealiha, tuleks seda eelnevalt laagerdada . Nii lagunevad sidekoed ning liha muutub pehmemaks. Laagerdatud eriti kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane ja rasv kreemikasvalge. Selgelt erepunane värvus annab sageli märku sellest, et liha on liiga värske või pole piisavalt kaua laagerdunud. Laagerdamiseks peaks liha seisma pakendatuna ühtlasel temperatuuril (0..
Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid: Ülekaalus on elatusmajandus, kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuseviina. Istandused paiknevad enamasti lõunas ja kagus, neid harivad palgatöölised. Ka kauba esmane töötlemine toimub seal. Toodetakse suhkruroogu, kohvi, tomateid, siseturule ka tubakat. Henekiniistandustest saab jämedat kiudu, millest tehakse suhkrukotte. Rantsod on tekkinud endiste mõisate asemele, seal tegeldakse lihaveiste kasvatamisega kauboide järelvalve all. Enamus neist paiknevad kuivas Põhja- Mehhikos. Kaubatootmistalud esinevad Loode- ja Põhja-Mehhiko niisutusmaadel. Kasvatatakse puuvilla, aed- ja köögivilja, suhkruroogu, nisu ja riisi. ATK moodustavadki peamiselt sellised talud 13 koos kokkuostufirmadega. Kesk- Mehhikos tegeldakse peamiselt euroopaliku loomakasvatusega. Peamine loodusvara on toornafta.
OÜ Muhu jaanalind tegeleb peamiselt kahe valdkonna maaturismi ja põllumajandusega. 5 Loodud on keskkond, kus külastajad saavad näha kolme lennuvõimetut lindu viiest olemasolevast jaanalindu, emu ja nandut. Ka on farmis ainulaadne võimalus Eestis näha punakängurut. Loomadest on turistidele vaatamiseks veel wallaby kängurud ja ponid. Ettevõttes tegeletakse veel jaanalindude ning lihaveiste kasvatuse ja müügiga. Jaannalinde kasvatatakse peamiselt liha ja naha pärast. Väikeses poes on müügil ka jaanalinnu sulgedest ning nahast tooteid ja kosmeetikatooted jaanalinnu õlist. OÜ Muhu jaanalind pakub ka toitlustusteenust. Võimalik on tellida erinevaid suupisteid banketilauale ja buffee lõunaid. Samuti piknikke jaanalinnufarmis, omleti valmistamisest kuni grilliõhtuteni. 2.4 Ettevõtte struktuur ja personal
Lihatöötleja seisukohalt: Veistel on tunduvalt suurem rümbasaagis. Luude osatähtsus on kolmandiku võrra väiksem. Pehme liha osatähtsus rümbas on suurem. Lihast saab rohkem teha suuretükilisi pooltooteid. Lihal paremad kulinaarsed omadused, kuna see on marmorjam. Lihal on parem kaubanduslik välimus. Kuna rümp on palju väärtuslikum, saab sellest kõrgemat hinda. Lihaveise nahk on paksem ja raskem Lihaveiste eluprotsesside seos loodusrütmidega Lihaveiste kui kõrge karjainstinktiga loomade eluprotsessid alluvad loodusrütmidele nagu teistelgi vabalt looduses elavatel loomadel; Emasloomade indlemine, tiinestumine, poegimine on kindlatel aastaaegadel; Kesksuvel on emasloomade indlemine kõige aktiivsem; Kesksuvel on emasloomade tiinestumise tõenäosus kõige suurem; Poegimine toimub märtsis...aprillis; Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel 15 kuuselt
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha...............................
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
vabakarjatamine ja 2) süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine, mis jaguneb a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Sellist karjatamisviisi kasutatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel lihaveiste karjatamiseks ranna piirkondades, kuid kohtab sageli ka mandril. Lisaks heintaimedele kärbivad lihaveised ka pajuvõsa. Lammaste karjatamine kuivadel paepealsetel muldadel aitab tõrjuda kadakate vohamist. Süsteemitu karjatamise viis seisneb sellest, et loomadele antakse korraga kätte kogu karjamaa. Kopliviisilisel kasutamisel on karjamaa jaotatud osadeks- kopliteks. Karjatatakse järjestikku vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevase karjatamise järel ühes koplis järgneb seal pikem vaheaeg
majandamisoskused jne. o Eesti kiirema kasvutempo taga on mitmeid tegureid, millest võiks välja tuua väetiste ja taimekaitsevahendite rohkema kasutamise (nende kättesaadavust on parandanud ka otsetoetuste kasv), investeeringud kaasaegsesse tehnoloogiasse ning paranenud oskusteabe. Loomade ja lindude arvu muutused o Loomade ja lindude arv on Eestis vähenenud. o Kõige enam lihaveiste arvukus. Piimatootmise arengusuunad o Piimatootmine on kõige vähem vähenenud Eestis ning kõige enam Lätis. o Piimatootjate arv on ELiga liitumisest alates vähenenud ligi kaks korda. Seega on väiksema konkurentsivõimega tootjad sektorist lahkunud ning konkurentsivõimelisemad tootjad tootmismahtusid suurendanud. Lihatootmise arengusuunad o Soomes kasvanud o Eestis, Lätis ja Leedus kahanenud
segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2
sissetulekuallikaks. Põllumajanduse osatähtsus on vähenenud, kuid talle on siiski jäänud kandev roll elanike varustamisel põhiliste toiduainetega, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Maapiirkonnas on põllumajandus üks peamisi keskkonnaseisundi mõjutajaid. Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonna, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus. Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine. Ettevõttel on 500 veist. Taimekasvatuse peamised tootmissuunad on teravilja, õlikultuuride ning heintaimede kasvatus. Ettevõttel on haritavat maad ca 700 ha ja karjatamiseks 200 ha. Osaühingu peamiseks toodanguks on veised, teravili ning rohusöödad. Ettevõtte tooted, loomad ja teravili, on ettevõttele lõpptoodanguks, kuid töötleva tööstuse jaoks tooraineks. Osaühing Piira Talu on asutatud 01.09.1995. aastal.
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm.
ee/index.php/ee/46-elu-ja-kultuur/5155-ettevotlik-haanja-vald- haanja-valla-marksona-on-koostoeoe) Suurimaks põllumajandusettevõtteks on OÜ Loyde oma 1000 seaga Luutsnikus ja 200 lüpsilehmaga Ruusmäe suurfarmis. Eraisikutes on märkimisväärseim perekond Moreli Järve veisekasvatustalu. Mahetootjana on tuntud Agu Hollo. Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanjaa valla suurima mahetaluga. (http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/hpk) Põllumajandusliku tegevuse mõju on negatiivne, sest intensiivne loomakasvatus põhjustab põhjaveereostust ja väheneb maastiku mitmekesisus. Taimekaistevahendid ja väetised on mürgised ja võivad reostada põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Samuti
spetsiaalselt tootmisettevõtetele loodud Noom või Boom. Aga nüüd asun praktikatemaatika kallale, et tutvustada Tuha Talu OÜd. 5 1. Tuha Talu OÜ struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad Tuha Talu OÜ on asutatud 15.märtsil 2005. aastal. Antud osaühingul on kolm eraisikust omanikku. Peale Tuha Talu OÜ asutamist loodi 5 aastase perspektiiviga äriplaan, mis näeb ette peamiselt lihaveiste kasvatamist, turustamist ning müüki. Plaani jäeti võimalus arendada ka muid põllumajanduslikke ettevõtmisi, kui tulu loomade müügist peaks kahanema loodetust väiksemaks. Nii otsustati 2008. aasta suvel hakata vahendama ja müüma loomade söödapiirdeid ning äriplaan kirjutati osaliselt ümber. Kui tegevust alustati vaid viie potentsiaalselt müüdava loomaga, siis 2008. aasta lõpuks on lihaveiste kari kasvanud 80 isendini, kellelt teenitava tuluga loodetakse panna alus ettevõtte
pidamisviisid järmiselt: kaldpõrandal ja sügavallapanul pidamine. Sügavallapanul: laudas peaks lehma kohta olema 57m2 lamamisala. Veiste sügavallapanul pidamisel tuleb arvestada, et sõnnikukiht loomade puhke ja lamamisalal kasvab Ühealaline sügavallapanuga laut: söödalava paikneb vahetult loomade lamamisala kõrval. Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline sügavallapanuga laut: loomad liikuda kahel alal söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 12 korda aastas . Kaldpõrandal pidamine: puhke ja lamamisala põranda kalle on 610%. Allapanu laotatakse lamamisala ülemisele veerandile. Kaldpõranda alumisse serva jõudnud sõnnikukiht murdub umbes 20
Eestis on seoses turumajandusele üleminekuga veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2011.a seisuga on Eestis 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes, peab olema kindel levila. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6…1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40… 42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
10 siis täna on see vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Eesti maatõug on kantud hävimisohus olevate tõugude nimekirja ning kuulub ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga säilitamisele. Eesti maatõugu oli 2013. aasta jõudluskontrolli andmetel 0,5% aastalehmadest. Eesti maatõu aastalehma keskmine toodang oli 2013. aastal 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. 3) Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks
Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, siis täna on see vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Eesti maatõug on kantud hävimisohus olevate tõugude nimekirja 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 4701 kg (r-4,64%, 218 kg; v 3.42%, 161 kg. 13. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest Lihaveised on koheva konstitutsiooniga, hea lihastusega ning aeglase (flegmaatilise) närvisüsteemi tüübiga. Piimatoodang on lihaveistel väike ja kogu piim kulub vasika üleskasvatamisele. Herefordi: tõug on vanemaid tõuge maailmas. Aretati välja Inglismaal Herefordshire krahvkonnas. Värvus on valdavalt punane erinevate toonidega. Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Neid märgiseid pärandavad herefordid ka ristamisel järglastele
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
Aastalehma keskmine piimatoodang 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. Eesti maatõug (EK) Kujunes välja eesti rahvuse kujunemisega. Aretus algas 1910.a, mil hakati kasutama lääne- soome tõugu sugupulle. Arvukus on pidevalt vähenenud, moodustavad kogu veiste üldarvust vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Moodustab 0,5% aastalehmadest. Aastalehma keskmine toodang 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 William Harvey (1578...1657)- Hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. Sellega tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise. Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Spe...
keha, ning kanti üle teistele emasloomadele. nii saadi korraga suurem hulk noorloomi ühelt emasloomalt. 35. Jõudluskontrolli põhimõtted haarab andmestikku : sünniandmed (aeg, vanemad, koht); märgistamine (viis, number või kirjeldus); kasvuandmed; välimik ja mõõtmed; sigimisnäitajad, seemendused, poegimised, järglaste arv ja registrinumbrid; jõudlusnäitajad. 36. Veiste jõudluskontrolli läbiviimine eraldi on seadustatud piima- ja lihaveiste jõudluskontroll. mõlemale on jõudluskontroll kohustuslik aretus ja tõukarjades, soovitatav tootmiskarjadele. Kontrollis olevad veised peavad olema märgistatud ja põlvnemine registeeritud. 37. Sigade jõudluskontrolli läbiviimine suurmajandites toimus ettevõtte tasemel. kohustuslik kõigis aretuskarjades ja nendes, kus toodetakse ristandsugusigu. fikseeriti nn liikumisandmed : sünd, müük, tapamaja, jõudlusandmed: kehamass, kasvukiirus, viljakus. 38
Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga. 17.Nuum- ja lihaveiste pidamine Nuumveiste pidamine on viimastel aastatel Eestis oluliselt vähenenud seoses avatud turumajanduse tingimustele. Eestis on hakatud muu maailma eeskujul üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge. Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks. Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil. Nuumveiseid peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata
Eesti maakarja tõumärk on EK. Eesti maatõu aretusega tegeleb Eesti Maakarjakasvatajate Selts, mis asub Pärnus. 3.1.2.2. LIHATÕUD Lihatõugude mitmekesisus maailmas on suurem kui piimatõugudel. Mitmed tänapäeval tuntud lihaveistõud olid vanal ajal tuntud rohkem veoloomadena. Tehnika arenguga minetasid veised veoloomadena oma tähtsuse ning paljud tõud hävisid. Üha enam suurenes nõudlus veiseliha järele ning suuremat tähelepanu hakati pöörama lihaveiste aretusele. Lihaveised on koheva konstitutsiooniga, hea lihastusega ning aeglase (flegmaatilise) närvisüsteemi tüübiga. Piimatoodang on lihaveistel väike ja kogu piim kulub vasika üleskasvatamisele. Eestis on lihaveiste kasvatamine olnud tagasihoidlik, sest piiravaks on madal veiseliha hind, mis omakorda sõltub söötade hinnast. Seepärast on lihaveised levinud enamasti sooja kliimaga piirkondades,
Piimakarjakasvatuses on veiseliha teisejärguline. Lihaveiskasvatuses saadakse peaaegu kogu sissetulek veiseliha realiseerimisest, piimajõudlus on väike,kulub ainult järglase üleskasvatamiseks. Seepärast sõltub: veiseliha omahinnast ja veiseliha realiseerimishinnast. Veiseliha omahind moodustab söötade maksumus. Eesti kliimas tuleb veistele varuda talveks sööta, mis tõstab sööda maksumust ja veiseliha omahinda tervikuna. Lihaveiste pidamisel tuleb arvestada veiseliha omahinna sisse ka põhikarja pidamisele ja söötmisele minevad kulud. Kuna veiselt saadakse aastas ainult 1 (või 2) järglane, siis põhikarja osatähtsus on konstantne ja seda vähendada ei saa. Kõik kulud tuleb katta veiseliha realiseerimisest saadud sissetuleku arvelt. sõltuvad realiseerimishinnast.. lihaveisekasvatust on stimuleeritud mitmetes riikides sellega, et lihaveistel saadava liha eest makstakse kõrgemat hinda, kuna see on kvaliteetsem. 30
ökonoomsuse. Piimakarjakasvatuses on veiseliha teisejärguline. Lihaveiskasvatuses saadakse peaaegu kogu sissetulek veiseliha realiseerimisest, piimajõudlus on väike,kulub ainult järglase üleskasvatamiseks. Seepärast sõltub: veiseliha omahinnast ja veiseliha realiseerimishinnast. Veiseliha omahind moodustab söötade maksumus. Eesti kliimas tuleb veistele varuda talveks sööta, mis tõstab sööda maksumust ja veiseliha omahinda tervikuna. Lihaveiste pidamisel tuleb arvestada veiseliha omahinna sisse ka põhikarja pidamisele ja söötmisele minevad kulud. Kuna veiselt saadakse aastas ainult 1 (või 2) järglane, siis põhikarja osatähtsus on konstantne ja seda vähendada ei saa. Kõik kulud tuleb katta veiseliha realiseerimisest saadud sissetuleku arvelt. sõltuvad realiseerimishinnast.. lihaveisekasvatust on stimuleeritud mitmetes riikides sellega, et lihaveistel saadava liha eest makstakse kõrgemat hinda, kuna see on kvaliteetsem. 30
olulisemad neist olid rehe/viljapeksumasinad. Aurujõud oli pikkaaeg olulisel kohal, esimesd traktorid ilmusid mõisapöldudele alles enne I Maailmasõda. Kõik võeti mõisates esimesena kasutusele, taludes toimus murrang alles 1890nendatel, kui sinna il usid ka auru jöul töötavad viljapeksumasinad. Mõisamajanduses toimus oluline pööre alates 1860nendatest aastatest- mõistaes hakati oluliselt rohkem tegelema veisekasvatusega- nii lihaveiste kui piimakarja kasvatamine. Sellega tekkis mõisates ka uus teema- tõukarja arendus. Mõisates toimub aegamöööda põhimõtteline pööre,m mis jöuab löpule 20 saj alguseks- peamiseks tootmisharuks kujunebki piimakarjakasvatus, eriti just Liivimaal. Eestimaal kaume oluline ka viinatootmine. Mõisates ilmusid ka piimatööstusettevõtted ehk meiereid. Põllumajandusseltsid ja ühistegevus- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 1792- asutati Riias, 181 toodi Tartusse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
