.............................................................................. 11 5.2. Sõnnikukoristus...................................................................................... 13 5.3. Allapanulaotus........................................................................................ 14 5.4. Lüpsmine................................................................................................ 15 Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16..........................15 Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6.......................................15 5.5. Piima esmatöötlus.................................................................................. 16 5.6. Farmi veevarustus.................................................................................. 16 5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud............................................................18 6
Laktatsiooniperiood kestab lehmal tavaliselt 300 päeva. selle aja jooksul muutub piima koostis kolmel korral . Esiteks poegimisjärgselt saadakse viiendast kuni seitsmenda päevani ternespiima, mille koostis erineb oluliselt tavalisest piimast. 10 kuni 15 päeva enne lehmade kinnijäämist saadkse kinnijäävate lehmade piima, mis on madala happesusega, soolaka või kibeda maitsega. Kinnijäävate lehmade piimakogus on alla kahe liitri ööpäevas. Lehma tervislik seisund Avaldab olulist mõju piima toodangule ja koostisele . Lehmade enam levinud haiguseks on udarapõletik Lüpsmise mõju Terve udara erinevatest veeranditest lüpstud piim on ühesuguse koostisega, kuid tagumistest veerandidest
transpordiseadmed; pneumaatilised transpordiseadmed. 2 7. Tanki-ja autokaalud 8. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine Seade koosneb kalibreeritud mõõtekambrist, milles kulgeb ekstrentriliselt küljega pidevalt vastu mõõtekambri seina liibuv rõngaskolb. Iga tsükliga läbib piimamõõtur kambrit kindla mahuga piimakogus. Tsükleid loendatakse rõngaskolvil paikneva magneti möödumisel vastavast andurist. Tsüklid summeeritakse ja tulemus ilmub loenduri tablool liitrites või ümberarvetatuna kg. Võimalik on ka väljatrükk või suunamine otse arvutis paiknevasse infosüsteemi. 9. Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte Elektromagnetilise voolumõõturi töö põhineb elektromotoorjõu mõõtmisel, mis indutseeritakse elektrit juhtivas vedelikus
9) ja kus z loomade arv; at allapanu tarve ühe looma kohta kg; ja masina jõudlus allapanu jaotamisel kg/s. 351 3,0 ta = = 702 s. 1,5 Allapanu laotamiseks kulub 12 minutit. 5.4. Lüpsmine Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud -16. Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6. Tabel 5.6. Torusselüpsiseadme -16 tehnilised andmed [2, lk. 286] Tüüp Kalasaba Lehmakohtade arv 2x8 Tarbimisvõimsus 11,3 Lüpsjate arv 1 Seadme jõudlus lehma/h -
Meditsiiniakadeemia Toiduinstituudi teadlaste poolt tõestatud kliiniliste sõltumatute uuringutega. Südamejuust on olnud Venemaal müügil funktsionaalse toiduna ning väide põhineb teadusuuringute tulemustele. Uutel turgudel tuleb see aega- ja rahanõudev protsess uuesti läbida. Isegi kui Vene turg jääb meile suletuks ka pikkadeks aastateks, tuleb Eesti piimandus ikkagi kriisist välja ja leiab uued kaubanduspartnerid. Eesti piimakogus on maailma mõistes väga väike ja siin on vaja andekust, et leida üles turud, mis vastaksid meie kogustele ja oleksid poliitiliselt stabiilsed. (Murakas 2014) 8 Äärmuslike meetmetena on Euroopa Liidu tootjatel võimalik kasutada ka turukorraldusmeetmeid nagu või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu (väga madala kokkuostuhinna tõttu seda meedet pole kasutatud) ning või, lõssipulbri ja juustude eraladustamist
Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju. Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt. Lapse kasvades suureneb tema päevane kalorivajadus, kuid rasva osatähtsus järk-järgult väheneb. Koolieelik võib juua 2,5% piima. Päevane piimakogus jääb 500-600ml kanti. Osa joogipiima võib asendada juustu või kohupiimaga. Mitmekesisest ja rikkalikust toidust saame kõik eluks vajalikud toitained ning tänu sellele tunneme end ka palju paremini. Tervislik toitumine tagab lapse kauni väljanägemise, korraliku figuuri ja hea enesetunde. 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine Eriti tähtis lapse tervisliku toitumise juures on vanemate kasvatus. Lapse vanemad peaksid
Nii tanki kui ka platvormi kaalutisi määravad spetsiaalsed kaalukontrollerid, millised kaalutakse mitmetonnilised koguseid umbes 100g täpsusega. 58. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine 59. Eestis rakendatakse piima vastuvõtuks kõige enam rõngakujulise kolviga piimaarvesteid. Väiksema võimsusega seadmete mõõtepiirkonna ulatuseks on 2000-20 000l/h ja suurema jõudlusega 4000-40 000 l/h. Piimakogus määratakse neid ühikmahtude loendamisega ja piima üldkogus saadakse liitritena. Kuna piim vahutab kõvasti, siis kuulud seadmete komplekti tingimata õhueraldi. Selle läbimisel muutub piim õhuvabaks ja alles siis suunatakse mõõturisse. Vajalik surve antakse piimale tsentrifugaaalpumbaga, mis suunab selle läbi vastuvõtuliini: esmalt filtrisse, seejärel arvestisse ja sealt edasi säilitustanki
lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21.Kontroll-lüpsi läbiviimine ja piimaproovide võtmine Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. K.-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. K-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. K-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil:
b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. . Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg. kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist piimamõõtmisvahendit, mis on JKKs või JKK poolt volitatud isiku kontrollitud üks kord 12 kuu jooksul, või taadeldud/kalibreeritud kaalu, mis on kontrollitud üks kord 24 kuu jooksul jooksul. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogus piima. Piimaproove tuleb 25-30 min
saavutab umbes minutiga maksimaalväärtuse. Piimavoolu kiirus jääb suhteliselt stabiilseks 25 minutiks ja välja lüpstakse 8590% kogu lüpsi piimast. Lüpsi viimast, umbes 30sekundilist, faasi nimetatakse järellüpsiks. Sooritades udara täiendavat massaazi (nn järelmassaaz), lüpstakse udar peaaegu täielikult tühjaks. Järellüpsil saadav piimakogus on suhteliselt väike, mis moodustab umbes 5% lüpstud piima üldkogusest. Samas on selle rasvasisaldus väga kõrge, küündides kuni 14%. Lüpsijärgselt viiakse läbi nisade hooldus. Enamasti kastetakse need kordamööda nisatopsi, kus on desinfitseeriv vedelik. Desinfitseerida tuleb sellise lahusega, mis võimalikult vähe ärritab nisanahka. Lüpsiks kuluv aeg moodustub erinevateks lüpsifaasideks kulutatud ajavahemike summast
päevase piimatoodangu maksimumiga mingi ajavahemiku jooksul. · Kui laktatsiooni püsivus on 10% kuus, siis tähendab see piimatoodangu vähenemist 90%-ni maksimumist kuu aja jooksul. · Kogu laktatsiooni püsivuse hindamisel kasutatakse laktatsioonikõvera püsivuse indeksit (laktatsiooni täisväärtuslikkuse indeks), mis arvutatakse laktatsiooni kogutoodangu jagamisel piirtoodanguga. Piirtoodang on teoreetiline piimakogus, mida lehm lüpsaks laktatsiooni jooksul, kui iga päeva toodang oleks võrdne päevase piimatoodangu maksimumiga · Lehma negatiivse energiabilansi ajal võetakse kahe esimese laktatsioonikuu intensiivseks piimaloomeks vajalik energia osaliselt lehma kehasse ladestunud rasvkoe arvelt. · Selle tagajärjel alaneb märgatavalt kehamass, mis suuretoodangulistel ja üle 600 kg kehamassiga lehmadel võib väheneda kuni 17% võrreldes laktatsiooni algusega.
3) tegeliku laktatsiooni toodang 4) kontrollaasta toodang 5) eluaja toodang Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi(sööt), bakterite ja somaatiliste rakkude arv(põletikud). 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Kontroll-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal
hindamist. 36. veiste jõudluskontrolli läbiviimine Kontroll-lüpsid viib läbi jõudlusandmete koguja või sellekohase väljaõppe saanud isik. Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". Kontroll-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kilogrammides kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist piimamõõtmisvahendit, mis on JKKs või JKK poolt volitatud isiku kontrollitud üks kord 12 kuu jooksul, või taadeldud/kalibreeritud kaalu, mis on kontrollitud üks kord 24 kuu jooksul jooksul. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogus piima.
jõudlusandmete koguja või siis jõudluskontrolliorganisatsiooni ametlik esindaja (meetodite A ja B kombinatsioon). Eestis teostatakse jõudluskontrolli B-meetodil. Jõudlusandmete kogumise, töötlemise, säilitamise ja hindamise statistiliste meetodite väljatöötamise, geneetilise väärtuse hindamise ja saadud tulemuste avaldamise eest vastutab Jõudluskontrolli Keskus. Kontroll-lüpsi läbiviimine Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva
11. Isutus ja gaasivalud väikelastel. Isutus võib olla mitmete toitumisvigade tulemus; söögiisu vähendavad magusad joogid, maiustamine kommide ja küpsistega, liigne piima joomine. Isutus võib avalduda ka soovist võita lähikondsete tähelepanu. Kinni pidada kindlatest söögikordadest toidukordade vahepeal ei tohi anda lapsele maiustusi ega mahla. Vahepalaks sobivad puu- või köögiviljalõigud, leivakäär. 1-3 a. päevane piimakogus on kuni 3 klaasi lapsel on oma söögikoht, omad toidunõud pakkuda lapsele mitmekesist toitumisega kui sööb koguseliselt vähe, lisada toidule teelusikatäis võid, toiduõli, hapu või rääska koort ei tohi sundida taldrikut puhtaks sööma, toidukord ei kesta üle 30 minuti janu kustutamiseks on puhas vesi värskes õhus viibimine suurendab söögiisu Imikukoolikute tekkimise täpseid põhjusi ei ole veel teada.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR......................................................................
kontraktsioone minuti jooksul. Ebatavalised ärritajad ja stress võivad ejektsiooni pidurdada. Kui prolaktiini vabanemist stimuleerib ainult udara vahetu ärritamine, siis oksütotsiin vabanemist võivad stimuleerida ka lüpsiplatsile ajamine, jõusööda andmine jt. lüpsmisega seotud protseduurid. Oksütotsiini tase veres säilib 5-12 minutit. Pärast seda jääb udarasse veel 5-20% jääkpiima. Päevane piimakogus suureneb lehmal 4-6 nädala jooksul pärast poegimist ning püsib õige söötmise puhul stabiilsena 5-6 kuud. Enne järgmist poegimist on oluline tagada lehmale kinnisperiood kehavarude moodustamiseks ja udara näärmeepiteeli uuendamiseks. Kinnisperiood algab tavaliselt pärast 305 päevast laktatsiooni. 88) Lindude sigimise iseärasused Lindude sigimist reguleerivad sarnaselt imetajatele hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid, erinevusi esineb vaid hormoonide keemilises koostises
jooksul. Ebatavalised ärritajad ja stress võivad ejektsiooni pidurdada. Kui prolaktiini vabanemist stimuleerib ainult udara vahetu ärritamine, siis oksütotsiin vabanemist võivad stimuleerida ka lüpsiplatsile ajamine, jõusööda andmine jt. lüpsmisega seotud protseduurid. Oksütotsiini tase veres säilib 5-12 minutit. Pärast seda jääb udarasse veel 5-20% jääkpiima. Päevane piimakogus suureneb lehmal 4-6 nädala jooksul pärast poegimist ning püsib õige söötmise puhul stabiilsena 5-6 kuud. Enne järgmist poegimist on oluline tagada lehmale kinnisperiood kehavarude moodustamiseks ja udara näärmeepiteeli uuendamiseks. Kinnisperiood algab tavaliselt pärast 305 päevast laktatsiooni. 88) Lindude sigimise iseärasused Lindude sigimist reguleerivad sarnaselt imetajatele hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid, erinevusi esineb vaid hormoonide keemilises koostises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
