4.2 Transistori töö võimendina Kui lülitatakse lüliti L1, siis saab emitter siire päripinge, voolu ahelas tekkib tugev vool ja emitteri ja baasi voolud on võrdsed IE=IB. Lülitades lüliti L2 saab kollektor-siire vastupinge kollektor vool ja baasi vool on võrdsed ja väga väikesed IC=IB~0. Lülitades lülitit L1 ja L2 (IB0 IC~IE, täpsemalt IE=IC+IB) tekkiv tulemus on ootamatu, sest suure takistusega kollektor vooluringi tekkib ootamatult tugev vool. Selle nähtuse aitab selgitada transistori ekituse omapära. Nimelt kujundatakse transitori baas võimalikult õhukesena ja kui
Kui me kasutame mingit Op võimendit, siis me lisame talle tagasiside ahela, millega läbib emitter takistuse. Emitter takistusel tekkib pingelang, mille pluss on suunatud VT2 emitterile, see määratakse võimendus tegur. Sellega on määratud võimendi reaalne ülemine sageduspiir, mille puhul on samaväärne teise transistori sisendpinge vähenemisega, ning see toob kaasa teise transistori kollektor tekkib võimenduse langus 3 Db. Kui me suurendame tgasiside ahela muutmisega võimendus tegurit, voolu vähenemise ja väljund pinge tõusu. Järelikult on esimese sisendi toime mitte inventeeriv, sest siis nihkub võimendi ülemine sagedus piir madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ülemisest sisend pinge suurendamine, seal, toob kaasa väljund pinge suurenemise
kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte- süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. Päikesekollektorite hinnad on erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks. Erinevatest element-osadest kohapeal katusesse monteeritavate seadmete parameetrid püsivad
linna läbivatesse jõgedesse ja Pääsküla rappa. Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Õismäe ja osaliselt Mustamäe sademeveed. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Kütteperioodil on merre juhitav sademevesi teinekord kaetud õli laikudega. Valdav osa veest jõuab kollektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele Rannamõisa teel asuva endise Vasara tsehhi ja loomaaia sademevesi. Kollektor suubub merre Rocca al Mare lõbustuspargi lähikonnas. Mustoja valgala asub täielikult Tallinna territooriumil haarates enda alla osa Mustamäe, Järve ja Lilleküla piirkondadest. Oja kaudu juhitakse Kopli lahte nende alade sademevesi. Puhtam vesi satub ojja ilma puhastamata, naftasaadusi tarvitavate ettevõtete sademevett puhastatakse mõnel pool mehhaaniliselt. Reovett ei ole ojja lubatud juhtida, kuid kanaliseerimata elamurajoonides ja teinekord ka ettevõtetes seda siiski tehakse.
jne. Bipolaartranse juhitakse VOOLUGA, väljatranse aga PINGEGA. Siit tuleb suur erinevus kasutamise seisukohast - nõrka (vähe koormust kannatav allikas, mitte väikese pingega!), ntx. manetofoni või grammofoni helipea signaali on sellise transiga paha võimendada sest ta koormab signaaliallika ära. Väljatransistori puhul seda ohtu ei ole. Bipolaartransil on tavaliselt 3 otsa: - baas ehk juhtelektrood, - emmitter, - kollektor. On ka eritransistore, milledel mõni jalg puudub (ma mõtlen ikka terveid eksemlare ;) või on mõni mitmekordselt. Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub. Väljatranside ja bipolaartranside head omadused on kokku võetud nn IGBT (injected gate bipolar transistor) transides. Nad on juhitavad kui väljatransid (hea: suur sisendtakistus), koormuse poolelt aga käituvad kui bipolaartransid. Rakendatakse ntx. fotoaparaatides välgu lülitamise juures.
· Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab
pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 33. Transistoride liigitus tööpõhimõtte järgi. Lk 103 Punkt ja pindtransistorid. Punkttrans. enam ei tehata nende mitteküllaldase töökindluse tõttu. Liigitatakse emitter-baas, kollektor-baas ja dünaamiline takistus. (lk 103) Kasutuse seisukohalt liigitatakse TR lubatava kollektor hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi. Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka gallium-arseniid ja teised analoogsed materjalid. 34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalis...
27. Kust võtab vesi-vesi soojuspump oma vee? Veekogudesse või puurkaevudesse paigaldatava kollektori abil 28. Mida soendab Vesi-Vesi soojuspump?----- 29. Millest osadest koonseb vesi-vesi soojuspimp?------ 30. Miks kasutatakse vesi-vesi soojuspumpe? Sest torude paigaldamine on odav 31. Seadme miinus pool? Eesti karlmid looduskaitse nõuded ja puurkaevu kaevamine on kallis. MAASOOJUSPUMP 32. Nimeta maasoojuspumpade liigid? maapealne kollektor ja põhjavee kollektor 33. Kust ammutab maasoojuspump hoone soojsusvarustuseks vajaliku soojusenergia? Põhjavees, maapinnast 34. Milline soojuskandja voolab torustikus? vesi 35. Milleks kasutatakse maasoojuspumpa? Põrandakütteks ning madala temperatuurilist eradfiaatorite kütmiseks 36. Mille kütmiseks kõige enam kasutatake maasoojuspumpa? Põrandakütte süsteemis ning madalama temperatuuriliste radjaatorites 37
- Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama. Käiviti osad: - Ankur - ankurvõlli lintkeere - Hammasratas - Harjad - Ergutusmähis - Kollektor - Peavooluklemmid - Klemmipoldid - Kontaktketas - Tagastusvedru - Hoidemähis - Kere - Tõmberelee - Lülitushark - Vabakäigusidur - Tõmbemähis - Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise. Käiviti hakkab aeglaselt pöörlema. Tõmberelee peavoolukontaktid on veel avatud - Käivitamise lõpetamisel katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Tõmbemähis,
Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head soojusjuhid. 4. Miks pooljuhtide juhtivus temperatuuri tõstmisel muutub? Vabad elektronid tekivad temperatuuri tõustes, juhtivustsoonis elektronide arv suureneb. 5. Transistorid Kollektor hakkab koguma elektrone, emitter saadab auke välja kollektorisse. Transistori omadus transistor võimendab emitteri ja baasi vahelist pinget. Väikesed pingemuutused emitteri ja baasi vahel tekitavad suuri pingemuutusi baasi ja kollektori vahel. St et transistor on pinge võimendaja. Baasi potentsiaalid npn pos, pnp neg Transistor on pinge võimendaja. 6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad
Joonis 7 1.9 Surverõngad e. kompresioonirõngad (piston ring) tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada. Joonis 8 5 Nr.2 Gaasijaotusmehhanism 1.1 Põhi osad plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam 2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2.1 OHC (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval 2.2 SOHV (Single Overhead Valve)klapid on sega asetusega ja nukkvõll asub üleval 2
vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendatakse toiteallika-vastu pinges 14. PNP tüüpi transistori baas on emitteri suhtes pingestatud-Vastupidise polaarsusega pingeallika suhtes kui NPN tüüpi transistoril. 15.väljatransistori elektrood, mille kaudu laengukandjad sisenevad on-Läte 16.Isoleeritud paisuga väljatransistori eripäraks on-Paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht 17. väljatransistori põhiline erinevus bipolaarsest transistorist on-see et see on pingega tüüritav element 18
vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi Kahetoru küttesüsteem küttekehad saavad võrdse temp. soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega Kollektor vesikütte süsteem Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid Segasüsteem Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem 3. Soojuspumba tööprotsessid Soojuspumba on 3 tööringi mis omavahel ei segune: Soojuse ammutamise ring Soojuspumba oma ring Soojuse äraandmise ring (küttesüsteemi oma ring)
kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena. Konstruktsioon Väljatransistoril on tavaliselt kolm või neli elektroodi. Üht, voolu juhtiva kanali otsas asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks (source), teist, kust laengukandjad väljuvad, neeluks (drain) ja kanali küljel asuvat tüürelektroodi paisuks (gate). Bipolaartransistoridel vastavad neile emitter, baas ja kollektor. Neljas elektrood on alus (body, base; puudub pn-siirdega väljatransistoridel), mis enamasti lätte külge ühendatakse. Konstruktsioon Konstruktsioonilt jagunevad väljatransistorid pn-siirdega väljatransistorideks (JFET, JUGFET) ja isoleeritud paisuga ehk isoleerkihiga väljatransistorideks (MOSFET, metall-oksiid-pooljuht väljatransistorid). Väljatransistoride eelised Väljatransistoride eeliseks on eelkõige suurem
Mida näitab siis kollektori vool? 25 20. Kui kollektori vool suureneb, mida teeb siis vooluvõimendustegur? Suureneb 21. Millistes reziimides ei tohi transistor töötada? . 22. Millist kahte bipolaartransitori ekstreemset töötingimust esindab koormussirge? Küllastus, läbilöög 23. Kuidas nimetatakse piirkonda, milles transistor töötab siis, kui baasi vool on väge väike? Läbilöög 24. Kuidas nimetatakse piirkonda, milles transistor töötab, kui kollektor ja emitter on lühistatud? Küllastus 25. Kuidas muutub kollektori vool aktiivpiirkonnas? Nõrgeb 26. Milline koormussirge osa on mõeldud normaalseks transistori võimenduseks? Alumina ja keskmine 27. Kui baasi toitepinge suureneb, kuhu liigub siis Q punkt koormussirgel? 28. Millisesse koormussirge otsa liigub punkt Q pärast baasi takisti lahtiühendamist? 29. Milline peaks olema baasi takistuse suurus transistori küllastumiseks? 0 30. Millises koormussirge otsas jõuab Q lõikepunkti? 31
Rekombineerunud elektronide ja nende, mis liikusid baasist emitterisse, asemele tuleb aga välisahelast juurde uusi elektrone. Nende elektronide liikumine välisahelast baasi moodustabki baasivoolu. Aukude vool baasist kollektorisse moodustab kollektrori voolu. Aukude vool emitterist baasi ja elektronide vool baasist emitterisse moodustab emittervoolu. Lisa: Skeemidesse ühendatakse npn-transistor enamasti nii, et emitter on negatiivne ja kollektor positiivne baasi suhtes. Vastavalt pnp ühendatakse enamasti nii, et emitter on positiivse ja kollektor negatiivse potentsiaaliga baasi suhtes.
( joonis npn ja pnp transistori läbilõige ja tingmärk kummagi transistorvõimendusastme lülitusvisandil) http://www.abiks.pri.ee Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine ppoolne (npntransistoris) või npoolne (pnptransistoris). Seega on ta juba kolmekihiline pooljuhtstruktuur, Joonisel on märgitud transistorkihtide tavapärased nimetused: emitter (väljasaatma), kollektor (koguja) ja baas (alus). Tõlge "Takistuse ülekanne" ühele siirdele rakendatud signaalpingega saab reguleerida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. Transistoritest saab koostada väga erineva otstarbega lülitusi kaks transistorit võib ühendada kahe tasakaaluseisundiga lülitusse: üks T juhib, teine mitte, kusjuures sisendsignaal võib nende olekut vahetada. Selline lülitus on elektronarvuti põhielement.
kere ja jäsemed pidevalt värisevad Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad
võimendus astmega väljundtrafo kaudu. Joonis. 2.5.2 Trafo kasutamisel langeb koormustakistus primaar poolele taandatud takistusena, mille väärtus sõltub trafo ülekande tegurist. R´L=RL/n2, n=W1/W2. Kui koormustakistus on väljund takistusest väiksem tuleb kasutada pinget vähendavat trafot kui suurem siis pinget tõstvat trafot. Joonis 2.5.3 Tingituna trafost muutub ka transistori tööreziim sest kollektor pinge muutused ei teki nüüd mitte kollektor takistuse pingelangu kaas abil. Vaid toitepinge ja primaarmähisel tekkiva emj jõuliitumisel. Kui sisend signaal puudub siis on kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdne toitepingega. Kui sisend signaali suurenemisel tekib kollektor voolu suurenemine siis induttseeridakse pirmaar mähisel emj mis püüab voolu suurenemist takistada see tähendab tema minus on suunatud kollektorile. Sisend signaali vähenemisel püüab aga trafo induktiivsus. Voolu muutust
(~) - signaaliallikas R - koormustakisti, millele rakendadakse võimendatud signaal Nooltega on näidatud elektrivoolu suund Seega on ta juba kolmekihiline pooljuhtstruktuur, Joonistel on märgitud transistorkihtide tavapärased nimetused: · E - emitter (väljasaatma), · C - kollektor (koguja) · B - baas (alus, tüür). Ühele siirdele rakendatud signaalpingega saab reguleerida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. (Transistoritest saab koostada väga erineva otstarbega lülitusi kaks transistorit võib ühendada kahe tasakaaluseisundiga lülitusse: üks T juhib, teine mitte, kusjuures sisendsignaal võib nende olekut vahetada. Selline lülitus on elektronarvuti põhielement. )
Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 16. Väntvõll 17. Kolvid 2) 1. Kolvi mõõt Pikilõige A-A B-B Koonilisus
MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: 31.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuse...
Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus: töötavad vaakumi toimel, mille mõõtühik on paskal,töötavad alarõhul 40-50 kPA. Elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning pooma ja vaakumvoolikute kaudu lõpsiämbrist,pulsaatorist,kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks. Lüpsimasina ehitus ja talitlus: neli nisakannu, kollektor, pkk piimavooli ja pikk vaakumvoolik ning pulsaator. Talitus: imemistakt, massaastakt,puhketakt. Kannulüpsi masin: kahekambriline:nisaalune kamber ja vahekamber. Lüpsiplatsid:kalasaba,koridorplats,polügoon,kolmnurk,lalasaba-karussell,radiaalkarussell, Lehmade lüpsmine: kindel kellaaeg, kord ja puhtus laudas, tõusööta anda enne lüpsi, teravalõhnalisi sööta ei tohi anda,vältida võõraste isikute ja koerte viibimist laudas, ette valmistada lüpsiinventaar, lüpsitehnika töökorras
15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on 22,5 korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte-süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme tööshoidmiseks. Päikesekollektorite hinnad on väga erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 akumulatsioonipaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste järjepidevat ning paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks. Erinevatest element-osadest kohapeal
Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest on kõrgeimaks valutundlikuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? AJUKOORE SENSOORSED VÄLJAD SEKUNDAARSED SENSOORSED VÄLJAD (asuvad sensoorsete väljade ümber) MOTOORSED VÄLJAD
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist
kere ja jäsemed pidevalt värisevad) 17. Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul 18. Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents
suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k-ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter-siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. 31. Vaakumdioodi klaaskestas paiknevad kaks elektroodi: katood ja anood. Vaadeldud vaakumdioodi mudelis on anoodiks metallplaat ja katoodiks spiraali keeratud peen traat. Spiraali otsad on ühendatud kahe kandetraadiga, millest kumbki on varustatud väljaviiguga. Kui traatspiraal vooluringi ühendada, hakkab see voolutoimel hõõguma ja kuumeneb kõrge temperatuurini
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevin...
Sisselaske süsteem koosneb 6,2 kg raskusest sisselaske kollektorist tähisega RBB (Foto 7), mille pleenumi mahuks on 1650 cm3 ning millel on võrdlemisi pikad sisselaske kanalid 310 mm. Kanali maksimaalne läbimõõt on 48 mm ja minimaalne 44 mm. Kogu kanali maht on 1970 cm3. Kanalite ning pleenumi mahuks kokku on 1970 cm3 + 1650 cm3 = 3620 cm3. Sisselaske kollektorile kinnitub elektrooniline gaasiklapp läbimõõduga 60 mm. [9] Foto 7. K24A3 mootori sisselaske kollektor 13 1.6. Kütusesüsteem Kütusesüsteem koosneb neljast kütusepihustid mille tootlikkus on 330 cm3/min. Pihustid asetsevad sisselaske kollektoril jaotusanumas. Kütusesüsteem on tagasivooluta. Sellise süsteemi juures hoiab kütuserõhku paagis asetseva kütusepumba juures olev rõhuregulaator. Liigne kütus voolab tagasi otse paaki, mistõttu jaotusanumast tagasivoolu pole
Saadavate impulside kestus sõltub astme väljund on ühendatud esimese astme sisendisse. Kuna võimendus aste pöörab signaali faasi konkreetselt ajakonstandi valikust. Praktikas kasutatakse taolisi saadavaid impulsse näiteks türistoritel 180kraadi siis on üldine faasinihe 360kraadi ja see tagasiside on positiivne kui pingestada taoline lülitus või loogika lülituste käivitamisel, kus on oluline et käivitus elemendi külg oleks võimalikult järsk ja siis tekivad kollektor voolud mõlemas transis ja kui ei oleks kollektor voolude kõikumisi mürade toimel täpselt ajastatud. siis jääks taoline lülitus stabiilsesse olekusse ükskõik kui kauaks. Tegelikult aga esinevad laengu Ajahetkel t1 kui algab sisend impuls algab ka kondensaatori laadimine
R CS U RG S sis E Joon.1.27 1.8.2.Otsene sidestus Otsese sidestuse korral (joon.1.28) on sidestusahel ära jäetud ja ühendatud eelmise astme kollektor vahetult järgmise astme baasiga. Sellise ühendamise korral on oht, et kui eelmise astme kollektorpinge on küllalt kõrge, siis tema toimel järgmise astme transistori baasile võib see minna küllastusse ja võimendi lakkab võimendamast. Kui aga eelmise astme kollektor pinge on sobivalt madal, siis võib selline võimendi töötada. Seejuures ilmnevad eelised: +E
leida ka lihtsustatud dioodide jaoks aga siis peaks kasutama integreerimist.) 6. 15 V Zener dioodi maksimaalne lubatud võimsus on 100 mW. Milline on sobiv jadamisi ühendatava takisti väärtus, kui toitepinge on 24 V? Milline vool läbib Zener dioodi, kui koormustakisti väärtus on 5 k? (IZmax =6,67 mA; R = 1,35 kR mA; IZ = 3,67 mA Transistorid 7. Bipolaarse npn või pnp transistori ehitus ja tööpõhimõte (s.t. joonistage emitter, baas ja kollektor, siirded nende vahel, voolud emitterisse, baasi ja kollektorisse). Pingestamine ja voolud ühise emitteriga lülituse korral koos sisend, ülekande ja väljundkarakteristikutega (piisab kõige lihtsamast kollektortakistiga ja baasitakistiga lülitusest). 8. Formeeritud kanaliga n-tüüpi MOSFET transistori ehitus ja tööpõhimõte (s.t. joonistage läte, neel, kanal, paisuoksiid ja pais, siirded nende vahel lätte ja neelu vool ning pinged lätte ja neelu vahel ning paisule rakendatud pinge)
töötakt combustion stroke vastaskolbidega mootor opposite- piston engine vastukaal counterweight veemagesti fresh water generator, distiller ventiilkarp valve box V-kujuline mootoer V-shape engine võimsus power võllipump, ripp pump attached pump, built-on pump väliskeskkonna tingimused ambient conditions väljalaskegaaside kollektor exhaust mainfold väljalaskeklapp exhaust valve väljalasketakt exhaust stroke vändakael crankpin vändalaager crankpin bearing, big end bearing väntvõll crankshaft väntvõlli põsepaine crankshaft deflection väntvõlli pöördenurk crank angle õhujagaja air distributor õhukeseseinaline laager thin-shell bearing õhupuhur air blower
enam tunnusjoon kasvab/suureneb. 14. Pärisiire vooluallike positiivne poolus ühendada p-poolmega., töötab väline elektrijõud kaksikkihile vastu ja dioodi läbib vool, mis pinge tõustes kiiresti kasvab. Vastusiire See on pooluste vahetamisel, väline väli tugevdab sisemist tõkkevälja ja vool kahaneb nulli lähedale. 15. Transistor saadake kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses ühisesse kristallipalasse. Transistor on kolmekihiline pooljuhtstruktuur (emitter, kollektor ja baas). Tööpõhimõte on, et ühele siirdele rakendatud signaalipingega saab reguleerida, tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. 16. Tüüritakse klemmide ,,läte" ja ,,suue" vahelist voolu homogeenses, siireteta pooljuhis. Tüürib isoleeritud elektroodile"pais" antud signaalipinge. 17. Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite jm. Vajalikuga
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Referaat Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” Õppejõud: Urmas Kuus Üliõpilane: Jakov Ljauman Rühm: MM42 Tallinn 2013 Sisukord 1.Scrubber...................................................................................................................... 3 1.1.Pakitud scrubber....................................................................................................... 3 1.2.Tsentrifugaal scrubber.......................................................................................
Eelvõimendi astmed võimendavad signaali allika pinge samale tasemele signaalidega mis saabuvad teistest sisenditest. Mikrofonivõimendi Väikese sisendpinge tõttu peab mikrofoni võimendi nagu ka gramafoni võimendi olema võimalikult madala müratasemega seepärast tuleb kasutada võimalikult väikese omamüraga ja suure h21E suurusega räni transistore(nt KT3102DE , tema vanem varjant on KT342D). Transistorid on vaja rakendada tööle mikrovoolu reziimis st nõrga kollektor vooluga valides IC suuruseks. Ic=25...250A. Suurema takistuslike mikrofonide korral tuleb valida väiksem Ic suurus. Autonoomse toitega võimendus aste 6.2A ABO lk 302 on mõeldud mikrofonide tundlikuse suurendamiseks ja ühendatakse väikese plekk varje sisse paigutatuna mikrofonijuhtme ja selle pistiku vahele. Madala mürataseme saavutamiseks tuleb eelnimetatud skeemil takisti R1 abil seada transistori toitevooluks 0,15-0,25mA. Müravaese transistori võimendusastme (6
4. MS-struktuur 5. Dekooder Pilet 2. 1. Bipolaarne transistor 2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet? 3. Schmitt i trigger OV baasil 4. K-MOP loogika 5. Multiplekser 1. Juhtimine vooluga. Kasutusel mõlema märgiga laengukandjad; 3-kihiline 2x pn siire. pnp(augud)-nool emitterist sisse npn(el-d)-nool välja. Otstarve:reguleerida Usis või Isis-ga läbivoolu. Kirchoff: Ie=Ik+Ib.ibik/100 BPT-l kolmekihiline struktuur, emitter saadab voolukandjaid, kollektor kogub, baas reguleerib. Planetaartehnoloogia K(n), selle sees B(p) kanal, mille sees E(n) kanal. baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans pingestamata nagu 2 dioodi: baasi kohal pot 0, dün tasakaal: p-n siirdeid läbivad Jdif=Jtr. =IEp/IE-injektsiooni tegur 0,995. El-de rekomb tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu. Välispingete eesmärk tagada transiitne laengukandjate voog. Vooluülekandetegur =IKp/IE=
sisse lülitage enne selle täielikku kuivamist. Igapäevane hooldus - Puhastage saag tööpäeva lõpul ja kontrollige detailide kinnitust. Pikaajaline tehniline hooldus : Tööpäaeva lõpul või vajadusel ka töötamise ajal puhastage ventilaatori avad tolmust. Garantiiaja jooksul ise lahtivõetud tööriist kaotab õiguse garantiile. Tööriista seest puhastamiseks pöörduge garantiiremonditöökotta. Kollektori seisukorra kontrollimine - pikaaegsel hoidmisel kollektor oksüdeerub ja võib põhjustada tööriista läbipõlemise. Harju tuleb kontrollida ja vajadusel välja vahetada 50töötunni järel. Puhastamiseks pöörduge remonditöökotta. Reduktori ja laagrite määrimine - määret vahetage reduktoris iga 50 ja laagrites iga 100 töötunni järel. Reduktoris täitke määrdega pool vaba ruumist. (Shell Retinax HDM või Ziatim-221). Elektriline lööktrell TRU3Z-13E(R)
5) ampermeeter ergutusvoolu mõõtmiseks 6) ampermeeter ankru- e koormusvoolu mõõtmiseks 7) voltmeeter klemmipinge mõõtmiseks 8) generaatorit käivitav asünkroonmootor, täidab turbiini või mootori rolli 9) ühendusjuhtmed. 6.3. Töö käik Tutvuge antud generaatori ehitusega: Ue otsige üles ike, induktori poolused ja ergutusmähised, ankru südamik ja mähised, kollektor, harjad. Leidke üles Ae ergutusmähise ja ankrumähise Re positiivsed (punased klemmid) ja re negatiivsed otsad. Pange kirja, mitmeks n lestaks on jagatud kollektor ja mitmest poolist koosneb ankrumähis. Kas mähis Ra paistab olevat ühe- või kahekihiline?
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade
Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju ! 1. Süda, areng, ehitus, loote vereringe ! 1) milline vahesein moodustab arengus fossa ovales’e põhja, milline limbus fossa ovalis’e fossa ovalis’e põhja moodustab septum primum, limbus fossa ovalis’e moodustab septum secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum) 3) mitme kihiline on vatsakeste muskulatuur, milline neist on eraldi kummalgi vatsakesel 3-kihiline: 1. pindmine e. longitudinaalkiht 2. keskne e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 3. süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v. umbilicalis’t v. cava inferior’iga 5) kus paikneb nodus sinuatrialis? sulcus terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 6) kus on kodade vaheseina kõi...
Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 24 Transistor · Pooljuhtelement signaalide võimendamiseks, genereerimiseks ja isegi detekteerimiseks. · Leiutati 24.12.1947 Belli laboris: Shockley, Bardeen, Brattain. Lilienfeldtil oli juba 1925 prototüüp · Tööpõhimõtte järgi: bipolaar- ja väljatransistorid. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 25 Aseskeem ·Bipolaartransi elektroodid: emitter, baas, kollektor ·Sisuliselt nagu 2 otsapidi kokku ühendatud dioodi (vt. aseskeemi) ·Baas-emittersiire alati päripingestatud. Pingelang seega 0,6V => väike sisendtakistus · B-K siire vastupingestatud ·Tüüritakse vooluga ·2 erinevat juhtivusetüüpi NPN ja PNP Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 26 Transistori olulised parameetrid ·Ucemax ehk maksimaalne tööpinge ·Ic max ehk maksimaalne töövool ·Kanali takistus (väljatransistoridel)
bipolaartransistori, mis üheskoos moodustavad liittransistori. Transistori kui võimenduselemendi ülesandeks on võimendada tema sisendil olevat signaali ja edastada see võimendatud kujul koormusele, milleks võib olla järgnev võimendusaste või lõppkoormus (tarbija). Transistori ja temal põhinevat võimendusastet võime sealjuures vaadelda neliklemmina, kus üks tema kolmest väljastusest - baas, emitter ja kollektor - on ühine nii sisendsignaali ahelale kui ka väljundsignaali ahelale. Joonisel 6.1 on näitena toodud ühise emitteriga (ÜE-) lülituses transistor kujutatuna neliklemmina. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 4 Joonis 6.1. ÜE- lülituses transistor kui neliklemm [2]. Bipolaartransistoril on kolm võimalikku tööreziimi: sulgereziim, aktiiv- e. lineaar- e. võimendusreziim ja küllastusreziim
. 39. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus (väsimus, jõuetus) 40. Vaheaju koosneb: taalamus (nägemiskühmud) ja hypotaalamus (kühmudealune piirkond. +metataalamus (2 paari põlvikkehasid) 41. Taalamuse funktsioonid · Ta on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. · Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde. · Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad?
laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad 1. JOONIS123 Neljakihiline struktuur, energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. kus pnp kollektor =npn baas ja npn valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks,
summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- õlijahuti, 6- väljalaske kollektor, 7-termostaat RINGVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1-kinkstonikast, 2-mereveefilter, 3- merepump, 4- mageveepump, 5- SPM, 6- termostaat, 7- mageveejahuti, 8- õlijahuti, 9- väljalaske kollektor, 10- paisupaak Erinevusi otsevoolu ja ringvolu süsteemide vahel: Jahutussüsteemi osad: PAISUPAAK See on terasest kokku keevitatud mahuti, varustatud puhastusluugi, nivoo vaateklaasig, ventilatsiooni toruga, sette kraaniga, paagi alumisest osast väljuvad
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatami...
Kuna Op mitte inventeerivale sisendile, siis tekkib positiivne tagasiside. Lülituses on ka teine võimendi püüab alati omandada olekut, kus sisendite vaheline pinge on 0 ja kuna tagasiside ahel, mis on negatiivne tagasiside ja mis on mittelineaarne LC-generaatorid : inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud, siis tekkib inventeerivas LC-generaator kujutab endast võimendus astet, mille koormuseks kollektor ahelas on sisendis virtuaalne maa, see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu 0. võnkering. Lisaks sellele on selles võimendus astmes tekkitatud positiivne tagasiside. inventeeriva võimendi sisend takistus on määratud takistuse R1 valikuga, sest kuna Tagasiside võib olla tekitatud erinevalt ja sõltuvalt tagasiside teostamise viisist on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
