vältida saasteohuga piirkondadest püütud kalu (nt · Seoses rinnapiima tootmisega suureneb imetamise ajal Läänemeri) teie organismi veekadu. Kõige parem viis vedeliku tarbimise reguleerimiseks on janutunde jälgimine. Vitamiinid Nende sisaldus rinnapiimas sõltub samuti ema toidust, · Varasemaga võrreldes võiks tarbida lisaks umbes 6 seega peaks imetava ema toit olema mineraali- ja klaasitäit vedelikku. Joogiks parim on puhas vesi. vitamiinirikas. Rasvlahustuvate vitamiinide, A- ja D- Mahlade tarbimisel tuleks jälgida, ega lapsel ei teki vitamiini sisaldus piimas sõltub ema toidust suhteliselt allergilist reaktsiooni (lööve, gaasid). Välistada võiks vähe. Kui aga toit ei sisalda piisavalt B-rühma apelsini mahla kui ühe suurema allergeeni ning samuti
Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad mitmeid päevi näiteks nektarit või taimelehti sööma, et munade arenguks vajalik kogus toitaineid koguda. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva, kuid imejale võrdlemisi ohtliku imemispingutusega. Iminokas asuvate hambuliste suistega puurib sääsk läbi naha esimese sobiliku kapillaarini, kust imetakse oma kehakaaluga võrreldes kahe- kuni kolmekordne kogus verd. Selleks et vältida imetava vere hüübimist, "süstib" sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist. Pärast vereimemist lendab emane sääsk vaevaliselt, raske kõhutäie käes ägades, mõnda varjulisse paika seda seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks
Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea. III. Emiste piimatoodang oleneb pesakonna suurusest (imetatavate põrsaste arvust, sest põrsas imeb tavaliselt ühte nisa). Suurema põrsaste arvuga emised toodavad ka rohkem piima. IV. Laktatsioonifaasi mõju emise piimatoodangule. Emiste piimaand on suurim 3.5. laktatsiooninädalal. Sel ajal võib päevane piimatoodang parematel emistel ulatuda 10 kg-ni ja üle selle. V. Imetava emise söötmise mõju tema piimatoodangule. Imetava emise toitainete tarve on tunduvalt suurem, kui see on tiinusperioodil. See on seletatav sellega, et emis eritab piimaga palju toitaineid ja imetamisperioodil intensiivistub ka kõikide siseorganite töö, mistõttu toitaineid kulub rohkem. Et imetavad emised kasutavad piima tootmiseks ka kehaaineid, on nende otsese toitainetarbe määramine praktikas raske. Vaatamata kehavarude kasutamisele sõltub emise piimaand eelkõige tema
Maarja kultust. Kuna Isist on kujutatud läbi aastatuhandete koos lapsega, Horosega, keda Isis imetab, siis on loodud hiljem seoseid ka kristluses kesksel kohal oleva Neitsi Maarjaga, kes imetab Jeesust. Nii on tänu sarnasusele välja pakutud, et Isise kultuse kadumist kristlikust Euroopast saab seostada tema moonudumisega Neitsi Maarjaks. Siiski on selle hüpoteesi vastukaaluks toodud välja asjaolu, et Neitsi Maarja kerkimise ajaks kesksele kohale kristlsuses, oli imetava ema kuju Egiptusest kadunud, Horos polnud enam olulisel kohal. Selle väite alusel oli hellenismi perioodil levinud seksuaalne ning maagiline Isise-Aphrodite hübriid (hellenistlikus maailmas võeti Isise kujutamisel malli Aphroditest), mille kujutamisel oli loobutud ema-poja kujust, Isis oli tavaliselt üksi paljastatud suguelunditega. Siiski on sarnasus Neitsi-Maarja ning imetava Isise vahel suur, peamiselt just käehoiak ning lapse asend imetamisel.
või maksahaigusest, ei tohiks kasutada Venoruton’i, kuna Venoruton ei oma toimet nendel näidustustel. Koostoimed: Uuringud on näidanud, et O-(β-hüdroksüetüül)-rutosiididi ja varfariin-antikoagulantidel koostoime puudub. Rasedus ja imetamine : Uuringutes ei leitud loote väärarenguid. Aga siiski, ei peaks HRi (ß-hüdroksüetüül)-rutosiidid) raseduse esimesel trimestril manustama. Loomkatsetes on leitud HR-i jälgi lootes ja imetava emaslooma piimas. Need väikesed kogused HR-i ei oma kliinilist tähendust. Kõrvaltoimed: » Seedetrakti häireid, » kõhupuhitust, » kõhulahtisust, düspepsiat, nahalööbeid, urtikaariat. » Pearinglust, väsimust, õhetamist, » ülitundlikkusreaktsioone, » või anafülaktilist sokki. 2.AESCUVEN FORTE 30mg, kaetud tabletid ATC kood: C05CX81 Toimeaine: estsiin » 1 kaetud tablett sisaldab: 93,3…162,1 mg hobukastaniseemnete kuivesktrakti
C 0,035 44 3. Katsetamine Testimise seadistus koosneb plastkarbist avatud katusega, kuhu pandi kivivillast proovikehad. Kõik katsekehad olid 100 mm paksusega ja 300x300 mm pinnaga. Seinad ja põhi olid isoleeritud 40 mm paksuste XPS plaatidega väljastpoolt ja kaetud veel alumiiniumfooliumiga, et vältida igasugust kaalu suurenemist ümbritsevast õhust seintesse imetava veeauru tõttu. Lisaks asetati kolm niiskuse ja temperatuuri sensorit katsekeha välimistele külgedele ja keskele, mis andis komplekssema ülevaate niiskuse liikumisest erinevatel kõrgustel. Kogu katseseade asetati kliimakambrisse, mille
Verd imema tulevad ainult emased sääsed. Nad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva imemispingutusega. Iminokas asuvate hambuliste suistega puurib sääsk läbi naha esimese sobiliku kapillaarini, kust imetakse oma kehakaaluga võrreldes kahe kuni kolmekordne kogus verd. Selleks et vältida imetava vere hüübimist, "süstib" sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist. Pärast vereimemist lendab emane sääsk vaevaliselt, raske kõhutäie käes ägades, mõnda varjulisse paika seda seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Sellist vereimemistmunemist võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks
niiskussisaldus. 4. KATSEANDMED Kuivatatav materjal: 3 plastiini kartongist Niiske proovi mass: a =29,58 g; (3 kartongi mass =88,74 g) Absoluutselt kuiva proovi mass: b =12,33 g; (3kartongi mass=36,99 g) Aurumispind: F =0,144m*0,1m=0,0144 m2; Baromeetriline rõhk: B =768 mm Hg=102391,3 Pa; Ventilaatori poolt imetava õhu temperatuur: tõ =20° C= 293,15 K; Õhu suhteline niiskus: =20 %; Õhu mahtkulu: õ1 =10,65*10-3 m3/s; õ2 =6,6*10-3 m3/s; Plastiini mass: m=806,26 g; Küllastunud veeauru rõhk kuiva termomeetri temperatuuril: Ps (20C)=2334,78 Pa; Küllastatud veeauru tihedus kuiva termomeetri temperatuuril: s (20C)=0,01729 kg/m3;
tolmust tsüklonis (10). Tsüklonisse satub materjal ka töötlemisel pneumotransportreziimil. Aparaadi hüdrodünaamilist takistust mõõdetakse paralleelselt ühendatud diferentsiaalmanomeetritega (11 ja 12), mille impulsstorud on ühendatud kolonniga enne ja pärast kolonnis olevat resti. Tsükloni (10) takistust mõõdetakse manomeetriga (13) ja ventilaatori (4) poolt, mõõdetakse diferentsiaalmanomeetriga (15) ja ventilaatori poolt tekitatud rõhk manomeetriga (16). Ventilaatori poolt imetava õhu kogust võib reguleerida siibriga (17). 4. Töö käik Enne tööga alustamist puhastatakse kolonn, kontrollitakse, kas kolonn on ühendatud õhutorustikuga, suletakse kõik kolonni avad, mikromanomeetrid (6 ja 11) ja avatakse siiber (17). 4.1 Määratakse resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest kolonnis. - käivitatakse ventilaator (lüliti (14), sagedusmuundur (8), nupp "RUN"), - sagedusmuunduri (8) abil reguleeritakse välja õhu kiirus,
energiarikast toitu (pähklid, halvaa) ei tekita üldjuhul sugugi rohkem rinnapiima, vaid ainult tõstab kehakaalu. Seega rinnapiima kogus ei sõltu ema poolt tarbitava toiduenergia hulgast. Rinnapiima kogus sõltub rindade tühjendamise sagedusest, imetamise kestvusest ja lapse imemistehnika efektiivsusest! Konkreetse indiviidi toiduenergia vajadus sõltub palju ka tema kehalisest aktiivsusest ja raseduseelsest kehakaalust ning seetõttu tuleb nii raseda kui ka imetava ema energiavajadust alati hinnata koos energia kulutamise hindamisega. Nõustamine toiduenergia osas peaks olema alati individuaalne ning arvestama järgmisi aspekte: · Kehamassi indeks enne rasedust (suurema, >25, kehamassi indeksiga rasedad võivad vajada rohkem energiat) · Rasedusaegse kehakaalu tõusu omapära · Kehaline aktiivsus ja selle muutused raseduse ajal · Eeldatava ja soovitud kehakaalu saavutamiseks vajalik energiahulk.
· Eemaldav halva suulõhna · Ergutab seedimist ja turgutab närvisüsteemi · Vaigistab valu maos ning südame- ja maksapiirkonnas · Ergutab sapinõritsust ja ravib sapipõletikku (ka sapikivitõbe) · Ravib jämesoolepõletikku · Alandab kõrget vererõhku · Toetab ülihappesuga gastriidi ja kaksteistsõrmiku haavandi ravi. · Vahendab kõhupuhitusi ja iiveldust. · Kergendab epilepsiahoogusi · Vaigistab menstruatsioonivalu. · Suurendab imetava emal piimaeritust. Suurtes kogustes tarbituna võib piparmünt tekitada unetust, väikestes kogustes ja pikemat aega tõmmanuna aga soodustab magamajäämist. 7 Münt köögis Sobib magusroogadesse ja maiustustesse (nn after-dinner mints), kuid ka kastmetesse,
võimalust esimese seemendusega tiinestumisele. See tekitab kokkuhoidu sperma doosides. Põrsaste suremust saab vähendada lõpptiinete emiste õigel kohtlemisel, nende õigeagse ümmberpaigutamisega ja vastava kohtlemisega, et neil oleks piisavalt aega kohaneda uue keskkonnaga. Samas aga peab sigu söötma ja kulutused söödale on suured.Võimalus vähendada söödakulusid oleks varemalt põrsaid võõrutada, siis ei söödeta ka emiseid kauem imetava emise söödaga mis on tunduvalt kallim ja nende reproduktsioonitsükkel oleks varajasem. Põhiline omahinna vähendamine seisneks aga tiinestumisprotsendi suurendamises ja suremuste vähendamises, sest mida rohkem tiinestub ja mida väheb suremus seda suurem kasum ja madalam omahind. Tiinestumisprotsendi suurendamiseks tuleb sööta kvaliteetset sööta, tagada korralikud pidamistingimused- puhas allapanu, korralikud piirded , vältida vigastusi
on peamiselt põhjustatud bilirubiini soolesisese lõhustumise muutusest, kus oma roll on teatud bakteritel. Mikroobide ainevahetusel on vägagi oluline osa inimese seedetrakti talitluse regulatsioonil, näiteks aitavad nad sapphappe- ühendeid, valgujääke ja teatud suhkruid lammutada jne. Seedimise korrigeerimiseks sobivad probiootikumid, mis aitavad bakterite suhted tasakaalu viia. Kui laps vaatamata kõhulahtisusele kaalus kenasti juurde võtab, pole muretseda vaja. Alati tasub ka imetava ema söögilaud tähelepanelikult üle vaadata (võimalik toiduallergia). Kõhulahtisusega kaasnevad sümptomid Viirustest põhjustatud nakkusliku kõhulahtisuse korral esineb peamiselt nõndanimetatud peensoole tüüpi kõhulahtisus, mille 6 korral on väljaheidet koguseliselt palju ja roojamine ei ole kuigi sage. Kui soole limaskest on põletikuline ja ärritatud, siis sool kiirendab oma tööd, püüdes ärritavaid toidumasse
Teisel juhul jõuab alkohol lapseni emapiima kaudu ning imikul võib tekkida tõsine alkoholimürgistus. · Loote alkoholisündroom tähendab näiteks alakaalulisust, vaimset alaarengut ning tähelepanu ja käitumise häireid. · Vaimse arengu ja käitumise puudujäägid tekivad ka nendel lastel, kelle emad joovad raseduse ajal pealtnäha mõõdukalt, keskmiselt 710 ühikut nädalas. Alkohol ja rinnaga toitmine Alkohol käitub imetava ema rinnapiimas samamoodi nagu inimese organismis: selle sisaldus on sarnane naise vereringes leiduva alkoholi hulgaga ning organism töötleb selle pikapeale olematuks. · Alkoholi sisaldus rinnapiimas saavutab maksimumi 3060 minuti jooksul pärast joomist (või kuni 90 minuti pärast, kui on ka söödud) ning hakkab siis vähehaaval langema. · Ühe alkoholiühiku eemaldamiseks rinnapiimast kulub naise organismil umbes kaks-kolm tundi.
Probleem on esteetilist laadi ja ei mõjuta tarindi funktsionaalseid omadusi ega põlisust. PÕHJUS Härmatis kujutab endast vees lahustuvaid soolasid, mis 90-95% ulatuses pärinevad müürimördi sideainest - tsemendist. Lisaks võib neid tulla ka veel kasutatud veest, õhusaastest, mördi täiteainest, mördi lisandeist. Põletatud tellises on soolasid ainult kuni kümnendik mördi sooladest. Soolad on peamiselt kaalium-, naatrium- ja kaltsiumsulfaadid ning karbonaadid, mis liiguvad mördist imetava veega tellisesse. Vee aurustudes kristalliseeruvad soolad tellise ja ka vuugi välispinnale valge sademena. VÄLJASOOLDUMISE VÄLTIMINE Väljasooldumise eeltingimuseks on soolade ja piisava niiskuse olemasolu müüritises. Nende vähendamiseks on soovitav kasutada tehases valmistatud kuivmörte või müüritsementi. Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja liiv peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (kloriide)
-Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik rooma õigusest tugevasti mõjustatud. - Rooma õiguse põhimõtetel baseerus Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik. 21.Rooma riigi ajaline lõpp. Rooma sümboli saamise lugu. -476 eKr - Rooma sümbol - kaht väikelast imetava emahundi skulptuur on 1700 aastat noorem kui linn ise, teatas Kapitooliumi muuseum. - Seni arvati kuju pärinevat 5. või 6. sajandist enne meie aega ning selle valmistajateks etruski meistreid. Kuju annetas 1471. aastal muuseumile paavst Sixtus IV. - Emahunt Lupa capitolina on sama tuntud Rooma linna sümbol kui Colosseum või püha Peetruse väljak. Hundil oli oma koht 1960. aasta Rooma olümpiamängude plakatil ning skulptuuri pisikesed koopiad kuuluvad turistide meelismeenete hulka.
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
kuivade ilmadega, siis söövad nad seda paremini. Kehvemat heina tuleks anda hommikul, kui lambal on parem isu. Lambaid söödetakse 2 korda päevas. Tiinuse lõpul ei tohi uttedele sööta riknenud söötasid. Väikegi hulk kuumaks läinud teraviljast valmistatud jahu, hallitanud koresööta, külmunud või mädanenud kartulit, võib kutsuda esile abordi või sünnivad nõrgad elujõuetud talled. Päevas joovad lambad ka 2...3 l vett. Imetava ute söötmine 2,0 kg heina; 3 kg juurvilja või 2 kg kartulit (või selle asemel 2...2,5 kg silo); 500...600 g jõusööta; 13...15 g segamineraalsööta või mõnda söödafosfaati; 12...17 g keedusoola. Päevas joovad lambad ka 2...3 l vett. Lammaste nuumamine. Hein 1-2k.(sügisel:rohi, kartul, kapsas.) iive kuni 300g/öp. Jäärade söötmine
1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%) peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes la...
Viimases segatakse kütus ja õhk vajaliku koostisega kütteseguks. See kamber on rõhtjas torukujuline ruum, ühendatuna ühelt poolt silindriga, teiselt poolt õhufiltriga. Keskosa on koonusjas, nimetatakse segukoonuseks. See on vajalik, et kiirendada õhu liikumise kiirust ja sellega soodustada bensiini imemist ja seda täielikult pihustada. Keskel kas segusiiber vanadel karburaatoritel võis seguklapp. See on ühendatud gaasihoovaga. Seguklapiga muudetakse mootorisse imetava kütuse hulka ja muudetakse mootori võimsust ja mootori pöörete arvu. Torus liikuva kütuse kogust reguleeritakse toru ristlõiget või suubuva kanali suurusega. Karteris tekkiva rõhu mõjul tuleb puhastatud õhk läbi segukambri. Segusiibri või –klapi ja –kambri seina vahemikus õhuvoolu kiirus suureneb (u 100 m/s). see tekitab pihusti suudme juures rõhu järsu languse. Membraanikambrist paiskub bensiin rõhuvahe tõttu pihustist seguvanni. Kiire õhuvool pihustab bensiinijoa
· Uttede toitumuse jälgimine, enne paaritust 3 palli, selle toitumuse taseme hoidmine tiinuse jooksul, · Uted võivad tiinuse 2.3. kuu jooksul kaotada kuni 0,5 palli, kui nende algne toitumus vähemalt 2,5 palli · Uttede söötmine tiinuse lõpp-perioodil tasakaalustatud ratsioonidega, ratsiooni energiasisalduse tõstmiseks vajalik teraviljade, jõusöötade ratsiooni lülitamine · Igale utele õige söödafrondi olemasolu teraviljade söötmisel · Imetava ute söötmine · Esimese 4 nädala söötmine peale poegimist kriitiline, sest nii energia ja kui proteiini vajadus kõrgeim, · Energia ja proteiini vajadus jääb poegimisjärgselt rahuldamata, kuna söötadega ei tagata nii kõrget taset (ka normaalse söötmise juures) ja uttedel poegimisejärgselt väheneb söömus · Seepärast peavad uted olema enne poegimist heas toitumuses (3...3,5 palli).
elatustarbe). Tiinuse anabolismi fenomeni põhjused: Tiinuse ajal moodustuvad koed sisaldavad rohkem vett. (keham juurdekasvuks kulub vähem söödaenergiat ja teisi toitaineid). Tiinuse mõjul suureneb sööda kasutamise efektiivsus. NB! Jätame meelde, teine arvutusmeetod 1 kg emisepiima tootmiseks on vaja 8,3 MJ metaboliseeruvat energiat. 125 g proteiini. Kui emis annab 10 kg piima, siis tema piimatootmistarve on 83 MJ met.energiat. 1250 g proteiini. 200 kg imetava emise kogutarve on seega 83 + 23 = 106 MJ 1250 + 117 = 1367 MJ Erinevus söötmisnormidega on suur 106 61 = 45 MJ met.energiat 1367 862 = 505 g proteiini Imetav emis suudab süüa (kuivsööta) ligikaudu 3% kehamassist, seega 200 kg emis 6 kg. Arvestades emisesööda kem koostist (12,6 MJ/kg, 17,2% proteiini), tarbib emis keskmiselt 6x12,6 = 75,6 MJ met.en ja 172x6=1032 g proteiini. Võrreldes vajadusega tekib ikkagi energia-ja proteiinidefitsiit 106-75,6=30,4 MJ 1367-1032= 335 g
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Hülsile liibub nisakumm ülaosa manseti survel Joonis: Nisakann töös, A- massaazitakt, B- imemistakt, 1- ülakamber, 2- mansett, 3- hülss, 4- vahekamber, 5- nisakumm, 6- imikamber, 7- lühikese vaakumvooliku kinnitusotsik, 8- nisakummi paksend, 9- õhu liikumissuund Pulsaator ja pulsatsioon Kõige enam on levinud pneumaatilised pulsaatorid, mis on ehituselt lihtsad ja töökindlad. Selliste pulsaatorite tööorganiks on klapp, mille paneb tööle töökambrisse siseneva või sealt välja imetava õhu rõhk. Pulsatsioonitsükli kestus on määratud töökambri mahu ja õhuava läbimõõduga, mida saab perioodi pikkuse reguleerimiseks muuta. Lüpsiseadmed Ajavahemikku, mille jooksul nisakumm on kokku surutud (joonisel vahemik b), nimetatakse masinlüpsi massaazitaktiks. Massaazitakti jooksul on imemiskambris küll vaakum, kuid piima väljutust nisast ei toimu, kuna vaakumi mõju nisani ei ulatu. Ajavahemikku, mil nisakumm on avatud, nimetatakse imemistaktiks (joonisel vahemik a).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
