Veisetõud Jaan Parts Kalakasvatus II 2012 Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega
.........................................................4 2.2. Limusiin..........................................................................................4 2.3. Hereford.........................................................................................4 2.4. Sarolee...........................................................................................4 2.5. Simmental.......................................................................................4 2.6. Soti mägiveis....................................................................................5 2.7. Akviteeni hele (Blonde d´Aquitaine)........................................................5 2.8. Belgia sinine....................................................................................5 2.9. Piemont..........................................................................................5 2.10. Dexter...............................................................................
kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited Neutralism (ei mõjuta üksteist st, et ei ole mingit toitumissuhet)- koerliblikas ja lammas. Konkurents (üksteist ei vaja, kuid mõlemad tahavad näiteks toitu)- niidurüdi ja alpi risla. Parasitism (parasiit/peremees suhe)- puuk ja šoti mägiveis. Kommensialism- (üks saab kasu, teist ei mõjuta)- niidurüdi ja veis. Abiootiliste tegurite näited Eluta looduse tegurid. Niiskus/sademed- vesi tõuseb ning rannaniit vee all. Päikesevalgus- liigne päike→veistel kuum ja samuti taimestik võib kõrbeda Tuul- 3. taseme taimed (õrnemad)→tugev tuul merelt→soolase vee pritsmed. Koosluse hävimine Karjatamise või niitmise lakkamisel võib pilliroog 5-10 aasta jooksul levida kogu rannaniidule.
metsastunud. Vaadeldaval alal leidub Eesti kohta kõige rohkem rannaniite (Arold 2005). Kõige suuremad rannaniidud paiknevad Matsalu lahe lõunarannikul ning samuti on iseloomulikuks ulatuslikud roostikud (Kaur et al. 2008). Rannaniitude hooldamiseks karjatatakse neil lihaveiseid, kes on vähenõudlikud ja ilmastikule vastupidavad (Arold 2005). Joonis 3 . Soti mägiveis 8. Loomastik Matsalu ja Haapsalu lahed on tuntud linnualad, kus kevdel ja sügisel peatub kümneid tuhandeid veelinde (Kaur et al. 2008). Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud karjatavate rannaniitudega. Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab
allalibisemise. Ühealaline kaldpõrandaga laut: loomade puhke, jalutus kui söömisalad paiknevad ühes ruumis. Söötmiskäik asub enamasti kaldpõranda ülemises servas. Kahealaline kaldpõrandaga laut: söötmiskäigu ja lamamisala vahel on horisontaalne söömis ja jalutuskäik. 31. Hereford, aberdiinangus, limusiin, simmental, soti mägiveis, belgia sinine, gallovei Aberdiinangus Pärineb Sotimaalt Peab vastu kehvades tingimustes Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu Keskmise suurusega tõug lehmad 600700 kg, pullid 1000 kg Värvilt mustad või punakaspruunid Nudid tunnus pärandatakse järglastele Küllaldase piimakusega; head emaomadused Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin
Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseeruminse all tuleb mõista organismi morfoloogiliste,füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis
Sellest ajast alates hakkaski lihaveiste arv Eestis kiiresti suurenema. ( Suurmaa A) Lihaveiseid on Eestis suhteliselt hea kasvatada kuna nad saavad elada aasta läbi õues või vajavad mõnda kergehitus hoonet omale peavarjuks. Kõige rohkem räägitakse nende söötmise puhul just tavalisest, sest suvel saavad nad edukalt karjamaal ise hakkama, kui on piisavalt ruumi. Eestis on lihaveised hakanud väga tublideks abilisteks ka maastiku hooldusel. Selleks toodi ka Eestisse sisse Shoti mägiveis, kes on väike ja vähenõudev. Veised on tublisti kaasa aidanud eesti ranna niitude hooldusele ja tänu sellele ka aidanud paljusid lindusid. Edukas näide on kalju kotkas, kelle arvukus on kõvasti tõusnud tänu hooldatud ranna niitudele. 4 Eestis on registreeritud 14 lihaveisetõugu. Neist arvukamalt on esindatud Hereford, Aberdiin-angus ja Limusiin (Tabel 1). Neist kõige värskem lisanduja on Ameerika piison, keda on kokku Eestis hetkel 13 neist 4 ammlehma
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas ...
puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane dom.must, sarved vs nudi dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Areng on looma organismi kvalitatiivne überkujunemine. Arengu käigus rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasvukiirus jagatakse kaheks absoluutseks ja suhteliseks juurdekasvuks.
a. Belgia sinine tõug – kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Luustik on nõrk, rasked sünnitused. Pole väga ulatuslikult levinud. Eestisse toodi 2006.a. Piemont – pole probleeme poegimisega, nudid. Simmental – sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2003.a. Aubrak – hea lihastusega, keskmise suurusega, kasutavad hästi rohusöötasid, arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. Šoti mägiveis – vanim tõug maailmas. Väike tõug, kasvukiirus aeglane, pikad laialiasetsevad sarved. Väga maitsev liha. 5 Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud 2. ülemineku ehk parandatud tõud 3. aretus- ehk kultuurtõud Loomade jõudluse alusel: 1. Piimatõud – hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi, taani punane. Suurima piimatootlikkusega on mustad. 2
Musta värvi, nudid. Iseloomult rahulikud. Levinud üle maailma. Varavalmiv. Lihaskiud peen, maitsev. Aretustööga kujundatud uus suurem tüüp. Suurema tüübi pulle võib kasutada ka ristamiseks piimatõugudega, väiksem tüüp sobib vaid puhtalt pidamiseks. Kerge sünnitus, kuna vasikad väikesed. Hereford vanad on suhteliselt väikesekasvulised, kuid varavalmivad. Teisel aastal on tapaküpsed. Liha on maitsev. Kehaehituselt tugevad ja vastupidavad. Soti mägiveis väikesekasvuline, hiljavalmiv, vähenõudlik. Sobib looduskaitsealadele. Gallovei - väikesekasvuline. Pikakarvaline. Üleni mustad või valge triibuga. Vähenõudlikud. On sobilikud ekstensiivsele pidamisele. Piemonti tõug aretatud Itaalias eelmisel sajandil. Pikakehalised. Pole probleeme poegimisega. Halli värvi. Ristamisel piimatõugudega annab häid tulemusi. 25. Lihaveiste aretustöö. Puhtatõulised Ristandveised
Suurekasvuline. Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasuguses kliimas. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini, teinekord võib heledas karvkattes esineda ka tumedamaid laike. On ka punase-valgekirjusid isendeid. Mõned herefordidega üsna sarnased. Lehmad 700...800 kg, pullid 1200 kg. Piimatoodang hea. Vasikate kasvuintensiivsus kõrge. Lehmad suurepärased emad. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast,Kutsutakse ka kõrgmaa veisteks. Tõuraamatusse märgitud vanima tõuna maailmas. Aluskarv tihe ja pealiskarv õige pikk. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka. Lehmad- 500 kg, pullid- 800 kg. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on aeglane. Nende poegimisiga on üle kolme aasta. Võivad poegida veel 18 aastaseltki. Sööda suhtes vähenõudlikud. Sotimaal kogu
kaksiklihast omavatel tõugudel, kuna nende vasikad on suhteliselt väikesed. Eestis on praegu vaid üksikud ristandveised. Soti mägiveised - Kasvult väikesed, täiskasvanud pullide kehamass on kuni 800 ja lehmadel 550 kg. Lehmvasikate sünnimass on 28, pullvasikatel 31 kg. Karv on pikk, aluskarv tihe. Tavaliselt on nad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi ja musti. Tõu omapäraks on pikad sarved. Soti mägiveis kasvab aeglaselt, vasikas kasvab kuni 700 g ööpäevas. Soti mägiveised on vähenõudlikud, talvel on nad meelsamini väljas kui varju all. Liha on vähese rasva- ja kolesteroolisisaldusega, kuid sisaldab rohkesti valku ja rauda. Eestisse toodi esimesed soti mägiveised 1999. a. Veisekasvatus 1. Veisekasvatus Eestis Loomade arv. Loomade arv ja loomakasvatussaaduste tootmine on taasiseseisvumise perioodil aasta-aastalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
