Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Konspekt (5)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS
Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2
Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel
madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal.
Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad.
Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. – 33,4 tuh, L.-Viru 31,4 tuh ja Pärnu 25,9 tuh v. Piimat . koondub suurtootjatele 46%loomi , kus tootmise efekt. kõrgem kui väiketoot 11% loomi.
31. 03 lõppenud 06/07 kvoodia. tarnisid Eesti piimat. lõpptarbijale 600,4 tuh t .piima täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kvoot oli 646,4 tuh t – sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust.
4. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON.
Arenguastme järgi jaotatakse tõud:
1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi.
Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad.
on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel.
2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel.
3. aretus - ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus.
5.PIIMATÕUD– n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. kiire hästiarenenud hingamis - ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarust. udar . Lihastik ,lihaomadused. tagasihoidlik . EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF), EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK ) ,EESTI MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus
LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500…2000 kg piima. hästiarenenud
lihaomadused. aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. ENAMLEVINUD LIHAVEISETÕUD :HEREFORD, ABERDIIN -ANGUS, GALLOWAY , LIMUSIIN
ŠAROLEE , BELGIA SININE TÕUG ,PIEMONTI TÕUG
6. VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR 7.LINEAARNE HINDAMINE
hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelep., välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmä: looma tõutüübi ja
toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste kindlakstegemiseks, toitumusastme määramiseks jne.
Eksterjööri hindamise viisidest on enam levinud järgmised:
1) üldine hindamine silma järgi, 2) mõõtmine ja indeksite arvutamine, 3) hindamine punktisüsteemis, 4) fotografeerimine, 5) tingmärkidega hindamine, 6) mõõtmine.
Alates 1990-ndatest aastatest hinnatakse välimikku lineaarse metoodika alusel. Igale tunnusele antakse hinne bioloogiliste äärmuste vahel 1-9 pallilisel skaalal. Hinnatavaid tunnuseid on 16.
8. LOOMADE MÕÕTMINE mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehituse tüübi ja kehamassi määramiseks. Mõõtmete arv sõltub sellest, milleks neid kasutatakse. Mõõtmisel peavad loomad asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Loom peab olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahenditeks on mõõtekepp, sirkel , mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter.
Mõõtekepp on spetsiaalselt loomade mõõtmiseks kasutatav vahend, mis koosneb liikuvast sise- ja välisosast ning kahest liigendiga horisontaalsest metallvarbast. Kepi sise- ja välisosa on varustatud skaalaga . Sirkel koosneb kahest liigendiga varustatud poolkumerast metallvarbast, mille ühenduskohas on skaala (cm). Sirkliharude vahekaugus näitab laiust cm. Mõõtelint millel lisaks cm skaalale loomade kehamass määramiseks kilogrammides. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassirinnaümbermõõdu alusel.
Loomade mõõtmed. Erist. kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid.
Kõrgusmõõtmed:
Turjakõrgus (tk)turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) – viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) – ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) – päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga.
Laiusmõõtmed:
Otsmiku laius (ol) – kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) – otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga.
Rinna laius (rl) – vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga.
Laudja laius1 (ll1) – puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga.
Laudja laius2 (ll2) – puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga.
Laudja laius3 (ll3) – päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga.
Pikkusmõõtmed:
Keha üldpikkus – nina otsast saba otsani. Tüvepikkus – nina otsast pärakuni.
Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) – otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) – otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus – õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) – puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. sirkli või kepiga.
Sügavusmõõtmed:
Rinna sügavus (rs) – turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) – selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga.
Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) – abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) – kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga.
Eesti holsteini ja eesti punast tõugu 1.laktatsiooni lehmade kehamõõtmed ja kehamass
Kehamõõtmed Eesti holsteini tõug Eesti punane tõug
Ristluu kõrgus (rk), cm 141,8 135,0
Turja kõrgus (tk), cm 134,4 127,0
Kere põikpikkus kepiga (kppk), cm 155,0 149,0
Rinna ümbermõõt (rü), cm 194,5 182,0
Laudja laius 1 (ll1), cm 50,2 46,9
Laudja laius 2 (ll2), cm 47,6 43,7
Laudja laius 3 (ll3), cm 30,2 29,1
Laudja pikkus (lp), cm 49,1 46,0
Kehamass, kg 592,6 485,0
9. SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA
Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM .VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15…18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. EPK mullikatel vähemalt 350 kg ning EHF mullikatel 380…400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööp.iiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. . Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul.
10. VEISTE IND EHK ÖSTRUS
Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isasl. lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emasl. käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Välissuguelundid on turses,tupest voolab nõret. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nim. ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus . Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks.
2007.aastal tehti keskmiselt ühhe tiinestumise kohta 2 seemendust.
VEISTE TIINESTAMINE loomuliku paarituse teel pulliga või kasut. KUNS . SEEM.. Kunst . Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja
Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. –196 C.
kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka. kasutatavast pullist sõltub kogu karja tõuline väärtus Sügavkülmutamine võimaldab transportida, säilitada , kasut. spermat aastaid pärast pulli surma.
Loomulik paaritus jaguneb:
reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasl. suunatakse isasl.juurde , teostatakse paaritus. 1 pulli paarituskoormuseks arvest . aastas 70-80 lehma. vabapaaritus, isasl, vabalt karjas , paaritab indlevaid emasl. 1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst. seem. Aretuslikust seisukohast õigem kasut. Kunst. S., saab kasut. väärtuslike pullide spermat, (aretusväärtus kontrollitud). TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270…290 päeva,tõuti erinev EHF- 280,EPK ja EK 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. pullvasikas, kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral.
Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii.. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine – lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil.
11. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. . Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud . Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt- jalale . Häbemest eritub lima.. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita , kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda,siis kui on tegemist suure lootega. Abistamiseks tuleb pesta desinfits. käed ja sünnitusabinöörid. Nöörid aset. ümber vasika kämblaluude ja tõmmatakse kuni 4inimese jõuga. Tõmmata tohib ainult siis, kui lehm väitab (pressib). Tõmmatakse kordamööda kummastki jalast . Normaalselt välju loode eespikiasetuses (esijalad ees, pea nende peal). Kuni 5% esineb ka tagapikiasetust, kus loode väljutatakse tagajalad ees. Viimasel juhul tuleb abistamisel tegutseda kiiresti, et loode ei tõmbaks lootevedelikku kopsu, mis võib põhjustada lämbumist. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Kui lehm keeldub vasikat lakkumast, siis tuleb vasikas puhaste õlgedega kuivaks hõõruda. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui
võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi.
12. ABORT , ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS.
Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada
riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.teguridja nakkushaigused.
Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks
mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15…18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seem., korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat.
13. MAJANDUSLIK KASUTUSIGA JA ELUIGA
Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majandus. on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava sissetulekuga ning osaliselt looma enda müügist saadava tuluga. Seega on tähtis, et healt lehmalt saaks eluajal palju järglasi ja rohkesti piima. Praegu on
lehmade majandusliku kasutamise periood suhteliselt lühike. 2006 a. oli tõugude keskmisena karjast väljaläinud lehmade eluiga 72 kuud ehk 6 aastat. Majanduslik kasutusiga sõltub suurel määral esmaspoegimise vanusest. Optimaalne esmaspoegimise vanus peaks olema 24-26 kuud. 2006. aastal oli see näitaja Eestis 28,9 kuud.
.Majanduslik kasutusiga on Eestis ca 3 aastat ja 9 kuud. lehmlüpsab keskmiselt 3-4 laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles 3 laktatsioonil. Lühikese
kasutusea põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis-pidamistingimused ning tervisehäired, mis põhjust. loomade enneaegset praakimist. Liiga lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorl.karja täienduseks. Noorl. Üleskasv. kulud tuleb katta toodangu müügist.
Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida.
Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a.
14.VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE
Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt:
a) lehmad
b) tiined ja seemendusealised mullikad
c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud
d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud.
Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse
lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. kõige olulisem uuendnoorkarja kasvatamine . Karja täienduseks vajaminev noorloom . arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel juhul võrdub karja täienduseks vajaminev noorloom. arv praagitud lehmade arvuga. Norm. Loet., kui aastas praagitakse 25% lehmadest. tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju. Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv. Seemendusealisi mullikaid peaks olema
mõnevõrra rohkem kui tiineid mullikaid (30-35% lehmade arvust), kõik ei tiinestu.
Lehmavasik. peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40% lehmade arvust, sest osa vasikaid hukkub erinevatel põhjustel või praagitakse. Pullv. valitakse tervest populatsioonist ainult üksikud suguloomadeks, ülejäänud realiseeritakse lihaks. Kui soovitakse põhikarja lehmade arvu suurendada, siis on tegemist laiendatud taastootmisega- noorloomi rohkem kui lehmi välja praagitakse.
15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga.
Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!!
Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit . karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15…18 kuu vanuselt.
Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15…16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed.
Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks.
Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale.
Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit. noorpullide sigimisvõimet,hinnatakse nende spermakvaliteeti. 15-16 kuu vanuselt hinnatakse kasvu, arengut, välimikku ning spermiogeneesi taset. Noorpulli spermaga tehakse ca 1000 katseseemendust.
Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel.
16. JÕUDLUS MÕISTE. Jõudluseks nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Jõudluse hindamisel arvest. nii toodangu mahtu e. kvantiteeti ja väärtust e. kvaliteeti. jõudlusvõime oleneb: pärilikest eeldustest keskk. ting .ja nende omavahelisest koostoimest ehk interaktsioonist.
17. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine Udar päritolult nahamoodustis, talitluselt suguorgan, sest üleminek emakasiseselt toitumiselt tavalisele toitumisele toimub piima kaudu. Udara anatoomiliseks ühikuks on imeti, mis koosneb imetikehast ja nisast. Lehmal on arenenud 4 imetit, mis omavahel liitunult moodustavad udara ( uber ). Liitunud imeteid nim.udaraveeranditeks. Neid on 4 – 2 ees- ja 2 tagaveerandit. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil. Ees- ja tagaveerandite vahel see puudub. Udar koosneb: 1)näärmekude, mis on seotud piima produktsiooniga; 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. Piimanääre algab näärmealveoolidega, mis koosnevad näärmerakkudest. Neid omakorda ümbritsevad kapillaarid. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis hüpofüüsi tagasagarast vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad suuremaid piimajuhasid. Need omakorda moodustavad veelgi suurema läbimõõduga
piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul . Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine ), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini mõju pärsib ka innahormoon östrogeen, mistõttu indlev lehm ei sõõrdu täielikult ja sel perioodil jääb osa piimast udarasse.
18. Lehmapiima keemiline koostis Lehmapiima keemiline koostis, %
Koostisosad Keskmiselt Min . Maks.
Ves 87,2…88,5 83,0 89,0
Kuivaine 11,5…12,8 11,0 17,0
Rasv 3,8…4,0 2,5 7,0
Valk 3,0…3,5 2,7 5,0
Piimasuhkur e. laktoos 4,0…4,5 4,0 5,6
Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9
Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema R%on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. Suurema kuiva.sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema
rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim.
19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid.
Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks.
Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260…320 päeva).
Joonis Lehma poegimisvahemik KONSPEKTIST OTSIGE JUURDE!
Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja
tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks
kord päevas. Seejärel hakatakse lüpsma ebaregulaarselt vastavalt piima kogusele udaras. Selline ebaregulaarne lüpsmine mõjub lehmale stressorina ja vähendab piima teket udaras. Lehma võib kinni jätta, kui päevane piimatoodang on 3-5 kg. Seejärel tuleb lehma jälgida, et ei tekiks udarapõletikku ehk mastiiti. Kinnijätmisperiood kestab kuni 10 päeva. Tänapäeval nii lehmi kinni ei jäeta.Lüpsku või 30 kg-pannakse rohud nisadesse ja kõik.Muutub ratsioon,vähendatakse jõusööda kogust,või ei anta üldse. Keegi vee kogust ei vähenda.Kinnisperioodita on tavaliselt lehma järgmise laktatsioonitoodang väike. Liiga pikk kinnisperiood ei ole samuti õigustatud. Optimaalne kinnisperioodi pikkus on 40-60 päeva. Piima koostis ja ööpäevane toodang laktatsiooniperioodi kestel ei ole ühesugune. Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. Pärast poegimist suureneb piimatoodang kuni seitsme nädala jooksul saavutades maksimumi 2-3 laktatsioonikuul. Pärast kõrgperioodi hakkab piimatoodang langema. Langus sõltub sellest, millal lehm pärast poegimist
tiinestub. Piimatoodang hakkab veidi vähenema pärast tiinestumist. Järsk langus toimub alates viiendast tiinuskuust. Heal piimalehmal peaks laktatsioonikõver olema ühtlaselt kõrge 5…6-nda laktatsioonikuuni ning seejärel sujuvalt langema. Sellised lehmad annavad kogu laktatsiooni kestel enam-vähem ühesuguseid toodanguid.
Ebasoovitav on järsk laktatsioonikõver. Sellistel lehmadel on laktatsiooni algul piimatoodang küll kõrge, kuid see kõrgperiood kestab vaid 1-2 kuud ning seejärel toodang väheneb järsult kuni kinnijäämiseni. Enamasti on neil lehmadel ebanormaalselt pikk kinnisperiood ning kokkuvõttes väiksem piimatoodang kui ühtlase
laktatsioonikõveraga lehmadel. Laktatsioonikõvera kuju ja piimajõudlus sõltub ka aastaajast , millal lehm poegib . Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi- aprillini ja hakkab seejärel vähenema. Karjatamisperioodi alguses
(maikuus) piimatoodang jällegi suureneb seoses värske rohu söömisega. Seega on laktatsioonikõver kahe sügis- talvel poeginud lehmadel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8 Konspekt #9 Konspekt #10 Konspekt #11 Konspekt #12 Konspekt #13 Konspekt #14 Konspekt #15 Konspekt #16 Konspekt #17 Konspekt #18 Konspekt #19 Konspekt #20 Konspekt #21 Konspekt #22 Konspekt #23 Konspekt #24 Konspekt #25 Konspekt #26 Konspekt #27 Konspekt #28 Konspekt #29 Konspekt #30 Konspekt #31 Konspekt #32 Konspekt #33 Konspekt #34 Konspekt #35 Konspekt #36 Konspekt #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 175 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuusiku Õppematerjali autor

Lisainfo

eksami materjal
veisekasv olemus

Mõisted

ekstensiivne piima, saaduste tootmine, primitiivsed, aretus, piimatõud, lihatõud, piimatoodang, lihaveisetõugudele, välimik, alates 1990, mõõtevahenditeks, mõõtekepp, keha üldpikkus, tüvepikkus, sabapikkus, kere põikpikkus, esmaspoegimiseni, veiste ind, välissuguelundid, indlemist, lüpsiperioodil, 266 päevani, ahtraks, majanduslik kasutusiga, üleskasvatamiseks, majanduslik kasutusiga, kasutusea põhjuseks, majanduslik kasutusiga, kasutusiga, taastootmisega, jõudluseks, toodangu mahtu, piima teke, piima väljutamine, nisaava, piimasuhkur, sigimistsükkel, laktatsiooni, uuslüpsi, tiineltlüpsiperiood, kinnisperiood, kinnisperioodita, ebasoovitav, sellistel lehmadel, kuni märtsi, laktatsioonikõver, 280, somaatiliste, standardkontroll, proovi üldmaht, laudaleht, koos kl, vahelduvat kontroll, päevatoodang, septembrikuu rasvatoodang, vahelduva kontroll, loomade märgistamine, veisepass pria, veisepassil, est, veise kõrvamärk, numbrite lugemine, lisaks eelnimetatutele, vasikate nudistamine, tootjad a, veterinaar, jkk arvutuskeskuses, kogu lihastikust, nn kaksiklihas, paremaks kirjeldamiseks, kehamass, tapasaagis, lihatõugu veistel, lihakvaliteedi sensoorne, puine, pull, piimakarjakasvatuses, lihaveisekasvatust, piima sensoorsed, piima tihedus, madalama tihedusega, piima külmumistäppi, külmumistäpp, piima füüsikalis, valgusisalduse baasnäitaja, alarõhul 40, vaakumvooliku ühendamiseks, vaakumballoon, hülss, nisakumm, kollektori ülaosas, jagaja kambris, pulsaatoreid, imemistakti ajal, nisakumm, massaažitakti ajal, nisaaluses kambris, taktide vahekord, pulsatsioonisagedus, masinatel, kalasaba platsil, robot, robot, järjekord, allapaneku järjekord, nisakannude äravõtmist, transpordi vahemaad, paljudes riikides, etoloogia, 24 vältel, erinevatel kellaaegadel, veised, hierarhiline struktuur, veisekarjas, veel suurem, ümberpaigutuste suhtes, eriline tähtsus, jõudluse suurenemisega, haigestumisohtu nakkus, väiksemates taludes, saastatud õhk, mõjutav tegur, lehmad, piimatoodangu vähenemine, puhtus, laudaperioodil, loomakohad, allapanu, aseme laius, moodsamates lautades, lehmad, pikkuseks, roojamisel, jootjad, talvisteks söötadeks, vabapidamine, külmlaudas pidamisel, tervisest lähtuvalt, lehmade inda, karjamaarohi, karjamaasöötmisele, asemete vahel, jootmine, eraldatakse 6, söötmise

Kommentaarid (5)

Anxza profiilipilt
Angela Põder: päris hea materjal eksamiks;)
17:28 13-05-2010
KadiKadiKadiKadi profiilipilt
KadiKadiKadiKadi: Miks ma seda avada ei saa?
10:48 19-02-2010
merka94 profiilipilt
merka94: väga hea



17:21 04-03-2012


Sarnased materjalid

9
doc
Konspekt
45
doc
Veisekasvatuse arvestus
158
pdf
Veisekasvatuse alused
85
pdf
Konspekt
14
doc
Veisekasvatus
9
docx
Loomakasvatuse konspekt
10
docx
Veisekasvatus
42
docx
Veisekasvatuse vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun