varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused:
Juurdevool aastal 5 14000 0,621 8694 Juurdevool aastal 6 16000 0,564 9024 PI = 13 635 + 6608 +7510 + 8196 + 8694 + 9024 = 53667 = 1,0733 50000 50000 See tähendab, et investeeritud kroon teenib 1,07 krooni (ehk 0,07 krooni tulu). Kuna kasumiindeks on üle 1,0, tuleks projekt vastu võtta. SISEMINE RENTAABLUS Sisemise rentaabluse (the internal rate of return -IRR) abil püütakse leida vastus küsimusele, millise rentaabluse projekt annab? Arvutuslikel eesmärkidel defineeritakse sisemist rentaablust diskonteerimismäärana, mis võrdsustab projekti tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse projekti esialgsete kuludega. Matemaatiliselt on sisemine rentaablus määratav IRR väärtusena võrdusest n AFCt IO = t =1 (1 + IRR) t
hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast. RENTAABLUS VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive OMAKAPITALI RENTAABLUS = (puhaskasum eelisdividendid) / keskmine omakapital VÕLAKORDAJA = koguvõlgnevus / koguvaraga
kategooria viiele erinevale tootele, kus siis igaüks neist on 20% ehk 2 000 . Meetodi eeliseks on arvestamise lihtsus. Paraku eeldab selline lihtne arvestamise meetod, et tegevuskulud nendele viiele tootele on võrdsed. Traditsioonilise meetodi järgi näib, et keerulisel tootel või tootel, mis vajab rohkem pingutust, on madalamad tegevuskulud. Näide traditsioonilisest kuluarvestusest Toode Jaehind () Müüdud Ühiku Ühiku Rentaablus ühikute tegevus- kasum () (%) arv kulud () A 8 3 000 4 4 50 B 10 2 500 4 6 60 C 12 2 000 4 8 67 D 15 1 500 4 11 73 E 18 1 000 4 14 78 Kokku 10 000 Tegevuspõhine kuluarvestus ABC (ingl. k
Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil Nõutav tulunorm 15%. Kas see projekt on vastuvõetav? Millest alustada: Esmalt tuleb arvutada projekti esialgne kulu (puhas investeering); lisanduvad rahavood (juurdekasv ja lõpetamata), tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks ja sisemine rentaablus. 1. Projekti rahavoog Esialgsed kulud: 60000 USD - Masina hind 3000 USD - Tasu seadistamise eest 3000 USD - Tasu transpordi eest -5000 USD Vana masina müük Maksuefekt =(vana masina müügihind - vana masina jääkmaksumus)*tulumaksumäär= (5000-25000)*0,34= - 6800 USD Esialgsed kulud: 60 000 + 3000 + 3000 -5000 - 6800 = 54 200 USD 2. Juurdekasvu rahavoog Operaatori palk ja sotsiaalmaks 25000 USD Ekspluatatsioonikulud 2000 - 3000 = -1000 USD
rohkem omakapitali. Järgnevalt analüüsivad töö autorid Estravel AS rentaablust. Seda leitakse rentaablusnäitajaga: NI (2.13) PM = . S 2009. aastal andis üks müügikäibe euro 0,2 senti puhast kasumit. Järgneval kahel aastal see näitaja kasvas suuruseni 16 ja 10 senti. Kuna hindamiskriteeriumi põhjal peaks teenindus-ja vahendusfirmades olema marginaal ligikaudu 20%, võib öelda, et analüüsitava ettevõtte rentaablus oli 2009 aastal väga halb, 2010. ja 2011. aastal aga 16 hea, sest ettevõte asus mediaani ja III kvartiili vahel ning on seetõttu keskmisest parem Eesti ettevõte selles valdkonnas. Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Arvutuskäik on järgmine: NI (2.14) ROA = , A kus NI puhaskasum (eurot), A varad (eurot). 2009
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist.
Antud ettevõtte Ärikasumi tase on 2008 aastal plussis ning 2009 aastal miinuses. Puhaskasumi tase (Net Profit Margin) = Puhaskasum / Müügikäive Puhaskasumi tase 2008 = 242446 / 52 924 574 = 0,005 (0,5%) Puhaskasumi tase 2009 = -1149689 / 24 940 808 = - 0,05 (-5%) Müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid on mõjutanud müügikäibe langus ja kahjum. 2008 suudeti veel kuidagi plussis hoida ennast kuid 2009 aasta on olnud kahjum vältimatu. SUHTARVUD (Ratios) Kapitali rentaablus % = 100 x (ärikasum / kogukapital) Kapitali rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 /11 655 118) = 8,9% Kapitali rentaablus % 2009 = 100 x (- 902 321 /6 666 290) = - 13,5% Käibe rentaablus % =100 x (ärikasum / müügikäive) Käibe rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 / / 52 924 574) = 1,9 % Käibe rentaablus % 2009 = x (- 902 321 / 24 940 808) = - 3,6 % Omakapitali rentaablus % = 100 x (maksueelne kasum / omakapital)
...................................15 5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe.............................................................16 6.ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS..............................17 6.1Müügikäibe ärirentaablus.................................................................................................17 6.2Müügikäibe puhasrentaablus............................................................................................18 6.3Varade rentaablus ehk ROA.............................................................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE.....................................................................................20 KOKKUVÕTE..................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................23 4 SISSEJUHATUS
2009.a on selleks 216 päeva, 2010.a aeg oluliselt ei muutu, aga 2011.aastal on märgatav muutus, -30% ehk 146 päeva. 3. Rentaabluse analüüs a) Varade rentaablus- ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsus Varade rentaablus=puhastkasum/varad b) Tulutoovuse üldvõime- s.o ärikasumi suurus vara kohta Tulutoovuse üldvõime=ärikasum/varad c) Käiberentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Käiberentaablus=puhastkasum/müügikäive d) Omakapitali rentaablus näitab kasumit iga omaniku poolt investeeritud EUR kohta. Omakapitali rentaablus=puhastkasum/omakapital Arvutus: 2009.a. a) Varade rentaablus: -989 501 / 12 692 595 = -0,08 = -8 senti b) Tulutoovuse üldvõime: -933 505 / 12 692 595 = -0,07 = -7 senti c) Käiberentaablus: -989 501 / 8 163 999 = -0,12 = -12% d) Omakapitali rentaablus: -989 501 / 11 178 117 = -0,09 2010.a. a) Varade rentaablus: 750 733 / 14 705 813 = 0,05 = 5senti
ehk investeeringute rentaablust? Suhtarv sümboliseerib kasumi efektiivsust, mida on teenitud seoses ettevõtte varade kasutamisega. Hinnang antakse sellele, kui hästi on firmas varasid kasutatud. Antud andmete põhjal võib järeldada, et koguvara puhasrentaabluse näitajad on madalad. Tõstmaks ROA taset peaks ettevõte suurendama käivet või tegevustulukust. 6 Varade rentaablus aastatel 2000-2008 Vahemikus 2000-2008 oli varade kasv suhteliselt pidev ja ühtlane, kuigi esines varieerumisi puhaskasumis, mis põhjustasid varade rentaabluse kõikumisi. Seega kasumi suurenedes suureneb varade rentaablus. Kuidas mõjutab puhaskasumi suurus omakapitali rentaablust (ROE)? Omakapitali ehk ROE rentaabluse näitaja alusel on võimalik hinnata ettevõttesse raha paigutamise otstarbekust. Üldreeglina peab rentaablusnäitaja olema vähemalt 15%
ning võrdlusandmed õiged. Suhtarve arvutatakse finantsaruannete kahe või enama komponendi vahelise suhtena. Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist ettevõtte majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata. Analüüsitakse peamiselt järgmisi ettevõtte majandustegevuse aspekte: ·lühiajaline maksevõime ehk likviidsus; ·varade juhtimine ehk efektiivsus; ·kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime; ·tulusus ehk rentaablus. Lühiajaline maksevõime ehk likviidsus Maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus ettevõtte varade võime muutuda maksevahendiks. Ettevõtte likviidsus on ettevõtte maksevõimelisus ehk ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi, neid kaetakse käibevarade arvelt. Järelikult on ettevõtte maksevõime probleem
Mida suurem on käive, seda madalam võib olla puhaskasumi tase. · 2009. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2010. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2011. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2012. aasta müügikäibe puhasrentaablus: ICT Support OÜ müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid nelja aasta lõikes võib pidada suhteliselt headeks, sest müügitulust puhaskasumit on saadud 2-16%, arvestades seda, et heaks tulemuseks peetakse 5-10%. 7.3 Varade rentaablus ehk ROA Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk kui palju kasumit teenib iga varadesse paigutatud euro. Varade rentaablus kajastab ka ettevõtte juhtkonna võimekust vara rakendamisel kasumi saamiseks. Seda näitajat peetakse sageli tähtsaimaks suhtarvuks. Varade rentaablus on ettevõtte edukuse kriitiline näitaja ja hea ettevõtte koguvara puhasrentaablus peaks kindlasti olema suurem kui deposiidi intressimäär.
Artjom Petrov Ülesanne 1 1. puhasrentaablus eelmisel aastal - 5% netokäive - 639 116 eurot puhaskasum keskmine maksumus - 319 557 eurot Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmi...
·kasumiindeks. Tasuvusaeg Investeeringu tasuvusaeg on ajaperiood, mille jooksul investeeringult saadavad rahavood võrdsustuvad esialgse väljaminekuga. Ettevõttes määratakse mingi kindel tasuvusaja piir, millest lühema tasuvusajaga investeerimise projektid teostatakse, pikemad aga mitte. Meetodit on lihtne arvutada ja mõista. Miinuseks on aga raha ajaväärtuse kontseptsiooni ning peale tasuvusaja saabumist laekuvate rahavoogude mittearvestamine. Investeeringu arvestuslik rentaablus Investeeringu arvesuslik rentaabluskordaja (ARR average accounting return) on protsentides väljendatud keskmine puhaskasum investeeringult. Arvestuslik rentaabluskordaja = keskmine puhaskasum/ alginvesteering Arvestusliku rentaabluse reegel on, et projekt tuleb ette võtta, kui selle arvestuslik rentaablus on kõrgem, kui (ettevõtte juhatuse või nõukogu poolt) kindlaksmääratud arvestuslik rentaablus. Meetodi plussiks on lihtsus ning seos kasumiga
Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25. Varade rentaablus ROA Varade rentaablus mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA=puhaskasum/varad 26. Omakapitali rentaablus ROE Omakapitali rentaablus mõõdab aktsionäride investeeringu tasuvust. ROE=puhaskasum/omakapital. 27. Kapitali eelarvestamise rahavood Kapitali eelarvestamise all mõistetakse firma pikaajaliste investeeringute planeerimist ja juhtimist. Tuleb valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi kestel.
18 2008.a. Puhaskasum = 16 675 Müügi netokäive = 427 276 Müügikäibe puhasrentaablus = 16 675 x 100 / 427 276 = 3, 9 % 2007.a. Puhaskasum = 102 515 Müügi netokäive = 387 819 Müügikäibe puhasrentaablus = 102 515 x 100 / 387 819 = 26, 43 % 2006.a. Puhaskasum = 95 100 Müügi netokäive = 331 391 898 Müügikäibe puhasrentaablus = 95 100 x 100 / 331 391 898 = 0, 029 % Müügikäibe puhas rentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus oli suurim 2007.a. Investeeringute rentaablus = ärikasum x 100 / varade maksumus 19 2008.a. Ärikasum = 44 030 Varade maksumus = 2 378 683 Investeeringute rentaablus = 44 030 x 100 / 2 378 683 = 1, 85 % 2007.a. Ärikasum = 105 867 Varade maksumus = 1 594 350 Investeeringute rentaablus = 105 867 x 100 / 1 594 350 = 6, 64 %
Mai 450 000 Juuni 640 000 Muu oluline info: Soovitud kaubavaru kuu lõpuks 20% jooksva kuu müügikäibe maksumusest soetushinnas Müük sularaha eest 20% kogumüügist Müük järelmaksuga (raha laekub 80% kogumüügist järgmisel kuul) Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5
USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000. Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude
) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9
.............................................................23 3.2.1 Nõuded müügituludest ja keskmine laekumisperiood.....23 3.2.1 Varud müügituludest ja varude laoseis päevades.............24 3.2.2 Võlgnevus tarnijatele müügituludest ja keksmine tasumisperiood..............................................................................25 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades......................................26 3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv...................................28 3.3.1 Tegevuse marginaal..............................................................28 3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus..................................................29 3.3.3 Keskmine finantskulude määr............................................30 3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus.....................................31 3.3.5 Jätkusuutlik kasv....................................................
Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) Esialgsed kulud: uue seadmete hind 125 000 - vana seadme müügihind 6000 - maksuefekt (jääkväärtust ja vanaseadme müügi hind) (25 000- 6000 * 34%) 6460 esialgsed kulud Io 112 540 2
omakapital 3. Kapitaliseerituse kordaja - iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogukapitalist Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital) 4. Intresside katte kordaja - iseloomustab firma võimet ärikasumi arvelt katta intressikulud. Intresside katte kordaja = ärikasum / perioodi intressi kulu Tasuvuse suhtarvud - tasuvus ehk rentaablus Need võimaldavad anda ettevõtte tegevusele üldistava hinnangu. Võimaldavad ettevõtet hinnata tervikuna. Näitajad iseloomustavad kuivõrd efektiivselt genereeritakse müügist kasumit ning kui kasumlikult kasutatakse omakapitali ning firma varasid. 1. Müügi käibe üldine rentaablus, mis näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamust. Näitaja sõltub hindadest ning
Tasuvusmarginaal on Ultex Haldusel 2009. aastal 17,7%, mis on päris kõrge näitaja. 2009. aastal on see vähenenud aga 0,21%-le, mis näitab, et puhaskasum on oluliselt väiksem kui müügitulud. Põhjuseks on kulude kasvamine. Eriti palju on suurenenud tööjõukulud, ilmselt on palgatud uut tööjõudu või suurendatud töötajate palku. Ultex Haldus peaks kiiremas korras üle vaatama oma kulud, et aasta lõppedes oleks võimalik suuremat kasumit teenida. 4.7 Vara tasuvus ja rentaablus Vara tasuvus = x 100% Vara rentaablus = x 100% Vara tasuvus näitab vara tasuvust enne makse ja finantskulusi. Vara rentaablus näitab vara maksudejärgset tootlikkust. Maharaja ASP vara tasuvus ja vara rentaablus on võrdsed kuna puuduvad finantstulud ja kulud. Need näitajad olid nii 2009 kui ka 2010. aastal positiivsed. 2009. aastal on need näitajad 0,5% ja 2010. aastal on need suurenenud 1% võrra (1,5%), mis on väga positiivne areng
Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil Nõutav tulunorm 15%. Kas see projekt on vastuvõetav? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) 2. Leidke juurdekasvu rahavood 3. Arvutage lõpetamata rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus ja kasumiindeks 4. Arvutage sisemine rentaablus. 1. Projekti rahavoog Esialgsed kulud: 60000 USD - Masina hind 3000 USD - Tasu seadistamise eest 3000 USD - Tasu transpordi eest -5000 USD Vana masina müük Maksuefekt =(vana masina müügihind - vana masina jääkmaksumus)*tulumaksumäär= (5000-25000)*0,34= - 6800 USD Esialgsed kulud: 60000 + 3000 + 3000 -5000 - 6800 = 54200 USD 2. Juurdekasvu rahavoog Operaatori palk ja sotsiaalmaks 25000 USD Ekspluatatsioonikulud 2000 - 3000 = -1000 USD
Finantstulud sidusettevõtja 180 205 150 aktsiatelt Kasum (kahjum) enne -12 298 17 096 24 573 tulumaksustamist 12 Tulumaks -277 -450 -3 035 Aruandeaasta kasum (kahjum) -12 575 16 646 21 538 13 4. RENTAABLUS Käiberentaabluse abil näeb puhaskasumi osatähtsust müügitulust, st. müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist, seega mitu protsenti teenis ettevõte müügikäibe igalt eurolt. Tabel 4.1. Käiberentaablus 2009-2011 (eurot) 2009 2010 2011 Puhaskasum -12575 16646 21538
Milline on varade puhasrentaablus selles ettevõttes, kui ettevõttel on 100 lihtaktsiat, omakapitali (puhas)rentaablus on 20% ja omakapitali osakaal bilansis on 40%? Lahendus: P/E suhte väärtus e. Aktsia hinnasiduvuse suhtarv (aktsia turuhind/kasum aktsia kohta): 0,2 0,2 = 200/Kasum aktsia kohta => Kasum aktsia kohta = 200/0,2 = 1000 Kasum aktsia kohta(EPS) = puhaskasum/aktsiate arv =>Puhaskasum = kasum aktsia kohta * aktsiate arv = 1000 * 100 = 100 000 Omakapitali rentaablus e ROE (puhaskasum/omakapital): 20% 0,2 = puhaskasum/omakapital => omakapital = puhaskasum/0,2 = 100 000/0,2 = 500 000 Kui omakapital moodustab firma varadest 40%, siis varsid on kokku: (500 000 * 100)/40 = 1 250 000 Varade rentaablus(ROA)=puhaskasum/varad = 100 000 / 1 250 000 = 0,08 = 8% Ülesanne 4: Bilansikirje 2007 2008 2009 2010 Käibevara 200 000 224 000 256 000 281 000
Antud tase võis olla tingitud majanduskriisi mõjudest. Ärikasumi tase Aasta 2011 2010 Ärikasumi tase 10,7% 10,2% Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibeeurolt kasumit ning leitakse valemiga: Ärikasumi tase= Ärikasum / Netokäive * 100 Antud näite põhjal võib järeldada, et nende kahe aasta jooksul, mis on vaatluseks võetud, ettevõte kasum käibeeurolt oli positiivne ja stabiilne. Omakapitali rentaablus Aasta 2011 2010 Omakapitali rentaablus 12,9% 13,7% Omakapitali rentaablus näitab, kui suurt tulu teenivad omanikud rahalt, mille nad on firmasse põhikapitalina paigutanud ja jaotamata kasumina jätnud. Kui see näitaja on pikaajaliselt madalam, kui sarnase riskiga teistes investeerimisvõimalustes (näiteks börsifirmad või panga deposiit), tuleks firmasse investeerimisest loobuda. Suhtarv sõltub sellest, kas planeeritakse
Rentaablus (kasutootlus ) = kasum / majanduslik näitaja, mille rentaablust uurime Rentaablust võib arvutada mitmesuguseid. Kasumi poole pealt brutokasum, netokasum , müügi rentaablus ärikasum puhaskasum jne. Jälgitakse kasumi suhet konkreetse näitaja suhtes. Varade kasumitootus ROA-d kasutatakse suht palju. Varade keskmine maksumus tuleb mingi keskmine kätte saada. Saadud number peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. Omakapitali rentaablus kirjeldab seda raha, mis on omanike poolt ettevõttesse sisse pandud. Palju on saadud puhaskasumit omakapitali kohta. ROE Iga ettevõtja otsustab kui suure rentaabluse ta oma sisse pandud kapitali kohta saada tahab. Mingi 8 % on ok üle selle on juba sitaks hea. Rahavoogude analüüs Rahavoogude poole pealt on likviidsus suhtarv, mida suht palju jälgitakse. Rahavood = puhaskasum + amortisatsioon Kui näitaja on > 0,4 on firma igati maksejõuline. Aeg ja raha väärtus.
Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 Depitoorse võlgnevuse käibev Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 2. Ligviidsus Tõõjõukulud -500,528 -470,113 Kiire maksevalmiduse kordaja Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 3. Maksevõime Muud ärikulud -1,409 -1,520 Võlakordaja Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 4. Rentaablus Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 Käiberentaablus Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 Bilanss ### ### Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749
on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse kasumi kujunemist. Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14
€) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne Ettevõtte aastane intressikulu on 25 000 eurot, müügikäive – 3,2 miljonit eurot, tulumaksumäär kasumilt on 25% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Leia: Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja (TIE)? 1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 3 200 000 € * 0,06 = 192 000 € Ärikasum = 25 000 € + 192 000 € / 1 – 0,25 = 281 000 € Intresside kattekordaja = 281 000 € / 25 000 € = 11,24 4. Ülesanne Hea Firma intressikandva võla suurus on püsivalt 1 000 000 EUR ning võla intressimääraks on 9%
maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Aktsiakapitali analüüs Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel kavandamisel. Peamised suhtarvud on: Kasum ühe aktsia kohta Aktsiate hinna ja tulu suhe Dividendi ja aktsia hinna suhe Omakapital ühe aktsia kohta Kodune töö
Amortisatsioo -100 000 Finantstasa nikulu nd Ärikasum Ebit 400 000 Intressikulu -10 000 Maksustamise Ebt 390 000 elne kasum Tulumaks T 0 Puhaskasum Ni 390 000 10. Ettevõtte tulemuslikkuse näitajad ja nendes sisalduv info: Varade rentaablus (ROA) Omakapitali rentaablus (ROE) ROA (varade rentaablus)=NI/A Varade rentaablus=puhaskasum/vara ROE=S/A*NI/S*A/E omakapitali rentaablus=müügitulu/vara*puhaskasum/müügitulu*vara/omakapital 11. DuPonti suhtarvude süsteem DuPont’i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks. 12. Ettevõtte kasumiläve analüüs (kasumi-kahjumi punkt)
KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 müügitulu PÄEVAS= müügitulu/365 Varade tulukus (ROA Rate of Return on Assets) * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus Ettevõtte varade tulukus (ROA) näitab firma varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk seda, mitu krooni toob kasumit iga investeeritud kroon Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus Omakapitali rentaablus ehk ROE näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja on hea abivahend juhtkonna töö hindamisel Müügi puhasrentaablus (Profit Margin on Sales)
Abimaterjal äriplaani koostamisel EESMÄRGID: Mõõdetav Saavutamise tähtaeg Eesmärk Mõõtmise sagedus Eesmärk 2016 Eesmärk 2017 suurus Käive 2000 eurot/kuus 2012 lõpp 1 x kuus 4000 eurot/kuus 5000 eurot/kuus Kasum 7% käibest 2012 lõpp 1 x kuus 10% käibest 10% käibest Müüdud pakettide 10 tk kuus 2012 lõpp 1 x kuus 20 30 arv Püsiklientide 50% 2015 1 x aasta 15% 30% osatähtsus koguklientidest Müüdavate 3 toodet 2012 1 x kuus 5 too...
varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9. Raha konversioonitsukkel. See on paevade arv, mis jaab vahele ise raha maksmisele ja klientidelt raha laekumise vahele. 10. Puhaskaibekapital. See osa kaibevarast, mis on finantseeritud pikaajaliste allikatega. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja.
muutudes võib olla tingimuste muutudes võimaluste väga raske liiga aeglane uute ärakasutamisel positsiooni muuta ressursside võidakse olla liiga väljaarendamisel ettevaatlik tegevuseesmärk rentaablus Pikaajaline Kasv domineerimine ,,lihtsate reeglite" 5 valdkonda: 1. Kuidas toimida? Reguleeritakse seda, kuidas mingit protsessi (nt. klienditeenindust) teostatakse. ,, Mis teeb meie protsessi unikaalseks?" 2. Tegevuspiire määravad reeglid. Pannakse paika oma mängumaa ja see, mis jääb sellest väljapoole
31.01 Lõppjääk 20 500 700 10 000 Arvutage jaanuarikuu müügitulu, müüdud kaupade kulu, realiseerimiskasum ja realiseerimise rentaablus, lähtudes: · Perioodiline varude arvestussüsteem ja FIFO: Lõppjääk: 500x20= 10000 Kauba kulu: 46000 10000= 36000 Müügitulu: 6000+3000+42000= 51000 ( Müük müügihinnas) Realiseerimiskasum: 5100036000= 15000 (Müügitulu kaubakulu) Realiseerimise rentaablus: 15000: 51000= 29,41% ( Kaubakulu/ Müügitulu x 100) · Perioodiline ja KKM (Kaalutud keskmine meetod) Keskmine hind 46000:95=484,21 Varu jääk: 484,21x20=9684,20 kr Kauba kulu: 460009684,20=36315,80 kr Realiseerimiskasum: 51000 36315,8= 14684,2 Realiseerimisrentaablus: 14684,2: 51000= 28,79% (Kaubakulu/Müügitulu x 100) · Pidev varude arvestussüsteem ja FIFO Et lõppjääki leida, tuleb algusest lõpuni kõik läbi arvestada
Graafik 3. Muudatused kuludes. Kulurentaablus = (ärikasum / ärikulud) * 100 2012. aasta kulurentaablus = (4008493 / 8049854) * 100 = 49,8% 2013. aasta kulurentaablus = (1428426 / 7560326) * 100 = 18,9% Müügirentaablus = (kasum / müügihind) * 100 Puhaskasumi osatähtsus käibes = (puhaskasum / netokäive) * 100 2012. aasta puhtakasumi osatähtsus käibes = (4008493 / -4041361) * 100 = -99,8% 2013. aasta puhtakasumi osatähtsus käibes = (1428426 / -6131900) * 100 = -23,3% Omakapitali rentaablus = (puhaskasum / keskmine omakapital) * 100 2012. aasta omakapitali rentaablus = (4008493 / 15710608) * 100 = 25,5% 2013. aasta omakapitali rentaablus = (1428426 / 15667777) * 100 = 9,1% 4.3. Hinnang Tallinna Tehnikakõrgkooli kulud võrreldes tuludega on üsna suured, 2012. aastal moodustasid tulud kuludest 49,8% ja 2013. aastal oli see vaid 18,9%. Samas moodustavad kulud väga väikese osa kogu netovarast, aastal 2012. oli see 25,5% ja 2013. aastal vaid 9,1%. 5. RAHAVOOGUDE ARUANNE
62 tuhat eurot. (NPV >0). Järelikult on projekti tasub investeerida. 2. Kasumiindeks: PI = 3050.6177 / 2278 = 1.339 Kuna kasumiindeks on suurem, kui üks, siis iga sissemakstud euro loob uue väärtuse 1.339 eurot. 3. Tasuvuse aeg T = 4aastat + [(2278 - 1474.3) / 846.8] = 4.95a Kumulatiivne tasuvusaeg on 4.95 aastat. Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus ROA = 2584.2 / 750 * 100 = 344.56% Äriplaani tasuvuse hindamine 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibest 2584.2 / 11043 * 100 = 23.4% 3) Omakapitali puhasrentaablus ROE = 2584.2 / 750 * 100 = 344.56% Kokkuvõte: Antud äriplaan tasub end ära 4.95 aastaga ning on tulutoov, seega sellesse projekti tasub investeerida.
+ omakapital 9437882 14221464 Kapitaliseerituse kordaja 0,34 0,56 Kapitaliseerituskordaja tõuseb 2002. aastal võrreldes 2001.aastaga, mis näitab pikaajaliste kohustuste osatähtsuse kasvu, see on tingitud sellest, et lühiajalised laenud sai refinantseeritud pikaajalisteks laenudeks ja samas on võetud juurde pikaajalisi laene tähtajaga 15 aastat, intressiga 6% aastas. 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud Tabel 7. Müügikäibe üldine rentaablus Kaska-Luiga talus protsentides Aasta 2001 2002 Brutokasum 2412359 1906187 Müügi netokäive 9759349 10437664 Müügikäibe üldine rentaablus 24,7 18,3 Tabel 8. Müügikäibe puhasrentaablus Kaska-Luiga talus protsentides Aasta 2001 2002
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine xxxxxx ETTEVÕTE KREDIITIMAKSMISE VÕIMALUS SUNMAX OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: xxxxx Tallinn 2008 .....................................................................................................................................3 1 ........................... 5 2 ............................................................................ 9 2.1 ..................................................................9 2.2 , ............................................................................................................................. 10 2.3 ...........................................................................................12 2.4 , ....................................16 2.5 ,...
4) Järgnevalt on välja toodud andmed kasumiaruandest lisas 3 ja seejärel arvutatud 2010. aasta puhaskasumi tase: Puhaskasum: 373 864 kr Netokäive: 14 765 007 kr 2009 aasta puhaskasumi taseme arvutamine: Puhaskasum: -860 682 kr Netokäive: 13 687 799 kr Võrreldes 2010 aastat 2009 aastaga, siis kasv on 8,82%, mis näitab et 2010 aastal on juhtkonna töö olnud effektiivne ja on saavutatud positiivne puhaskasumi tase. 7.5 Varade rentaablus Ettevõtte kõigi aktivate rentaablus näitab ettevõttesse eelnevalt paigutatud iga krooni tulutoovust. 17 , (7.5) 2010. aasta varade rentaablus ja selleks vajalikud andmed on välja toodud lisast 2 ja 3: Puhaskasum: 373 864 kr Kogu vara: 6 846 256 kr 2009. aasta varade rentaablus:
Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25) Varade rentaablus ROA Varade kasutamise tulemuslikkust iseloomustavad varade kasumitootluse näitajad. Kui lähtuda ärikasumist, on rakendatav valem: Varade rentaablus=ärikasum (perioodi näitaja)/vara(keskmine maksumus) Kui lähtuda puhaskasumist, so ettevõtte tegevuse lõpptulemist, saadakse varade puhasrentaablus ROA. ROA=puhaskasum/varad (keskmine maksumus). Varade puhasrentaablus peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. 26) Omakapitali rentaablus ROE
Kumulatiivne tasuvus aeg on 4,78 aastat. (vt. arvutuskäiku. arvud võetud tabelist). 2000 -1694,6 T = 4aastat + = 4,78aastat 390 1 Äriplaani tasuvuse hindamine Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus puhaskasum ROA = ×100 . kogukapital 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes puhaskasum ×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid.
Finantsnäitajad Märts Aprill Mai Omakapitali ja võõrkapitali suhe 13.5 4.7 3.3 Käiberentaablus (7:3), % -65.7 -49.7 Brutorentaablus (5:3), % 35 35 Varade rentaablus, ROA (7:23), % -18.4 -19.8 OK rentaablus, ROE (9:32), % -22.85 -26.74 Kapitali käive (3:23), оборот 0.28 0.40 Vahetu maksevalmidus, cash ratio 0.49 0.19 0.17 Kiire maksevalmiduse kordaja, happetest 3.11 1
2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive korda Kauba ja Kapitali tootmis- rentaablus varud Müügikäive Kapitali jagada käibe-
Turu suurus Turu kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas Konkureerimisulatus Mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus Kapitalivajadus Vertikaalse integratsiooni levik harus Tehnoloogiliste muutuste kiirus harus Tegevusharu iseärasuste analüüsimine Millised on tegevusharu liikumapanevad jõud? Kriitilised edutegurid harus Konkureeruvate toodete ja teenuste diferentseeritus Tootmisvõimsuste üle ja puudujääk Tegevusharu keskmine rentaablus Kui tugevad on tegevusharu mõjutavad konkurentsijõud? Tegevusharu iseärasuste analüüsimine Tegevusharu iseärasuste analüüsimine Harru sisenemise ja väljumise barjäär Väljumisbarjäärid Si se Madalad Kõrged ne mi Madal Madal, stabiilne sb Madalad kasumlikkus kasumlikkus, kõrge
Finantsanalüüs Ettevõte X Tallinn 2007 Finantsanalüüs Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 Raha 22 954 230 12 647 004 Varud 22 864 873 24 868 532 Käibevara 62 492 646 38 889 288 Põhivara 11 594 648 11 564 247 Varad kokku 74 087 294 50 453 535 Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640 Pikaajalised kohustused 467 831 718 876 Kohustused kokku 14 829 148 12 172 516 Omakapital ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
