, kus Use on transformaatori sekundaarmähise pinge efektiivväärtus ja UF on alaldusdioodi päripingelang. Alaldi väljundpinge on ühtlasi ka impulss-stabilisaatori mikroskeemi U1 sisendpinge UIN. Asetades lähteandmed valemisse saame: Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1 mahtuvuse arvutamisel on lubatav sisendpinge pulsatsioon kpul kuni 10 %, ehk sisendpinge UIN väheneb kuni 18,5 V. Silukondensaatori C1 arvutamiseks kasutame valemit: kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool. Kasutatava transformaatori näivvõimsus on 20 VA, seega maksimaalne võimalik vool IROmax on kuni 1 A (tegelikult väiksem, sest me ei arvesta transformaatori kadusid). Arvutused andsid C1 väärtuseks 1220 µF, lähim sobiv nominaalväärtus on 1500 µF. Takistite R1, R2 väärtused avalduvad valemist:
valitavad väljundpinged: 3 - 4.5 - 6 - 7.5 - 9 - 12Vdc väljund: 1.5A (2A peak) LED ülekoormuse indikaator väljundi on/off lüliti 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 väga väike pulsatsioon LED indikatsioon o jootejaam: madalpinge jootekolb: 24V keraamiline 48W küttekeha termoanduriga temperatuuri vahemik: OFF - 150 - 450°C võimalik ka pliivaba tina joota · Makettlaud GL-36 o 2420 auku o 224 x 150 x 21 mm 4
RAKENDUSELEKTROONIKA Kursuseprojekt Õpilane: XXX Õpetaja : XXX TALLINN 2012 ÜLESANNE Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem. Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed. LÄHTEANDMED 1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2. Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja mähised; 3
vajadusele võib trafo olla nii pinget vähendav kui ka pinget tõstev. Peale selle võimaldab trafo alalisvooluliselt isoleerida toiteseadme vahelduvvoolu võrgust. Trafole järgneb alaldi ehk alalduslülitus, mis koosneb dioodidest. See on toiteseadme kõige tähtsam osa, mis ei tohi kunagi toiteseadmes puududa. Alaldi väljundis tekiv pinge on tugevasti pulseeriv, mis tõttu ta ei ole sageli otseselt kasutatav. Pulsatsiooni vähendamiseks on silufilter, mille ülesandeks on vähendada pulsatsioon tarbia poolt nõutavale tasemele. Stabilisaatori ülesandeks on hoida väljundpinge muutumatuna, võrgupinge ja väljundvoolu muutuste korral. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib üks või teine blokk toiteseadmes puududa, kuid kunagi ei tohi puududa sealt alaldi. Vaadeldud blokkskeemi nimetatakse klasikaliseks blokkskeemiks. Tema puuduseks on suhteliselt suur mass, mille määrab põhiliselt trafo. Eeliseks on, aga lihtsus ja töökindlus.
Alaldusdioodid Kõrgsagedusdioodid Schotkydioodid ülikõrgsagedus dioodid Zeneri dioodid stabilnitorid Varikapid e. mahtuvus dioodid Gunnidioodid e. generaatordioodid Varaktorid e. sagedus kordistid Valgus- , foto- ja laserdioodid Üldine dioodi märk Dioodi üldised rakendused Pärispingestusel juhib elektrit ning vastupingestusel ei juhi. Täisperiood alaldi Suureneb dioodide arv. Tekib vajadus erilise mähisega sekundaar trafo järele. Mida suurem on pulsatsioon seda suurem on tema efektiivväärtus. Alaldid ja stabilisaatorid Alaldamine on protsess, mille käigus muundatakse vahelduvvool alalisvooluks. Vastavaid elektronseadmeid nimetatakse alalditeks. Alaldamise protsess põhineb p-n siirde omadusel juhtida voolu ainult ühes suunas st. päripingestuse korral (vastav elektronseadis on pooljuhtdiood. Alaldeid saab liigitada : · Alaldava elemendi liigi järgi · Voolu liigi järgi · Skeemilise lahenduse järgi Omadused:
Tüürimisnurka on võimalik reguleerida 0-180 kraadini, takistuse R1. See laadimisvool tekkitab takistil R1 pingelangu, mis viib D.D1 sisendi tugevalt kusjuures mida suurem on tüürimisnurk, seda väiksem on väljundpinge. Nagu graafikutelt näha on positiivseks, ning hoiab selle väljund asendis 0. Laadimisvool väheneb aga eksponenet funktsiooni reguleeritava alaldi väljundpinge pulsatsioon tugev ja pulsatsioon on seda suurem mida suurem on kohaselt ja vastavalt sellele väheneb ka D.D1 sisendis toimiv pinge. Kui sisend pinge väheneb loogika tüürimis nurk, kuna väljundvoolu impulsid on järsu esiküljega, siis tekivad seal kõrgemad avanemis pingeni Uav, siis D.D1 sulgub, tema väljundisse tekib seisund 1, ning hakkab laaduma harmoonilised, mis levivad vahelduvvoolu võrgu kaudu ümbritsevasse ruumi ja põhjustavad kondensaator C1
silumine, sest mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on teda siluda. Võib ära jääda ka stabilisaator, sest sagedusmuundit on võimalik viia stabiliseerivasse reziimi ja juhtida teda nii, et väljundpinge oleks konstantne. Muundamisega plokkskeem on lülituselementide arvu poolest keerukam ja sellest tulenevalt on ta töökindlus väiksem. Ka vajab ta suurevõimsuselisi kiireid transistore ning dioode ja spetsiaalseid kondensaatoreid. Puuduseks on suurem väljundpinge pulsatsioon kui klassikalise plokkskeemi puhul. Toiteseadet kui tervikut iseloomustatakse väljundi ja sisendi poole parameetritega. Väljund poolt iseloomustavaks parameetriks on: 1) Väljundpinge, 2) suurim lubatav tarbitav vool, mõnikord ka lubatav ülekoormus, 3) väljundpinge pulsatsioon ehk lainelisus, mis võib olla väljendatud mitmeti. 23 Varasemas kirjanduses kasutati pulsatsioonitegurit, mis väljendati alaldusprotsessist tingitud vahelduvkomponendi 1
mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on teda siluda. Võib ära jääda ka stabilisaator, sest sagedusmuundit on võimalik viia stabiliseerivasse reziimi ja juhtida teda nii, et väljundpinge oleks konstantne. Muundamisega plokkskeem on lülituselementide arvu poolest keerukam ja sellest tulenevalt on ta töökindlus väiksem. Ka vajab ta suurevõimsuselisi kiireid transistore ning dioode ja spetsiaalseid kondensaatoreid. Puuduseks on suurem väljundpinge pulsatsioon kui klassikalise plokkskeemi puhul. Toiteseadet kui tervikut iseloomustatakse väljundi ja sisendi poole parameetritega. Väljund poolt iseloomustavaks parameetriks on: 1) Väljundpinge, 2) suurim lubatav tarbitav vool, mõnikord ka lubatav ülekoormus, 3) väljundpinge pulsatsioon ehk lainelisus, mis võib olla väljendatud mitmeti. Varasemas kirjanduses kasutati pulsatsioonitegurit, mis väljendati alaldusprotsessist tingitud
2) valjundvool on katkelis-pulseeriv, sest diood juhib voolu ainult vahelduvpinge uhe poolperioodi ajal (joonis 9.3, b). Seetottu nimetatakse uhe ventiiliga alaldit oolperioodalaldiks. Pooljuhtdioodid valitakse alaldi jaoks lahtudes kahest parameetrist: dioodile lubatud voolust Ilub parisuunas; dioodile mojuvast vastupingest Uv, kui diood on suletud. Dioodi oigeks valikuks on vaja teada dioodi labiva voolu kesk-, efektiiv- ja maksimaalvaartust. Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit.
laotatud skeem. Sektsioonid 11´ ja 33´ moodustavad ühe pooli, 22´ ja 44´ teise pooli. Sellise ühenduse korral ankrumähis moodustab alati kaks paralleelset haru, kus kumbki haru koosneb kahest järjestikusest sektsioonist ning kujutatud hetkel need harud on 11´-22´ ja 4´4-3´3. Genereeritava pinge kuju on esitatud joonisel 5B: poolid 11´ ja 3´3 genereerivad mustad siinuse osad, poolid 22´ ja 4´4 aga punased siinuseosad. Nagu näha, on genereeritava alalispinge pulsatsioon palju väiksem, kui ühepoolilise ankru korral joonisel 5A. A A´ 360° N 1 2 6´ 5´ 6´ 7´ 8´ 1´ 2´ 3´ 4´ 5´ 6´ 7´ 8´
koormuse iseloomust. Aktiivkoormuse korral langeb voolukõver kokku pingekõveraga. Reaktiivkoormuse, nt. induktiivsuse olemasolu korral tekib pinge ja voolu vaheline faasinihe, türistorlülitiga ahelas moonutub voolukõvera kuju ning voolukõvera nullhetk saabub pingekõvera nullhetkest hiljem. Ühefaasiline poolperioodalaldi (standardtähistus M1) koosneb ainult ühest pooljuhtdioodist või -türistorist (joonis 4.17). Seda kasutatakse praktikas harva, sest tema väljundpinge pulsatsioon on väga suur. Alaldatud pinge Ua keskväärtus aktiivkoormusel sõltub tüürnurgast α vastavalt avaldisele π 1 E 2 E2 Ua = ∫ E2 m sin ωt dωt = 2 m (cos π + cos α ) = (1 + cos α ) (4.3) 2π α 2π 2π Aktiiv-induktiivkoormusel (joonis 4.18) jääb türistor avatuks ka negatiivse anoodpinge korral niikauaks, kuni vool muutub nulliks
gI 2 u= 4µ (r0 - r 2 ) , Laminaarvoolus on kiirusjaotus paraboolne, keskmine kiirus on võrdne poole maksimaalse Q 64 kiirusega. v = = 0,5u max Laminaarvoolus sõltub hõõrdetakistustegur ainult Reynoldsi arvust. = A Re 1.25 Turbulentse voolamise seaduspärasused Kiiruse pulsatsioon turbulentsel voolamisel on kiirus mis tahes vedelikupunktis igal hetkel isesugune. Hetkkiirust u on võimalik lahutada komponentideks ux, uy, uz, need muutuvad kogu aeg. Kuigi turbulentne voolamine on oma olemuselt ajas muutuv protsess ning kiiruse pulsatsioon näib täiesti korrapäratuna, kõigub kiiruse voolusuunaline T komponent siiski mingi ajalise keskväärtuse e
Kui lapse pea on jõudnud tupe avauseni ning ilmub seal nähtavale, tekib sünnitajal lapse pea survest pressitunne ning ta aitab pressides omalt poolt sünnitustegevusele kaasa. Selle tagajärjel tulevad välja lapse pea, seejärel õlad ja keha. Päramiste ehk platsentaarperiood. Päramisteperiood kestab umbes 30 minutit ning selle käigus irdub platsena koos lootekestadega. Nüüd lõigatakse ka läbi nabaväät. Enamasti tehakse seda pulsatsioon ehk nabaväädi tukslemise lõppedes. Vahetevahel kui ema ja laps vajavad kiiresti abi, tehakse seda ka kohe pärast lapse sündi. Nabaväädi läbilõikamine ei põhjusta valu, seda toimingut ei tunneta kumbki. Nabaväädi võib läbi lõigata ema, isa või ämmaemand. Pärast nabaväädi läbilõikamist kuivatakse ning jäetakse sulle kõhu peale, et saaksid teda hoida ja imetelda. Vastsündinu kuivatamine on oluline, sest tavaliselt on sünnitustoas jahedam kui ema kõhus
poolperioodi vältel ning tarbijal on maksimaalsel väärtusel pinge. Kui aga nihutada avamis impuls hilisemaks siis väheneb vastavalt voolu keskväärtus ja alaldatud pinge. Ajalist nihet positiivse poolperioodi alguse ja türistori avamis impulsi vahel nimetatakse tüürnurgaks. Tüürimisnurka on võimalik reguleerida nullist 180kraadini kusjuures mida suurem on tüürimisnurk seda väiksem on väljundpinge. Joonis 5.3.2 Nagu graafikudelt näha on reguleeritava alaldi pulsatsioon tugev ja pulsatsioon on seda suurem mida suurem on tüürimisnurk. Kuna väljund voolu impulsid on järsu esiküljega siis tekivad seal kõrgemad harmoonilised mis levivad vahelduvvoolu võrgu kaudu ümbritsevasse ruumi ja põhjustavad raadiohäireid. Tugev pulsatsioon on põhjuseks miks poolperiood reguleeritavat alaldit praktiliselt ei kasutata. Reguleeritavates alaldides eelistatakse reeglina lülitusi milles dioodide või türistoride arv on väiksem
VS3 aga teise punkti. Koormus ühendatakse nende punktide vahele. Järelikult kaks türistori juhivad voolu positiivse pinge korral, kusjuures teised kaks on vastupingestatud. Sama toimub ka negatiivse pinge korral - kaks türistori juhivad negatiivse pinge korral ning teised kaks grupist on vastupingestatud. Vähemalt kaks türistori on samaaegselt avatud olekus ning vähemalt üks türistor igast grupist peab juhtima, et kergendada voolu läbimist mootorist. Selle alaldi pinge pulsatsioon on madal, kuna väljundpinge koosneb kuuest pulsist siinuspinge perioodi kohta (joonis 1.3, g). Türistoride lülitusjärjekord joonisel 1.2, f, on: VS1, VS6, VS2, VS4, VS3, VS5. Lülitus ei vaja kolmefaasilise toiteallika neutraalpunkti, järelikult võib kasutada nii kolmnurk-kui tähtlülituses toiteallikaid. Antud alaldi on samuti kahekvadrandiline. Juhul kui koormuse induktiivsus on suur, jätkub pärivool negatiivse pinge korral ning seetõttu
Pingevoolu tunnusjoon: (pütsepp:lk 48) 42. Ühefaasilised alaldid Ühefaasilises ühetaktilises alaldis vool läbib dioodi ja tarvitit trafo sekundaarpinge poole perioodi ulatuses, st kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti. Täisperioodalaldis on ventiili läbiva voolu keskväärtus 2x väiksem kui tarvitit läbiva voolu keskväärtus ning trafo ümbermagneetumine on täielik. 43. Kolmefaasilised aladid Keskväljavõttega alaldi on kolm ventiili. Iga ventiili läbib vool ühe kolmandiku vältel perioodist T, millal
Teda toodavad fetaalsed Sertolirakud Mülleri juha derivaadid: vagina, cervix, uterus,and oviducts Wolffijuha derivaadid: theretetestis, the epididymis, the vas deferens,and the seminal vesicle Seksuaalse diformismi hiire ajus( vähemalt 50 geeni avaldumine on erinev) Meessool: SRY (Sex-determining Region Y) avaldubnii fetaalseskui ka täiskasvanud ajus (ka inimesel) Naissool: Ajus rohkem noradrenaliinierglisi neuroneid. HÜPOTALAMUSE-HÜPOFÜÜSI-GONAADI TELG Naissool: GnRh pulsatsioon sõltub menstruaaltsüklist, enne ovulatsiooni on taseme tõus Meessool: GnRh pulsatsioon 1,5-3 tunniste intervallidega. GnRh pursked kestavad 10-15 min. LH poolestusaeg on 50 min, FSH on see 4x pikem Spermatogeneesi reguleerib hüpofüüsis toodetud lutropiin e luteniseeriv hormoon(LH). LH seondub Leydigi rakkude retseptoritega stimuleerides testosterooni produktsiooni. Testosteroon omakorda indutseerib Sertoli rakkusid edendama spermatogeneesi.
dioode, transistore ja türistore, pingete muundamiseks ja regureelimiseks. Kolmefaasilised alaldid Kui on võimalik kasutada kolmefaasilist toidet siis on sageli otstarbekas kasutada ühefaasilise alalidi asemel kolmefaasilist. Kolmefaasilistel alalditel on kaks olulist eelist: 1. Koormus jaguneb ühtlaselt faaside vahel ja ei teki ebasümeetrilist koormust mis on energia süsteemi seisukohalt mitte soovitav. 2. Kolmefaasilise väljundpinge alaldi pulsatsioon on väiksem ja suurema sagedusega, mis tõttu muutuvad lihtsamaks silufiltrid. Kasutatakse kaht erinevat kolmefaasilist alalidi lülitust. 1) Poolperioodalalidi Kolmefaasilises poolperiood alaldis on iga faasiga ühendatud üks diood, nimetatud dioodid hakkavad juhtima voolu kordamööda ajavahemikel mil antud faas nulli suhtes kõige positiivsem, nii juhib ajavahemikul T1>T2 diood VD1, ajavahemikul T2>T3 VD2, ajavahemikul T3>T4 VD3
lühikeseks piimavoolikuks. Hülsi ülaservast välja ulatuva nisakummi suudmeosas on nisaava, kuhu nisa lüpsi ajaks paigutatakse. Hülsile liibub nisakumm ülaosa manseti survel Joonis: Nisakann töös, A- massaazitakt, B- imemistakt, 1- ülakamber, 2- mansett, 3- hülss, 4- vahekamber, 5- nisakumm, 6- imikamber, 7- lühikese vaakumvooliku kinnitusotsik, 8- nisakummi paksend, 9- õhu liikumissuund Pulsaator ja pulsatsioon Kõige enam on levinud pneumaatilised pulsaatorid, mis on ehituselt lihtsad ja töökindlad. Selliste pulsaatorite tööorganiks on klapp, mille paneb tööle töökambrisse siseneva või sealt välja imetava õhu rõhk. Pulsatsioonitsükli kestus on määratud töökambri mahu ja õhuava läbimõõduga, mida saab perioodi pikkuse reguleerimiseks muuta. Lüpsiseadmed Ajavahemikku, mille jooksul nisakumm on kokku surutud (joonisel vahemik b), nimetatakse masinlüpsi massaazitaktiks.
28 organismile tervikuna. Nende spektris on rohkem ultraviolettkiiri kui hõõglambi spektris. Selle kõrval on neil ka mitmeid olulisi puudusi, nagu keeruline lülitusskeem, piiratud ühikvõimsus, suured mõõtmed, karakteristikute sõltuvus keskkonna temperatuurist (temperatuuril alla -10 0 C pole süttimine kindel), valgusvoo suur (kuni 46%) vähenemine tööea lõpuks ja nägemisele kahjulik küllalt tugev valgusvoo pulsatsioon. Viimati nimetatud põhjusel pole luminofoorlampe kohtvalgustuseks (eriti laualampe) soovitatav kasutada. Väga sobiv on aga ruumide üldvalgustus üheaegselt hõõg- ja luminofoorlampidega. Luminofoor- lampide kiirgusspekter määrab lambi tüübi. 50 Hz sagedusega vahelduvvoolu korral muutub elektriahelas voolu suurus ja suund. Luminofoorlampides põhjustab see lambi valguse võnkumist millega kaasneb stroboskoopefekt. Stroboskoopefekt
kestel at'eIrdatrra piisavat täierrdavat dįįnaamiļist rrlornenti, et kiir.endada trii nrootori
enda
kui ka koormuse inerlsmassi.
Pulseeruva koonnusnromendiga ajamite pr-ürul (rrt. lrrrļknurksete ketir.ataste või
vänttnelrļranismide poolt põh.iustatud pulsatsioon) võib tekĮ<įcļa ka kiiruse pulsatsioon,
eriti
nradaļanraiel sagedr-rsteļ alļa 25 Hz tring niootor võib vääratuda. Niisrrguste ajarnite puhrrl
on vvä ga r'a ske kasutada reluk1ants irrootoreid.
o Sürrkroorrtaļitļuse vääratusnronrettt sõltub Väga sultrel rrtääral ja enam kui
asünļ
(millised?), kestus (kui kaua?), leevendavad/raskendavad asjaolud (millised? nt asend), tugevus (skaalal 1-10) jne Vaatlus - kirurgilised armid (võimalikud liited), songad (pitsumine või strangulatsioon), striiad (rasedus või astsiit), väljavõlvunud naba (tõusnud intraabdominaalne rõhk), väljavõlvumus/mass (suurenenud sapipõis, tuumor, abstsess), nähtav peristaltika (soolesulgus), nähtav pulsatsioon (kõhuaordi aneurüsm), kõhuseina liikuvuse piiratus hingamisel (peritoniit), laienenud veenid kõhuseinal (portaalhüpertensioon), verevalumid (trauma), kõhupuhitus (soolesulgus, astsiit) jne Palpatsioon palpeeritavad massid ja valulikud kohad (patoloogia lokalisatsioon), kõhulihaste kaitsepinge (intraabdominaalne põletik), Rovsingi sümptom (äge apenditsiit), Murphy sümptom (äge
Taolise ebasümeetrilise koormuse korral tekib nullpunkti nihe, ning pinge muutused teistes faasides. Eriti halb on võrgutöö seisukohalt võimas ühefaasiline alalti, kuna see tarbiv voolu ainult ühel poolperioodil, ning tarbitav vool muutub mittesiinuseliseks, millega kaasnevad harmooniliste tekte, ning häired võrgus. Kolmefaasilistel alalditel on kaks eelist: 1. Jaguneb koormus ühtlaselt faaside vahel. 2. Väljundpinge pulsatsioon on suurema sagedusega, mida on lihtsam siluda ja seetõttu on kolmefaasiliste alaldite siluv filtrid sageli lihtsamad. On kaks lülituskeemi: Pool ja täisperiood alaldid Rakenduselektroonika 33 Kolmefaasilised poolaladid jaguneb vool kolme faasi ja kolme dioodi vahel selliselt et korraga juhib ainult see diood, mille
Kõige lihtsamaks reguleerimise meetodiks on mitmelabaliste pöördklappide kasutamine suitsuimeja imipoolel, kuigi see on energeetiliselt kõige ebaökonoomsem reguleerimismeetod. Energeetilisest seisukohast on kõige otstarbekam muuta suitsuimeja rootori pöörlemissagedust. Vaadeldav reguleerumisala ei oma hilistumist, omab suhteliselt väikest inertsust ja märgatavat isetasakaalustuvust. Kuna koldel on reguleerimisobjektina suhteliselt soodsad omadused (parameetri pulsatsioon välja arvatud), siis võib reguleerida nii PI- kui ka I-regulaatoritega. Pulsatsioonide summutamiseks pannakse hõrendusanduri ette spetsiaalsed dempferseadmed: drosselseadmed või anumad, võib kasutada suurema läbimõõduga impulsstorusid. Signaali saamiseks viiakse koldesse väikese avaga impulsivõtutoru Ø5÷6 mm. Toru ja hõrendusanduri vahele pannakse tasandusandur, mahuga 1 liiter. Elektriliste regulaatorite puhul võib kasutada elektrilist dempferit, mis kuulub mõõteploki koostisse
kokkutõmmetega makku. Tahke toit läbib selle vahemaa 8-9 sek, vedel 1-2 sek. Seedimine maos - Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Maos seedub toit 4-10t. Siin toimub selle edasine mehaaniline ja keemiline töötlemine. Mehaaniline töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed. Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla
sünnitustoas. Kui emakas on hästi kontraheerunud, vereeritus vähene ja sünnitanu üldseisund on hea, viiakse naine seejärel sünnitusjärgsesse palatisse. IX Vastsündinu Ajalisest sünnitusest sündinud vastsündinu kaalub 2500-4000g ja on 47-53cm pikk. Sündides satub laps soojadest sünnitusteedest külmemasse väliskeskkonda. See järsk muutus on oluline lapse elundite talitluse seisukohast. Pärast lapse sündi nõrgeneb nabaväädi pulsatsioon juba poole minuti möödudes ja hapniku transport platsentast lakkab peatselt. Seetõttu peab iseseisev hingamine kiiresti käivituma. Märja ihu jahtumine, raskustungi muutumine ning välised ärritajad (puudutamine, valgus) stimuleerivad esimest hingetõmmet, mille heas seisundis vastsündinu teeb juba poole minuti vanuselt. Kopsud, mis enne sündi sisaldasid lootevett, täituvad õhuga, samal ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis
Tahke toit käbib selle vahemaa 8-9 sekundiga, vedel aga 1-2 sekundiga. · Seedimine maos. Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Maos seedub toit 4-10 tundi.Siin toimub selle edasine mehaaniline ja keemiline töötlemine. Mehaaniline töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed.Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima
annaabi.ee 
