näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Mina töötan era jahil mis seilab peamiselt Vahemere vetes. Jahi kere on tehtud terasest ja Alumiiniumist
tooriku kõigepealt ühest otsast ja seejärel teisest otsast. Avade puurimiseks tuleb toorik hiljem veel kahel erineval moel kinnitada. Allpool olevatel joonistel on kujutatud kinnitusviisid treimisoperatsioonide jaoks. Esiteks kinnitatakse toorik ava Ø 80 kaudu kolmepakilisse padrunisse. Sellise kinnitusega töödeldakse otspinnad 6 ja 5 otsatreiteraga. Esimeses paigalduses töödeldakse ka silindriline pind 2 otsatreiteraga. Seejärel treitakse silindrilised sisepinnad 4 ja 9 sisetreiteraga. Paigaldus A Paigalduses B töödeldakse otspind 8 otsatreiteraga. Pinnad 1 ja 7 treitakse astmetreiteraga. Paigaldus B Pärast treimisoperatsioone tuleb puuriga puurida avad. Esmalt tuleb detail kinnitada kõige laiematest kohtadest Ø 170mm ja puurida kuus ava läbimõõduga 10 mm. Nende avade järel tuleb kinnitada detail otspindadega ja puurida 30mm ava. Pinna 2 treimine Pinna 1 treimine
Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. liiva b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. saepuru Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse (efektiivseim variant) Vali üks: a. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega b. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse c. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega d. varustatakse kokillid vesijahutusega Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pressvormimismasinate puuduseks on Vali üks: a. vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas b. madal tootlikkus c. tugev müra töötamisel d
Küsimuse tekst Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Vali üks: a. sama b. suurem c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse (efektiivseim variant) Vali üks: a. varustatakse kokillid vesijahutusega b. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega c. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse d. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valuvormi osaks on Vali üks: a. kärnmark b. kärn c. mudel d. kärnkast Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse
mitu funktsiooni Näita joonisel, kuhu kinnituvad varvaste sirutajad. Nimeta luud, mida ühendab deltaside: Kontsluu, kandluu. lodiluu, sääreluu K: Nimeta luud, mida ühendab ? side Selgita (ehitus ja ülesanne), mis on kõõlustupp? Ümbritsevad kõõlust ulatuslikult (kuni 10cm). Välispind liitunud naaberorganitega, sünoviaalvedelikuga kaetud sisepinnad on libedad ja üksteise suhtes hästi liikuvad. PIKIVÕLV F_n pehmete padjakestena, vähendab hõõrdumist sidemete ja liigeste vahel. Ristvõlv paikneb: 3 taldluu, 1 kuupluu pöialuude põhimike vahel. Näita joonisel ja kirjuta luude nimetused, mis moodustavad pikivõlvi. Algab 5-st metatarsaalpeast, talbluu, kuupluu, kontsluu, lõpeb kandluul Märgi joonisel uneartermine kolmnurk ja
kümnest serv siseserva ette, esimestest tõstab õlga, tõstab roidest roideid Sisemised ja a)alumiste roiete a)ülemisete roiete roiete langetamine väilimised ülemiste servade alumiste servade (väljahingamine) roietevahelised sisepinnad sisepinnad (toime suhteliselt (interkostaal) b)ülemiste roiete b)alumiste roiete nõrk) lihased e. a)mm. alumised served ülemised served intercostales interni b)mm. intercostales eksterni Vahelihas / Tagapoolt Kõige tähtsam diaphragma esimestele hingamislihas, nimmelülidele ja aitab tekitada
Pahtlilabidas, lihvimistald, pritsepüstol Tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja Lapp ,käärid Liimihari või -rull Kruvikeeraja Nuga, lood, pliiats Kraabits, terashari Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Aluspind peab olema puhas, kuiv, pinnal ei tohi olla värvi nakkumist takistavaid aineid. Järgida ehitusteenuste töövõtu määruse (VOB) C osa, standardi DIN 18 363, pt 3 Uued krohvid-Välispinnad ja sisepinnad on viimistletavad peale piisavat ooteaega Määrdunud, liivased, tolmavad pinnad- kogu pinna ulatuses puhastada pestes, harjates või veesurvepesuga nii sise- kui ka välispinnad. Vajadusel kruntida Betoon- Naket takistavad osakesed pesta täielikult maha, veele lisada hästi niisutavaid puhastusvahendeid. Tolmavad ja liivased ained eemaldada Kriidised/tolmavad pealispinnad- puhtaks harjata või pesta. Kruntimine: Tugevat, normaalse imavusega aluspinda ei ole vaja kruntida.
keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. 2)Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Metallide kaitsmine korrosiooni eest: 1) Keskkonna koostise muutumine.
niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest
tuleb neile väga suurt tähelepanu pöörata. Piisava taseme saavutamiseks tuleb kasutada väga hea kvaliteediga aknaid ning need tuleb ka korrektselt isolatsiooni ülekattega paigaldada. Soojustagastusega ventilatsioon: hoonest välja juhtiva õhu soojust kasutatakse ära tuppa juhitava õhu soojendamiseks, nii ei lähe energia kaduma. Külmasillavaba konstruktsioon: külmasillad peavad olema nii väiksed, et hoone sisepinnad oleksid temperatuuri poolest homogeensed. Hoonekarbi õhupidavus: passiivmaja peab olema õhupidav, see saavutatakse ühtse pideva õhupidava kihiga ning materjalide liitekohtade teipimise teel. 6 7 Passiivmajade planeerimisel peetakse silmas hoone paiknemist, ümbruskonda ja kliimat, kuhu see ehitatakse. Hoone põhifassaad akendega suunatakse passiivse päikeseenergia kasutuse
2. Elektrokeemiline korrosioon 3. Biokorrosioon Keemiline korrosioon · Keemiline korrosioon toimub mitteelektrolüütides ehk vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu ja kuivades gaasides. · Metall reageerib otseselt lihtainega, mis on tavaliselt gaasilises olekus. · Omab suurt mõju temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini reaktsioon kulgeb. · Keemilisele korrosioonile alluvad näiteks: Automootori osad, bensiininõude sisepinnad, küttekolde restid, gaasiturbiinid ja reaktiivmootorid. Elektrokeemiline korrosioon · Elektrokeemiline korrosioon ehk Galvaaniline korrosioon toimub,kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. · Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. · Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks, mis tähendab et aktiivsem metall oksudeerub ja vähemaktiivsem redutseerib.
Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutaks...
6.8. Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? 6.9. Määratlege paindemoment! - osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant paindel 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud. Ja vastupidi 6.11. Määratlege põikjõud! 6.12. Sõnastage põikjõu range märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil positiivsed kiud on tõmmatud 6.13. Määratlege positiivne ja negatiivne sisepinnad! 6.14. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! Põikjõud on positiivne, kui ta arvutusskeemil mõjutab materjali päripäeva 6.15. Mis on konsool? -Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. 6.16. Mis on lihttala? 6.17. Kuidas avaldub painutava üksikkoormuse mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? Põikjõu epüüril astmena; paindemomendi epüüril kaldsirgena 6.18. Kuidas avaldub painutava üksikpöördemomendi mõju
Juurdetõmbamisel eemalduvad taldadega pisut vastamisi pööratud jalad teineteisest üha enam põlvede kohalt, kusjuures tallad pöörduvad samaaegselt järjest rohkem vastamisi. Vahetult enne jalgade juurdetõmbamise lõppemist algab ettevalmistus pöidade ja säärtega teostavaks tööliigutuseks. Pöiad pööratakse kõrvale ja nad jõuavad põlveliigeste kõverdamiseks vahetult puusade lähedusse. Selles asendis toetavad pöiad ja säärte sisepinnad vastu vett, avaldades väljapoole suunatud kaarliikumisega survet veele. Jalgade kaaritamine sooritatakse ujumisele vastassuunaliselt, kiire ja jõulise taha-alla suunatud liigutusega, viimane algab põlvede pööramisega sissepoole ja lõpeb reite kokkuviimisega. Veel enne, kui jalad on põlveliigestest täielikult sirgunud, algab jalgade lähendamine. Tõuke keskel pöörduvad kõrvale suunatud
3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama sisepinna nihkepinge ja normaalpinge? Nihkepinge on suunatud piki detaili sisepinda (pinna normaaliga risti) 3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? väändepinged = kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje; lõikepinged = kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel). 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne sisepinnad! Positiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt Negatiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) suubub sellesse pinda 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! Positiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas) 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad
varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes
4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) ja korrosioon atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega.
Sobib ka suurte puuviljade, nt meloni ja ananassi tükeldamiseks. Köögikäärid Kasutatakse kalade puhastamisel, maitserohelise lõikamisel ja lindude tükeldamisel. Peavad olema tugevast terasest, paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. Kääriterad on tihti hammastatud, et vältida toodete libisemist tükeldamisel. Sageli on terades ka väikesed kaarjad väljalõiked, et vältida nt linnukontide libisemist kääriterade vahel. Käepideme sisepinnad võivad olla kummikattega, et paremat haaret saada. Eeltöötlusvahendid. Lõikelauad Kasutatakse nii puidust kui plastmassist lõikelaudu. Lõikelaua pind peab olema sile ja tugev, see ei tohi anda lõikamisel pindu või tükikesi, ei tohi kergesti sisse võtta lõhnu ega maitseid. Kasutatakse leiva, liha, kala, köögiviljade tükeldamisel töölaua kaitsmiseks ja noa nürinemise vältimiseks. Lõikelauad
850-900 kg, pullid 1100-1250 kg. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk, kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet, tapasaagis üle 70 % Piemont Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg, pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid, nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad, silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Dexter Pärineb Iirimaalr ja on kõige väiksem lihaveisetõug- lehmad 300...320 kg, pullid 400...440 kg. Väikese kogu kohta on kereosa küllaltki massiivne. Värvuselt tavaliselt mustad, mõnedel esineb ka punakaspruuni varjundit. Mõne lehma aastane piimatoodang võib ületada kehamassi
13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama lõikepinna ohtlik punkt (punktid)? sisepinna nihkepinge ja normaalpinge? 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas 3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt liites)? sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne detail? sisepinnad! 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! muljumispinnad? 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse muljumispinge väärtusi? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna 5.15
intersectio tendinea f: ühepoolne -> painutab keha ette lateraalsele; kahepoolne -> painutab keha ette prelum abdominale moodustamisel aitab kaasa Musculus pyramidalis pubise ja kõhu keskjoone vahel RINNALIHASED AUTOHOONSED Süva kiht Musculus transversus thoracis o: sternum i: roided 2-6 nõrk roiete langetaja (väljahingamine) Keskmine kiht Musculus intercostales interni o: alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad i: ülemiste roiete alumiste servade sisepinnad roiete langetamine (väljahingamine) Musculus subcostales rindkere alaosas eelmise jätk o: alumise roide kael i: ülejärgmise roide sisepind Pindmine kiht Musculus intercostales externi o: ülemiste roiete alumised servad i: alumiste roiete ülemised servad f: roiete tõstmine (sissehingamine) Musculus levatores costarum eelmise jätk o: roiete ülemised servad
15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas 16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine. 17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust. 18) Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse: kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega. 19) Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinais oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus: vormi raadiusest. 20) Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinais on: pöördparaboloid. 21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine. 22) Pressvormide ja kokkillide purunemise põhjuseks on: väsimuspragude tekkimine.
ning mõjutab valguse läbilaskvust ja peegeldust minimaalselt. Selektiivklaasi kasutamine klaaspaketis vähendab soojuskadu akende kaudu kuni 30%. Klaasi pinnale kantud Low-E kate võimaldab pääseda ehitise siseruumidesse lühilainelisel kiirgusel (valgus), kuid takistab küttesüsteemide tekitatud pika lainepikkusega soojuskiirguse kadu läbi akende. Selektiivklaas asetatakse klaaspaketti siseklaasina nii, et kaetud pind jääb paketis sissepoole. Sellise asetuse puhul sisepinnad soojenevad, mis omakorda vähendab temperatuuri kõikumist ja kondensatsiooni, siseklaasi pinnalt ei õhku ebameeldivat külma. Mõningates klaaspaketi klaasikombinatsioonides on selektiivklaas välimiseks klaasiks, mis puhul U- väärtus ei muutu, kuid päikeseenergia läbivus väheneb kuni 4%. Kõva pinnakattega selektiivklaasi saab 8
(kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes
kinnitavad, et tootmise selektiivklaasiga paketid; seinakonstruktsioonides. , Selektiivklaas sarnaneb kaetud pind jääb paketis krüptoon. Tänaseks on enim põrandaküte, ahiküte) poolt väliselt tavalise klaasiga, mille sissepoole. Sellise asetuse kasutatavaks gaasiks argoon, põhjustatavast õhuringluse üks pool on kaetud spetsiaalse puhul sisepinnad soojenevad, oluliseks eeliseks argooni skeemist. läbipaistva madala mis omakorda vähendab puhul on just hind. Kui Seda probleemi aitab emissiviteet-kattega (ingl k. temperatuuri kõikumist ja klaaspaketis on õhu asemel lahendada mikroavanemine lüh. Low-E ). Selline kate on kondensatsiooni, siseklaasi argoongaas, on akna U ehk tihendituulutus.
Põhimõte on selles, et kõik pinnad ei pea olema valmistatud ühesuguse kvaliteediga Loogiline on teha tähtsamad ehk enamnähtavad pinnad kõrgema kvaliteediga ja vähemtähtsad .e. vähemnähtavad pinnad madalama kvaliteediga Selline lähenemine tagav toote optimaalse omahinna . Mööblieseme pindade klassifikatsioon : Nähtavad pinnad – toote normaalse kasutamise juures nähtavad Nähtavad välispinnad Nähtavad sisepinnad Mittenähtavad pinnad - toote normaalse kasutamise juures mittenähtavad Mittenähtavad välispinnad Mittenähtavad sisepinnad . Eespinnad - pinnad mis moodustavad fassadii Tööpinnad – pinnad mis moodustavad toote juures tööpinnad lauaplaadid kummuti laed köögikapi tööpinnad . PUITTOODETELE ESITATAVAD NÕUDED . Puidust valmistatud toodete konstruktsioonile esitatakse terve rida nõudeid, mis puudutavad :
Paiknemine Kõrbete aladel saavutab kuumus ja sademetevaesus oma äärmuse. Nende alade paiknemine on seotud pöörijoonte lähedal asuvate püsivate kõrgrõhualadega, millest pooluste suunas liikudes muutuvad kõrgemad õhumassid jahedamaks ja kuivemaks ning hakkavad laskuma allapoole. Kõrbed laiuvad nii parasvöötme lõunaosas kui ka lähistroopilises ja troopilises kliimavõõtmes. Mandrite kuivad sisepinnad ja külmade merehoovuste naabruses asuvad kõrbed. 23% maailma maismaast on kõrbed. Kõrbeid võib kohata Afganistanis, Austraalias, Mehhikos, Jeemenis, Alzeerias, Liibüas, Tsaadis, Malil, Mauritaanial, Nigeril, Sunaadil, Egiptuses, Saudi-Araabias. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Terviklikuma vööndi moodustavad kõrbed Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias. Kõrbeline on ka sooja Austraalia siseosa. Kõrbete piiri aga on raske määrata
N- thjus D1- tagumine sidur vabajooksusidur D2-tagumine sidur,lintpidur tl D3- esimene.tagumine sidur, lintpidur vaba 2- tagumine sidur, lint tl 1- SAMA Hdrotrafo: Hdrotrafo-sidur 1.veetavvll 2.autom. kasti karteri otsasein 3.juhtratas-reaktor 4.pumpratas 5.turbiinratas 6.hdrotrafo 7.mootori vntvll ja hooratas Hdrotrafo koosneb: 1.pumpratas - ON HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veovll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema. Tekkinud tsentrifugaal ju toimel hakkab li lisaks prlemisele ka ringi kima. Tratastes moodustunud rnga kujulises nsuses ,tnu sellele ringlusele paisatakse li pumpratta labadelt turbiinratta labadele,ning sunnitakse see prlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab li vool suunda ja paiskub reaktori labadele.
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson 1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu: Päästepaat Täispuhutav päästeparv Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola rohkem,kui 800 mm ja sisemine mitte vähem,kui 400 mm Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul. Rõnga kaal ei tohi olla vähem,kui 2,5 kg. Rõngas ei tohi põleda ega sulada,kui on täieliku...
Käesolevaks ajaks on prügila suletud ning kaetud vettpidava kihiga, paigaldatud pilutorudest valmistatud drenaazisüsteem (torude läbimõõt 250mm) nõrgvee juhtimiseks linnakanalisatsiooni. Kogu drenaazitorustik ja ka kollektorid rajatakse polüetüleentorudest. Kuna nõrgvesi on keemiliselt agressiivne, siis peavad kõik kasutatavad materjalid olema väga vastupidavad vedelike ja gaaside keemilisele toimele. Plastikkilega kaeti ka raudbetoonist kanalisatsioonikaevude sisepinnad. Kõik prügilas tekkivad heitveed kogutakse ja pumbatakse survetrassi mööda linna kanalisatsiooni ja puhastatakse. Hoolimata kõigist ettevõetud abinõudest on vaja teostada prügilas keskkonnaseiret veel mitukümmend aastat, et uurida saaasteainete levikut keskkonda. Suletud prügila ala ei hakata kasutama enne ladestu stabiliseerumist, mis kestab hinnanguliselt 2050 aastat. Prügilasse ladestatavad tavajäätmed sisaldavad alati teatud hulga orgaanilisi aineid.
· joonpingused; · liitpingused, mis omakorda tasandpingused, jagunevad: ruumpingused. = seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti Pingeteooria läbivatel (erinevatel) kaldpindadel Peapinnad = varda sellised sisepinnad, Peapinged = peapindadel mõjuvad millel nihkepinged puuduvad ( = 0) normaalpinged (tõmme ja/või surve) ON TEADA, ET: Koormatud varda igas punktis esineb Peapingeid tähistatakse: kolm ristuvat peapinda (peapindade kolmikuid võib olla rohkem või lõpmatult palju)
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray .............................................................................
korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm). Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga. Välisfassaad rajada klombitud 60mm fassaaditellistest, mille taha jätta 40mm õhuvahe. Seinte sisepinnad viimistleda võimalusel tasanduskrohviga, projektis ette nähtud kipsplaadiga kaetud seinad värvida. 2.3.7. Siseseinad Kandvad siseseinad laduda FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm) ning katta mõlemalt küljelt tasanduskrohviga, kui ei ole tegemist niiskete ruumidega. Mittekandvad siseseinad valmistada puitkarkassist, kuhu tuleb paigaldada müraisolatsiooniks mineraalvill ja katta kipsplaadiga. Vannitoa ning sauna eesruumiga piirnevatel seinapindadel kasutada keraamilisi
Erikujuliste T profiiliga soonde, poldid aga nihutatakse kruustangide alusplaadi väljalõigetesse ning kinnitatakse mutritega. Enne mutrite lõplikku kinnikeeramist kontrollitakse nurgikuga kruustangide liikumatu paki asendit freesi pöörlemistelje (spindli ja torni telje) suhtes. Vajadusel seda nurka korrigeeritakse ja seejärel kinnitatakse kruustangid lõplikult. Tooriku kinnitamisel masinkruustangide vahele tuleb arvestada , et kruusatangi pakkide karestatud sisepinnad kahjustavad tooriku pinda. Ometi ei soovitata abipakke kasutada, sest need vähendavad kruustangide hoidetugevust. Juhul kui masinkruustangidesse soovitakse kinnitada silindrilisi või erikujulisi toorikuid, tuleb eelnevalt valmistada ka eriotstarbelised kinnitustarvikud, mille välisküljeks on paralleelsed tasapinnad. Suuregabariidilised toorikud kinnitatakse vahetult freespingi töölauale kinnituspoltide, haaratsite ja tugede abil. Seejuures peab kinnituspolt asetsema toorikule võimalikult
Ruteeniumi ja roodiumi rakendusi Pallaadiumiga võrreldes kasutatakse neid metalle vähem. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene õhus nii nagu hõbepeegel, mistõttu seadmete optilised omadused ei halvene. Roodium on keemiliselt püsiv ning ei astu reaktsiooni keemiliste ühenditega,olles vastupidav isegi fluori mõjule, kaetakse keemiareaktorite sisepinnad õhukese roodiumkihiga.5-...10 protsendiline roodiumilisand muudab plaatinatraadi tunduvalt vastupidavamaks. Tugevaläikeliste ja kõva (5,5-6) roodiumiga kaetakse hõbedast ja valgest kullast teeteid, et suurendada nende ilu ja kaitsta neid mehhaaniliste vigastuste eest. Ka roodiumi toodab Venemaa teistest rohkem, rahuldades ligi 30 % maailmaturu nõudlusest. Roodiumi hind on väga kõrge: 2000.a oli see 2350 dollarit unts. Kerged plaatinametallid on efektiivsed katalüsaatorid
Tugevast materjalist, harilikult alumiinium või malm, monoliitne. 11. Köögikäärid - Kasutatakse kalade puhastamisel, maitserohelise lõikamisel ja lindude tükeldamisel. Peavad olema tugevast terasest, paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. Kääriterad on tihti hammastatud, et vältida toodete libisemist tükeldamisel. Sageli on terades ka väikesed kaarjad väljalõiked, et vältida nt linnukontide libisemist kääriterade vahel. Käepideme sisepinnad võivad olla kummikattega, et paremat haaret saada. 12. Riiv - Köögiviljade, puuviljade, juustu riivimiseks ja viilutamiseks. Riivid on kas roostevabast terasest või tugevast plastmassist. Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. 13. Sõel - Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanžeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud,
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vet...
34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid). ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT (international 35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. tolerance) koos järgneva numbriga Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (=0) 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria: Piirseisund tekib siis, kui moodulilt Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( annab head arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Nimimõõde saadakse konstrueerimise käigus
max = [ ] väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment. W0 34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Väänatud varras T Td 4 = v ;Ip = 6I p 32 Väände deformatsiooni isel. iga ristlõike väändenurk I ja varda suhteline väändumine Vardaristlõigetes mõjuvad ainult tangensiaalpinged 35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (=0) Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria: Piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( annab head tulemused habraste materjalide tõmbe korral) I = max = 1 .või. ekv I 1 [ = + 2 + 4 2 [ ] 2 ]
Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: · soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse · niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon · puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist
c) viimistluskatte karkass-süsteem: 1- karkassi sektsioon, 2- dekoratiivne plastmass- profiil, 3- paneeli moodul, 4- plastmassist põrandaääreliist, 5- tekikate, 6- nurk, 7- kinnituspolt. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Ruumide sisepinnad peavad vastama ka eetikanõuetele. Ruumide viimistlus peab olema hügieeniline, mitte liiga kallis, tuleohutu. Ta ei tohi väsitada silma oma ereduse ja läikivusega, ei pea koguma tolmu. Enamasti kasutatakse heledaid pastelseid toone. Mitmetekilistel reisilaevadel kasutatakse erinevatel tekkidel erinevaid värvide kombinatsioone, mis aitab reisijatel orienteeruda. Furnituuriks nimetatakse esemeid, mida kasutatakse ruumide, mööbli, illuminaatorite vormistamiseks
Suure töötlusvaru korral jagatakse siire mitmeks läbimiks. Läbim on siirde lõpetatud osa, mis koosneb tööriista ühekordsest siirdumisest tooriku suhtes, mille tulemusel muutuvad tooriku kuju, mõõtmed või pinnakaredus. Tehnoloogilised baasid. Paigaldusbaas on pind, mille järgi toorik kinnitatakse treipinki ning orienteeritakse treipingi ja lõiketera suhtes. Treimisel võivad paigaldusbaasideks olla tooriku välispinnad, sisepinnad, otspinnad või tsentriavad. Baasina võib üheaegselt kasutada ka kahte pinda. Näiteks tooriku kinnitamisel padrunisse ja tagatsentrisse on baaspinnad tooriku välispind ja tsentriava faasi koonuspind. Esimest paigaldusbaasi nimetatakse alg ehk mustbaasiks , selleks võib olla tooriku välispind. Paigaldusbaasi, mis kujunes musttöötlemisega ja mida kasutatakse tooriku kinnitamiseks edasise töötlemise tarvis, nimetatakse lõpp ehk puhasbaasiks. Eristatakse põhi ja abibaaspindu
Betoonitööd 23 • soovitavalt tuleks kasutada vorme nimimõõtmetega 100x100x100 mm, 150x150x150 mm või silindreid läbimõõduga 100, 113 või 150 mm; • katsekehade valmistamiseks kasutatavad vormid puhastatakse ja vormide sisepinnad määritakse õhukese vormiõli kihiga; • betoonisegu tihendamisel täidetakse vormid 150x150x150 mm ühes kihis. Tihendamine toimub nii kaua kui betooni pind on tasane ja suuri õhumulle enam ei eraldu. Esimese tihendamise järel lisatud betoonsegu tihendatakse täiendavalt 5…15 sekundit ja vibraatori otsik eemaldatakse aeglaselt segust nii, et segu täidab tekkinud tühemiku;
HALOTERAAPIA: Haloteraapia (soolaravi) põhineb ammu-tuntud ravimeetodil "speleoteraapial", mis seisneb viibimisel looduslikus karstikoopas või soolakaevandusekäikudes. Juba ammustel aegadel tavatsesid mungad viia hingamisraskustega inimesi soolakoobastesse, kus mungad purustasid stalagmiite, tekkidades sellega sissehingatavat soolatolmu, mille sisse hingamisel said inimesed kergendust oma hingamisraskustele. Soolakamber kujutab endast kuiva steriilset, ja hermeetilist 2-30m2 ruumi, mille sisepinnad on kaetud neljakordse soolakihiga. Soolakambri jaoks on vaja 1000 - 5000 kg lumivalget NaCl - kivisoola. Soolageneraatori võimsus ei ületa 200W; soolatarbimine - kuni 100 g iga seansi kohta. Soolageneraatorist toimub pidev aerosooli juurdeandmine soolakambrisse. Soolaaerosool koosneb 1-5 µm suurustest soolaosakestest, mis on laetud kineetilise energiaga. Aerosooli tugevust ja soolaravi kestvust saab muuta sõltuvalt soovist. Soolaravi pole soovitatud:
Kattemetall viiakse püstolisse traadi kujul. Püstolis traat sulab atsetüleenileegis või elektrikaares ja kantakse detailile suruõhu abil. Tekib suhteliselt paks kaitsekiht tsingist, kaadiumist, alumiiniumist, vasest jne. Katte tihedus on väiksema tihedusega ja koosneb väikese ühendusjõuga terakestest. Kasutatakse suurte pindade kiireks katmiseks suured sõlmed, valmis konstruktsioonid, metallist mahutite sisepinnad kütusetankuritel, keerulise profiiliga detailid, mida on galvaaniliselt keerulisem katta. 76. Laki ja värvikatete omadused. Viskoossus. Sõltub pinnale kandmise tehnikast(kastmine, pihustamine, pinstliga). Kleepuvus (adhessivsus). Sõltub alusmaterjali omadustest ja pinna ettevalmistusest. Sellest sõltub kilekatte tugevus. Katteulatus. Kulu 1/m2. Kuivjääk. Tahke aine koguspeale kile teket ja kuivamist. Saab määrata kaalu peale värvimist. Läige
3-silindriplokk 4-fiksaatorrõngas x tugipinnad sooveldatekse sisse kokku monteerimisel võidakse kasutada tihendus pastasid tihendusvöö ja särgi vahel peab olema väike lõtk δ1 lõtk δ2 jäetakse ka ülesse hülsi välispind ( jahutussärgi pind ) võidakse värvida või kroomida hülsi sisepinnad on peegelpinnad ja seda saavutatakse hoonomise teel hülsi ülemises osas võivad olla taskud kleppide jaoks mõnedes hülssides on ülemine osa treitud suurema läbimooduga, kui seda on alumine osa ja ta ulatub kuni ülemise rõnga tsentrini ja seda tehakse selleks, et vältida hülsi kulumisel tekkivat ranti, mis võib viia kolvirõnga purunemiseni silindrihülsid valmistatakse malmist, harva ka terasest
soojuskiirguse, mis on lühikese lainepikkusega. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Metallioksiidid annavad klaasile värvi. Valguse läbivus 5665%. Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid suurusega 194x194x98 või 294x294x118mm. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed. Seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Plokkide valguse läbilaskvus on 6...75%, survetugevus vähemalt 4N/mm2 ja soojaerijuhtivus ca 0,4W/mK. Klaasplokkide värvuseid on mitmeid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Klaasi valmistamine toorained, põhilised tootmisviisid ja tootmisetapid Peamised klaasi
nõrkvool) olema lõpetatud või lõpetamisel. Haljastustööd toimuvad paralleelselt hoone välis-ja siseviimistlusega. Parkimisplats ja sissesõidutee kaetakse asfaltbetooniga. Tasandatakse haljasala, külvatakse muruseeme ning rajatakse kõrghaljastus. Tööde lõpptähtajaks on määratud 26. september 2011. 15 3.1 Esitatavad nõuded 3.1.1 Elementide pinnad Elementide sisepinnad peavad vastama klassi 2 nõuetele BY 40 järgi. 3.1.2 Praod ja vigastused Elementide tootmisel. Ladustamisel ja transpordil tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete painutamisest, mis võib põhjustada pragusid ja väljalööke. Tulemuseks võib olla elemendi kasutuskõlbmatuks tunnistamine. 3.1.3 Vormi õli Vormi õli, vaha või toote vormimisel nakkumist takistav materjal ei tohi kahjustada elementi (pinda).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
