mitte liiga madal). Väga oluline on, et emamugulad asetseksid täpselt vao keskel õige istutusvahega. Kartuli kasvatamine Väetamine Tuleb jälgida lämmastiku, kaaliumi ning magneesiumi kättesaadavust taimele. Lämmastiku ülemäärane Kaaliumi ja Magneesiumi Fosfori suurendamine suurendamine suurendamine Paraneb vee ärakasutamine Kuivainesisaldus väheneb Paraneb taime areng taimes Saak suureneb Väheneb kuivainesisaldus Paraneb suhkrute sidumine Säilivus väheneb Meh. vigastuste oht langeb Kuivainesisaldus kasvab Keetmisjärgne tumenemine Vegetatsioon pikeneb Saak kasvab väheneb Maitseomadused langevad Keetmisjärgne tumenemine
Ultraviolettkiirguse toimel kõvenevad lakid Vesialuselised lakid Happelise kõvenemisega lakid Sideaineks on alküüd ja amiinvaik, mida on modifitseeritud nitrotselluloosiga Katalüsaatoriks on hape Katalüsaatori toimel vaik polükondenseerub Samal ajal lahusti lendub ja saadakse tugev lakkkate Eelised : Kiire kuivamine Hea kattevõime Saadud pinna suur kemikaalikindlus ja Kulumiskindlus Kõrge kuivainesisaldus Puudused : Kuivamise käigus eraldub formaldehüüdi Polüesterlakid Materjalid polüestervaigu baasil Polümeriseeruvad kõvendajate toimel Eelised : Kuivainesisaldus väga suur Puudused : Valmis töösegu väga lühike eluiga Polüuretaanlakid Kahekomponentsed lahustipõhjalised materjalid Eelised : Suur vastupidavus niiskusele ja kemikaalidele Suur mehhaaniline vastupidavus Puudused :
3 Tabel 1.3. Söödasegu tarve ühel söötmiskorral, aastas ja ööpäevas ühele loomale Söödasegu tarve Mass kg Ühel söötmiskorral 167,5 Ühele loomale ööpäevas 6,7 Aastas 122275 Kogu kuivainesisaldus söödasegus on arvutatud valemiga W jj W js W jl W jr 86 15 8,5 86 Wkogu 49 = 4 4 , (1.8) kus Wkogu – kogu kuivainesisaldus %; Wjj – kuivainesisaldus jõusöödas %;
suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. ENERGIAVABAD SUHKRUASENDAJAD: Sahhariin Tsüklamaat Aspartaam Asesulfaam-k, Suklaroos ja Alitaam ENERGIAT SISALDAVAD SUHKRUASENDAJAD Sorbitool Ksülitool GLÜKOOSISIIRUP Tärklisest saadud toidusahhariidide puhastatud ja kontsentreeritud vesilahus, mida iseloomustavad järgmised näitajad: a) kuivainesisaldus vähemalt 70 % b) dekstroosi (D-glükoosi) sisaldus vähemalt 20 % kuivainest GLÜKOOSISIIRUPI KASUTAMINE Jäätis Sorbett Vahukommid Iiris Pgaritoodetes Argiroogade valmistamisel GLÜKOOSISIIRUPI OHTLIKKUS Kõrge glükeemiline indeks Võib esineda elavhõbeda jääke Soodustab rasvumist TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Kasutatud materjalid. www.riigiteataja.ee; www.delfi.ee; www.naisteleht.ee
Juhul kui mahlas on süsihappegaasi sisaldus üle kahe grammi liitri mahla kohta, peab pakendil olema märkus „karboniseeritud“. Mahlakontsentraat- Mahlakontsentraate valmistatakse mahlast vee eemaldamisel füüsikaliste või teiste töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. Kontsentraati jäävad alles peaaegu kõik toormahlas leiduvad mineraalained, vitamiinid, värv-, lõhn-, ja maitseühendid. Kuivainesisaldus 50-70%. Kääritatud mahl- Kääritamisel muudetakse osa mahla suhkrust alkoholiks. Kääritatud mahlas on kuni 8% alkoholi. Neid mahlu nimetatakse ka siidriks, näiteks õunasiider. Nektar- Nektar koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest, kontsentreeritud püreest või nende segust. Nektarite täismahla sisaldus on 45…50%. Ülejäänud pool langeb vee, suhkru, sidrunhappe, looduslike
piimarasv ja piimhape on olulised aju arenguks ja mälu normis hoidmiseks. (Kohupiim. Maag Piimatööstus AS.) Erinevad kohupiimad Rasvata kohupiim on lõssi kalgendamise teel saadud piimatoode, mille kuivaine sisaldus on mitte alla 20,0%. Väherasvane kohupiim on rasvata kohupiima ja koore segamise või normaliseeritud piima kalgendamise teel saadud piimatoode, mille rasvasisaldus on 2,0% kuni 9,0% ja milles 2- protsendilise rasvasisaldusega tootel kuivainesisaldus on mitte alla 24% ja vastavalt 9- protsendilise rasvasisaldusega tootel kuivainesisaldus on mitte alla 27%. 4 Rasvane kohupiim on rasvata kohupiima ja koore segamise või normaliseeritud piima kalgendamise teel saadud piimatoode, mille rasvasisaldus on 10,0% kuni 18,0% ja milles 10- protsendilise rasvasisaldusega tootel kuivainesisaldus on mitte alla 28% ja vastavalt 18-
lastes esimesel kihil kuivada 2 ... 3 tundi. Enne teise kihi pealekandmist soovitame pinda kergelt lihvida. Vajadusel võib lakki lahjendada veega (mitte rohkem kui 5%). Töövahendid Pintsel, värvirull. Töö lõpetamisel pesta vee ja seebiga Töötemperatuur Üle 10 C Sideaine Kopolümeer Vedeldi Vesi, kuni 5% Kulu (iga kiht) 8 ... 12 m2/l Kuivamisaeg Tolmukuiv - 30 min, ülelakkimiseks - 2 ... 3 tundi temperatuuril 20 C ning suhtelisel õhuniiskusel 50% Tihedus ~1 kg/l Kuivainesisaldus ~20% Säilitamine 3 aastat tihedalt suletud taaras. Hoida külma eest. Keskkonnakaitse Biotsiidide sisaldus alla 0,002%. Mitte valada kanalisatsiooni, veekogudesse, maapinnale. Taara ja ülejäägid viia prügimäele. LOÜ sisalduse piirväärtus EL-s LOÜ sisalduse piirväärtus antud toote puhul (alaliik 5): 130 g/L (2010). Toode sisaldab maks. LOÜ-d: <130 g/L Alküüdlakk TÜÜP Alküüdlakk. SOBIVUS Puitpindadele sisetingimustes. KASUTUSOBJEKTID Mööbel ja esemed.
1) Soojusenergia kokkuhoid 2) Temperatuuri mõju kvaliteedi langusele on väiksem 15. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. Määratakse tiheduse kaudu (laktodensimeetriga) valguse murdumisnäitaja kaudu (refraktomeetriga). 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesisaldus tootes tõusnud. 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? On vaja steriliseerida:
c) on võimalik kasutada sekundaarauru ja sellega vähendada primaarauru kulu ning saavutada soojusenergia kokkuhoidu; d) kondenseerimine toimub kiiremini ning kõrbemine keedutorude pindadele on minimaalne. 11. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Kontsentratsiooni aste (c) avaldub: C=a2/a1 kus a2 on kuivainete kontsentratsioon kondenspiimas, %, a1 -- kuivainete kontsentratsioon piimas (algtootes), %. 12. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Steriliseeritud kondenspiima maksimaalne kuivainesisaldus on tavaliselt 30% (erandjuhul ka 35%). Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade. Kondenstoote valmidus vaakumaparaadis määratakse tiheduse järgi, mis antud toote korral 55 C juures on 1,04--1,05 g/cm3. 13. Mis otstarbel kasutatakse suhkruga kondenspiima? Vähemalt 2 näidet.
vastavalt normile. Keemilised lisandid on tavaliselt tõhusamad ja neil on ka konserveeriv toime. Samuti võivad need oluliselt parandada silo stabiilsust. Silojuuretise lisamine piimhappebakterite näol omab kaudset mõju, kiirendab käärimist ja pH langust. Sellega pidurdatakse juba käärimise alguses valed käärimisprotsessid Närbsilo - Kui ilm võimaldab, on sileerimisel soovitatav rohi eelnevalt närvutada. Ilusate ilmadega võib muljutud rohu kuivainesisaldus tõusta 25-40%-ni juba ülepäevas kuivamise järel. Närvutatud materjali suur eelis on see, et käärimisprotsessis ei eraldu enam mahla. Paranevad käärimistingimused ja väheneb vale käärimise oht. Närvutatud rohu vaal on põllul enamasti ebaühtlane, mis võib põhjustada ka silo ebaühtlase käärimise. Kindlustuslisandi valikul tuleb arvestada, et bensoehappe baasil valmistatud lisandid suurendavad silo stabiilsust.
mudaga. Käitlemata (toor)muda on välimuselt kõrge reostusega (kontsentreeritud) reovee sarnane. Selle veesisaldus on vähemalt 95 %. Muda võib sisaldada erineval määral toitaineid ja raskmetalle. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Muda tihendamiseks võib kasutada ka flotatsiooni. Mudahelbed tõstetakse siin üles ujuvate väikeste õhumullide abil vedeliku pinnale, kust nad kraabiga lükatakse mudarenni. Mudast
proteiini lisasöötmisel silo kuivaine söömusele siiski positiivne mõju, kuigi see kõigub väga suurtes piirides. Oletatavasti proteiini mõju silo kuivaine söömusel sõltub ühelt poolt nii proteiini allikast kui ka silo orgaanilise aine seeduvusest. (Silo söömust mõjutavad tegurid) 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju Silo kuivaine söömust mõjutavad lisaks taimede raku kestainete sisaldusele ja seeduvusele vatsas ka kuivainesisaldus ja fermentatsioonil tekkivad orgaanilised ühendid. Soome teadlased on tõdenud, et silo fermentatsioonil tekkivad orgaanilised happed, etanool, ammoniaak jt. vähendavad söömust. Mida rohkem tekib silo fermentatsioonil laguprodukte, seda väiksem on tema kuivaine söömus. Laguproduktid ei ole maitsvad ning põhjustavad koormust loomade ainevahetusele. Silo pH mõju kuivaine söömusele sõltub kasutatavast sileerimise tehnoloogiast.
paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele : Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,022 mg/mL (100 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Leian glükoosisisalduse mahlas (kuivainesisaldus pole kindlaks määratud), avaldan glükoosisisalduse massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes vastavalt valemile: kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,026 g/cm3 (internetist) Seega: 3.3.3 Kokkuvõte Katse tulemusena leidsin, et sidrun sisaldas 2,2 mg glükoosi 100 g kohta, mis teeb protsentides 0,22% (100-kordse lahjenduse puhul).
Retseptuuri koostamise etapid on järgmised: 1. Otsustada rasvasisaldus 2. Leida rasva:suhkru bilanss (vt tabel) 3. Otsustada kasutatava emulgaatori/stabilisaatori kogus 4. Otsustada lisatavate teiste ainete (näit. maisijahu) kogused 5. Arvutada segu rasvata kuivaine sisaldus Lihtsaim variant on see kui kogu rasv ja rasvata kuivaine saadakse üksikutest komponentidest (näit. võist ja lõssipulbrist). Näiteks kui või rasvasisaldus on 80% ja lõssipulbri rasvata kuivainesisaldus on 97%. Siis 7% rasva saadakse võist (80%) 7 x 100/80 = 8,7 osa 12,5% suhkrut saadakse suhkrust (mitte siirupist!) (100%) = 12,5 osa 1% emulgaatoreid/stabilisaatoreid (100%) = 1,0 osa 11,4% rasvata kuivainet saadakse lõssipulbrist (97%) 11,4x100/97 =11,7 osa Vee hulk leitakse kui 100st lahutatakse kuivaine.
alkoholkäärimine ja sõltuvalt sellest võib-olla keefir hapu piim vähese alkoholisisaldusega (~0,2%) või gaseeritud alkohoolne jook (~1%).Keefiri valmistamise aluseks on keefiriseened. Keefiriseened on 2–15 mm läbimõõduga graanulid, mille koosluses on väga erinevad mikroorganismid. Pideva ümberistutamise tingimustes jäävad seente omadused muutumatuks. Keefiriseened moodustavad maatriksi (kuivainesisaldus on ligikaudu 10%), millest umbes 50% on glükoosi ja galaktoosi sisaldav süsivesik kefiraan, ligikaudu 30% on valk. Keefiriseened on emajuuretiseks, mida võidakse kasutada otse keefiri valmistamiseks või millest valmistatakse eelnevalt tarbejuuretis keefiri tootmiseks.Keefiri toodetakse nii reservuaar- kui ka termostaatmeetodil (joonis 2). Konsistentsi parandamiseks võidakse reguleerida piima kuivaine- ja
· Alarõhul keeb toode madalamal temp., mõju toote kvaliteedile nõrgem 12. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 13. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 14. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 15. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? Homogeniseerimine on vajalik steriliseeritud kondenspiima tootmisel rasva
keskkonnana. Vees on lahustunud pima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. Piima kuivaineks nim jääki, mis jääb järele piima kuivatamiselt püsiva kaaluni temperatuuril 102-105 kraadi Piima kuivainesisaldus iseloomustab piima toiteväärtust ja mõjutab piima töötlemisel piimatoodete väljatulekut. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3.6-4.3 & rasva. Sõltuvalt tõust ja söötmisest võib rasvasisaldus kõikuda 2-8%. piimarasvast moodustavad triglütseriidid 96-98%, diglütseriide on kuni 1,6%. Neid peetakse ka triglütseriidide sünteesi vaheproduktideks. Rasvhapped, mis on esindatud monoglütseriididena, ei kuuli tavaliselt di ja triglütseriidide koosseisu.
· Alarõhul keeb toode madalamal temp., mõju toote kvaliteedile nõrgem 15. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? Homogeniseerimine on vajalik steriliseeritud kondenspiima tootmisel rasva dispergeerimiseks ja valgendamisvõime suurendamiseks
Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Reoveekäitluses tekkinud sete (muda) töötlemine koosneb järgnevatest protsessidest: Tihendamine Stabiliseerimine Konditsioneerimine Tahendamine (kuivatamine) Lõppkäitlemine (kompostimine; põletamine; ladestamine, jne) Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Järgmiseks mudakäitluse astmeks on stabiliseerimine, mille all mõeldakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamist (katkestamist) või selle lõpuleviimist
6 3. Selgita keemiliselt kõvenevate liimide kõvenemisprotsessi Kõvenevad keemilise reaktsiooni tulemusena. Liim moodustab kolmemõõtmelise molekulaarse struktuuri, mis seob detailid omavahel. Näit. Formaldehüüdvaikliimid. 4. Selgita füüsikaliselt kõvenevate liimide kõvenemisprotsessi kõvenemine toimub lahusti eemaldumisel või liimi jahtumisel 5. Mida iseloomustab liimi kuivainesisaldus? · Kuiivaiinesiisalldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga · Lahustiks on vesi või org. lahusti · Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku · Mida väiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku seda suuremad pinged tekivad liimivuugis 6. Mida iseloomustab liimi viskoossus? · Viiskoossus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse
6 3. Selgita keemiliselt kõvenevate liimide kõvenemisprotsessi Kõvenevad keemilise reaktsiooni tulemusena. Liim moodustab kolmemõõtmelise molekulaarse struktuuri, mis seob detailid omavahel. Näit. Formaldehüüdvaikliimid. 4. Selgita füüsikaliselt kõvenevate liimide kõvenemisprotsessi kõvenemine toimub lahusti eemaldumisel või liimi jahtumisel 5. Mida iseloomustab liimi kuivainesisaldus? • Kuiivaiinesiisalldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga • Lahustiks on vesi või org. lahusti • Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku • Mida väiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku – seda suuremad pinged tekivad liimivuugis 6. Mida iseloomustab liimi viskoossus? • Viiskoossus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse
Füüsikaliselt kõvenevad ehk kuivavad liimid – kõvenemine toimub lahusti eemaldusmisel või liimi jahtumisel Liim moodustab kile, mis tänu adhesioonile seob kaks pinda omavahel Ruumiline struktuur puudub Näit Pva liimid – niiskuse eemaldumine Termoplastiline liim – jahtumine Liimide omadusi iseloomustavad näitajad Liimide kasutusomadusi iseloomustatakse terve rea mõistetega Kuivainesisaldus . Kuivainesisaldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga Lahustiks on vesi või org. Lahusti Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku Midaväiksem on kuivainesisaldus, seda rohkem tõmbub liimivuuk kokku – seda suuremad pinged tekivad liimivuugis Viskoossus Viskoosus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoosus sobima puidu tiheduse ja
( 1µmol= 0,181 mg) aktiivsus väljendatskse 1 g ensüümi v 1 ml ensümilahuse kohta. Mee analüüs Mesi koosneb glükoosist ja fruktoosist, liskaks vähesel määral ka maltoosist ja sahharoosist. Sammuti sisaldab mesi mitmeid mikroelemente , vähesel määral vitamiine, aga ka ensüüme.Niiskusesisalduse määramine võib toimuda kahel viisil : kuivainesisalduse kaudu ja refraktomeetrilisel meetodil, antud töös määratakse meeproovi kuivainesisaldus. Taanduvate suhkrute ja sahharoosi sisalduse määramisel lähtutakse ühest ja samast mee lahusest. Teatud osas sellest siiakse läbi sahharoosi inversiooni happe toimel. Mee lähtetõmmise ja inverteeritud proovi taandavate suhkrute sisalduste vahest arvutatakse sahharoosi sisaldus.
Hapupiimatooteid nimetatakse ka dieettoodeteks, sest hapendamise ajal omandavad hapupiimatooted mitmesuguseid kasulikke omadusi (biokeemiliste protsesside tulemusena). Tänu sellele toimub nende toodete omastamine väiksema energiakuluga, mis on eriti oluline nõrgestatud organismi taastamisel. Hapupiimatoodete valmitamise tehnoloogilised ptrotsessid on sarnased. Põhilisteks erinevusteks on kasutatav tooraine (piim, lõss, pett, koor), tooraine ja valmistoote kuivainesisaldus, pastöriseerimis- temperatuur ja aeg, hapendamistemeperatuur ja kasutatavad juuretisekultuurid, hapendamismenetluse läbiviimise viis. 12. Muudatused piimas fermenteerimise tulemusena Fermenteerimise tulemusena väheneb hapupiimatoodete laktoosisisaldus. 13. Juuretisekultuuridega seotud probiootilised ja terapeutilised omadused 14. Juuretisekultuuride tehnoloogiliselt olulised omadused
1) adipiinhapet. Kui domineerib adipiinhape, siis saadakse elastsed vahud. 2) ortoftaalhapet. Kui domineerib ortoftaalhape, siis saadakse jäik konstruktsioon (nt lakid jne on väga tugevad). Nende kahe omavahelisel proportsioonil saab teha vahepealseid materjale (kasutades mõlemaid ning neid omavahel segades/sobitades). 10. Karbamiid-formaldehüüdvaikude saamine, omadused ja kasutamine. Karbamiidi ( melamiini) ja formaldehüüdi polükondensatsioonil leeliselise keskkonnas saadud vaik. ( kuivainesisaldus on 60% ) Kelmemoodustiks on aminoaldehüüdvaik, millega sünteesitakse aminorühmi sisaldava ühendi ja formaaldehüüd reaktsioonide abil. Omadused : · vaba formaldehüüd · Ebapiisav veekindlus · Kelme elastsus ei ole piisav Kasutamine : · katalüütlakkides · Põhiline liim puidu- ja liimitööstuses · Lamineerimismaterjalid · Vahtplastid · Aminoplastide maatrikvaik 11. Vaba formaaldehüüdi probleem.
NB! Niiskustõke on ette nähtud ruumist ehituskonstruktsiooni tungiva niiskuse tõkestamiseks (seega ei sobi ehitus- ega maaniiskuse tõkestamiseks). ALUSPIND Betoon, kipsplaat, niiskuskindel tasandussegu või muu plaatimise aluspinnaks sobiv materjal. Pind peab olema puhas, kuiv ja tolmuvaba. Õhutemperatuur üle +10° C ja õhu suht. niiskus alla 60 %. OMADUSED * VTT sertifikaat: C51/99 * vastab viimistlusmaterjalide M1-emissiooniklassile * kõrge kuivainesisaldus * kergelt pealekantav * ei sobi betooni ega tasandussegude lisandiks TEHNILISED ANDMED Sideaine sünteetiline kautshuk Vedeldi vesi Erikaal ca. 1,0 kg/l Tuleohtlikkus mitte tuleohtlik Temperatuurikindlus jäätub Madalaim kasutust° +10°C pH u. 9 KULU poorne pind 4....5 m2/l TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel KASUTUSJUHEND Loksuta toodet enne kasutamist. Esimest kihti vedelda 1:1 veega. Kiilto Kerastop kantakse rulli või pintsliga seinale ning
Tänu sellele toimub nende toodete omastamine väiksema energiakuluga, mis on eriti oluline nõrgestatud orgamnismi taastamisel. Kasutatavatest piimhappebakteritest on teatud liigid ka probiootilise toimega ja tooted, mis sisaldavad neid, mõjuvad soodsalt seedemikrofloora tasakaalu säilitamisel. Hapupiimatoodete valmitamise tehnoloogilised ptrotsessid on sarnased. Põhilisteks erinevusteks on kasutatav tooraine (piim, lõss, pett, koor), tooraine ja valmistoote kuivainesisaldus, pastöriseerimis- temperatuur ja aeg, hapendamistemeperatuur ja kasutatavad juuretisekultuurid, hapendamismenetluse läbiviimise viis. Hapupiimatoodete liigitus juuretisekultuuride põhjal ehk tehnoloogiliselt vajalik miktrofloora: Mesofiilne piimhappekäärimine T. 18-45C, optimaalne 28-32C (kas hapupiimajookide valmistamisel pett, hapukoor, hapupiim) Termofiilne piimhäppekäärimine T. 37-60 C, optimaalne kasvutemp 42-45C (kas jogurti valmistamisel)
Reoveekäitluses tekkinud sete (muda) töötlemine koosneb järgnevatest protsessidest: · Tihendamine (thickening) · Stabiliseerimine (stabilization) · Konditsioneerimine (sludge conditioning) · Tahendamine (kuivatamine) (dewatering) · Lõppkäitlemine (kompostimine; põletamine; ladestamine, jne) Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Selginud vesi juhitakse tihendi pinnalt tagasi reoveepuhastusprotsessi algusesse. Muda tihendamiseks võib kasutada ka flotatsiooni. Mudahelbed
Rasketel muldadel kasvanud porgandid on nii välimuse kui ka maitse poolest tunduvalt kehvemad kui kergetel muldadel kasvanud. Ei kõlba ka kivised ja rähksed mullad, nendes arenevad enamasti moondunud kujuga ja harunenud juurviljad. Liialt happelise reaktsiooniga mullal ei kasva porgand samuti normaalselt. Optimaalne pH on 6,0 - 7,0. Värsket laudasõnnikut porgandimaale tavaliselt ei anta. Värske sõnnikuga väetamise tagajärjel moondub sageli juurvilja kuju, väheneb kuivainesisaldus ja halveneb säilivus. Ka on värske sõnniku kasutamise korral suurem porgandikärbse kahjustuse oht. Seetõttu on otstarbekas kasvatada porgandit mõne sõnnikut saanud kultuuri järel. Sobivamad on eelviljad, mis jätavad endast järele ka umbrohupuhta maa (näiteks peakapas, kartul). Hoiduda tuleb porgandi külvamisest maatükkidele, kus on levinud mitmeaastased umbrohud, eriti orashein. Kui maa vajab lupjamist, tuleb lubiväetis anda samuti eelviljale.
· Söögikartul jaguneb lauakartul, friikartul, krõpsukartul · Lauakartulil peab olema hea maitse, hea keeduomadused, üldiselt eelistatakse suuri mugulaid ja kollase sisuga. Peab keema ühtlaselt. Ei tohi olla sügavaid silmi, kärnane ja krobe koor. · Friikartul sobivad sordid mis kasvavad ühtlaselt suureks pikliku või ovaalse kujuga. Tihe vili mis võtab sisse vähe rasva. Samuti on tähtis, et mugul ei läheks koorituna mustaks. · Krõpsukarul mugula suurus 40-65mm. Kuivainesisaldus 21-25%. · Liigitatakse kasvuaja pikkuse järgi. · Mugulakuju järgi ümarad, piklikud, ovaalsed. · Kartuli kasvatamiseks sobivad tasased ja mitte madalad põllud. · Kartulit tuleb äestada · Kartuli normaalne ph 6. · Eelidantamine- idud tulevad enne kartulimahapanekut. ei tohiks olla üle 1cm. · Eelidaldamine toob saagi alguse ettepoole ja kuskil 25% rohkem saaki. Kartuli kahjurid/kahjustajad Kartuli mardikas, lehetäid, kidu uss
kahte tüüpi: hilist ehk üheniitelist ja varast ehk kaheniitelist. (Tamm, 2007) Punasel ristikul on kaks sorditüüpi: diploidne ja tetraploidne. Tetraploidsed punase ristiku taimed on kasvu poolest võimsamad, kui diploidsed taimed. Nende varred on jämedamad ning lehed ja õienutt suuremad. Seepärast on tetraploidsete haljasmassisaak oluliselt suurem diploidsete taimede omast. Erinevus on väiksem kuivainesaagi osas, kuna samas arengufaasis koristades on tetraploidsetel taimedel kuivainesisaldus väiksem, aga proteiinisisaldus ja saak suurem. (Tamm, 2007) Punase ristiku külvisenorm on puhaskülvis 15 kg ha-1. (Tamm, 2007) Punase ristiku ajalugu Arvatakse, et punase ristiku algkoduks on Iraan, kust see Vahemere-äärsete riikide kaudu on levinud Lääne- Euroopasse, Põhja- Aafrikasse ja Aasiasse. Samuti on jõudnud inimtegevuse tõttu Kaug-Itta, Austraaliasse ning Ameerikasse. Liigile on omane ökoloogiline plastilisus ja
9. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud kemikaale. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks. Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Stabiliseerimisel peatatakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsess. Stabiliseerimismeetodid on: stabiliseerimine lubja abil (lisatakse lupja nii,
· Tiinuse lõppetapil nimetatud hormoonide osa suureneb taas ning piimanäärmed arenevad uuesti normaalkonditsiooni · Laktatsiooni kestel piima toodang ja selle koostis muutub. · Poegimise järgselt lüpsab lehm ternespiima, mille koostis erineb oluliselt normaalsest koostisest. · Ternespiimas on laktoosi umbes poole vähem kui normaalpiimas, kuid suurema valgu- ja rasvasisalduse tõttu ületab selle kuivainesisaldus peaaegu kaks korda normaalpiima oma. · Valkudest sisaldab ternespiim kõige enam albumiine ja globuliine. · Kõrget valgusisaldust põhjustab eriti suurenenud immuunglobuliinide sisaldus, mis tagab vasikatele immuunsuse seniks, kuni neil kujuneb välja oma immuunkehade loome · Poegimisjärgselt on piimas immuunglobuliine umbes 7%, kuid nende sisaldus väheneb 14 tunni möödudes umbes pooleni esialgsest.
paberikiu sisalduseni ning valatakse liikuvale sõelale paberikangaks. Järgneb massi raputamine sõelal, et saavutada ühtlane tugevus. Sõela all paiknevate vaakumimurite abil eraldatakse paberimassist vesi, kuni paberikangas saavutab ligi 20% kuivainesisalduse. Sel moel saadud paberikangas pressitakse kahes jaos. Esmalt toimub vee väljapressimine paberikangast esimeses pressis. Siis pressitakse paberikangast pöördpressis, et saavutada ligi 40% kuivainesisaldus. (http://www.rappin.ee/est/tehnoloogia) SULFAATKEEDU TEHNOLOOGIA Sulfaattselluloosi tootmise tehnoloogiline skeem Pleegitamata sulfaattselluloosi tootmise tehnoloogiline skeem 1 keedukatel 2 väljapuhumismahuti 3 oksapüüdur 4 pesufilter 5 musta leelise mahuti 6 sõelsorter 7 keerissorter 8 massitihendaja 9 massibassein 10 valge leelise mahuti 11 meesa 12 kaustisaator 13 rohelise leelise mahuti - 14 soodaagregaat 15 aurutusseade
- pinnale ei tule niiskust - asutuses toimub põhiliselt sisemine liikumine 8 veel baseeruv õli sobib: - kohta, kus tekib palju pinda imbuvat mustust ja plekke (toit) - määrdumine eeldab märjemate meetodite kasutamist - mehhaaniline kulumine tugev ära jäta õliseid lappe tööruumidesse, vaid korja need kohe ära- ISESÜTTIMISOHT! Kergemini süttivad õlid on linaseemneõli, männiõli ja soojaõli. Mida suurem on kuivainesisaldus seda tõenäolisem on isesüttimisoht õlitamisel jälgida, et põrandas (oht laudpõranda puhul) ei oleks suuri vahesid, sest süttimine võib tekkida ka kokkupuutel alusmaterjaliga põleta lapid või aseta veega täidetud metallist nõusse märjad lapid võib pakkida tihedalt suletud prügikottidesse, metall anumas olevas vees õli haihtub 2 päeva jooksul, siis võib lapid ära visata Sagedamini esinevad vead:
) taime- ja loomorganismist põhiosa 98,5 %. Keemilise koostise andmed näitavad, kui palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Sama skeemi ja metoodika järgi määratakse ka looma keha keemiline koostis. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Kuivaine jääb järele pärast vee täielikku eemaldamist söödast (või looma kehast). Kuivainesisaldus määratakse peenestatud aineproovi kuivatamisel termostaadis konstantse kaaluni (105° C juures 6 t või 135° C juures 45 minutit). Kuumutamisel aurustub kogu proovis leiduv vesi ning jääb järele kuivaine. Veesisaldus leitakse matemaatiliselt: 100 kuivaine = vesi. Kuivaine jaguneb kaheks osaks: * orgaaniline osa, * anorgaaniline osa ehk toortuhk. Keemilisel analüüsil nimetatakse orgaaniliseks aineks seda osa kuivainest, mis proovi tuhastamisel ära põleb
- kallim; traktor järel. Sõltuvalt kasutatava pumba tootlusest saab - pritsimisjäägi kõrgem kontsentratsioon, mistõttu pritsi kasutada kuni 1000 m pikkust toitevoolikut läbimõõduga 65 puhastamine on kulukam; kuni 90 mm. Ummistuste vältimiseks ei tohiks kasutatava - kuna õhuvooluta ei saa pritsida, siis on taimestikuta põllul vedelsõnniku kuivainesisaldus ületada 5% puhise triiv võimalik. 24.Segistid võib liigitada tööpõhimõtte alusel kolmeks: Cabe hooldusniiduk 1) mehaanilised - tööorganiks on pöörlev tiivik; ENA/FINLANDIA-S 2) hüdraulilised - vedelsõnnikut pumbatakse (tagasi);
kuivainet tuleb juurde kuni vahaküpsuseni. 1. Valmimine algab tera moodustumisega. Järgneb tera täitumine ja küpsemine. Valmimine jaotatakse kolme järku: 1. Piimküpsus taimede ülemised lehed on rohelised. Terade sisu on piimjas ja vedel. Piimküpsuse lõpul võib teravilja tervikkoristada. 2. Vahaküpsus lehed koltuvad, üksnes ülemised kõrresõlmed on veel rohelised. Terad on pehmed, kuid mitte enam vedela sisuga. Selles faasis on taimede kuivainesisaldus maksimaalne ja on parim aeg söödateravilja tervikkoristamisele. Edasisel küpsemisel tekib kuivainekadu lehtede ja alavõrsete ärakadumisega. 3. Täisküpsus saabub 7...12 päeva pärast vahaküpsust. Siis on taimed kollased, terad kõvad, nende niiskusesisaldus alla 20%. Odral on pea raskuse tõttu alla vajunud. Faasi alguses variseb vähe teri. See on sobivaim aeg kombainiga koristuseks. Terade valmimine aeglustub, kui on vihmased ja
Kartul on tähtis eelkõige oma mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: suurepärane toiduaine, oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), väärtuslik söödakultuur. Mugulate toitainetesisaldus sõltub sordist ja kasvutingimustest. Kartuli kuivainesisalduse alusel eristatakse laua-, frii-, tsipsikartulit (krõpskartulit). Toorme kuivainesisaldus: lauakartulil 18 22% tsipsikartulil 22 24% friikartulil 20 24% Tärklise tootmiseks kasutatakse võimalikult kõrge kuivainesisaldusega kartulit. Sisaldab rohkesti süsivesikuid, on hea energiaallikas. Mugulates on keskmiselt 17,5% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku (kergesti seeditav). Kartulis leidub õun-, sidrun-, oksaal- ja foolhapet. 31. Kartul kui tärklise tooraine.
Eriti oluline lauakartuli puhul. Välimust hinnatakse mugulate: - homogeensuse (ühtlase oleku), - värvuse intensiivsuse ja püsivuse, - sisevärvuse kaudu. Eestis hinnatakse väga kõrgelt kollase sisuga kartulit. Värvust mõjutavad: - sort, - kasutatud agrotehnoloogia, - ilmastikumõjud. Keedetud kartulite lagunemine Mõjutab tärklise ja valgusisalduse suhe mugulates. Lagunemist suurendab keskmisest suurem kuivainesisaldus. Kergelt lagunev kartul ei sobi: - lauakartuliks, - salatikartuliks. Passib püreede valmistamiseks. Määrab kartuli kasutustüübi. Jahusus on sordile omane tunnus, mis oleneb: - kasvutingimustest, - mullastikust, - kasvuaja kestvusest. Jahusust hinnatakse nelja kriteeriumi põhjal: - katkikeemiseaste, - sisu kõvaduse aste, - sisu kareduse aste,
Kääritamisel muudetakse osa mahla suhkrust alkoholiks. Kääritatud mahlas on kuni 8% alkoholi. Neid mahlu nimetatakse ka siidriks, näiteks õunasiider. 2. Iseloomustada mahlakontsentraati; nektarit; mahlajooki Mahlakontsentraate valmistatakse mahlast vee eemaldamisel füüsikaliste või teiste töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. Kontsentraati jäävad alles peaaegu kõik toormahlas leiduvad mineraalained, vitamiinid, värv-, lõhn-, ja maitseühendid. Kuivainesisaldus 50-70%. Nektar koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest, kontsentreeritud püreest või nende segust. Nektarite täismahla sisaldus on 45...50%. Ülejäänud pool langeb vee, suhkru, sidrunhappe, looduslike värvainete, konservantide, antiöksüdantide jms arvele. Nektaritesse on lubatud lisada nii suhkrut kui ka teisi looduslikke või kunstlikke magustajaid. Mahlajoogid on veelgi lahjem kui nektarid. Mahlajookides küünib täismahla osakaal 10...
mikroorganismid vähemal määral kui muudel meetoditel. * Muda tihendamine Tahendamine filtrimise (lintfilterpressid) või tsentrifuugimisega tah.ain.sis kuni 20-30%-ni. Muda konditsioneerimine- Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Keemiline konditsioneerimine - raudkloriid ja lubi, kaasajal kasut.orgaanilisi polümeere, mis lõhuvad geeli struktuuri. Füüs kond külmutamine ja kuumutamine. Muda põletamine- kuivainesisaldus vähemalt 40% Töödeldud muda paigutatakse erinevalt : matta (dumping) ookeani (NY, LA, London, Tokio) viljakasvatuses taimetoitainete allikana, pinnase omaduste parandamiseks, haljastuses, metsakasvatuses, ladestada prügilasse kas eraldi või koos teiste jäätmetega (piiratakse järsult). Reovete järelpuhastusmeetodid Lämmastiku biol. ärastus - Kogu lämmastik on Kjendahl N = orgaaniline N + ammoonium N Klassikalise biopuhastusega saavutatakse 20- 40 % (rakkude ehitusse)
all) toimuvast protsessist. Alarõhul vaakumaparaat ja ülerõhul homogenisaator. 10. Leida igale parameetrile või aine omadusele vastav ühik. Temperatuur t - °C soojusjuhtivustegur - kcal/m°Ch rõhk p bar erisoojus c - kcal/kg°C kinemaatiline viskoossus - m2/s kuivainesisaldus a - % tihedus - kg/m3 Prandtli kriteerium Pr - ühik puudub 3 erimaht v - m /kg aurustumissoojus r ühik puudub 11. Nimeta vähemalt 2 tegurit (koos selgitusega), mis mõjutavad vedela toote viskoossust. Temperatuur temp. tõustes viskoossus väheneb Kuivaine mida rohkem on tootes kuivainet seda viskoossem ta on 12
Aurukulu D – kg/h Küttepinna suurus F – m2 Regeneratsioonitegur - ühikuta või % Soojusläbikandetegur k - kcal/mºCh Soojusvaheti soojuslik koormus Q – kcal/h Soojusülekandetegur - kcal/mºCh Temperatuur t - ºC Rõhk p - bar Kinemaatiline viskoossus - m2/s Tihedus - kg/m3 Erimaht v – m3/kg Soojusjuhtivustegur - kcal/mºCh Erisoojus c – kcal/kgºC Kuivainesisaldus a - % Prandtl’i kriteerium Pr - ühikuta Aurustumissoojus r – kcal/kg 2. Valem w∙d D Fp Reynolds= peenestusaste= = v d Fa 4∙ F 0,316 voolu ekv läbimõõt= liini takistustegur = Mp ∜ℜ G∙ Hsum
30 Sõltub 30...50 50...70 × omastamine esimesel aastal % kadudest % % Allapanuta sõnnik Allapanuta ehk poolvedela sõnniku all mõistetakse loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega — kuivainesisaldus 8...14%. Allapanuta sõnnikut saadakse veiselautades, kus loomade magamisaseme moodustab kummimatt, tagumise osa aga rest- või pilupõrand. Sellisel pidamisviisil saadakse pastataolise konsistentsiga sõnnik. Allapanuta sõnnik sisaldab : • lämmastikku 0,4...0,5%, • fosforit 0,1...0,2%, • kaaliumi 0,4...0,5%. Allapanuta kanasõnnik on tunduvalt taimetoitainete rikkam: • lämmastikku 1,3%,
ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks muda veesisaldus on liiga suur sisaldab patogeenseid mikroorganisme levitab ebameeldivat haisu o mehaaniline muda (eelsetitist) o bioloogiline muda (biopuhastusjääk) o segamuda (mehaanilise ja/või bioloogilis-keemilise muda segu) o settekaevu muda - Töötlemine o tihendamine – segamisel settebasseinis, suureneb kuivainesisaldus o stabiliseerimine – lubja abil – ajutine mädandamine – metaan ja süsihappegaas kompostimine – soojus aeroobne stabiliseerimine - aereerimine o konditsioneerimine keemiline – mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kaasajal
-soovitav on kasutada kahte kilet (paksus vähem. 0,15 mm)kile peale põhupallid, liiv, turvas v.m.s. -pallide katmisel on soovitav 6 kilekihti parim on valge kile -madal temperatuur silomassis võihappe ja roisubakterid ei arene temperatuuril alla 15 kraadi hea silo sügisel -vanemas arengujärgus rohu koristamine suureneb suhkrutesisaldus aga halveneb toiteväärtus -silo liigid - märgsilo kuivainesisaldus 15-25% - noor värske rohi (või ka närvutatud paar tundi) -puudus rohke mahla eraldumine (250-400 l/t), vajalik kogumiskaev; mahla võib vedada rohumaale 20-30 m3/ha (1 m3 sisaldab 1 kg N, o,5 kg P, 5,5 kg K) -mahla saab siduda ka põhu (heina) abil -alla 0,5-1 m kiht -mahla võib eralduda 3-4 nädala jooksul -rohumass on hästi tallatav (tihendatav), kergesti koristatav
vastavalt normile. Keemilised lisandid on tavaliselt tõhusamad ja neil on ka konserveeriv toime. Samuti võivad need oluliselt parandada silo stabiilsust. Silojuuretise lisamine piimhappebakterite näol omab kaudset mõju, kiirendab käärimist ja pH langust. Sellega pidurdatakse juba käärimise alguses valed käärimisprotsessid Närbsilo - Kui ilm võimaldab, on sileerimisel soovitatav rohi eelnevalt närvutada. Ilusate ilmadega võib muljutud rohu kuivainesisaldus tõusta 25-40%-ni juba ülepäevas kuivamise järel. Närvutatud materjali suur eelis on see, et käärimisprotsessis ei eraldu enam mahla. Paranevad käärimistingimused ja väheneb vale käärimise oht. Närvutatud rohu vaal on põllul enamasti ebaühtlane, mis võib põhjustada ka silo ebaühtlase käärimise. Kindlustuslisandi valikul tuleb arvestada, et bensoehappe baasil valmistatud lisandid suurendavad silo stabiilsust.
Toiduna tõstab kurk söögiisu ja parandab toitainete (eeskätt valkude ja rasvade) omastamist. Allikas www.eestitoit.ee Kõrvits Kõrvitsad on ühed vanemad kultuurtaimed, mida Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasvatati juba enne maisi, mõnedel andmetel Peruus juba 7000 aastat tagasi. Euroopasse toodi kõrvits 16. saj ehk alles peale Ameerika avastamist. Kõrvitsa valminud viljad sisaldavad rohkesti süsivesikuid, esmajoones suhkrut ja tärklist. Kõrvitsa kuivainesisaldus on keskmiselt 6 8% (üksikutel sortidel kuni 17%). Rohkesti leidub pektiinaineid. C-vitamiini sisaldub kõrvitsas 15 20mg%. Karotiini on mõne sordi viljades isegi rohkem kui porgandis. Mineraalainetest leidub valminud viljades enam kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda. Toorelt on kõrvitsa viljaliha peaaegu maitsetu. Maitseainetega maitsestatult või koos teiste toiduainetega saab sellest aga valmistada väga mitmesuguseid toite, salateid, äädikahoidiseid jne.
Turvas on õhuke ja org. aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema: * kuivainesisaldusega vähemalt 30% * tuhasusega mitte >35% * pHKCl mitte <5 * lagunemisaste ei tohiks olla <20% * oluline, et poleks raudoksiidi >1% 2) Aiandusturvas kasutatakse rabaturvast; istikute kasvatusel, kasvusubstraadina, katmikaianduses. * kuivainesisaldus >40% * tuhasus mitte >10% * lagunemisaste mitte >15% * pHKCl ei tohiks olla <2,5 rabaturvas on happeline, st. enne kasutamist neutraliseeritakse * ei tohiks olla ülekuumenenud, tekivad fenoolsed ühendid, mis on taimedele toksilised Aiandusturbal ei või olla poolkoksistumise tunnuseid. t° ei tohi tõusta üle 50°C., KOMPOSTID Turvast, eeskätt madalsooturvast kasutatakse kompostide valmistamiseks. Kompostiks kasutatakse kõiksuguseid org
annaabi.ee 
