Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust ? Nimetada 2 põhilist. Määratakse tiheduse kaudu (laktodensimeetriga) valguse murdumisnäitaja kaudu (refraktomeetriga). 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesisaldus tootes tõusnud. 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? On vaja steriliseerida:...
aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema: * kuivainesisaldusega vähemalt 30% * tuhasusega mitte >35% * pHKCl mitte <5 * lagunemisaste ei tohiks olla <20% * oluline, et poleks raudoksiidi >1% 2) Aiandusturvas kasutatakse rabaturvast; istikute kasvatusel, kasvusubstraadina, katmikaianduses. * kuivainesisaldus >40% * tuhasus mitte >10% * lagunemisaste mitte >15% * pHKCl ei tohiks olla <2,5 rabaturvas on happeline, st. enne kasutamist neutraliseeritakse * ei tohiks olla ülekuumenenud, tekivad fenoolsed ühendid, mis on taimedele toksilised Aiandusturbal ei või olla poolkoksistumise tunnuseid. t° ei tohi tõusta üle 50°C., KOMPOSTID Turvast, eeskätt madalsooturvast kasutatakse kompostide valmistamiseks. Kompostiks kasutatakse kõiksuguseid org...
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat"...
( 1µmol= 0,181 mg) aktiivsus väljendatskse 1 g ensüümi v 1 ml ensümilahuse kohta. Mee analüüs Mesi koosneb glükoosist ja fruktoosist, liskaks vähesel määral ka maltoosist ja sahharoosist. Sammuti sisaldab mesi mitmeid mikroelemente , vähesel määral vitamiine, aga ka ensüüme.Niiskusesisalduse määramine võib toimuda kahel viisil : kuivainesisalduse kaudu ja refraktomeetrilisel meetodil, antud töös määratakse meeproovi kuivainesisaldus . Taanduvate suhkrute ja sahharoosi sisalduse määramisel lähtutakse ühest ja samast mee lahusest. Teatud osas sellest siiakse läbi sahharoosi inversiooni happe toimel. Mee lähtetõmmise ja inverteeritud proovi taandavate suhkrute sisalduste vahest arvutatakse sahharoosi sisaldus....
Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
ALUSPIND Betoon, kipsplaat, niiskuskindel tasandussegu või muu plaatimise aluspinnaks sobiv materjal. Pind peab olema puhas, kuiv ja tolmuvaba. Õhutemperatuur üle +10° C ja õhu suht. niiskus alla 60 %. OMADUSED * VTT sertifikaat: C51/99 * vastab viimistlusmaterjalide M1-emissiooniklassile * kõrge kuivainesisaldus * kergelt pealekantav * ei sobi betooni ega tasandussegude lisandiks TEHNILISED ANDMED Sideaine sünteetiline kautshuk Vedeldi vesi Erikaal ca. 1,0 kg/l Tuleohtlikkus mitte tuleohtlik Temperatuurikindlus jäätub Madalaim kasutust° +10°C pH u. 9 KULU poorne pind 4....5 m2/l TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel KASUTUSJUHEND Loksuta toodet enne kasutamist. Esimest kihti vedelda 1:1 veega. Kiilto Kerastop kantakse rulli või pintsliga seinale ning...
Keemilised lisandid on tavaliselt tõhusamad ja neil on ka konserveeriv toime. Samuti võivad need oluliselt parandada silo stabiilsust. Silojuuretise lisamine piimhappebakterite näol omab kaudset mõju, kiirendab käärimist ja pH langust. Sellega pidurdatakse juba käärimise alguses valed käärimisprotsessid Närbsilo - Kui ilm võimaldab, on sileerimisel soovitatav rohi eelnevalt närvutada. Ilusate ilmadega võib muljutud rohu kuivainesisaldus tõusta 25-40%-ni juba ülepäevas kuivamise järel. Närvutatud materjali suur eelis on see, et käärimisprotsessis ei eraldu enam mahla. Paranevad käärimistingimused ja väheneb vale käärimise oht. Närvutatud rohu vaal on põllul enamasti ebaühtlane, mis võib põhjustada ka silo ebaühtlase käärimise. Kindlustuslisandi valikul tuleb arvestada, et bensoehappe baasil valmistatud lisandid suurendavad silo stabiilsust....
Allikas www.eestitoit.ee Kõrvits Kõrvitsad on ühed vanemad kultuurtaimed, mida Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasvatati juba enne maisi, mõnedel andmetel Peruus juba 7000 aastat tagasi. Euroopasse toodi kõrvits 16. saj ehk alles peale Ameerika avastamist. Kõrvitsa valminud viljad sisaldavad rohkesti süsivesikuid, esmajoones suhkrut ja tärklist. Kõrvitsa kuivainesisaldus on keskmiselt 6 8% (üksikutel sortidel kuni 17%). Rohkesti leidub pektiinaineid. C-vitamiini sisaldub kõrvitsas 15 20mg%. Karotiini on mõne sordi viljades isegi rohkem kui porgandis. Mineraalainetest leidub valminud viljades enam kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda. Toorelt on kõrvitsa viljaliha peaaegu maitsetu. Maitseainetega maitsestatult või koos teiste toiduainetega saab sellest aga valmistada väga mitmesuguseid toite, salateid, äädikahoidiseid jne....
* Muda tihendamine Tahendamine filtrimise (lintfilterpressid) või tsentrifuugimisega tah.ain.sis kuni 20-30%-ni. Muda konditsioneerimine- Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Keemiline konditsioneerimine - raudkloriid ja lubi, kaasajal kasut.orgaanilisi polümeere, mis lõhuvad geeli struktuuri. Füüs kond külmutamine ja kuumutamine. Muda põletamine- kuivainesisaldus vähemalt 40% Töödeldud muda paigutatakse erinevalt : matta (dumping) ookeani (NY, LA, London, Tokio) viljakasvatuses taimetoitainete allikana, pinnase omaduste parandamiseks, haljastuses, metsakasvatuses, ladestada prügilasse kas eraldi või koos teiste jäätmetega (piiratakse järsult). Reovete järelpuhastusmeetodid Lämmastiku biol. ärastus - Kogu lämmastik on Kjendahl N = orgaaniline N + ammoonium N Klassikalise biopuhastusega saavutatakse 20- 40 % (rakkude ehitusse)...
, mõju toote kvaliteedile nõrgem 15. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust ? Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? Homogeniseerimine on vajalik steriliseeritud kondenspiima tootmisel rasva dispergeerimiseks ja valgendamisvõime suurendamiseks...
Kuivatatud munatooted · Täismunapulber - kasutatakse tervete munade asendamiseks 100 gr pulbrit ja 300 gr vett vastab 400 gr värskele munamassile. · valmistatakse pastöriseeritud munamassist kuivatamise teel. Vastavus: 100 g = 8 muna; 1 kg = 80 muna. Kasutusalad: Kasutatakse nagu kanamune ja munamassi küpsetamisel ja toiduvalmistamisel (majoneesis, pirukates, salatikastmetes, pastades jne.). Kasutusjuhend: 250g pulbrit segatuna 750g veega on võrdne 1kg munamassiga (20 muna). Kuivainesisaldus min.96% Niiskus max. 4% Säilivus: kuivas ja jahedas 1 aasta valmistamisest · Universaalne munapulber - täismunapulber glükoosiga 325 gr pulbrit ja 760 gr vett vastab 1000 gr munale koos 85 gr suhkruga · Munasegu - munapulbri ja piimapulbri segu · Munavalgepulber ( Ovasil -puhas munavalge 100 gr pulbrit ja 1000 gr vett vastab 1100 gr värskele munavalgele. Munavalgepulber on heade vahustusomadustega ning ta moodustab vahustumisel stabiilsusega vahu....
, hoolitse, et pärast lüpsi oleks värske sööt loomadele vabalt kättesaadav. Hea toodanguga lehm sööb päevas kuni 12 korda, iga söögiaja kestus on keskmiselt 23 minutit. · Esimese poegimise mullikad kulutavad söömisele 10...15% enam aega kui täiskasvanud mullikad. Arvesta seda lehmade vabapidamise juures ja kui võimalik sööda neid eraldi. · Kõige suurem söödavõtt (söömus) on siis kui ratsiooni keskmine kuivainesisaldus on 50...75% vahel. Sellest märjem või kuivem söödaratsioon vähendab söödakasutust. Märgsilotüübilise söödaratsiooni kasutamisel arvesta , et kuivaine söömus väheneb iga protsendi niiskuse kohta mis on alla 50 0,02% keha massist. · Kui söödavõtt on alla normaalse , kontrolli esmalt mittestruktuursete süsivesikute ja kiu sisaldust ratsioonis. Kontrolli kas vesi on kättesaadav ja kas sööt pole riknenud....
Geenipank. · · · · · · · · · · · · EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS: (loeng 3.) 10. September 2009 · · Eukarüootne rakk on ~10x suurem kui prokarüootne rakk. · Mikroobirakk sisaldab 70-85 % vett, kuivainet 15-30 %. Kui rakkudes on palju varuaineid, võib kuivainesisaldus olla ka suurem. · · Kuivainest moodustavad: · valgud ca 50%, · rakukesta komponendid 10-20%, · RNA 10-20%, (prokarüootidel rohkem, kuna rohkem ribosoome) · DNA 3-4%, · lipiidid ca 10%. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · Histoonid on aluselised valgud, mis on evolutsioonis vähe muutunud (DNA kokkupakkimine.) · Rakumembraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist kuhu vahele on sukeldatud valgud. · · ·...
Ei kõlba ka kivised ja rähksed mullad, nendes arenevad enamasti moondunud kujuga ja harunenud juurviljad. Liialt happelise reaktsiooniga mullal ei kasva porgand samuti normaalselt. Optimaalne pH on 6,0 - 7,0. Värsket laudasõnnikut porgandimaale tavaliselt ei anta. Värske sõnnikuga väetamise tagajärjel moondub sageli juurvilja kuju, väheneb kuivainesisaldus ja halveneb säilivus. Ka on värske sõnniku kasutamise korral suurem porgandikärbse kahjustuse oht. Seetõttu on otstarbekas kasvatada porgandit mõne sõnnikut saanud kultuuri järel. Sobivamad on eelviljad, mis jätavad endast järele ka umbrohupuhta maa (näiteks peakapas, kartul). Hoiduda tuleb porgandi külvamisest maatükkidele, kus on levinud mitmeaastased umbrohud, eriti orashein. Kui maa vajab lupjamist, tuleb lubiväetis anda samuti eelviljale....
Käitlemata (toor)muda on välimuselt kõrge reostusega (kontsentreeritud) reovee sarnane. Selle veesisaldus on vähemalt 95 %. Muda võib sisaldada erineval määral toitaineid ja raskmetalle. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Muda tihendamiseks võib kasutada ka flotatsiooni. Mudahelbed tõstetakse siin üles ujuvate väikeste õhumullide abil vedeliku pinnale, kust nad kraabiga lükatakse mudarenni. Mudast...
Alarõhul vaakumaparaat ja ülerõhul homogenisaator. 10. Leida igale parameetrile või aine omadusele vastav ühik. Temperatuur t - °C soojusjuhtivustegur - kcal/m°Ch rõhk p bar erisoojus c - kcal/kg°C kinemaatiline viskoossus - m2/s kuivainesisaldus a - % tihedus - kg/m3 Prandtli kriteerium Pr - ühik puudub 3 erimaht v - m /kg aurustumissoojus r ühik puudub 11. Nimeta vähemalt 2 tegurit (koos selgitusega), mis mõjutavad vedela toote viskoossust. Temperatuur temp. tõustes viskoossus väheneb Kuivaine mida rohkem on tootes kuivainet seda viskoossem ta on 12...
Keemilise koostise andmed näitavad, kui palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Sama skeemi ja metoodika järgi määratakse ka looma keha keemiline koostis. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Kuivaine jääb järele pärast vee täielikku eemaldamist söödast (või looma kehast). Kuivainesisaldus määratakse peenestatud aineproovi kuivatamisel termostaadis konstantse kaaluni (105° C juures 6 t või 135° C juures 45 minutit). Kuumutamisel aurustub kogu proovis leiduv vesi ning jääb järele kuivaine. Veesisaldus leitakse matemaatiliselt: 100 kuivaine = vesi. Kuivaine jaguneb kaheks osaks: * orgaaniline osa, * anorgaaniline osa ehk toortuhk. Keemilisel analüüsil nimetatakse orgaaniliseks aineks seda osa kuivainest, mis proovi tuhastamisel ära põleb...
Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud kemikaale. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks. Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Stabiliseerimisel peatatakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsess. Stabiliseerimismeetodid on: stabiliseerimine lubja abil (lisatakse lupja nii,...
Peab keema ühtlaselt. Ei tohi olla sügavaid silmi, kärnane ja krobe koor. · Friikartul sobivad sordid mis kasvavad ühtlaselt suureks pikliku või ovaalse kujuga. Tihe vili mis võtab sisse vähe rasva. Samuti on tähtis, et mugul ei läheks koorituna mustaks. · Krõpsukarul mugula suurus 40-65mm. Kuivainesisaldus 21-25%. · Liigitatakse kasvuaja pikkuse järgi. · Mugulakuju järgi ümarad, piklikud, ovaalsed. · Kartuli kasvatamiseks sobivad tasased ja mitte madalad põllud. · Kartulit tuleb äestada · Kartuli normaalne ph 6. · Eelidantamine- idud tulevad enne kartulimahapanekut. ei tohiks olla üle 1cm. · Eelidaldamine toob saagi alguse ettepoole ja kuskil 25% rohkem saaki. Kartuli kahjurid/kahjustajad Kartuli mardikas, lehetäid, kidu uss...