1) Raku mõiste rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enami...
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjustuda võivad ka munasarjad. Nahk
· Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks
· Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks
KANEPI MÕJU ORGANITELE Süda ja vereringe elundid Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad Hingamisteed ja kopsud Ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused, põhjustab ka kopsuvähki Seedeorganid Leevendab halba enesetunnet Toitumine Lisab söögiisu Kesknärvisüsteem Kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Suguelundid Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhte vastu, võimendab seksuaalkogemust MIKS ON KANEP KAHJULIK ?
Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEELUNDID Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb Hapnikusisaldus veres väheneb Veresooned ahenevad Suureneb südamelihase infarkti oht HINGAMISTEED JA KOPSUD Hingamisteede ärritus Köha Kopsutoru ja hingamisteede põletikud Kopsuvähk Peamine kopsu obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja SEEDEORGANID Mao talitlushäired Kõhulahtisus Maohaavandid Suu ja söögitoru vähk Kahjustab suu limaskesta – halb hingeõhk Hambad kollased KESKNÄRVISÜSTEEM Mingil määral stimuleeriva toimega VILJAKUS Põhjustab impotentsust MÕJUD LOOTELE Suitsetajatel rohkem raseduse katkemisi Enneaegseid sünnitusi Alakaalulisena sündinud lapsi Suurem oht, et laps sünnib surnuna
Langeb sperma kvaliteet südame- ja veresoonkonnahaigustele ning pahaloomulised kasvajad Raili Tiits 5 Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi Click to edit Master text styles kiirenemine, Second level Third level · Seedeorganid mao Fourth level talitlushäired, Fifth level maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga
KAHJUSTAB 1. SÜDA JA VERERINGE: Pulss kiireneb ja vererõhk suureneb Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust, peavalu. Ahenenud veresooni Suureneb südamelihase infarkti oht 2. HINGAMISTEED JA KOPSUD: Põhjustab hingamisteede ärritust, köha Kopsutoru ja hingamisteede põletikke. Kopsuvähki Õhupuudus, aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. NORMAALNE KOPS KOPSUVÄ KOPSUEMFÜSEEM e KOPSUPUHITU 3. SEEDEORGANID: Põhjustab mao talitusehäireid Kõhulahtisust Maohaavu Suu ja söögitoru vähki Kahjustab suu limaskesta Halb hingeõhk 4. TOITUMINE: Vähendab söögiisu 5. SUGUELUNDID: Põhjustab imporenrsust 6. VILJAKUS: Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet 7. PSÜHHILINE SÕLTUVUS: Regulaarsel suitsetajal kujuneb välja tugev tegevussõtluvus 8. FÜÜSILINE SÕLTUVUS: Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse. 9
6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha 4. rühmas kuni 30-50 vasikat 5. rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. karjatada 6-8korda suve jooksul 7. 3-5 päeva ühes koplis 8. Kopleid 8-12 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed 1. Kuival kasvukohal 2
HINGAMISTEED JA KOPSUD Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. SEEDEORGANID Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. TOITUMINE Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid.
reite ja puusade rasvast! Inimene ei võta juurde mitte ainult seetõttu, et tarbitavate kalorite hulk ületab organismi vajaduse - biokeemiline tasakaal on samuti väga oluline. Mõnele inimesele meeldib tarbida iga söögikorra juures karastusjooke. Kas te kujutate ette, milline on efekt? Kehatemperatuur on 37 kraadi ja see on ka optimaalne temperatuur toitu seedivate ensüümide tööks. Külmade karastusjookide temperatuur on sageli nullilähedane, mis paneb seedeorganid suure surve alla ning toidu seedimine raskendub. Selline toit fermenteerub, mis tähendab halva lõhnaga gaase ja kehas levivaid toksiine, mis omakorda võivad põhjustada haigusi. Kui te aga karastusjookidest täielikult loobuda ei suuda, siis järgmist pudelit valides eelistage klaaspudeleid alumiiniumpurkidele, kuna jookides sisalduv fosforhape söövitab alumiiniumi. Karastusjookide tööstuse esindajad küll väidavad, et see probleem on lahendatud
Hingamisteed ja Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin kopsud põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal
kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. 2.Hingamisteed ja kopsud Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamine põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. 3.Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. 4.Toitumine Vähendab söögiisu. 5.Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal. 6.Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest. 7.Viljakus
Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust Tubakasuits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja sinihapet Tubaka tarbimise mõjud Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (infarkt) Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk Nahk kiire vananemine, jumetus Suguorganid viljatus, impotentsus Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis Psüühika sõltuvus Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Tubakas tappev igas vormis ja maskeeringus On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: Tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini
Maks Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. 5 Seedeorganid Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. Toitumine Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid.
põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu
saastatus ja müra jne. • Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime. ( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg
Hingamisteed ja Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsud kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja Seedeorganid söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad Kesknärvisüsteem kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate Suguelundid
pumpama kokku 40-50 tonni verd. Avarad piimakaevud ja arenenud udaraveenid Udara verevarustuse kohta saame informatsiooni, kombates udaraveene ja "piimakaevusid". "Piimakaev" on auk kõhulihastes, mille kaudu udaraveen siseneb rinnaõõnde. Kui "piimakaevud" on kitsad, on piiratud ka neist läbi voolava vere hulk. Hea lüpsilehma udaraveenid on 3-4 sõrme jämedused ja "piimakaevu" mahub vähemalt 2-3 sõrmeotsa. Mahukad seedeorganid. Suurte verekoguste pumpamiseks ja toitainetega rikastamiseks kulutatakse suurel hulgal energiat. Energiat saadakse toitainete oksüdeerumisel. Seetõttu peavad heal lüpsilehmal olema mahukad seedeorganid, et võtta vastu suuri söötade koguseid ja et söödad võiksid asuda seedefermentidega rikastunud keskkonnas võimalikult pika aja vältel (siis lõhustatakse toitained täielikumalt ja kõik vajalik imendub jäägitult). Heal lüpsilehmal on suur ja ümar kõht
Südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. HINGAMISTEED JA KOPSUD Ei mõjuta. MAKS Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi. SEEDEORGANID Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub, mille tagajärjeks on hammaste lagunemine. Kui toitumine on ebaregulaarnele lisanduvad mitmesugused seedehäired. Kõhukinnisus TOITUMINE Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Aine mõju möödumisel isu järsult
Suitsetamine on Hingamisteed ja peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kopsud tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini Seedeorganid maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed Kesknärvisüsteem suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised
tingimustes) 1. Grevi sebra Equus hippotigris grevyi Ida-Aafrika savannides 2. mägisebra Equus hippotigris zebra 3. savannisebra Equus hippotigris burchelli Hobuse perekonna liikmete ühised sarnasused · Pikad peened jalad. · Kiiret liikumist võimaldav keha. · Nad toetuvad maale kolmanda varbaga, teised on taandarenenud. · Ülejäänud kehaosad võimaldavad ka kiiret liikumist (vereringe, hingamisorganid, seedeorganid on väikesemahulised, lühikesed sooled ja suht peenikesed. Hästiarenenud mälumislihased, lõike- ja purihambad. Hästi tundlikud mokad. · Hobused on karjaloomad(karjad-tabuunid), iseloomult kartlikud ja tabuuni juhivad täkud. Suurem osa annab hübriidjärglasi, kes on enamus viljatud. Kui koduhobust ristata przewalski hobusega, siis pole probleemi. Evolutsioon See lähtub Darwini teooriast
Sugulise küpsemise periood: arenevad intensiivselt suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Täiskasvanuperiood: suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse, mil loomad annavad kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Vananemisperiood: ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine, mis on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid degenereeruvad, söödatasuvus väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne. Loomad muutuvad väheproduktiivseks ja ebatasuvaks ning nad praagitakse karjast välja. 16. Lehmade elu ja majandusliku kasutusiga Loomade eluiga ja majandusliku kasutamise iga ei lange kokku. Harilikult on esimene tunduvalt pikem kui teine. Veiste eluiga 20...25 aastat, lehmade kasutusiga 8...12 ja pullidel 4...6 aastat. 17
Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2. valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks 3. rasvad - (sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks Edasi järgneb glükolüüs. Seedimine algab suust. Inimene on kõigesööja. Tema seedeorganid on kaotanud spetsiifilisuse. Kõigepealt on vaja söödav toit peenestada. Et inimesed söövad igasugust toitu, on ka hambad enamvähem ühesuurused. Hambad peenestavad toidu ja teevad neelamise võimalikuks. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja hakkab toitaineid lõhustama. Süljes lagundavad toitu seedeensüümid. Nende toimel hakkavad toitainetes olevad keerulisema ehitusega ained lagunema lihtsamateks. Suus lagundatakse süsivesikuid.
Enamikus neist asetsevad rakud korrapäratult või väikestesse gruppidesse koondunult, harvemini korrapärase kuju ja asendiga rakuväätidena. Käbilkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Hüpofüüs, Kilpnääre, Kõrvalkilpnäärmed, Tüümus, Neerupealised, Pankreasesaared 21) Siseorganite mõiste Konkreetse kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad, magu, maks jt. seedeorganid; süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne. Anatoomia osa, mis käsitleb kereõõntes paiknevaid väliskeskkonnaga ühenduses seisvaid õõnsaid organeid, nimetatakse õpetusesks siseorganitest. Siseorganite hulka arvestatakse seede-; hingamis-; ja kuse-suguorganid. Ühise funktsionaalse ülesandega siseorganid moodustavad organisüsteemi ehk aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse-suguaparaadi. Kokku modustavad rinna-; kõhu-; ja
ja neist väljaspool asuvad lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak. Kõhuõõs ja esimene osa vaagnaõõnest on seestpoolt kaetud serooskestaga, mid nim. kühukelmeks e. peritoneumiks. Kõhukelme jaguneb seinu vooderdavaks parietaalperitoneumiks ja organeid katvaks vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja
Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2. valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks 3. rasvad - (sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks Edasi järgneb glükolüüs. Seedimine algab suust. Inimene on kõigesööja. Tema seedeorganid on kaotanud spetsiifilisuse. Kõigepealt on vaja söödav toit peenestada. Et inimesed söövad igasugust toitu, on ka hambad enamvähem ühesuurused. Hambad peenestavad toidu ja teevad neelamise võimalikuks. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja hakkab toitaineid lõhustama. Süljes lagundavad toitu seedeensüümid. Nende toimel hakkavad toitainetes olevad keerulisema ehitusega ained lagunema lihtsamateks. Suus lagundatakse süsivesikuid.
VI ENSÜÜMPREPARAADID Põhiliselt mikroobsed saadused, mis sisaldavad fermente (ensüüme). Ensüümpreparaadid sisaldavad süsivesikuid hüdrolüüsivaid (lagundavaid) fermente. Ensüümpreparaate lisatakse söötadele selleks, et parandada söötade seeduvust ja toitainete omastamist, selle kaudu paraneb sööda kasutamine, kiireneb loomade kasv ja areng. Ensüümpreparaatide abil on võimalik suurendada nende söötade hulka, mille kasutamiseks looma seedeorganid ei ole täielikult ette valmistatud - võimaldavad noorloomade varajast võõrutamist. Ensüüme tootvad bakterid rikastavad söötasid vitamiinide ja kasvu ning arengut kiirendavate bioaktiivsete ühenditega ning ainetega, mis hävitavad haigustekitajaid või pidurdavad haigustekitajate paljunemist - aitavad suurendada loomade vastupanuvõimet haigustele. N: atsidofiilbakterid e. teatavat sorti piimhappebakterid aitavad piimasöötade ja ka teiste
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet.
Rüsijääs ja püsijääkatte korral on traalpüük võimatu. Kolmas looduslikuk mõjutegur on seotud püütavate kalaliikude (kilu ja räime) sesoonsete bioloogilste iseärasustega. Esiteks on kalade jaotumine seotud nende füsioloogilise seisundiga ja näiteks II kvartalis on räim suures osas traalpüügipiirkondadest lahkunud rannikumerre kudema. Traalpüük võib muutuda ebaefektiivseks. Suvel, kõrgetel veetemperatuuridel on aga nii räim kui kilu aktiivselt toituvad ja nende seedeorganid on väga kergelt riknevad juba püügi ajal, rääkimata pe´ale saagi pardale võtmist. Seetõttu võib suvel sageli juhtuda, et räime ja kilu traalpüük tuleb peatada puht tehnoloogilistel kaalutlustel, sest püütava kala kvaliteet ei luba teda kasutada inimtoiduks töötlemiseks. Tehnilisest seisukohast on optimaalne püügivõimsus selline minimaalne laevastiku suurus, mis (arvestades taas ka bioloogilist varu, püügiregulatsioone jne) on
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet.
ühepäevased:28-32 koplit. Karjatamise vaheaeg - 30päeva. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas. Söövad päevas 25-40kg heina. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha. Koplite arv 8-10. Pullvasikad 30-50 looma. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks Vasikad Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha. Rajada lauda lähedale. Koplisuurus 0,4-0,5ha. Rühmas kuni 30-50 vasikat. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena. Karjatada 6-8 korda suve jooksul. 3-5 päeva ühes koplis. Kopleid 8-12. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed Kuival kasvukohal. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist. Karajatamisperiood 190 päeva. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta. Koplis 3-5 päeva
madalal, seedetrakti aktiivsus on kõrge, nahk on soe ja pupillid on ahenenud. Sümpaatiline NS. Sümpaatiline süsteem on seotud “põgeneda või võidelda”ˇreaktsiooniga vastusena ohule (W. Cannon) Seotud nn. E aktiivsustega – exercise (kehaline aktiivsus), excitement (pinge), emergency (hädaolukord), and embarrassment (piinlikkus). Juhib ümberkorraldusi füüsilise pingutuse ajal: siseorganite (seedeorganid) verevarustus väheneb ja lihaste varustatus verega suureneb Tema aktiivsust iseloomustab ohustatud inimese näide: südame löögisagedus on suurenenud, hingamine on sage ja sügav, nahk on külm ja higine ning pupillid on laienenud. 9 Neurotransmitterid ja retseptorid. Atsetüülkoliin (ACh) ja noradrenaliin (NE) on kaks põhilist virgatsainet ANS-s.
kulub vähemalt 3 nädalat; 3. Emiste uuesti tiinestumine halveneb 1-2 KUU VANUSTE PÕRSASTE KASVUPOTENTSIAAL ON KÕRGE, KUID VÕÕRUTATUD PÕRSASTEL TAKISTAB SELLE REALISEERIMIST: 1. NENDE PIIRATUD SÖÖMUS 2. PÕRSASTE KOHANEMATUS UUE SÖÖDARATSIOONIGA (paljud söödad, sojasrott, kalajahu, lõss, minsöödad on suure puhverdusvõimega ja aitavad kaasa aluselisele reaktsiooni tekkele maos.) 3. MITTETÄIELIKULT VÄLJA ARENENUD (FUNKTSIONEERIVAD) SEEDEORGANID PÕRSASTE EDUKAT ÜLESKASVATAMIST TAKISTAB: 1. MAOS EI OLE PIISAVALT SOOLHAPET; 2. MAO Ph ei lange 2-ni, pepsinogeen eu aktiveeru PEPSIINIKS, proteiini hüdrolüüs maos madal 3. MITTEKÜLLALDANE HAPPESUS SOODUSTAB PATOGEENSE MIKROFLOORA ARENGUT. Sigade lõpmine Imikpõrsad (esimesed päevad) väiksemad Võõrutusjärgselt suured 33. Põrsaste võõrutamise viisid. PÕRSASTE VÕÕRUTAMISE VIISID 1. põrsaste järk-järguline võõrutamine 2
Üks mee parimaid omadusi on tema bakteritsiidne toime, see tähendab mikroobidele ebasoodsat keskkonda (kaaliumi sisalduse tõttu). Ideaalse niiskusesisaldusega puhas mesi lõhustab ka bakterid. Mesi on organismi jaoks valmistoode, temas ei toimu enam muudatusi ja ebasoovitavaid protsesse nagu suhkru liigsel kasutamisel. Võrreldes teiste magusate toiduainetega on mesi ideaalne energiaallikas. Haigestudes on oluline suhkur meega asendada, nii vabanevad seedeorganid inversioonist. Organism omastab mett kergesti, see ei kahjusta limast seedetrakti. Vajalik energia vabaneb meest kiiresti ning aitab pärast füüsilist pingutust organismil ruttu taastuda. Mesi on suurepärane rahusti närvisüsteemile ja seedetraktile, koormamata neerusid nagu suhkur. Ta aitab tasakaalustada ainevahetust, koos meega seedib organism paremini raskesti omastatavaid toitaineid. Suure kaaliumisisalduse tõttu soovitatakse mett ka veresoonkonna haiguste puhul
..6 kuu vanuselt, kuid suguloomadeks saab neid kasutada alles 12...15 kuu vanuselt. Täiskasvanuperioodil on suguorganid saavutanud funktsionaalse täiuse, loomad annavad kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Produktiivloomi on vaja õigesti sööta ja pidada, siis pikendame nende eluiga ja saame suurt toodangut. Vananemis- ehk raukumisperioodil ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine. See on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid degenereeruvad, söödatasuvus väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne. Loomad muutuvad väheproduktiivseks ja ebatasuvaks ning nad praagitakse karjast välja. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KONSTITUTSIOON Põllumajandusloomade konstitutsioon on kompleksne mõiste- see on organismi tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kogum. Konstitutsioon on pärilik, kuid oleneb mõningal määral ka keskkonnatingimustest. Eri
Kvaga (E h guagga) (välja surnud) Hobuse perekonna liikmete ühised tunnused: o Pikad peened jalad; o Kiiret liikumist võimaldav sale keha; o Toetuvad maale ainult keskmise (kolmanda) varbaga, teine ja neljas on rudimentaalsed; o Vereringe- ja hingamisorganid on hästi arenenud o Seedeorganid väikese mahuga o Udar väike, kahe nisaga o Ühekambriline magu o Hästi arenenud mälumislihased, süljenäärmed, puri- ja lõikehambad Przevalski hobune o Turja kõrgus 124...145 cm o Kere lai ja sügav, kael paks, lakk püstine o Pea on lai ja raske o Karva värvus kollasest pruunini Tarpan o Oli levinud Euroopas ja Ees-Aasia steppides o Turjakõrgus kuni 135 cm o Ümarate vormidega, trulja kerega
annaabi.ee 
