Seega: kasvuhormoon ise otseselt luu- ja lihaskoe kasvuprotsesse ei stimuleeri, küll aga soodustab ta niisuguste ühendite sünteesi maksas, mis seda teevad. Prolaktiini olulisimad füsioloogilised funktsioonid ilmnevad naise organismis, peamine neist on piimaproduktsiooni stimuleerimine rinnanäärmes. Peale selle soodustab kõnealune hormoon FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades, võimendades seeläbi folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteniseeriva hormooni toimet. Prolaktiinil on ka progesterooni sünteesi stimuleeriv efekt pärast ovulatsiooni. 3. HÜPOFÜÜSI TAGASAGARA HORMOONID Hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid on tegelikult sünteesitud hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades. Nagu eespool öeldud, kujutab neurohüpofüüs endast nende neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumit. Seega on hüpofüüsi tagasagar tegelikult hüpotalamuses produtseeritud hormoonide "vaheladu", kust
Kolostrum aktiveerib noorlooma seedetrakti motoorikat, kaitseb teda nakkuste vastu ja seega aitab tal kohaneda väljaspool emaorganismi. Antikehade imendumine vastsündinu soolest on ajaliselt piiratud, see võib toimuda esimese 24-36 tunni jooksul pärast sündi. Kolostrum asendub tavalise piimaga umbes nädal pärast sünnitust. 87) Piima tekke ja väljutamise regulatsioon. Piima tekkes e. laktogeneesis on oluline osa hormoon prolaktiinil. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus põhjustab prolaktiini vabanemise hüpofüüsist ja tema inhibiitori, dopamiini, blokeerimise. 12-tunnine intervall lüpsmise vahel stimuleerib piima teket, >16 tundi aga mõjub juba pidurdavalt. Laktatsiooniperioodi jooksul lüpsile vastusena vabaneva prolaktiini kogus väheneb. Piima produktsiooni suurendab ka kasvuhormoon. Piima väljutamine e. ejektsioon on reflektoorne protsess. Imemise, lüpsmise või udara massaazi põhjustatud
Kolostrum aktiveerib noorlooma seedetrakti motoorikat, kaitseb teda nakkuste vastu ja seega aitab tal kohaneda väljaspool emaorganismi. Antikehade imendumine vastsündinu soolest on ajaliselt piiratud, see võib toimuda esimese 24-36 tunni jooksul pärast sündi. Kolostrum asendub tavalise piimaga umbes nädal pärast sünnitust. 87) Piima tekke ja väljutamise regulatsioon. Piima tekkes e. laktogeneesis on oluline osa hormoon prolaktiinil. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus põhjustab prolaktiini vabanemise hüpofüüsist ja tema inhibiitori, dopamiini, blokeerimise. 12-tunnine intervall lüpsmise vahel stimuleerib piima teket, >16 tundi aga mõjub juba pidurdavalt. Laktatsiooniperioodi jooksul lüpsile vastusena vabaneva prolaktiini kogus väheneb. Piima produktsiooni suurendab ka kasvuhormoon. Piima väljutamine e. ejektsioon on reflektoorne protsess. Imemise, lüpsmise või udara massaazi põhjustatud ärritused
anna. · Seega oleks normaalse tsükli kestvus laktatsioonist laktatsioonini 365 päeva ehk üks aasta. · Teatud põhjustel ei õnnestu sellisest rütmi alati tagada. · Osades maades võivad laktatsiooni ja kinnisperioodi soovituslikud pikkused erineda · Laktatsioon käivitub prolaktiinist, glükokortikoididest, östradioolist, kasvuhormoonist ja progesteroonist tingitud hormonaalse mõjutuse toimel. · Keskne roll selles on prolaktiinil, mida eritab ajuripats. · Ilma prolaktiinita piimasünteesi udaras ei toimu · Samade hormoonide koostis ja hulk määrab ka lehma kinnijäämise. · Siis käivitub alveoolide taandarenemine, näärmesagarikud muutuvad rudimentideks ja piimanäärmes säilivad esialgsel kujul vaid viimasüsteemi suuremad osad. · Tegelikult algab udara alveoolide teatud taandareng juba laktatsiooni teisel poolel.
annaabi.ee 
