Kuldi spermas sisaldub kuivainet vaid 5% (vett 95%), milles on 3,8% proteiini. Sperma kvaliteeti hinnatakse organoleptiliselt määratakse ejakulaadi maht, värvus ja lõhn. Täpsemaks analüüsiks uuritakse spermat mikroskoobiga, millega selgitatakse välja spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase. Paljude katsete põhjal on selgunud, et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise
• Põrsastel peab olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna. • Põrsastel peab poegimissulus olema mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. • Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid (4 näd. pärast seemendamist) tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. 3) Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja C-vitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Suurt valget ja peekonitõugu emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8
puhastada, ilma et oleks vaja sulgu minna. Sulu piirded ja konstruktsioon ei tohi raskendada sõnniku koristamist ja sulu põranda puhastamist. Emiste latris pidamisel kulub sulu puhastamisele rohkem aega, sest latris pidamisel satub roe latri keskele ning maha heites saastub emise udar. See sunnib talitajat latriga sulgu sagedamini puhastama. Lisatööd nõuab ka emise udara pidev puhastamine. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja Cvitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut.
KASTREERIMINE Kõik lihakombinaati saadetavad sead peavad olema kastreeritud enne 2 kuu vanuseks saamist. Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära. Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta. Peale põrsaste võõrustamist hakkavad emised indlema 4-7 päeva pärast. Sugukuldid peavad regulaarselt jalutama, et mitte rasvuda ja et sperma kvall ei halveneks.
kulum Netolisandväärtus(NLV) = kogutoodang – vahetarbimine + toetused (v.a investeeringutoetused) – maksud– kulum. Netolisandväärtus on summa, millega kaetakse tootmistegurite kasutamise kulud (palk, rent, intressid, ettevõtjatulu) ja investeeringud. 3. Kattetulu (arvutuskäik järgmiste tootmissuundade näitel) Kattetulu = toodangu väärtus - muutuvkulude väärtus Piimalehmad Kattetulu €/lehma kohta = Piimakus, t/lehma kohta * müügihind, €/t + kaasneva toodangu väärtus, €/lehm + kõrvaltoodangu väärtus, €/lehm + otsetoetused, €/lehm - muutuvkulud, €/lehm Nuumsead Kattetulu €/nuumsea kohta = liha (kg/sea kohta) * müügihind (€/kg) + järelkasvu väärtus (€/põrsas)+ sõnniku väärtus (€/siga)+ otsetoetused (€/siga)- muutuvkulud (söödad, mineraalained, ravimid jne.) €/siga Teravili
sõltub kasvuperioodist. Põllumajandusloomadest suhteliselt suurema kompensatsioonivõimega on rohusööjad, eriti veis, vähem lammas ja tagasihoidlikumad on sead. Seetõttu kängunud põrsad enamasti hukatakse. 30. Kasvu ja arengut mõjutavad tegurid looteperioodil mõjutavad tegurid : loote genotüüp, emaka keskkond, ema suurus, vanus, toitumus, pesakonna suurus, kliima, majandamine lootejärgne perioodil mõjutavad tegurid: ema ja järglase genotüüp, ema vanus, järglase sugupool, ema piimakus ja toitmine, järglase sünnimass, võõrutamisvanus, kohanemisvõime, keskkonna kliima, majandamine 31. Varavalmivus ja kasutamisiga Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning piima-, liha- ja muu toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse
kõigesööjad. Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Imetavaid emiseid söödetakse puderja söödaga. Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. Põrsastel peab olema magamisala, pidevalt vaba juurdepääs emise juurde ja võimalus vajadusel emise eest peitu minna. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Ternespiimas on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja C-vitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8 kg piima ööpäevas. Piimatoodangu maksimum saabub emistel 4. laktatsiooninädalal.
Proteolüütilised Lipaasid Tsellulaas, ensüümid Proteaasid Hemitsellulaas, Lipaas Pektinaasid. 4 7. Toorkiud sigade ratsioonis. 8. Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus ja piimaand, põrsaste sünni- ja võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 1970 Taanis Kontrollnuum 1931 Eestis Kuremaa Seakasvatuse katsejaam (10a)
valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisaldus. Viimased näitajad iseloomustavad söötmistaset. 40. sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. mära, emise ja ute piimajõudlus Emise piimajõudlus :Päevas 6-8kg, 3 nädalal 15kg, 8nädala jooksul 450kg. Ute jõudlus: Piimatõud -1200kg, reeglina kasvatavad üles 2 talle, 3as vajab lisatoitu. Mära jõudlus: Imetamisaeg 6 kuud, raskeveotõugudel piimakus kuni 6000kg. 42. nuumajõudluse hindamine Hinnatakse katsefarmides või aretusfarmides.- massiiivet, kasvukiirust, toitumust, kehamassi, söödaväärindust, elupuhune tailihasisaldus. 43. lihajõudluse hindamine tapa ehk rümpamass, tapasaagist ja lihakeha kvaliteet, 44. liha kvaliteedi hindamine PSE liha kahvatu,pehme,vesine DFD liha tume,kuiv, kuiv 45. munajõudluse hindamine eesti lenghorni tüüpi kanad munesid esimesel aastal 265 muna ,keskmine muna mass
Lambajuustu tootmisele ollakse spetsialiseerunud Prantsusmaal, Suurbritannias (näiteks sinihallitusjuust Rokfori juust jt.), juustu ja jogurti tootmisele Hispaanias. Vahemereäärsetes riikides toodetakse nii lambajuustu, jogurtit kui kohupiima (Kreekas- Feta juust ja kuulus lambapiima jogurt, Itaalias juust Sitsiilia Canelotti, kõva juust Pecarino, värske juust Riccota Romana). Türgis peetakse lambaid paljudes, väikestes kodumajapidamistes koos kitsedega, kus uttede piimakus ei ole kõrge. Sealjuures aitavad piimalambad kindlustada nende maaperede toidulauda piimasaadustega. Kesk-idas, Põhja-Aafrikas, näiteks Marokos peetakse piimalammaste ja kitsede ühiskarjasid tagasihoidliku saagikusega looduslikel rohumaadel. Palju peetakse piimalambaid Iisraelis (avassi piimalammas), kes on hästi kohanenud tagasihoidlike söötmis- ja pidamistingimustega andes piima sellistes tingimustes, kus ei ole võimeline elama ükski piimalehm
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdav...
surumisel, seljajoonel tuntav lohuke · Toitumuse hindamine ja toitumuse jälgimine talvisel perioodil on tähtis, sest nii lahjad kui rasvunud uted ebasoovitavad · Tiinusperioodil on neil kalduvus · Kaksiktallehaigusele · Kalduvus tupe väljalangemisel · Eesmärk tiinusperioodil toitumus 3 palli · Imetamisperioodil · Rasked poegimised · Nõrgad talled · Madal viljakus · Väike piimakus, vähe ternespiima · Eesmärk poegimisel 3,5 palli · Tiine ute söötmine · Paarituseeelne ja paarituseaegne hea söötmine 2 nädalat enne paaritust ja paarituse ajal · Et saavutada Flushingu efekti (tõstab viljakust 10-15%) - tagada hea karjamaarohi+ jõusööda lisasöötmine uttedele (200-300 g), jääradele (400-500 g päevas) · Head toitumustingimused tiinuse 1.kuul parandab embrüote elujõudu · Tiinuse keskel (2.ja 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
