forseerimiseta 190-200 kg võirasva lehmalt. Momentide kõrval on tõuaretusel arvestatud veel: Lehmade üksikute kehaosade defekte(kõverad jalad, jämedad nisad) Haigustele vastu pidavust Põhisöötade kasutamisvõimet Seedimiselundite vastupidavust suurtele söödaannustele Paranenud on lehmade tiinestumine. Seoses laudatööde ratsionaliseerimisega ja masinlüpsile üleminekuga on rõhutatud: Lehmade kergelt lüpstavust Masinlüpsiga soostumist Hääd, rahulikku iseloomu Korrapärast udara ja nisade ehitus LÕPPKOKKUVÕTE: Kokkuvõttes näeme, et maareform on Eesti ühiskonda kõige sügavamalt haaranud, tuues enesega kaasa põhjendaaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi
See tekib siis, kui loode on liiga suur või lootevedelikku vähe. Tavaliselt viib abordile ehk loote hukkumisele. Tuperebend2 Poegimine on kontrollita. Loode on suur või vales asendis, kus tugeva väituse tulemusel surutakse loode läbi sünnitusteede rebestades emaka tekitades erinevaid kõrvalmõjusid. Rektovaginaalne fistul3 Tekib loote väärasendi korral, kus loote jalad on suunatud pärasoole poole, rebestades perineumi, mis tekitab eluohtliku seisundi. Hilisem tiinestumine muutub probleemseks. Emaka väljalangemine4 Emaka laisidemed on tugeva kõhupressi tulemusel veninud võid rebenenud, emakas väljub tupest peale loote väljumist ja mära hukub. Lisaks kõhupressile võivad olla põhjused näiteks loote asendi muutusel, lõtvade kudede ja päramiste peetuse tõttu, samas ka emakakaela, tupe või häbeme ulatuslikel rebenditel. Emakarebend5 Mära emaka elastsed ja venivad koed rebenevad. Avaldub siis, kui kasutatakse valesid
kasutades võib järglasi sündida üle 10 000. Lehmiku kehamass esmasseemendusel peaks olema 370-400 kg ning vanus umbes 13 kuud (ETKÜ, 2010). Lehmi peaks seemendama 70-80 päeva pärast poegimist. Teaduse arenedes on asi jõudnud nii kaugele, et embrüosiirdamist kasutades on võimalik ka healt lehmalt saada aastas kümneid järglasi. Uus-Meremaal saadi ühelt lehmalt aasta jooksul embrüosiirdamisega koguni 83 järglast (PIKK, 2014b) 2.3. Tiinus Tiinestumine ja järglaste saamine on lehmade piimajõudluse kohalt üks tähtsamaid faktoreid, sest aher lehm ei ole loomakasvatajale majanduslikult kasulik seega on oluline, et nii lehmad kui ka mullikad jääksid õigeaegselt tiineks. 5 Poegimisvahemik peaks olema 12,5 kuud, 13,5 kuulist poegimisvahemikku loetakse juba kriitiliseks. (Petrova, 2012) 6 3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile 3.1
- piima moodustamine on katkematu protsess - intensiivseim on see vahetult peale imetamist või lüpsi - Laktatsiooni püsimise eelduseks on piimanäärme järjepidev tühjendamine, mis on seotud häireteta piimaväljutusrefleksiga -Piim on imetajate klassi kuuluvate emasloomade piimanäärmete sekreet või eritis või toode järglaste toitmiseks Poegimine poegimisvahemik 12 kuud 1 2 4 5 6 7 8 9 10 11 12 uuslüps - tiinestumine kinni - - - - Tiineltlüps - - - - - jätmine - - 9 kuud lüpsiperiood ehk laktatsioon 10 kuud - - - - kinni - - lehm tiinestub kõige paremini 40-60 päeva jooksul Piimatootmise hügieen -pima tootmine on toidu tootmine - kvaliteetset, inimeste tervisele ohutult piima saab toota vaid hoolikalt hügieenireegleid järgides - toorpiima(farmis toodetud piima, mida pole kuum
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga...
lihalambatõug. Lammaste jõudluskontrollis osales 2007.aasta 1. jaanuari seisuga 3611 eesti tumedapealist utte 24 erinevast karjast. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti tumedapealiste uttede tiinestumine oli 2010. aastal 84,5 % ning uttede viljakus oli 1,56 talle poeginud ute kohta. Kõikide eesti tumedapealiste karjade keskmisena oli talledel 100 päeva kehamass 24,2 kg, mis oli ligikaudu 1 kg võrra madalam kui eesti valgepealiste lammaste tõukarjades. 3) Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Ka eesti valgepealise lambatõu teadlikuma aretuse alguseks peetakse 1926. aastat, kui alustati
lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Uttede tiinestumine 84,5%, tallede 100 päeva kehamass 24,2 kg. Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud.
Pehme liha osatähtsus rümbas on suurem. Lihast saab rohkem teha suuretükilisi pooltooteid. Lihal paremad kulinaarsed omadused, kuna see on marmorjam. Lihal on parem kaubanduslik välimus. Kuna rümp on palju väärtuslikum, saab sellest kõrgemat hinda. Lihaveise nahk on paksem ja raskem Lihaveiste eluprotsesside seos loodusrütmidega Lihaveiste kui kõrge karjainstinktiga loomade eluprotsessid alluvad loodusrütmidele nagu teistelgi vabalt looduses elavatel loomadel; Emasloomade indlemine, tiinestumine, poegimine on kindlatel aastaaegadel; Kesksuvel on emasloomade indlemine kõige aktiivsem; Kesksuvel on emasloomade tiinestumise tõenäosus kõige suurem; Poegimine toimub märtsis...aprillis; Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel 15 kuuselt Loodusrütmide seose plussid Emasloomad poegivad igal aastal samal ajal võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul; Lehmade piimakus karjamaal imetamise ajal suurem; Kuna vasikad sünnivad varakevadel on nende karjamaa kasutamine maksimaalne ja
ja märgistuseks sai ,,A". Ja Eesti kohaliku märgistus oli ,,EA". Üheks lõuna-eesti suurimaks kasvatajaks oli Kuuste vallas, Jüri Otas. See oli enne II m.s. 1948 loodi Rakveres Eesti Raskeveo Hobuste Riiklik Aretus Tõulava. 60-tel see siiski likvideeriti. 1953 toodi Eestise nõukogude raskeveohobuseid( 2 tk). Hiljem veel 10 looma. Eesti raskeveohobune on varavalmiv. Täiskasvanuks võib saada juba 2,5 aastaselt. Ka suguline kasutusaeg ei ole nii pikk kui teistel, 14-16 aastat. Tiinestumine on madal. Ainult 60 % kanti. Eksterjöörilt on sarnane Leedu ja Läti raskeveohobustega. Eesti raskeveohobune on tüse, keskmise suurusega ja öeldakse, et madalajalgne, aga Heldur Peterson väidab, et ei ole. Pea on keskmise suurusega, suhteliselt kuiv, Turi madal ja lai, Selg lühike ja lai. Esineb palju nõgusat selga. Kõikidele raskeveohobustele on omane, et laudjas on rennjas ja luipu laudjatega. Jalad on laiema seisuga, vao-vahele eriti ei sobi. Sõrgatsid on suurte tuttidega
4. Kulub vähem sööta sugukarja pidamisele; 5. Väheneb sealiha tootmise omahind 16 Liiga varajane (3-nädalat) võõrutamine ei ole kasuliks, sest: 1. Põrsasööt peab olema emisepiimale ligilähedase koostisega ja on kallis 2. Ei lühene oluliselt emise reproduktsioonitsükkel, kuna suguorganite involutsiooniks kulub vähemalt 3 nädalat; 3. Emiste uuesti tiinestumine halveneb 1-2 KUU VANUSTE PÕRSASTE KASVUPOTENTSIAAL ON KÕRGE, KUID VÕÕRUTATUD PÕRSASTEL TAKISTAB SELLE REALISEERIMIST: 1. NENDE PIIRATUD SÖÖMUS 2. PÕRSASTE KOHANEMATUS UUE SÖÖDARATSIOONIGA (paljud söödad, sojasrott, kalajahu, lõss, minsöödad on suure puhverdusvõimega ja aitavad kaasa aluselisele reaktsiooni tekkele maos.) 3. MITTETÄIELIKULT VÄLJA ARENENUD (FUNKTSIONEERIVAD) SEEDEORGANID PÕRSASTE EDUKAT ÜLESKASVATAMIST TAKISTAB: 1
Lehmad, kelle toitumus poegimisel on alla 3,0 on liiga kõhnad. Esimese 60-80 laktatsioonipäeva (negatiivse energiabilansi) vältel peaks lehmade kehakaal vähenema 0,5-1 kilogramm päevas ja toitumuse hinne langema poole kuni ühe ühiku võrra. Suurema toitumushinde languse korral kannatab lehmade sigimisvõime, mis väljendub selles, et pikeneb päevade arv poegimisest tiinestumiseni ja esimese innani. Samuti halveneb loomade tiinestumine esimese seemenduse järel. L.Kilmeri andmetel on nende loomade tiinestumine, keda seemendati negatiivse energiabilansi perioodil, tunduvalt madalam (44%) võrreldes nende loomadega, kelle kehamass seemendusperioodil suurenes (67%). Kokkuvõttes pikeneb seeläbi uuslüpsi- e. servisperiood ja poegimisvahemik tervikuna. Sobiv toitumusaste seemendusperioodil peaks olema 2,5 kuni 3,5.
kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana. Tabel. 6. Lammaste jõudluskontrolliandmed tõugude kaupa 2007.a. Näitaja Ühik Eesti Eesti valgepealine tumedapealine (ET) (EV) Jõudluskontrolli all arv 87 76 olevate tõukarjade keskmine suurus Uttede tiinestumine % 89,9 92,2 Viljakus Talle/poeginud ute 1,51 1,60 kohta Tallede 100 päeva kg kehamass Keskmine kõikidel kg 25,3 27,1 talledel Üksiktalledel kg 27,7 28,8 Kaksiktalledel kg 24,2 26,4
maalambatõug. Jõudlus Tabel 1. Lammaste jõudluskontrolliandmed tõugude kaupa 2007. a Eesti Eesti Näitaja Ühik tumedapealine (ET) valgepealine (EV) Jõudluskontrolli all olevate arv 87 76 tõukarjade keskmine suurus Uttede tiinestumine % 89,9 92,2 Talle/poeginud Viljakus 1,51 1,60 ute kohta Tallede 100 päeva kehamass kg Keskmine kõikidel talledel kg 25,3 27,1 Üksiktalledel kg 27,7 28,8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
