paneeli tõsteaasadega. Samuti ühendatakse omavahel naaberpaneelid. Ankurdamiseks kasutatakse 10...12 mm jämedusi terasvardaid. Ankrute vahekaugus ei tohi olla üle 3 m. Nõrga pinnase ja suhteliselt nõrga seinakonstruktsiooni puhul, ankurdatakse iga paneel. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed 4 Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile
või paigaldatavate metallelementidega. B) omavahel: külgedega kokkupuutuvate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga.... otstest soovitav paneelid ühendada omavahel armatuuriga (metall elementidega), kui paneelide otstes olemas väljaulatuv armatuur, siis need kokku keevitada ja paneelide vahed betoneerida. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile
6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. 6.39. Määratlege optimaalne tala! - küllaldane tugevus vähima materjalikuluga ehk kgu pikkuses ühtlase tugevusvaruga tala 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus "serviti" suurem, kui "lapiti"? 6.42. Kui mitu korda on 5x20 cm ristlõikega puitprussi tugevus "serviti" suurem, kui tugevus "lapiti"? 6.43. Millistel juhtudel on painde tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? 6.44. Mille poolest erinevad põikjõu mõju (lõige) lõikele töötavas liites (needis) ja paindele töötavas detailis (võllis)?
Ø125 mm Detailidele klaasi valtsi Haakfrees 4. Freespink Valts 12x15 freesimine Ø120/18 mm Vihmavee pleki valtsi Haakfrees 5. Freespink Valts 5x20 tegemine Ø120/18 mm Saeketas 6. Detailide mõõtusaagimine Formaatsaag Mõõtu saagimine Ø300 mm Saeketas Otsavaltsi 7
massiga ümartala paindetugevus? materjali sisepunktides? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! "serviti" suurem, kui "lapiti"? 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikant- 6.42. Kui mitu korda on 5x20 cm ristlõikega ristlõike ohtlikud punktid? puitprussi tugevus "serviti" suurem, kui 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike tugevus "lapiti"? ohtlikud punktid? 6.43. Millistel juhtudel on painde
MOMENTE: · 1. Looma kinnijätmise kuupäeva ja karjast väljamineku päeva toodangu arvestamisel arvesse ei võeta. Piimatoodangu arvestamisel võetakse aluseks viimase kontroll- lüpsipäeva toodang enne kinnijätmist või karjast väljaminekut. · NÄIDIS: Lehm viidi lihatööstusesse 20.03. Kontroll- lüps toimus 14.03. Piimatoodang oli 20 kg. Seega oli lüpsipäevi (15.03...19.03 k.a.). Sellel perioodi piimatoodang oli 5x20=100 kg · 2. Poeginud või karja juurdetoodud lüpsva lehma toodangut hakatakse arvestama poegimise või karja juurdetoomise päevast alates · 3. Kui lehm poegis pärast antud kuu kontroll- lüpsipäeva, siis toodangu arvestamisel võetakse aluseks järgmise kontroll- lüpsi andmed · 4. Laktatsiooni kogutoodangu leidmiseks summeeritakse kõigi poegimise ja kinnijätmiste vaheliste kontrollperioodide piimatoodangud · 5