lapsevanemad. Teooriat illustreeritakse näidetega. Viimased on eelkõige lasteaia elust, ent lugema on oodatud ka need, kes tegelevad õppekavatööga mõnel teisel haridustasemel. ,,Lasteaialaps peres" - Raamatus käsitletakse selliseid teemasid nagu kunst, muusika, keel ja kõne, lasteaiamatemaatika, loodus, laste kultuur, reklaam ja enesekohaste oskuste kujundamine. ,,Tuju tõstvad mängud" - 300 kiiret ja lihtsat viisi, kuidas iga päev õnnelikumaks muuta! Tuju tõstvad mängud tekitavad lastes helgema ja enesekindlama tunde. Laste loomulikku rõõmuallikat ära kasutades toovad tuju tõstvad mängud taas sära nende silmadesse. ,,Ma ei mängi sinuga" - Autori argipäevased, tähelepanelikud ja kergesti kohandatavad algatused, aitavad 3.-7.- aastastel lastel meie maailma mitmekesisusele julgelt vastu astuda ja enesekindlust piisavalt tõsta, selleks et harjumatu hirmus ei tunduks.
silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Seda käsitlusviisi nim ,,liigse energia" teooriaks. · Granville Stanly Hall(1844-1924) - näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi , indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mile abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) · Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab
silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanly Hall(1844-1924) - näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi , indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mile abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab
USA psühholooge, esimene Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni president ja esimene Clarki Ülikooli president. Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut, milles väljendub inimese kui liigi pikk ajalugu. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi, indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust. Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. Teaduse edasine areng kinnitas nende teooria paikapidamatust. Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog ja filosoof K.Groos usub, et mäng valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja
( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära,
Õpetajaraamat Uut materjali esitades tuleb meeles pidada: · laps ei suuda korraga palju uut informatsiooni vastu võtta ja meelde jätta, piisab paarist uuest sõnast või ühest uuest korraldusest; · mida emotsionaalselt tähtsam ja lähedasem on õpitav teema, seda paremini võta- vad lapsed selle vastu ja seda aktiivsemalt ka osalevad. Uue materjali esitusel on asendamatud lood ja mängud. Jutukesi jutustades või lugedes kasutab õpetaja mitmekesiseid vahendeid teksti ilmestamiseks. Kasutada saab pilte, käpiknukke, mänguasju. Samuti aitavad kaasa laul, tants ja pantomiim. · Uut teksti, väljendit või sõna võib tutvustada nn "õpetaja abimees", nukk või loom, kes oskab ainult eesti keelt. Näiteks õpetaja alustab uut teemat kahe käpiknuku- ga, kellest üks alati küsib ja teine vastab.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
.........................................................45 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................46 Sissejuhatus Mäng on väga tähtis osa lapse igapäevaelust. Ma arvan, et lapsel peaks olema võimalus mängida palju erinevaid ning meelepäraseid mänge. Selle mapi koostades lähtun ma sellest, et saaksin neid mänge hiljem oma töös kasutada. Valisin välja mängud, mis pakuvad minu arvates lastele huvi ning on samas ka arendavad. Mängud süstematiseerisin ma esiteks vanuste ja siis ka teemade kaupa. Alguses on näpu- ja sülemängud, mis sobivad väga hästi noorematele lastele, kuid edasi kasutasin samasugust teemedejaotust nagu on Maaja Männi koostatud raamatus "Mänge siit ja sealt". Mängud on jaotatud: meelte- ja tähelepanumängud; suhtlemis- ja loovusmängud; keele-, kõne- ja lugemismängud; võrdlemis- ja arvutamismängud ning liikumismängud
Kõik kommentaarid