Mängud (5)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendõppe osakond

LÕE-1
Ave Hüüs
MÄNG
Portfoolio
Juhendaja : Kaire Kollom


Tallinn 2009

Sisukord

Sisukord 2
Mängud alates sünnist: 10
KALLI -KALLI 10
HOIDEKEEL 10
RAHUSTAV MUUSIKA 10
TII-TAA TILLUKE 11
KUHU SEE LÄKS? 11
KÕRISTIMÄNG 11
TEGEVUSE JÄLGIMINE 12
 SÕRMEMÄNG 12
TUNNE JA TAJU 12
KUTS LÄKS KARJA 13
VARJUD 13
MITTESÕNALISED MÄNGUD 14
ERINEVAD HÄÄLED 14
MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG 14
3. KUNI 6. ELUKUU : 15
VAATA SIIA! 15
NÖPSNINA 15
ÜLES JA ALLA 15
KRIBINAL -KRABINAL 16
JUTUTUNNID 16
LINDISTATUD HÄÄLED 16
SIPUTAMINE 17
TANTSUMÄNG 17
ÕPIME ROOMAMA 17
KÄEST KÄTTE 18
ÜKS, KAKS, KOLM, NELI 18
KEERAME KÜLILI 18
KUS MÄNGUASI ON? 19
SÕIT-SÕIT 19
TRIPS - TRAPS - TRULL 20
6. KUNI 9.ELUKUU: 21
LAULA JA RÄÄGI 21
HERNED JA PORGANDID 21
PEEGLIMÄNGUD 21
OTSI, KUS ON PALL 22
TULE VÄLJA! 22
KUKU ! 22
HELIDE MAAILM 23
ERINEVAD MATERJALID 23
Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada. 24
VÄIKESED ASJAD 24
KUS ON MINU NINAKE? 24
PANE PART PRÄÄKSUMA 24
LEHVITAME 25
HÜPITUSMÄNG 25
RONIME! 26
VAHVAD VÕTMED 26
LAULA OMA PÄEVAST 26
KUST SEE HÄÄL TULEB? 27
PEITUSELAUL 27
9. KUNI 12.ELUKUU: 28
HIIR HÜPPAS 28
SEES JA VÄLJAS 28
PUUDUTAMINE 29
EHITAME TORNI 29
KUS ON PILT? 29
PÖIAL PEOS 30
VANNISKÄIK 30
TII-TII TIHANE 31
HAMBASALM 31
AVASTAME RAAMATUID 32
HÄÄLITSUSED 32
RÕÕMUS NÄGU 32
ÜTLE SEDA VEEL 32
1. eluaasta : 34
POEME PEITU 34
TEE TALLE PAI 34
ÄIU-ÄIU 34
VAATAME RAAMATUID 35
LÜKKAMISMÄNG 35
LAULAN TUJU HEAKS 35
PEHME JA KÕVA 36
KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA 36
VEERE , VEERE VURINAGA 36
MÄNGIME KLOTSIDEGA 37
JUTUAEG 37
LÄHME ÕUE 38
VAATA MIND 38
KUIDAS KEEGI TEEB 38
KLASSIKALINE MUUSIKA 39
ALL JA ÜLEVAL 39
OTSI MIND ÜLES! 40
NII JA TEISITI 40
HIPP -HOPP! 40
ÜKS VÄGA ARMAS LAPS 41
KASS JA HIIR 41
KUULAME HÄÄLI 42
LOOMADE KÕNE 42
MUUSIKAT KUULATES 43
RIIETUMISMÄNG 43
RÄÄGIME LOOMADEGA 43
VAATA SIIA, VAATA SINNA 44
MÄNGIDES ÕPPIMINE 44
NIMEDE LAULMINE 45
KIIRESTI JA AEGLASELT 45
MINU SÕBRAD 45
EMME MUSIRULLIKE 46
RATSASÕIT 46
2.eluaasta: 48
PLAKSUTAMISMÄNGUD 48
SÕIT-SÕIT 49
NÄGUDE OTSIMINE 50
RINGMÄNG 51
ENDA VAATAMINE 51
VÄIKE ARMAS JÄNKUPOEG 52
PATSI-PATSI KAKKU 52
TERETAMINE 53
SOSINAL 53
PUUVILJALUGU 53
TANTSI JA KEERUTA 54
KORDUSED 54
HIIREMÄNG 54
TIP-TIP-TIP 55
KAS SA OSKAD SEDA? 55
LÕHNAMÄNG 56
TÄIDA LÜNGAD 56
MAJA EHITAMINE 57
KIVIDE OTSIMINE 57
BUSSILAUL 57
LEMMIKLUULETUSED 58
JÄRJESTAMINE 58
PEIDETUD AARDE JAHIL 59
VEELOMBI UURIMINE 59
JUTUSTAMINE 59
TORE SÕBER 60
MÄNGUASJADE SORTEERIMINE 60
KUI MA OLEKS... 62
MIDA SA NÄED? 62
VEEL KORD! 62
KASTIMEES 63
MUUSIKARIISTAD 63
VALIME 64
OHHOHOO! 64
VÄRVILISED SAMMUD 64
 SUURE KOERA KUTSIKAS 65
TEE JÄRELE! 65
LÄHME POODI 67
RÜTMIMÄNG 67
PALL KORVI 67
3.eluaasta: 68
LAS MA TANTSIN SU JALGADEL 68
KÕNNIME NAGU EGIPTLANE 68
TEE NAGU MINA! 69
NUMBRISALMID 70
ÜMBRUSE HÄÄLTE KUULATAMINE 72
MIS PURGIL KIRJAS ON? 73
NIMEKIRJA TEGEMINE 74
NUMBRIMÄRGID 75
MÄNGUD POESKÄIGUL 75
RIIMIMÄNG 76
LOEME KOKKU 76
TEEME ENDALE ISE AABITSA 77
MÕMMIDE KOHVILAUD 78
KAALUME RIISI 79
PANEME AKNALE SILDI KÜLGE 80
TEEME KOOS SÜÜA 80
KAARDIPAKK 82
4.eluaasta: 84
HELIREDELID 84
PUDELIPILL 84
TÄHESALMID 85
MÕÕDAME ÜLE 86
NUKUD ARSTI JUURES 87
PANEME ASJAD KOTTI 88
KÜPSETAME KOOKI 88
VÄÄNAME KEELT 90
Rahvamängud: 92
Õunavaras (Vana-Kuuste) 92
Madu (Pöide) 92
Isaisa nui ( Koeru ) 92
Kukkuv kepp (Türi) 92
Sultan 93
Pallisõda 93
Hirvejahil 94
Hiirelõks 94
„ Heeringas , heeringas, 1, 2,3“(Hanila) 95
Vangistatud karu 95
Sulghüppes kull 95
Pallikull 96
Joonemäng 96
Kuum kartul 96
Kohamäng 97
Limbo 97
Paariskull 97
Ketikull 97
Kivikuju 98
Vanaema lõngakera 98
Toolide mäng 98
Telefon 98
Peegel 98
Mul on üks tore tädi 99
Plaksumäng 99
Kui Sul tuju hea 99
Ühel jalal hüppamine (Tallinn) 99
Jõkke-Kaldale! (Saarde) 99
Kujupall (Vändra) 100
Kivimutt (Pöide) 100
Veekula(Võru linn) 100
Lumekell ( Tori ) 100
Pime kellamees (Kanepi) 100
ASJAD KOTTI 100
AARDEJAHT 100
Artiklid: 101
Miljon mängu eest 102
Parimad mängud sünnivad laste peades 105

Mängud alates sünnist:

KALLI-KALLI

• Hoia last süles ja kiiguta teda
  
• Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms,
  
• Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele.
  
• Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud
  

UURINGUTE ANDMETEL
on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati.
See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet

HOIDEKEEL

• Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms
  
• Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma.
  

UURINGUTE ANDMETEL
reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad.
Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut.

RAHUSTAV MUUSIKA

• Pane imiku lähedale kassettmakk või CD-mängija
  
• Vali mahe instrumentaalmuusika või hällilaulud. Olemas on ka spetsiaalselt beebidele mõeldud plaate ja kassette
  
• Korduva meloodiaga muusika mõjub väikelapsele rahustavalt, sest see meenutab talle emaüsas kuuldud hääli.
  
• Lindistada ja lapsele ette mängida võib ka nõudepesu- või pesumasina töötamise hääli - ka need on sarnased looteperioodil kuulduga.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on vastsündinutel kaasasündinud võime muusikale reageerida, sest juba looteperioodil puutusid nad kokku erinevate helide ja rütmidega.
Isegi vastsündinuid rahustab tuttavlik muusika.

TII-TAA TILLUKE

• Laula lapsele teda kiigutades ja suudeldes:
  

"Tii-taa tilluke,
vii-vaa väikseke
nii-naa nääpsuke,
lii-laa lapsuke,
oled kallis minule."

• Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest.
See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde.

KUHU SEE LÄKS?

• Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees.
  
• Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on.
  
• Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole.
  
• Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima.
  

UURINGUTE ANDMETEL
hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise.
Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
Tähelepanu: Nagu iga mängu puhul, jälgi ka siin, kas laps ei ole väsinud. Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnda teist mängu.

KÕRISTIMÄNG

• Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi .
  
• Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks:
  

"Kõrra-kõrra kõrinal,
vurra-vurra vurinal."

• Kui oled kindel, et laps jälgib kõristit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu.
  
• Liigu kõristit raputades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas.
  
• Anna kõristi lapsele ja korda laulu.
  
• Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida.
  

UURINGUTE ANDMETEL
areneb väikelapse aju tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täiustub saadud kogemuste kaudu.
Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua.

TEGEVUSE JÄLGIMINE

• Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näoilmeid ja häälitsusi.
  
• Mõned ideed:
  - lauldes liiguta suud rohkem kui tavaliselt,
  - pilguta silmi,
  - aja keel suust välja,
  - väänuta suud,
  - liiguta hääletult huuli,
  - köhata või haiguta.
  

UURINGUTE ANDMETEL
õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni.
Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimeste nägusid.

 SÕRMEMÄNG

• Hoia last süles või pane ta selili .
  
• Pista oma nimetissõrm talle pihku.
  
• Ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasasündinud refleks .
  
• Iga kord, kui ta sõrmest haarab, kiida last. Ütle näiteks: "Küll sa oled tubli laps!" või "Küll sa oled tugev!"
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab esemete järele küünitamine arendada silma ja käe koostööd.
See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimisoskust.

TUNNE JA TAJU

• Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks sobivad siid , villane ja frotee.
  
• Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga.
  

Tähelepanu: Ära väsita last liialt. Jälgi märke tema võimalikust väsimusest.
UURINGUTE ANDMETEL
tekitab ajus seoseid see, mida imikud näevad ja haistavad, eriti kui kogemused omandatakse turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel .
Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast.

KUTS LÄKS KARJA

• Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.
  
• Kui jalad on sirged , patsuta kergelt jalataldadele.
  
• Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved.
  
• Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle:
  

"Kuts läks karja
linta-lonta, linta-lonta,
Karjast koju
vinta-vänta-virrdi,
timpa-tampa-tirrdi!"

• Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks.
  

UURINGUTE ANDMETEL
hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist.
Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda.

VARJUD

• Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida.
  
• Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada.
  
• Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid.
  

UURINGUTE ANDMETEL
hakkab nägemisnärv teise elukuu paiku kiiresti arenema. Imiku nägemisvõime stimuleerimine aitab tekitada visuaalseid seoseid.
Väikelapsed ärkavad öö jooksul mitu korda üles. On hea, kui neid ümbritsevad tuttavad esemed, mis aitavad uuesti uinuda.
TERE!

• Loe lapsele salmi, hoides teda oma näo lähedal:
  

"Tere, tere, kallis laps.
Tere, tere, pats -pats.
Tere, tere, väike nina.
( Puuduta lapse nina.)
Tere, tere, musinina."
(suudle lapse nina)

• Korda salmi, vahetades kahes viimases reas sõna "nina" mõne teise näo-osaga (kõrvad, silmad, põsed, suu).
  

UURINGUTE ANDMETEL
näeb vastsündinu kõige paremini temast 20-30 cm kaugusel olevaid esemeid .
Laps on rahul, kui ta näeb su nägu.

MITTESÕNALISED MÄNGUD

• Suhtle lapsega talle silma vaadates, enda lähedal hoides ning tema häälitsustele vastates.
  
• Kõnni last süles hoides toas ringi.
  
• Peatu, vaata talle silma, naerata ja hõõru oma nina õrnalt lapse nina vastu.
  
• Kõnni ja peatu jälle. Korda mitmeid kordi .
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab imiku puudutamine, süles hoidmine ja kallistamine mitte ainult teda lohutada, vaid ka tema aju arendada.
Hoides last enda lähedal, tekitad kindlustunde, mida laps kasvades vajab.

ERINEVAD HÄÄLED

Kui sa räägid madalama häälega, tunneb laps end rahulikult ja kindlalt.

• Laula üht ja sama laulu kõigepealt kõrge ja siis madala häälega. Jälgi, kuidas laps erinevale häälekõrgusele reageerib.
  

UURINGUTE ANDMETEL
suudavad imikud juba looteperioodil inimhääli eristada.
Uuringute põhjal võib väita, et kõrgehäälset kõnet kuuldes sagenevad imiku südamelöögid, mis viitab sellele, et imik elavneb ja rõõmustab.

MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG

• Laps võiks mähkimise ajal jälgida huvitavaid esemeid.
  
• Riputa lakke õhupall, mida saad liigutada, kuid mis jääb lapse haardeulatusest välja.
  
• Mähkme vahetamise ajaks lükka pall liikuma.
  
• Palli liikumine võlub last ning ta püüab peagi ise pallini ulatuda ja seda puudutada.
  
• Kui mähe on vahetatud , võta laps sülle ja luba tal palli katsuda .
  
• Lakke võib riputada ka mõne muu liikuva mänguasja.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tingivad sünnijärgsed kogemused uute seoste tekkimise ajus.
Mähkmevahetuslaud on sobiv koht lapse motoorsete võimete arendamiseks.

3. KUNI 6. ELUKUU:

VAATA SIIA!

• Võta värviline mänguasi ja liiguta seda nägemise stimuleerimiseks lapse ees edasi-tagasi.
  
• Selles vanuses avastavad imikud oma käed. Nad vaatavad ja jälgivad ning õpivad, et nad suudavad käsi nähtavale tuua ja ära peita .
  
• Võta lapse käed oma pihku ja plaksuta nendega õrnalt tema näo ees. Seda tehes laula:
  

"Vaata, mul on käsi kaks,
nendega teen pliks ja plaks ."
UURINGUTE ANDMETEL
on nägemise treenimine kuue esimese elukuu jooksul väga tähtis .
Imikutele meeldib üksisilmi huvitavaid nägusid ja värvilisi mänguasju jälgida.

NÖPSNINA

• Tõsta laps õhku ja ütle:
  "Nina, nina, nöpsnina."
  
• Sõna "nöps" juures too laps enda näo kõrgusele ja puuduta ninaga tema nina.
  
• Korda mängu, pannes sõna "nöps" juures ninad vastamisi .
  
• Pärast mõnda mängukorda ütle nina puudutades mitu korda "nöps".
  
• Ütle näiteks: "Nöps, nöps, nöps, nina" ja puuduta nina kolm korda.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sisendab lapse õrn puudutamine lapsele kindlus - ja turvatunnet, mis suurendab tema enesekindlust ja hijem ka iseseisvust.
See mäng aitab tugevdada lähedast emotsionaalset sidet lapse ja vanema vahel.

ÜLES JA ALLA

• Hoia lapse sõrmi oma pihus ja tõsta tema käsi vastavalt salmile õrnalt üles ja alla:
  

"Auto sõidab mäest üles,
auto sõidab mäest alla.
Virra-vurra mäest üles,
pirra-parra mäest alla."

• Korda sama salmi, tõstes ja langetades lapse jalgu.
  
• Lõpeta mäng lapse õhkutõstmisega.
  
• "Alla" jõudes anna alati lapsele musi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab armastav õhkkond lapses usaldust tekitada.
See mäng loob sinu ja lapse vahele usalduse ning tugevdab ka lapse lihaseid.

KRIBINAL-KRABINAL

• Liigu sõrmedega lapse kätt mööda üles ja siis tagasi alla, lugedes samal ajal järgmist salmikest:
  

"Hiir läks tibinal-tabinal
kribinal-krabinal mäele.
Piiks -piiks!
Tibinal-tabinal kribinal-krabinal
mäest alla."

• Korda sama lapse teise käega.
  
• Ütle "piiks-piiks" väga ilmekalt - üsna pea püüab laps seda matkida.  
  

UURINGUTE ANDMETEL
julgustab ilmekas kõne imikuid end emotsionaalselt väljendama. See omakorda aktiveerib ajus vabanevaid keemilisi aineid, mis aitavad juhtunut mällu talletada.
Puudutuse ja hääle kombinatsioon selles mängus on lapse jaoks väga ergutav ja lõbus.

JUTUTUNNID

• Vestle lapsega. Kasuta lühilauseid, näiteks: "Täna on tore päev."
  
• Kui laps reageerib, tee tema häälitsusi järele. Need lihtsad häälitsused muutuvad hiljem sõnadeks. Kui laps "räägib", vasta peanoogutuse või naeratusega.
  
• See näitab lapsele, et sa kuulad teda ja et sulle meeldivad tema häälitsused.
  
• Jätka uue lausega. Lause lõpus oota ära lapse vastus.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutab iga päev kuuldavate sõnade hulk tulevikus lapse intelligentsust, sotsiaalseid oskusi ja õpitulemusi.
Andes lapsele märku, et sa kuulad teda ning et kuuldu sulle meeldib, arendad tema keeleoskust ja toetad eneseusaldust.

LINDISTATUD HÄÄLED

• Lindista lapse lalinat või kasuta imikutele mõeldud muusikaga plaate või kassette.
  
• Mängi lindistatu talle ette ja jälgi lapse reaktsioone.
  
• Kas laps satub kuuldust elevusse? Kas ta püüab lindihäälele vastata?
  
• Kui lapsele meeldib lindistatud helisid kuulata, katseta ka teiste häälte, näiteks loodushäältega.
  

UURINGUTE ANDMETEL
suudavad imikud juba neli päeva pärast sündi eristada üht keelt teisest ning oskavad üsna peagi eristada olulisi sõnu .
Stimuleeriv ümbrus tagab tulevikus hea keeleoskuse.

SIPUTAMINE

• Kinnita värvilisi esemeid lapse pahkluu külge ning jälgi, kuidas ta rõõmuga siputab.
  
• Paljude imikupapude ninad on eredavärvilised ja lapsele meeldib neid siputades jälgida.
  
• Riputa kõristi või kellukesed tema jalgade lähedusse. Näita talle, kuidas kõristit või kellukesi jalaga lüüa.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tugevdab liigutuste pidev kordamine närviimpulsse, mis liiguvad mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja sealt mööda motoorseid närvikiude lihastesse.
Siputamine ja põtkimine arendavad motoorset suutlikkust. Lapsed armastavad siputada.

TANTSUMÄNG

• Hoia last kindlalt kaenla alt kinni ja tantsita teda.
  
• Laula ja upata last laulu rütmis:
  

"Tantsi, tantsi, tammekene, upi, upi!
(Laps istub ema süles)
Upi ema põlve peale, upi, upi!
(Tõsta laps sülle püsti)
Põlve pealta põrandale, upi, upi!"
(Tõsta laps põrandale.)
UURINGUTE ANDMETEL
ühendab tants rütmi, liikumise ja lähedustunde, tekitades ajus mitmeid seoseid, mis toetavad lapse hilisemat arengut.
Selles mängus on kasutatud vana eesti rahvaviisit.

ÕPIME ROOMAMA

• Aseta laps kõhuli põrandale.
  
• Pane lapse ette huvitav mänguasi, mis jääb lapse haardeulatusest väljapoole.
  
• Liiguta mänguasja (sobivaimad on kõrisevad pallid ) edasi-tagasi.
  
• Palli haaramiseks püüab laps end ilmselt veidi edasi nihutada.
  
• Vaata, et laps palli kindlasti kätte saaks. Kiida teda pallini jõudmise eest.
  

Palli kättesaamine annab lapsele väga palju enesekindlust.
UURINGUTE ANDMETEL
ergutavad lapse püüded edasi liikuda selliste sünapside tekkimist, mis aitavad tulevikus omandada keerulisi motoorseid oskusi.
Imikud õpivad ennast üsna peagi edasi nihutama. See valmistab lapse ette roomamiseks.

KÄEST KÄTTE

3. ja 6. elukuu vahel hakkab laps esemeid ühest käest teise võtma.

• Anna lapsele paremasse kätte väike kõristi.
  
• Raputa kätt, kus on kõristi.
  
• Näita talle, kuidas kõristit ühest käest teise võtta. Tee nii:
  - aseta lapse vaba käsi kõristile, ta haarab kohe kõristist kinni.
  - ava teise käe sõrmed ja musita neid.
  
• 
  Lapse närviimpulsside tugevnemist saab soodustada, aidates lapsel eset ühest käest teise panna. Mäng arendab lihtsamaid motoorseid oskusi ning käe ja silma koostööd.
  

ÜKS, KAKS, KOLM, NELI

• Hoia last toas ringi liikudes süles ja laula oma lemmiklaulu . Kõik laulud sobivad, peaasi , et see sulle meeldiks.
  
• Laps tunnetab sinu rõõmu ja see muudab temagi rõõmsaks.
  
• Püüa kõndida kindlas rütmis. Loe toas ringi marssides: "Üks, kaks, kolm, neli."
  
• Sa võid ka õõtsuda, keerelda, kikivarvul kõndida või teha pikki tantsusamme.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on lapsega laulmine ja tantsimine parimad tegevused uute seoste tekitamiseks ajus.
Imikud armastavad muusikat ja rütmi. Looteperioodil tundsid nad südamelööke ja kuulsid vere ringlemist.

KEERAME KÜLILI

See on lõbus mäng,mille käigus ergutatakse last end keerama .

• Aseta laps pehmele ja siledale pinnale selili. Selle mängu jaoks sobivad vaibaga kaetud põrand või laia voodi keskpaik.
  
• Mängi karuga lapse näo ees. Karu liigutades võid lugeda järgmist salmi:
  " Tantsib tore karumõmm,
  vantsib vahva karujõmm.
  Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,
  kuni pikali käib kõmm!"
  (Lase karul maha kukkuda .)
  
• Kui oled kindel, et laps jälgib karu, liiguta seda küljele nii, et lapse silmad ja loodetavasti ka keha karu liikumisele järgneksid.
  
• Korda salmi, liigutades karu kaasa. Kui laps mängust väsib, proovige järgmisel päeval uuesti.
  

UURINGUTE ANDMETEL
annab rinna- ja käsivarrelihaste pidev kasutamine imikule keeramiseks jõudu ja painduvust.
Kui aitad lapsel seljalt kõhuli keerata, arendab see tema kõhu- ja seljalihaseid.

KUS MÄNGUASI ON?

• Hoia lapse ees tema lemmikmänguasja ja peida see siis tema eest ära.
  
• Erguta last mänguasja otsima . Esita mänguasja kohta küsimusi, näiteks "Kas lennuk on üleval?" ning vaata lakke.
  
• Küsi "Kas lennuk on all?" ning vaata otsivalt põrandale.
  
• Küsi: "Kas lennuk on siin? Jah, ongi siin!"
  
• Kui laps areneb, hakkab ta mänguasja otsima kohe, kui see tema vaateväljast kaob.
  
• Kui laps on hakanud tähelepanu pöörama sellele, kuhu mänguasi kadus , jälgib ta sinu liigutusi, kui sa mänguasja peidad.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutavad imiku esimeste elukuude kogemused tulevikus otsustavalt aju tegevust ja intellektuaalseid võimeid.
Liigutades mänguasja lapse vaatevläljas ja peites selle siis ära, äratad temas uudishimu, mis on õppimise oluline stiimul.

SÕIT-SÕIT

• Last võib hüpitada mitmel viisil - kui laps istub sinu süles, lebab kõhuli või selili sinu põlvedel ja sina kiigutad teda küljelt küljele.
  
• Katseta traditsioonilise hüpitamissalmiga:
  

"Sõit-sõit, sõit-sõit linna,
sõit-sõit, sõit-sõit, sõit, hopp!
Sealt me saame saia,
sõit-sõit, sõit-sõit, sõit, hopp!"
Tähelepanu: Last hüpitades ole ettevaatlik ja hoia teda kindlalt.
UURINGUTE ANDMETEL
on lapse hüpitamine ja kiigutamine tähtsaks eelastmeks roomama ja kõndima õppimisel.
Hüpitamismängud on imikute meelest väga lõbusad. Sellistel mängudel on tähtis roll tasakaalu õppimisel.

TRIPS-TRAPS-TRULL

• Aseta laps selili kindlale pinnale.
  
• Hoides lapse jalgu pahkluudest, kõverda ja siruta lapse jalgu järgneva laulukese rütmis:
  

"Nips-naps-null,
oma põlved kõverda.
Trips-traps-trull,
jälle välja siruta."

• Ümise neid sõnu mõnel tuttaval viisil või mõtle neile ise viis.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tugevdavad harjutused kõndimiseks vajalikke lihaseid.
Mänguga seotud laul köidab lapse tähelepanu ja toetab samal ajal keelelist arengut.

6. KUNI 9.ELUKUU:

LAULA JA RÄÄGI

• Vali välja paar lemmikmeloodiat ja laula neid lapsele.
  
• Laps naudib laulu sõnade kuulmist, isegi kui ta nende tähendust veel ei mõista.
  
• Kui laulus esineb lapsele tuttavaid sõnu, laula neid valjema häälega.
  
• Laulmise asemel võib tuttavaid sõnu öelda ka sosistades, pehme, valju või kõrge häälega.
  
• Nii sõnu öeldes kui ka lauldes tekitab nende rütm lapse ajus uusi seoseid.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on lapse õppimispotentsiaal seda suurem, mida varem ta muusikaga kokku puutub. Lapsed, kes elavad rikkalikus keelekeskkonnas, räägivad 3. eluaastaks peaaegu alati soravalt. Seevastu lapsed, kes on omapäi jäetud, näevad rääkima õppimisel kõvasti vaeva.
Saksamaal Konstanzi ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et kokkupuude muusikaga tekitab ajus uusi seoseid.

HERNED JA PORGANDID

Kui laps suudab iseseisvalt toitu suhu panna, tunneb ta end võimeka ja tublina.

• Pane keedetud herned ja porganditükid lapse ette kandikule.
  
• Laula talle laulukest:
  

"Herned ja porgandid,
porgandid ja herned.
Küll on maitsev,
nämm-nämm-nämm!"

• Juhi lapse sõrmed kõigepealt herneste ja porganditeni ning siis suhu. Ilmselt soovib laps ka sind toita.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekitab käe ja silma koostöö harjutamine ajus uusi seoseid.
Lastele meeldib sõrmedega süüa. See on oluline samm lihtsamate motoorsete oskuste arendamisel.

PEEGLIMÄNGUD

• Koos lapsega peeglisse vaadates võib teha järgmist:
  - naeratada
  - raputada käsi või jalgu
  - teha nägusid ja kummalisi hääli
  - liigutada huuli
  - matkida loomahääli
  - edasi-tagasi kiikuda
  - jne....
  

UURINGUTE ANDMETEL
vajavad lapsed visuaalselt stimuleerivaid kogemusi, sest nägemistaju neuronite kujunemine algab väga varakult.
Peeglisse vaatamine on lõbus. See annab lapsele uue võimaluse ennast identifitseerida.

OTSI, KUS ON PALL

• Istu lapsega põrandale.
  
• Hoia käes lapse lemmikmänguasja, olgu selleks meie näites pall, ja räägi sellest.
  
• Vii mänguasi lapse nägemisulatusest välja - selja taha, taskusse , peida padja alla jne.
  
• Küsi lapselt: "Kus on pall?" (vm valitud mänguasi)
  
• Võta pall välja ja ütle: "Näe, pall on siin!"
  
• Jätka mängimist, peites palli iga kord erinevasse kohta.
  

UURINGUTE ANDMETEL
toetavad klotsid , pärlid, peitusemäng ja teised n.ö. vanamoelised mängud ja mänguasjad lapse kognitiivset, motoorset ja verbaalset arengut.
Mäng suurendab lapse keskendumis- ja tähelepanuvõimet.

TULE VÄLJA!

• Hoia nukku selja taga. Ütle: "Tule välja!" ja võta nukk selja tagant välja.
  
• Ütle:"Mine peitu!" ja peida nukk uuesti selja taha.
  
• Jätka seni, kuni laps hakkab nuku väljailmumist ootama.
  
• Peida nukk erinevatesse kohtadesse - oma pea kohale, lapse pea kohale. "Tule välja!" öeldes too nukk alati lapse näo kõrgusele, aga mitte liiga lähedale.
  
• Anna nukk lapsele ja jälgi, kas ta püüab sind matkida.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekib või tugevneb peitusemängu jooksul tuhandeid närvirakkudevahelisi seoseid, luues võrgustiku, mis säilib kogu lapse eluaja. Hiljem on selliseid seoseid luua palju raskem.
Lapsed armastavad nukke jälgida ja nendega mängida .

KUKU!

• Istu koos lapsega põrandale.
  
• Võta rätik ja varja sellega oma nägu.
  
• Kui lükkad rätiku eemale ja näitad lapsele oma nägu, ütle: "Kuku!"
  
• Mäng lõppeb tavaliselt suure naeruga ja mida rohkem seda mängida, seda lõbusamaks läheb.
  
• Pane rätik lapsele pähe ja jälgi, kas ta lükkab selle eemale.
  
• Ära unusta kunagi rätikut näo eest ära tõmmates "kuku!" öelda.
  

UURINGUTE ANDMETEL
õpetab peitusemäng lapsele, et kaduvad mänguasjad ilmuvad jälle välja. Tugev turvaline side vanema ja lapse vahel aitab lapsel taluda igapäevast stressi.
Peitusemäng on üks laste lemmikmänge.

HELIDE MAAILM

• Tutvusta lapsele erinevaid hääli.
  
• Krabista erinevate paberitega. Huvitavaid hääli teevad näiteks tsellofaan ja siidpaber.
  
• Häälitse ise ja pane lapse sõrm oma suule. Mõned hääled, mille matkimist võiks proovida:
  - mesilase moodi sumisemine;
  - ümisemine;
  - põskedega popsutamine;
  - huilgamine;
  - köhimine;
  - aevastamise imiteerimine.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sagenevad imikute südamelöögid, kui neil tekib vanemaga silmside või kui vanem räägib laulva häälega.
Lapse kuulamisoskuse arendamine aitab tal hiljem kergemini rääkima õppida.

ERINEVAD MATERJALID

• Otsi erinevast materjalist esemeid (nt villasest, puuvillasest, sametist, satiinist kangad )
  
• Istu lapsega põrandale ja aseta üks asi tema haardeulatusse. Kiida last, kui ta eseme enda kätte haarab.
  
• Kui laps on eset puudutanud, ütle lapsele, mis asi see on ja anna see lapse kätte. Kirjelda talle ilmekalt läbi hääle materjali, näiteks: "See on samet . Samet on pehme."
  
• Laps ei mõista kõiki sõnu, kuid ta seostab sinu häälekõla tundega, mida tekitab materjali puudutamine.
  

UURINGUTE ANDMETEL
areneb tegevuse kaudu imikute koordinatsioon ja tähelepanu.

Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada.

VÄIKESED ASJAD

• Anna lapsele mängimiseks erinevaid ohutuid esemeid. Alusta mõõtelusikate, väikeste pallide ja mänguasjadega.
  
• Anna ese lapse kätte ja julgusta teda seda maha pillama.
  
• Anna lapsele kast, kuhu ta saab oma varanduse kukutada , ja jälgi, kuidas ta asjad sealt jälle välja võtab.
  
• Julgusta last ka sulle midagi andma ja ulata see talle tagasi.
  
• Jälgi, kas ta suudab hoida ühes käes kahte asja (see võib osutuda natuke raskeks).
  

UURINGUTE ANDMETEL
arenevad lihtsamad ja keerulisemad motoorsed oskused eraldi. Isegi kui nad nõuavad sama kehalist ettevalmistust, arenevad kaks oskust omasoodu.
Koos lapsega tegutsedes toetad lihtsamate motoorsete oskuste omandamist .

KUS ON MINU NINAKE?

• Salmike võiks kõlada selliselt :
  

"Kus on minu ninakene?
Nina, näe, on siin.
Kus on minu põsekesed?
Põsed, näe, on siin.
Kus on minu kulmukesed?
Kulmud, näe, on siin."

• Keaosa nimetamise ajal aseta lapse käsi sellele kehaosale. Kui sa ütled: "Nina, näe, on siin", puuduta lapse käega oma nina.
  
• Mänginge mängu ka vastupidi, nii et sina puudutad salmi lugemise ajal lapse erinevaid kehaosi .
  
• Mõtle välja salme , mida lugeda sellal, kui hoiad lapse kätt ja puudutad tema käega oma kehaosi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
vajavad imikud aju ja keha arenemiseks puuteaistinguid. Puudutused on lapse arengule sama tähtsad kui toitained ja vitamiinid .
Laps naudib sinu puudutusele ja häälele vastamist.

PANE PART PRÄÄKSUMA

Esemete pigistamine on omaette lõbus mäng. Kõige lihtsam on pigistada pehmest kummist asju, mis teevad erinevaid hääli.

• Kui lapsel on pigistamisega raskusi, aseta oma käsi lapse käe peale ja suru mänguasja. Kui lapse käes tekib õige tunnetus, on ta võimeline iseseisvalt pigistama.
  
• Pigistamise juurde sobib lõbus salmike:
  

"Pai pisike põnnike,
pane pihk pardile,
palun pigista pardikest,
pane pardike prääksuma."

• Korda mängu mõne teise häälitseva mänguasjaga (pane pall piuksuma jne).
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutab väikeste lihaste treenimine soodsalt aju motoorseid piirkondi.
Laps arendab esemeid pigistades lihtsamaid motoorseid oskusi.

LEHVITAME

• Lehvita lapse käsi või jalgu talle tuttavate inimeste või loomade suunas.
  
• Parim aeg lehvitamise harjutamiseks on siis, kui tuttavad inimesed ka tegelikult läheduses viibivad.
  
• Õppimine sujub paremini järgmise laulukesega:
  

"Mina lehvitan, mina lehvitan,
mina lehvitan nii, nii."

• Lehvitada võib nii mõlema käe kui ka jalaga emmele, vanaemale , vanaisale, sõpradele või lemmikloomale.
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab lapse ja vanema vastastikune emotsionaalne side lapsel end turvaliselt tunda ja kiiremini õppida.
Lehvitamise harjutamiseks on mitmeid võimalusi. Peagi oskab laps juba ise lehvitada.

HÜPITUSMÄNG

• Hoia last toas ringi liikudes süles ja laula järgmist laulukest:
  

"Mirk-mark maad mööda
tirk -tork teed mööda,
kribinal-krabinal kuuse otsa,
tirrdi!"

• Jõudes sõnani "tirrdi!", tõsta laps kõrgele õhku. Võta laps kaissu ja anna talle musi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
ergutab lapse süles hoidmine ja paitamine tema aju tootma kasvamiseks vajalikke hormoone.
Liigutuste ja muusika kootoime stimuleerib mõlemat ajupoolkera .

RONIME!

• Kuhja põrandale patju ja tekke.
  
• Pane laps padja- ja tekikuhila kõrvale ning tal on seal lõbu laialt.
  
• Pane ühe padja peale lapse lemmikmänguasi. See ergutab teda ennast padjale upitama.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekivad väikelapse ajus aja jooksul roomamiseks ja ronimiseks vajalikud seosed.
Peagi hakkab laps end kõikvõimalike asjade najal püsti ajama . Sellele saab mänguga kaasa aidata, arendades lapse suuri lihaseid.

VAHVAD VÕTMED

Võtmed on laste lemmikud. Võtmed kõlisevad ja neid on lihtne käes hoida. Lastele meeldib võtmeid ka maha kukutada.

• Hoia võtmeid enda käes ja loe:
  

" Till -till till-till tilistan,
kõll-kõll kõll-kõll kõlistan.
Kopsti!"

• Pilla võtmed põrandale ja jälgi, kas laps märkas nende kukkumist.
  
• Anna võtmed lapse kätte ja korda.
  
• Ava lapse sõrmed ja lase võtmetel kukkuda.
  
• Paari korra järel taipab laps, mis tal teha tuleb, ja tunneb mängust rõõmu.
  

UURINGUTE ANDMETEL
stimuleerib väikeste lihaste treenimine aju arengut.
See on suurepärane mäng lihtsamate motoorsete võimete arendamiseks.

LAULA OMA PÄEVAST

Muusikalised vestlused annavad lapsele aluse õppimiseks.

• Laula oma päevast. Mõtle ise välja viis ja laula sellest, mida sa päeva jooksul tegid.
  
• Laula, kuidas sa ärkasid, riietusid, hommikust sõid, autoga sõitsid ja nii edasi.
  
• Võid laulda ka lapsele tuttavatest inimestest: vanavanematest, õdedest-vendadest, või siis lemmikloomadest.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tutvustab laulmine lapsele kõnemudeleid ja arendab sensomotoorseid oskusi.
Mida rohkem sõnu laps kuuleb , seda kiiremini areneb aju kõnekeskus.

KUST SEE HÄÄL TULEB?

• Peida üleskeeratav helisev mänguasi lapse eest ära. Kuigi suhteliselt lihtsaltavastatavasse kohta.
  
• Keera mänguasi üles ja küsi lapselt: "Kust see hääl tuleb?"
  
• Kui laps pöörab end hääle suunas, kiida teda.
  
• Korda mängu, peites heliseva mänguasja iga kord erinevasse kohta.
  
• Kui laps oskab juba roomata, peida mänguasi padja alla või mujale, kust laps võib selle roomates kätte saada.
  

UURINGUTE ANDMETEL
suurendavad muusikakogemused tulevikus oskust abstraktselt mõtelda, samuti ruumitaju .
Mängud, mis suurendavad lapse kuulamisoskust, tekitavad ajus uusi seoseid. Kuulamisoskus tekib kogemuste kasvades aja jooksul.

PEITUSELAUL

• Laula ja tee nõutud liigutusi:
  

"Mina kiigun nii,
mina kiigun nii,
mina kiigun nii ja nii.
(Kiiguta last)
Mina naeratan,
mina naeratan,
mina naeratan just nii.
(Tõsta laps oma näo lähedale ja naerata.)
Mina peidan end,
mina peidan end,
mina peidan ennast nii.
(Pane käed silmadele.)
Mina leidsin sind,
mina leidsin sind,
mina leidsin üles sind."
(Võta käed silmade eest ära ja kallista last.)

• Võid lisada ka uusi tegevusi - patsutamine, plaksutamine, lehvitamine, kõristamine jne.
  

UURINGUTE ANDMETEL
õpib laps hõlpsamini rääkima, kui temaga varakult kõnelema hakata.
See laul sisaldab elemente kõigist senimängitud mängudest.

9. KUNI 12.ELUKUU:

HIIR HÜPPAS

• Tõsta laps sülle, näoga enda poole ning hüpita teda põlvedel eesti rahvalaulu saatel:
  

"Hiir hüppas, kass kargas ,
vana karu lõi trummi ,
kirp aknast välja,
nahkpüksid jalga. Hops!"

• Sõna "hops!" juures kalluta last vasakule ja tee nii, nagu laseksid tal kukkuda.
  
• Korda hüpitamist ja kalluta sõna "hops!" juures last teisele poole, nagu laseksid tal kukkuda.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutab tugev emotsionaalne side lapse organismi võimet stressiga toime tulla.
Selles mängus teed nii, nagu laseksid lapsel kukkuda. Lapse usaldus sinu vastu kaalub üles hirmu, pealegi meeldib lapsele väike põnevustunne.

SEES JA VÄLJAS

• Võta suur paberkott või pappkarp ja pane lemmikmänguasi sinna sisse.
  
• Aita lapsel mänguasi üles leida ja kotist või karbist välja võtta.
  
• Pane mänguasi tagasi ja korrake mängu mitu korda.
  
• Mõtle välja naljakas lauluke või salm ning korda seda alati, kui mänguasja kotti või karpi tagasi