Mängud (5)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendõppe osakond
LÕE-1
Ave Hüüs
MÄNG
Portfoolio
Juhendaja : Kaire Kollom
Tallinn 2009

Sisukord

Sisukord 2
Mängud alates sünnist: 10
KALLI -KALLI 10
HOIDEKEEL 10
RAHUSTAV MUUSIKA 10
TII-TAA TILLUKE 11
KUHU SEE LÄKS? 11
KÕRISTIMÄNG 11
TEGEVUSE JÄLGIMINE 12
 SÕRMEMÄNG 12
TUNNE JA TAJU 12
KUTS LÄKS KARJA 13
VARJUD 13
MITTESÕNALISED MÄNGUD 14
ERINEVAD HÄÄLED 14
MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG 14
3. KUNI 6. ELUKUU : 15
VAATA SIIA! 15
NÖPSNINA 15
ÜLES JA ALLA 15
KRIBINAL -KRABINAL 16
JUTUTUNNID 16
LINDISTATUD HÄÄLED 16
SIPUTAMINE 17
TANTSUMÄNG 17
ÕPIME ROOMAMA 17
KÄEST KÄTTE 18
ÜKS, KAKS, KOLM, NELI 18
KEERAME KÜLILI 18
KUS MÄNGUASI ON? 19
SÕIT-SÕIT 19
TRIPS - TRAPS - TRULL 20
6. KUNI 9.ELUKUU: 21
LAULA JA RÄÄGI 21
HERNED JA PORGANDID 21
PEEGLIMÄNGUD 21
OTSI, KUS ON PALL 22
TULE VÄLJA! 22
KUKU ! 22
HELIDE MAAILM 23
ERINEVAD MATERJALID 23
Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada. 24
VÄIKESED ASJAD 24
KUS ON MINU NINAKE? 24
PANE PART PRÄÄKSUMA 24
LEHVITAME 25
HÜPITUSMÄNG 25
RONIME! 26
VAHVAD VÕTMED 26
LAULA OMA PÄEVAST 26
KUST SEE HÄÄL TULEB? 27
PEITUSELAUL 27
9. KUNI 12.ELUKUU: 28
HIIR HÜPPAS 28
SEES JA VÄLJAS 28
PUUDUTAMINE 29
EHITAME TORNI 29
KUS ON PILT? 29
PÖIAL PEOS 30
VANNISKÄIK 30
TII-TII TIHANE 31
HAMBASALM 31
AVASTAME RAAMATUID 32
HÄÄLITSUSED 32
RÕÕMUS NÄGU 32
ÜTLE SEDA VEEL 32
1. eluaasta : 34
POEME PEITU 34
TEE TALLE PAI 34
ÄIU-ÄIU 34
VAATAME RAAMATUID 35
LÜKKAMISMÄNG 35
LAULAN TUJU HEAKS 35
PEHME JA KÕVA 36
KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA 36
VEERE , VEERE VURINAGA 36
MÄNGIME KLOTSIDEGA 37
JUTUAEG 37
LÄHME ÕUE 38
VAATA MIND 38
KUIDAS KEEGI TEEB 38
KLASSIKALINE MUUSIKA 39
ALL JA ÜLEVAL 39
OTSI MIND ÜLES! 40
NII JA TEISITI 40
HIPP -HOPP! 40
ÜKS VÄGA ARMAS LAPS 41
KASS JA HIIR 41
KUULAME HÄÄLI 42
LOOMADE KÕNE 42
MUUSIKAT KUULATES 43
RIIETUMISMÄNG 43
RÄÄGIME LOOMADEGA 43
VAATA SIIA, VAATA SINNA 44
MÄNGIDES ÕPPIMINE 44
NIMEDE LAULMINE 45
KIIRESTI JA AEGLASELT 45
MINU SÕBRAD 45
EMME MUSIRULLIKE 46
RATSASÕIT 46
2.eluaasta: 48
PLAKSUTAMISMÄNGUD 48
SÕIT-SÕIT 49
NÄGUDE OTSIMINE 50
RINGMÄNG 51
ENDA VAATAMINE 51
VÄIKE ARMAS JÄNKUPOEG 52
PATSI-PATSI KAKKU 52
TERETAMINE 53
SOSINAL 53
PUUVILJALUGU 53
TANTSI JA KEERUTA 54
KORDUSED 54
HIIREMÄNG 54
TIP-TIP-TIP 55
KAS SA OSKAD SEDA? 55
LÕHNAMÄNG 56
TÄIDA LÜNGAD 56
MAJA EHITAMINE 57
KIVIDE OTSIMINE 57
BUSSILAUL 57
LEMMIKLUULETUSED 58
JÄRJESTAMINE 58
PEIDETUD AARDE JAHIL 59
VEELOMBI UURIMINE 59
JUTUSTAMINE 59
TORE SÕBER 60
MÄNGUASJADE SORTEERIMINE 60
KUI MA OLEKS... 62
MIDA SA NÄED? 62
VEEL KORD! 62
KASTIMEES 63
MUUSIKARIISTAD 63
VALIME 64
OHHOHOO! 64
VÄRVILISED SAMMUD 64
 SUURE KOERA KUTSIKAS 65
TEE JÄRELE! 65
LÄHME POODI 67
RÜTMIMÄNG 67
PALL KORVI 67
3.eluaasta: 68
LAS MA TANTSIN SU JALGADEL 68
KÕNNIME NAGU EGIPTLANE 68
TEE NAGU MINA! 69
NUMBRISALMID 70
ÜMBRUSE HÄÄLTE KUULATAMINE 72
MIS PURGIL KIRJAS ON? 73
NIMEKIRJA TEGEMINE 74
NUMBRIMÄRGID 75
MÄNGUD POESKÄIGUL 75
RIIMIMÄNG 76
LOEME KOKKU 76
TEEME ENDALE ISE AABITSA 77
MÕMMIDE KOHVILAUD 78
KAALUME RIISI 79
PANEME AKNALE SILDI KÜLGE 80
TEEME KOOS SÜÜA 80
KAARDIPAKK 82
4.eluaasta: 84
HELIREDELID 84
PUDELIPILL 84
TÄHESALMID 85
MÕÕDAME ÜLE 86
NUKUD ARSTI JUURES 87
PANEME ASJAD KOTTI 88
KÜPSETAME KOOKI 88
VÄÄNAME KEELT 90
Rahvamängud: 92
Õunavaras (Vana-Kuuste) 92
Madu (Pöide) 92
Isaisa nui ( Koeru ) 92
Kukkuv kepp (Türi) 92
Sultan 93
Pallisõda 93
Hirvejahil 94
Hiirelõks 94
„ Heeringas , heeringas, 1, 2,3“(Hanila) 95
Vangistatud karu 95
Sulghüppes kull 95
Pallikull 96
Joonemäng 96
Kuum kartul 96
Kohamäng 97
Limbo 97
Paariskull 97
Ketikull 97
Kivikuju 98
Vanaema lõngakera 98
Toolide mäng 98
Telefon 98
Peegel 98
Mul on üks tore tädi 99
Plaksumäng 99
Kui Sul tuju hea 99
Ühel jalal hüppamine (Tallinn) 99
Jõkke-Kaldale! (Saarde) 99
Kujupall (Vändra) 100
Kivimutt (Pöide) 100
Veekula(Võru linn) 100
Lumekell ( Tori ) 100
Pime kellamees (Kanepi) 100
ASJAD KOTTI 100
AARDEJAHT 100
Artiklid: 101
Miljon mängu eest 102
Parimad mängud sünnivad laste peades 105

Mängud alates sünnist:

KALLI-KALLI

• Hoia last süles ja kiiguta teda
  
• Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms,
  
• Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele.
  
• Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud
  

UURINGUTE ANDMETEL
on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati.
See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet

HOIDEKEEL

• Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms
  
• Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma.
  

UURINGUTE ANDMETEL
reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad.
Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut.

RAHUSTAV MUUSIKA

• Pane imiku lähedale kassettmakk või CD-mängija
  
• Vali mahe instrumentaalmuusika või hällilaulud. Olemas on ka spetsiaalselt beebidele mõeldud plaate ja kassette
  
• Korduva meloodiaga muusika mõjub väikelapsele rahustavalt, sest see meenutab talle emaüsas kuuldud hääli.
  
• Lindistada ja lapsele ette mängida võib ka nõudepesu- või pesumasina töötamise hääli - ka need on sarnased looteperioodil kuulduga.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on vastsündinutel kaasasündinud võime muusikale reageerida, sest juba looteperioodil puutusid nad kokku erinevate helide ja rütmidega.
Isegi vastsündinuid rahustab tuttavlik muusika.

TII-TAA TILLUKE

• Laula lapsele teda kiigutades ja suudeldes:
  

"Tii-taa tilluke,
vii-vaa väikseke
nii-naa nääpsuke,
lii-laa lapsuke,
oled kallis minule."

• Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest.
See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde.

KUHU SEE LÄKS?

• Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees.
  
• Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on.
  
• Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole.
  
• Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima.
  

UURINGUTE ANDMETEL
hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise.
Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
Tähelepanu: Nagu iga mängu puhul, jälgi ka siin, kas laps ei ole väsinud. Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnda teist mängu.

KÕRISTIMÄNG

• Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi .
  
• Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks:
  

"Kõrra-kõrra kõrinal,
vurra-vurra vurinal."

• Kui oled kindel, et laps jälgib kõristit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu.
  
• Liigu kõristit raputades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas.
  
• Anna kõristi lapsele ja korda laulu.
  
• Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida.
  

UURINGUTE ANDMETEL
areneb väikelapse aju tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täiustub saadud kogemuste kaudu.
Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua.

TEGEVUSE JÄLGIMINE

• Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näoilmeid ja häälitsusi.
  
• Mõned ideed:
  - lauldes liiguta suud rohkem kui tavaliselt,
  - pilguta silmi,
  - aja keel suust välja,
  - väänuta suud,
  - liiguta hääletult huuli,
  - köhata või haiguta.
  

UURINGUTE ANDMETEL
õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni.
Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimeste nägusid.

 SÕRMEMÄNG

• Hoia last süles või pane ta selili .
  
• Pista oma nimetissõrm talle pihku.
  
• Ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasasündinud refleks .
  
• Iga kord, kui ta sõrmest haarab, kiida last. Ütle näiteks: "Küll sa oled tubli laps!" või "Küll sa oled tugev!"
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab esemete järele küünitamine arendada silma ja käe koostööd.
See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimisoskust.

TUNNE JA TAJU

• Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks sobivad siid , villane ja frotee.
  
• Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga.
  

Tähelepanu: Ära väsita last liialt. Jälgi märke tema võimalikust väsimusest.
UURINGUTE ANDMETEL
tekitab ajus seoseid see, mida imikud näevad ja haistavad, eriti kui kogemused omandatakse turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel .
Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast.

KUTS LÄKS KARJA

• Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.
  
• Kui jalad on sirged , patsuta kergelt jalataldadele.
  
• Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved.
  
• Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle:
  

"Kuts läks karja
linta-lonta, linta-lonta,
Karjast koju
vinta-vänta-virrdi,
timpa-tampa-tirrdi!"

• Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks.
  

UURINGUTE ANDMETEL
hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist.
Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda.

VARJUD

• Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida.
  
• Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada.
  
• Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid.
  

UURINGUTE ANDMETEL
hakkab nägemisnärv teise elukuu paiku kiiresti arenema. Imiku nägemisvõime stimuleerimine aitab tekitada visuaalseid seoseid.
Väikelapsed ärkavad öö jooksul mitu korda üles. On hea, kui neid ümbritsevad tuttavad esemed, mis aitavad uuesti uinuda.
TERE!

• Loe lapsele salmi, hoides teda oma näo lähedal:
  

"Tere, tere, kallis laps.
Tere, tere, pats -pats.
Tere, tere, väike nina.
( Puuduta lapse nina.)
Tere, tere, musinina."
(suudle lapse nina)

• Korda salmi, vahetades kahes viimases reas sõna "nina" mõne teise näo-osaga (kõrvad, silmad, põsed, suu).
  

UURINGUTE ANDMETEL
näeb vastsündinu kõige paremini temast 20-30 cm kaugusel olevaid esemeid .
Laps on rahul, kui ta näeb su nägu.

MITTESÕNALISED MÄNGUD

• Suhtle lapsega talle silma vaadates, enda lähedal hoides ning tema häälitsustele vastates.
  
• Kõnni last süles hoides toas ringi.
  
• Peatu, vaata talle silma, naerata ja hõõru oma nina õrnalt lapse nina vastu.
  
• Kõnni ja peatu jälle. Korda mitmeid kordi .
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab imiku puudutamine, süles hoidmine ja kallistamine mitte ainult teda lohutada, vaid ka tema aju arendada.
Hoides last enda lähedal, tekitad kindlustunde, mida laps kasvades vajab.

ERINEVAD HÄÄLED

Kui sa räägid madalama häälega, tunneb laps end rahulikult ja kindlalt.

• Laula üht ja sama laulu kõigepealt kõrge ja siis madala häälega. Jälgi, kuidas laps erinevale häälekõrgusele reageerib.
  

UURINGUTE ANDMETEL
suudavad imikud juba looteperioodil inimhääli eristada.
Uuringute põhjal võib väita, et kõrgehäälset kõnet kuuldes sagenevad imiku südamelöögid, mis viitab sellele, et imik elavneb ja rõõmustab.

MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG

• Laps võiks mähkimise ajal jälgida huvitavaid esemeid.
  
• Riputa lakke õhupall, mida saad liigutada, kuid mis jääb lapse haardeulatusest välja.
  
• Mähkme vahetamise ajaks lükka pall liikuma.
  
• Palli liikumine võlub last ning ta püüab peagi ise pallini ulatuda ja seda puudutada.
  
• Kui mähe on vahetatud , võta laps sülle ja luba tal palli katsuda .
  
• Lakke võib riputada ka mõne muu liikuva mänguasja.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tingivad sünnijärgsed kogemused uute seoste tekkimise ajus.
Mähkmevahetuslaud on sobiv koht lapse motoorsete võimete arendamiseks.

3. KUNI 6. ELUKUU:

VAATA SIIA!

• Võta värviline mänguasi ja liiguta seda nägemise stimuleerimiseks lapse ees edasi-tagasi.
  
• Selles vanuses avastavad imikud oma käed. Nad vaatavad ja jälgivad ning õpivad, et nad suudavad käsi nähtavale tuua ja ära peita .
  
• Võta lapse käed oma pihku ja plaksuta nendega õrnalt tema näo ees. Seda tehes laula:
  

"Vaata, mul on käsi kaks,
nendega teen pliks ja plaks ."
UURINGUTE ANDMETEL
on nägemise treenimine kuue esimese elukuu jooksul väga tähtis .
Imikutele meeldib üksisilmi huvitavaid nägusid ja värvilisi mänguasju jälgida.

NÖPSNINA

• Tõsta laps õhku ja ütle:
  "Nina, nina, nöpsnina."
  
• Sõna "nöps" juures too laps enda näo kõrgusele ja puuduta ninaga tema nina.
  
• Korda mängu, pannes sõna "nöps" juures ninad vastamisi .
  
• Pärast mõnda mängukorda ütle nina puudutades mitu korda "nöps".
  
• Ütle näiteks: "Nöps, nöps, nöps, nina" ja puuduta nina kolm korda.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sisendab lapse õrn puudutamine lapsele kindlus - ja turvatunnet, mis suurendab tema enesekindlust ja hijem ka iseseisvust.
See mäng aitab tugevdada lähedast emotsionaalset sidet lapse ja vanema vahel.

ÜLES JA ALLA

• Hoia lapse sõrmi oma pihus ja tõsta tema käsi vastavalt salmile õrnalt üles ja alla:
  

"Auto sõidab mäest üles,
auto sõidab mäest alla.
Virra-vurra mäest üles,
pirra-parra mäest alla."

• Korda sama salmi, tõstes ja langetades lapse jalgu.
  
• Lõpeta mäng lapse õhkutõstmisega.
  
• "Alla" jõudes anna alati lapsele musi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab armastav õhkkond lapses usaldust tekitada.
See mäng loob sinu ja lapse vahele usalduse ning tugevdab ka lapse lihaseid.

KRIBINAL-KRABINAL

• Liigu sõrmedega lapse kätt mööda üles ja siis tagasi alla, lugedes samal ajal järgmist salmikest:
  

"Hiir läks tibinal-tabinal
kribinal-krabinal mäele.
Piiks -piiks!
Tibinal-tabinal kribinal-krabinal
mäest alla."

• Korda sama lapse teise käega.
  
• Ütle "piiks-piiks" väga ilmekalt - üsna pea püüab laps seda matkida.  
  

UURINGUTE ANDMETEL
julgustab ilmekas kõne imikuid end emotsionaalselt väljendama. See omakorda aktiveerib ajus vabanevaid keemilisi aineid, mis aitavad juhtunut mällu talletada.
Puudutuse ja hääle kombinatsioon selles mängus on lapse jaoks väga ergutav ja lõbus.

JUTUTUNNID

• Vestle lapsega. Kasuta lühilauseid, näiteks: "Täna on tore päev."
  
• Kui laps reageerib, tee tema häälitsusi järele. Need lihtsad häälitsused muutuvad hiljem sõnadeks. Kui laps "räägib", vasta peanoogutuse või naeratusega.
  
• See näitab lapsele, et sa kuulad teda ja et sulle meeldivad tema häälitsused.
  
• Jätka uue lausega. Lause lõpus oota ära lapse vastus.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutab iga päev kuuldavate sõnade hulk tulevikus lapse intelligentsust, sotsiaalseid oskusi ja õpitulemusi.
Andes lapsele märku, et sa kuulad teda ning et kuuldu sulle meeldib, arendad tema keeleoskust ja toetad eneseusaldust.

LINDISTATUD HÄÄLED

• Lindista lapse lalinat või kasuta imikutele mõeldud muusikaga plaate või kassette.
  
• Mängi lindistatu talle ette ja jälgi lapse reaktsioone.
  
• Kas laps satub kuuldust elevusse? Kas ta püüab lindihäälele vastata?
  
• Kui lapsele meeldib lindistatud helisid kuulata, katseta ka teiste häälte, näiteks loodushäältega.
  

UURINGUTE ANDMETEL
suudavad imikud juba neli päeva pärast sündi eristada üht keelt teisest ning oskavad üsna peagi eristada olulisi sõnu .
Stimuleeriv ümbrus tagab tulevikus hea keeleoskuse.

SIPUTAMINE

• Kinnita värvilisi esemeid lapse pahkluu külge ning jälgi, kuidas ta rõõmuga siputab.
  
• Paljude imikupapude ninad on eredavärvilised ja lapsele meeldib neid siputades jälgida.
  
• Riputa kõristi või kellukesed tema jalgade lähedusse. Näita talle, kuidas kõristit või kellukesi jalaga lüüa.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tugevdab liigutuste pidev kordamine närviimpulsse, mis liiguvad mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja sealt mööda motoorseid närvikiude lihastesse.
Siputamine ja põtkimine arendavad motoorset suutlikkust. Lapsed armastavad siputada.

TANTSUMÄNG

• Hoia last kindlalt kaenla alt kinni ja tantsita teda.
  
• Laula ja upata last laulu rütmis:
  

"Tantsi, tantsi, tammekene, upi, upi!
(Laps istub ema süles)
Upi ema põlve peale, upi, upi!
(Tõsta laps sülle püsti)
Põlve pealta põrandale, upi, upi!"
(Tõsta laps põrandale.)
UURINGUTE ANDMETEL
ühendab tants rütmi, liikumise ja lähedustunde, tekitades ajus mitmeid seoseid, mis toetavad lapse hilisemat arengut.
Selles mängus on kasutatud vana eesti rahvaviisit.

ÕPIME ROOMAMA

• Aseta laps kõhuli põrandale.
  
• Pane lapse ette huvitav mänguasi, mis jääb lapse haardeulatusest väljapoole.
  
• Liiguta mänguasja (sobivaimad on kõrisevad pallid ) edasi-tagasi.
  
• Palli haaramiseks püüab laps end ilmselt veidi edasi nihutada.
  
• Vaata, et laps palli kindlasti kätte saaks. Kiida teda pallini jõudmise eest.
  

Palli kättesaamine annab lapsele väga palju enesekindlust.
UURINGUTE ANDMETEL
ergutavad lapse püüded edasi liikuda selliste sünapside tekkimist, mis aitavad tulevikus omandada keerulisi motoorseid oskusi.
Imikud õpivad ennast üsna peagi edasi nihutama. See valmistab lapse ette roomamiseks.

KÄEST KÄTTE

3. ja 6. elukuu vahel hakkab laps esemeid ühest käest teise võtma.

• Anna lapsele paremasse kätte väike kõristi.
  
• Raputa kätt, kus on kõristi.
  
• Näita talle, kuidas kõristit ühest käest teise võtta. Tee nii:
  - aseta lapse vaba käsi kõristile, ta haarab kohe kõristist kinni.
  - ava teise käe sõrmed ja musita neid.
  
• 
  Lapse närviimpulsside tugevnemist saab soodustada, aidates lapsel eset ühest käest teise panna. Mäng arendab lihtsamaid motoorseid oskusi ning käe ja silma koostööd.
  

ÜKS, KAKS, KOLM, NELI

• Hoia last toas ringi liikudes süles ja laula oma lemmiklaulu . Kõik laulud sobivad, peaasi , et see sulle meeldiks.
  
• Laps tunnetab sinu rõõmu ja see muudab temagi rõõmsaks.
  
• Püüa kõndida kindlas rütmis. Loe toas ringi marssides: "Üks, kaks, kolm, neli."
  
• Sa võid ka õõtsuda, keerelda, kikivarvul kõndida või teha pikki tantsusamme.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on lapsega laulmine ja tantsimine parimad tegevused uute seoste tekitamiseks ajus.
Imikud armastavad muusikat ja rütmi. Looteperioodil tundsid nad südamelööke ja kuulsid vere ringlemist.

KEERAME KÜLILI

See on lõbus mäng,mille käigus ergutatakse last end keerama .

• Aseta laps pehmele ja siledale pinnale selili. Selle mängu jaoks sobivad vaibaga kaetud põrand või laia voodi keskpaik.
  
• Mängi karuga lapse näo ees. Karu liigutades võid lugeda järgmist salmi:
  " Tantsib tore karumõmm,
  vantsib vahva karujõmm.
  Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm,
  kuni pikali käib kõmm!"
  (Lase karul maha kukkuda .)
  
• Kui oled kindel, et laps jälgib karu, liiguta seda küljele nii, et lapse silmad ja loodetavasti ka keha karu liikumisele järgneksid.
  
• Korda salmi, liigutades karu kaasa. Kui laps mängust väsib, proovige järgmisel päeval uuesti.
  

UURINGUTE ANDMETEL
annab rinna- ja käsivarrelihaste pidev kasutamine imikule keeramiseks jõudu ja painduvust.
Kui aitad lapsel seljalt kõhuli keerata, arendab see tema kõhu- ja seljalihaseid.

KUS MÄNGUASI ON?

• Hoia lapse ees tema lemmikmänguasja ja peida see siis tema eest ära.
  
• Erguta last mänguasja otsima . Esita mänguasja kohta küsimusi, näiteks "Kas lennuk on üleval?" ning vaata lakke.
  
• Küsi "Kas lennuk on all?" ning vaata otsivalt põrandale.
  
• Küsi: "Kas lennuk on siin? Jah, ongi siin!"
  
• Kui laps areneb, hakkab ta mänguasja otsima kohe, kui see tema vaateväljast kaob.
  
• Kui laps on hakanud tähelepanu pöörama sellele, kuhu mänguasi kadus , jälgib ta sinu liigutusi, kui sa mänguasja peidad.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutavad imiku esimeste elukuude kogemused tulevikus otsustavalt aju tegevust ja intellektuaalseid võimeid.
Liigutades mänguasja lapse vaatevläljas ja peites selle siis ära, äratad temas uudishimu, mis on õppimise oluline stiimul.

SÕIT-SÕIT

• Last võib hüpitada mitmel viisil - kui laps istub sinu süles, lebab kõhuli või selili sinu põlvedel ja sina kiigutad teda küljelt küljele.
  
• Katseta traditsioonilise hüpitamissalmiga:
  

"Sõit-sõit, sõit-sõit linna,
sõit-sõit, sõit-sõit, sõit, hopp!
Sealt me saame saia,
sõit-sõit, sõit-sõit, sõit, hopp!"
Tähelepanu: Last hüpitades ole ettevaatlik ja hoia teda kindlalt.
UURINGUTE ANDMETEL
on lapse hüpitamine ja kiigutamine tähtsaks eelastmeks roomama ja kõndima õppimisel.
Hüpitamismängud on imikute meelest väga lõbusad. Sellistel mängudel on tähtis roll tasakaalu õppimisel.

TRIPS-TRAPS-TRULL

• Aseta laps selili kindlale pinnale.
  
• Hoides lapse jalgu pahkluudest, kõverda ja siruta lapse jalgu järgneva laulukese rütmis:
  

"Nips-naps-null,
oma põlved kõverda.
Trips-traps-trull,
jälle välja siruta."

• Ümise neid sõnu mõnel tuttaval viisil või mõtle neile ise viis.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tugevdavad harjutused kõndimiseks vajalikke lihaseid.
Mänguga seotud laul köidab lapse tähelepanu ja toetab samal ajal keelelist arengut.

6. KUNI 9.ELUKUU:

LAULA JA RÄÄGI

• Vali välja paar lemmikmeloodiat ja laula neid lapsele.
  
• Laps naudib laulu sõnade kuulmist, isegi kui ta nende tähendust veel ei mõista.
  
• Kui laulus esineb lapsele tuttavaid sõnu, laula neid valjema häälega.
  
• Laulmise asemel võib tuttavaid sõnu öelda ka sosistades, pehme, valju või kõrge häälega.
  
• Nii sõnu öeldes kui ka lauldes tekitab nende rütm lapse ajus uusi seoseid.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on lapse õppimispotentsiaal seda suurem, mida varem ta muusikaga kokku puutub. Lapsed, kes elavad rikkalikus keelekeskkonnas, räägivad 3. eluaastaks peaaegu alati soravalt. Seevastu lapsed, kes on omapäi jäetud, näevad rääkima õppimisel kõvasti vaeva.
Saksamaal Konstanzi ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et kokkupuude muusikaga tekitab ajus uusi seoseid.

HERNED JA PORGANDID

Kui laps suudab iseseisvalt toitu suhu panna, tunneb ta end võimeka ja tublina.

• Pane keedetud herned ja porganditükid lapse ette kandikule.
  
• Laula talle laulukest:
  

"Herned ja porgandid,
porgandid ja herned.
Küll on maitsev,
nämm-nämm-nämm!"

• Juhi lapse sõrmed kõigepealt herneste ja porganditeni ning siis suhu. Ilmselt soovib laps ka sind toita.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekitab käe ja silma koostöö harjutamine ajus uusi seoseid.
Lastele meeldib sõrmedega süüa. See on oluline samm lihtsamate motoorsete oskuste arendamisel.

PEEGLIMÄNGUD

• Koos lapsega peeglisse vaadates võib teha järgmist:
  - naeratada
  - raputada käsi või jalgu
  - teha nägusid ja kummalisi hääli
  - liigutada huuli
  - matkida loomahääli
  - edasi-tagasi kiikuda
  - jne....
  

UURINGUTE ANDMETEL
vajavad lapsed visuaalselt stimuleerivaid kogemusi, sest nägemistaju neuronite kujunemine algab väga varakult.
Peeglisse vaatamine on lõbus. See annab lapsele uue võimaluse ennast identifitseerida.

OTSI, KUS ON PALL

• Istu lapsega põrandale.
  
• Hoia käes lapse lemmikmänguasja, olgu selleks meie näites pall, ja räägi sellest.
  
• Vii mänguasi lapse nägemisulatusest välja - selja taha, taskusse , peida padja alla jne.
  
• Küsi lapselt: "Kus on pall?" (vm valitud mänguasi)
  
• Võta pall välja ja ütle: "Näe, pall on siin!"
  
• Jätka mängimist, peites palli iga kord erinevasse kohta.
  

UURINGUTE ANDMETEL
toetavad klotsid , pärlid, peitusemäng ja teised n.ö. vanamoelised mängud ja mänguasjad lapse kognitiivset, motoorset ja verbaalset arengut.
Mäng suurendab lapse keskendumis- ja tähelepanuvõimet.

TULE VÄLJA!

• Hoia nukku selja taga. Ütle: "Tule välja!" ja võta nukk selja tagant välja.
  
• Ütle:"Mine peitu!" ja peida nukk uuesti selja taha.
  
• Jätka seni, kuni laps hakkab nuku väljailmumist ootama.
  
• Peida nukk erinevatesse kohtadesse - oma pea kohale, lapse pea kohale. "Tule välja!" öeldes too nukk alati lapse näo kõrgusele, aga mitte liiga lähedale.
  
• Anna nukk lapsele ja jälgi, kas ta püüab sind matkida.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekib või tugevneb peitusemängu jooksul tuhandeid närvirakkudevahelisi seoseid, luues võrgustiku, mis säilib kogu lapse eluaja. Hiljem on selliseid seoseid luua palju raskem.
Lapsed armastavad nukke jälgida ja nendega mängida .

KUKU!

• Istu koos lapsega põrandale.
  
• Võta rätik ja varja sellega oma nägu.
  
• Kui lükkad rätiku eemale ja näitad lapsele oma nägu, ütle: "Kuku!"
  
• Mäng lõppeb tavaliselt suure naeruga ja mida rohkem seda mängida, seda lõbusamaks läheb.
  
• Pane rätik lapsele pähe ja jälgi, kas ta lükkab selle eemale.
  
• Ära unusta kunagi rätikut näo eest ära tõmmates "kuku!" öelda.
  

UURINGUTE ANDMETEL
õpetab peitusemäng lapsele, et kaduvad mänguasjad ilmuvad jälle välja. Tugev turvaline side vanema ja lapse vahel aitab lapsel taluda igapäevast stressi.
Peitusemäng on üks laste lemmikmänge.

HELIDE MAAILM

• Tutvusta lapsele erinevaid hääli.
  
• Krabista erinevate paberitega. Huvitavaid hääli teevad näiteks tsellofaan ja siidpaber.
  
• Häälitse ise ja pane lapse sõrm oma suule. Mõned hääled, mille matkimist võiks proovida:
  - mesilase moodi sumisemine;
  - ümisemine;
  - põskedega popsutamine;
  - huilgamine;
  - köhimine;
  - aevastamise imiteerimine.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sagenevad imikute südamelöögid, kui neil tekib vanemaga silmside või kui vanem räägib laulva häälega.
Lapse kuulamisoskuse arendamine aitab tal hiljem kergemini rääkima õppida.

ERINEVAD MATERJALID

• Otsi erinevast materjalist esemeid (nt villasest, puuvillasest, sametist, satiinist kangad )
  
• Istu lapsega põrandale ja aseta üks asi tema haardeulatusse. Kiida last, kui ta eseme enda kätte haarab.
  
• Kui laps on eset puudutanud, ütle lapsele, mis asi see on ja anna see lapse kätte. Kirjelda talle ilmekalt läbi hääle materjali, näiteks: "See on samet . Samet on pehme."
  
• Laps ei mõista kõiki sõnu, kuid ta seostab sinu häälekõla tundega, mida tekitab materjali puudutamine.
  

UURINGUTE ANDMETEL
areneb tegevuse kaudu imikute koordinatsioon ja tähelepanu.

Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada.

VÄIKESED ASJAD

• Anna lapsele mängimiseks erinevaid ohutuid esemeid. Alusta mõõtelusikate, väikeste pallide ja mänguasjadega.
  
• Anna ese lapse kätte ja julgusta teda seda maha pillama.
  
• Anna lapsele kast, kuhu ta saab oma varanduse kukutada , ja jälgi, kuidas ta asjad sealt jälle välja võtab.
  
• Julgusta last ka sulle midagi andma ja ulata see talle tagasi.
  
• Jälgi, kas ta suudab hoida ühes käes kahte asja (see võib osutuda natuke raskeks).
  

UURINGUTE ANDMETEL
arenevad lihtsamad ja keerulisemad motoorsed oskused eraldi. Isegi kui nad nõuavad sama kehalist ettevalmistust, arenevad kaks oskust omasoodu.
Koos lapsega tegutsedes toetad lihtsamate motoorsete oskuste omandamist .

KUS ON MINU NINAKE?

• Salmike võiks kõlada selliselt :
  

"Kus on minu ninakene?
Nina, näe, on siin.
Kus on minu põsekesed?
Põsed, näe, on siin.
Kus on minu kulmukesed?
Kulmud, näe, on siin."

• Keaosa nimetamise ajal aseta lapse käsi sellele kehaosale. Kui sa ütled: "Nina, näe, on siin", puuduta lapse käega oma nina.
  
• Mänginge mängu ka vastupidi, nii et sina puudutad salmi lugemise ajal lapse erinevaid kehaosi .
  
• Mõtle välja salme , mida lugeda sellal, kui hoiad lapse kätt ja puudutad tema käega oma kehaosi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
vajavad imikud aju ja keha arenemiseks puuteaistinguid. Puudutused on lapse arengule sama tähtsad kui toitained ja vitamiinid .
Laps naudib sinu puudutusele ja häälele vastamist.

PANE PART PRÄÄKSUMA

Esemete pigistamine on omaette lõbus mäng. Kõige lihtsam on pigistada pehmest kummist asju, mis teevad erinevaid hääli.

• Kui lapsel on pigistamisega raskusi, aseta oma käsi lapse käe peale ja suru mänguasja. Kui lapse käes tekib õige tunnetus, on ta võimeline iseseisvalt pigistama.
  
• Pigistamise juurde sobib lõbus salmike:
  

"Pai pisike põnnike,
pane pihk pardile,
palun pigista pardikest,
pane pardike prääksuma."

• Korda mängu mõne teise häälitseva mänguasjaga (pane pall piuksuma jne).
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutab väikeste lihaste treenimine soodsalt aju motoorseid piirkondi.
Laps arendab esemeid pigistades lihtsamaid motoorseid oskusi.

LEHVITAME

• Lehvita lapse käsi või jalgu talle tuttavate inimeste või loomade suunas.
  
• Parim aeg lehvitamise harjutamiseks on siis, kui tuttavad inimesed ka tegelikult läheduses viibivad.
  
• Õppimine sujub paremini järgmise laulukesega:
  

"Mina lehvitan, mina lehvitan,
mina lehvitan nii, nii."

• Lehvitada võib nii mõlema käe kui ka jalaga emmele, vanaemale , vanaisale, sõpradele või lemmikloomale.
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab lapse ja vanema vastastikune emotsionaalne side lapsel end turvaliselt tunda ja kiiremini õppida.
Lehvitamise harjutamiseks on mitmeid võimalusi. Peagi oskab laps juba ise lehvitada.

HÜPITUSMÄNG

• Hoia last toas ringi liikudes süles ja laula järgmist laulukest:
  

"Mirk-mark maad mööda
tirk -tork teed mööda,
kribinal-krabinal kuuse otsa,
tirrdi!"

• Jõudes sõnani "tirrdi!", tõsta laps kõrgele õhku. Võta laps kaissu ja anna talle musi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
ergutab lapse süles hoidmine ja paitamine tema aju tootma kasvamiseks vajalikke hormoone.
Liigutuste ja muusika kootoime stimuleerib mõlemat ajupoolkera .

RONIME!

• Kuhja põrandale patju ja tekke.
  
• Pane laps padja- ja tekikuhila kõrvale ning tal on seal lõbu laialt.
  
• Pane ühe padja peale lapse lemmikmänguasi. See ergutab teda ennast padjale upitama.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekivad väikelapse ajus aja jooksul roomamiseks ja ronimiseks vajalikud seosed.
Peagi hakkab laps end kõikvõimalike asjade najal püsti ajama . Sellele saab mänguga kaasa aidata, arendades lapse suuri lihaseid.

VAHVAD VÕTMED

Võtmed on laste lemmikud. Võtmed kõlisevad ja neid on lihtne käes hoida. Lastele meeldib võtmeid ka maha kukutada.

• Hoia võtmeid enda käes ja loe:
  

" Till -till till-till tilistan,
kõll-kõll kõll-kõll kõlistan.
Kopsti!"

• Pilla võtmed põrandale ja jälgi, kas laps märkas nende kukkumist.
  
• Anna võtmed lapse kätte ja korda.
  
• Ava lapse sõrmed ja lase võtmetel kukkuda.
  
• Paari korra järel taipab laps, mis tal teha tuleb, ja tunneb mängust rõõmu.
  

UURINGUTE ANDMETEL
stimuleerib väikeste lihaste treenimine aju arengut.
See on suurepärane mäng lihtsamate motoorsete võimete arendamiseks.

LAULA OMA PÄEVAST

Muusikalised vestlused annavad lapsele aluse õppimiseks.

• Laula oma päevast. Mõtle ise välja viis ja laula sellest, mida sa päeva jooksul tegid.
  
• Laula, kuidas sa ärkasid, riietusid, hommikust sõid, autoga sõitsid ja nii edasi.
  
• Võid laulda ka lapsele tuttavatest inimestest: vanavanematest, õdedest-vendadest, või siis lemmikloomadest.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tutvustab laulmine lapsele kõnemudeleid ja arendab sensomotoorseid oskusi.
Mida rohkem sõnu laps kuuleb , seda kiiremini areneb aju kõnekeskus.

KUST SEE HÄÄL TULEB?

• Peida üleskeeratav helisev mänguasi lapse eest ära. Kuigi suhteliselt lihtsaltavastatavasse kohta.
  
• Keera mänguasi üles ja küsi lapselt: "Kust see hääl tuleb?"
  
• Kui laps pöörab end hääle suunas, kiida teda.
  
• Korda mängu, peites heliseva mänguasja iga kord erinevasse kohta.
  
• Kui laps oskab juba roomata, peida mänguasi padja alla või mujale, kust laps võib selle roomates kätte saada.
  

UURINGUTE ANDMETEL
suurendavad muusikakogemused tulevikus oskust abstraktselt mõtelda, samuti ruumitaju .
Mängud, mis suurendavad lapse kuulamisoskust, tekitavad ajus uusi seoseid. Kuulamisoskus tekib kogemuste kasvades aja jooksul.

PEITUSELAUL

• Laula ja tee nõutud liigutusi:
  

"Mina kiigun nii,
mina kiigun nii,
mina kiigun nii ja nii.
(Kiiguta last)
Mina naeratan,
mina naeratan,
mina naeratan just nii.
(Tõsta laps oma näo lähedale ja naerata.)
Mina peidan end,
mina peidan end,
mina peidan ennast nii.
(Pane käed silmadele.)
Mina leidsin sind,
mina leidsin sind,
mina leidsin üles sind."
(Võta käed silmade eest ära ja kallista last.)

• Võid lisada ka uusi tegevusi - patsutamine, plaksutamine, lehvitamine, kõristamine jne.
  

UURINGUTE ANDMETEL
õpib laps hõlpsamini rääkima, kui temaga varakult kõnelema hakata.
See laul sisaldab elemente kõigist senimängitud mängudest.

9. KUNI 12.ELUKUU:

HIIR HÜPPAS

• Tõsta laps sülle, näoga enda poole ning hüpita teda põlvedel eesti rahvalaulu saatel:
  

"Hiir hüppas, kass kargas ,
vana karu lõi trummi ,
kirp aknast välja,
nahkpüksid jalga. Hops!"

• Sõna "hops!" juures kalluta last vasakule ja tee nii, nagu laseksid tal kukkuda.
  
• Korda hüpitamist ja kalluta sõna "hops!" juures last teisele poole, nagu laseksid tal kukkuda.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutab tugev emotsionaalne side lapse organismi võimet stressiga toime tulla.
Selles mängus teed nii, nagu laseksid lapsel kukkuda. Lapse usaldus sinu vastu kaalub üles hirmu, pealegi meeldib lapsele väike põnevustunne.

SEES JA VÄLJAS

• Võta suur paberkott või pappkarp ja pane lemmikmänguasi sinna sisse.
  
• Aita lapsel mänguasi üles leida ja kotist või karbist välja võtta.
  
• Pane mänguasi tagasi ja korrake mängu mitu korda.
  
• Mõtle välja naljakas lauluke või salm ning korda seda alati, kui mänguasja kotti või karpi tagasi paned. Salm võib olla näiteks selline:
  

"Kasti, masti, mängu, vängu,
põmm, põmm, põmm!"
(Viimane "põmm" ütle valjema häälega.)

• Ära unusta oma tegevust kommenteerida. Võttes asja karbist, ütle "võtame mänguasja VÄLJA!". Ja pannes karpi, rõhuta sõna "sisse".
  

UURINGUTE ANDMETEL
kujundavad varajased kogemused ajus tekkivaid neuronitevahelisi kindlaid seoseid.
Aju arengu seisukohalt on oluline ruumilistest mõistetest (sees, väljas, taga, all ja üleval) arusaamine.
Ruumilisuse mõistmist toetavad mängud on lapsele kasulikud ka hiljem. Alustage mõistetest sees ja väljas.

PUUDUTAMINE

• Loe lapsele salm ette ja osuta oma vastavatele kehaosadele:
  

"See mu lõug, mu põsk, mu kõrv,
siin mu pea, mu kael , mu sõrm,
need mu põlved, kand ja nina,
kõik see kokku olen mina."

• Seejärel võta lapse käsi ja osuta vastavalt salmile tema kehaosadele vahetades sõna "mu" sõnaga "su".
  
• Võid salmi ka muuta, kui leiad teisi riimuvaid sõnu, mis tähistavad erinevaid kehaosi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
teeb puudutamine head lapse seedimisele ja leevendab stressi.
See salm aitab lapsel oma kehaosi tundma õppida.

EHITAME TORNI

Kõik mänguasjad võimaldavad loovat lähenemist. Aita lapsel näha erinevaid võimalusi mängimiseks.

• Olenevalt lapse vajadustest ja oskustest, julgusta teda proovima järgnevaid mänge:
  - rõngaste ladumine suurenevas või vähenevas järjekorras
  - rõngaste loopimine
  - rõngaste sõrme otsa panemine
  - rõngaste keerutamine
  

UURINGUTE ANDMETEL
tähendab lapse aju arengu toetamine seda, et ta võimaldatakse viibida emotsionaalselt ja intellektuaalselt rikastavas ja stimuleerivas keskkonnas.
Mänguasjade ülestikku ladumine võimaldab mitmeid arendavaid mänge.

KUS ON PILT?

• Peida pildid lapsest erinevatesse kohtadesse toas.
  
• Peitmiseks vali lapsele tuttavad kohad - lagi mähkmevahetuslaua kohal, mänguasjakast või lapse söögilaua alune.
  
• Ütle: " Otsime pildi üles!"
  
• Esita suunavaid küsimusi: "Kas pilt on laua all?", "Kas pilt on tooli peal?"
  
• Lõpuks esita küsimus selle koha kohta, kuhu pildi peitsid: "Kas pilt on mänguasjakastis?"
  
• Kui laps pildi üles leiab, kiida teda ja plaksuta käsi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutavad lapse emotsionaalset arengut ja õppimisvõimet lapsega suhtlemine ja talle erinevate kogemuste pakkumine.
Seda mängu saab mängida ka pereliikmete ja sõprade fotodega.

PÖIAL PEOS

• Pigista mõlemad käed rusikasse ja peida pöidlad peopessa.
  
• Laula "Sepapoiste" viisil:'
  

"Kus on pöial? Kus on pöial?
Mina siin! Mina siin!
Tere, kuidas elad ? Tänan, hästi elan !
Peitu poen, peitu poen."

• Sõnade "mina siin!" juures lükka pöial rusikast välja ja "peitu poen" ajal pigista uuesti pihku.
  
• Aita lapsel tema sõrmed rusikasse pigistada ja näita, kuidas pöial välja vupsab.
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitavad mängud klotsidega, loovtööd ja tegevuse matkimine arendada probleemide lahendamise oskust, sõnalisi oskusi ja matemaatilist võimekust.
See mäng aitab tugevdada arusaama, et üllatusmoment võib olla lõbus.

VANNISKÄIK

• Laula lapsele:
  

"Pinni, panni , pinni, panni,
laps läeb täna sooja vanni.
Sulla , sulla sulistan,
vee sees jalgu siputan"

• Sõnade "vee sees jalgu siputan" juures pladista lapse käte ja jalgadega vees.
  
• Seda mängu saab mängida ka mänguasja vees liigutades.
  
• Veel üks vannilaul, mis ehk meile tuttavam:
  

" Pinn ja panni,
meie lähme vanni.
Mis me seal teeme?
Seebivahtu sööme."
UURINGUTE ANDMETEL
arenevad lapse keeleoskus ja sõnalised võimed kõige paremini rikkalikus keelekeskkonnas.
"Vanniskäimise laul" on tore lastelauluke vanniskäigu ajal laulmiseks.

TII-TII TIHANE

• Istu lapsega põrandale, nii et laps jääks näoga sinu poole.
  
• Hoia lauldes lapse käsi oma peos ja plaksutage laulu rütmis:
  

"Tii-tii tihane,
vaa-vaa varblane ,
lendas üle oaaia,
kargas üle kapsaaia,
üle metsa vurr !"
UURINGUTE ANDMETEL
avaldub imikute muusikaline võimekus juba vahetult pärast sündi ja seda peaks varakult arendama hakkama.
Muusika korrastab kõnerütmi.

HAMBASALM

• Õpeta lapsele, kuidas avada suu ja näidata hambaid.
  
• Aja keel suust välja ja jälgi, kas laps matkib sind.
  
• Tõmba keelega üle ülemiste hammaste.
  
• Loe salmi ja tee nõutud liigutusi:
  

"Valged hambad nagu tara ,
(osuta oma hammastele)
keel on peidus tara taga.
Kui ta välja tuleb sealt,
(lükka keel suust välja)
limpsab üle nende pealt."
(Tõmba keelega üle ülemiste hammaste.)

• Korda salmi ja osuta lapse hammastele ja keelele.
  
• Julgusta last keelt suust välja ajama ja sellega üle hammaste limpsama.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on armastus ja kiindumus tugevad tunded, mille väljendamine mõjutab seoste tekkimist lapse ajus.
See mäng meeldib lastele väga. Nad tahavad seda kindlasti ka sinu sõpradele või sugulastele näidata.

AVASTAME RAAMATUID

Lapsi huvitab raamatu ehitus, pildid, lehtede keeramine , raamatu hoidmine ja katsumine.

• Osuta pildile ja räägi, mida sellel kujutatakse. Kui sa näitad sama pilti mitu korda, jääb eseme või inimese lapsele meelde.
  
• Küsi lapselt: "Kus on ....?" Jälgi, kas ta osutab küsitule.
  
• Luba lapsel raamatut käes hoida, maha pillata, lehti keerata. Selline tegevus soodustab kõnelemis- ja lugemisoskust ning pakub toredaid hetki lapse seltsis .
  
• Võite ühte ja sama raamatut ikka ja jälle lugeda.
  

Ettelugemine on väga hea viis last arendada ja temaga koos aega veeta.

HÄÄLITSUSED

• Vali lapsele meeldiv lihtne lastelaul .
  
• Laula seda mitut moodi - kõrge häälega, sosistades, üminal jne.
  
• Mida rohkem variante laps kuuleb, seda enam püüab ta sind matkida, arendades nii oma kõneoskust.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on lastelaulud ja laulumängud närvisüsteemi harjutused, mis aitavad lastel omandada kõnemudeleid ning arendada motoorset suutlikkust.
Keeleoskuse täiustamise eas naudib laps kõiki häälitsusi, mida saab suuga teha.

RÕÕMUS NÄGU

• Otsi ajakirjadest naervate ja naeratavate laste fotosid . Pildid võiksid olla värvilised.
  
• Kinnita pildid alusele ja vaata neid koos lapsega.
  
• Räägi piltidel näha olevatest tunnetest. Rõõmus nägu kinnistub lapse mällu ja tekitab tema ajus uusi seoseid.
  
• Vaadake koos lapsega rõõmsate nägudega fotosid, naeratage ja laulge mõnda laulu.
  

UURINGUTE ANDMETEL
jäävad lastele kergemini meelde tugevaid tundeid esilekutsuvad jutud.
Julgusta oma last juttude kaudu oma tundeid väljendama.

ÜTLE SEDA VEEL

• Ütle midagi ja julgusta last seda järele ütlema.
  
• Vali lapsele tuttavaid sõnu, alustades ühesilbilistest.
  
• Kindlasti oled juba lapse käest küsinud: "kuidas kass teeb?"
  
• Iga kord, kui laps sinu sõnu kordab , kiida ja kallista teda.
  
• Lihtsad sõnad on näiteks "aitäh", "emme", "õue", "tita", jne.
  
• Väldi pudikeelseid väljendeid! Nimeta asju nende õigete nimedega.
  

UURINGUTE ANDMETEL
toetab lapsega rääkimine mitmekesise sõnavara tekkimist tulevikus.
Jäljendamine on laste sünnipärane oskus.

1.eluaasta:

POEME PEITU

• Peitust saab nii pisikesega mängida:
  - kattes silmad kätega,
  - laotades rätiku näo ette,
  - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes,
  - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt,
  - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära,
  - joonistades markeriga pöidlale näo ja peites pöidla teiste sõrmede vahele/alla.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekib või tugevneb peitusemängu jooksul tuhandeid närvirakkude vahelisi ühendusi, arendades keerulist võrgustikku, mis säilib kogu eluaja.
Peitusemäng ei paku lapsele mitte ainult lõbu, vaid aitab ka ta ajul areneda.

TEE TALLE PAI

• Istu koos lapsega põrandale ja aseta ümberringi paar-kolm lapse lemmiknukku või pehmet mängulooma.
  
• Võta üks pehme mänguloom oma kätte ja kallista seda. Kasuta tunnustavaid lauseid , näiteks: "Küll on tore karuga mängida", "Karul on nii pehme kasukas" või "Mulle meeldib karule pai teha".
  
• Korda seda kõike lapsega.
  
• Anna lapsele mõni mänguasi ning palu tal seda kallistada ja paitada.
  
• Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. Peagi alustab ta seda mängu juba ise.
  

See mäng õpetab teise eest hoolitsema.

ÄIU-ÄIU

• Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem,
  
• Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust.
  
• Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutab kokkupuude muusikaga ruumilis -ajalist mõtlemist - võimet tervikut mõttes osadeks jagada ja vastupidi: osadest tervik luua. Sellist mõtlemist läheb vaja matemaatikas, tehnikateaduses ja teisteski valdkondades.
Hoia last süles ja äiuta teda samamoodi kui unelaulu või teisi rahustavaid laule lauldes.

VAATAME RAAMATUID

• Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust.
  
• Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid.
  
• Laula raamatust lastelaule.
  
• Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega.
  
• Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga.
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitavad lapsele lugemine või jutu vestmine lapse ajul areneda ja seosavad raamatud lapse jaoks kõige meeldivamate asjadega - sinu hääle ja lähedusega.
Lapse lugemishuvi saab arendada väga mitmel viisil.

LÜKKAMISMÄNG

• Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad.
  
• Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja.
  
• Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama.
  
• Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tuleb nägemise ja motoorse suutlikkusega seotud neuroneid varakult kasutada, muidu ei pruugi need täiskasvanueas erinevate olukordadega piisavalt hästi kohaneda.
Lükkamismängud tekitavad lapses tunde, et ta on tugev ning et olukord on tema kontrolli all. Need mängud aitavad suurepäraselt arendada maimiku enesekindlust ja koordinatsiooni.

LAULAN TUJU HEAKS

Ära muretse selle pärast, et sa ei pea hästi viisi või ei mäleta käiki sõnu. Oluline on laulmist nautida.

• Kuigi sobivad kõik laulud, mida sa tead või armastad , annan väikese laulusoovituse:
  - "Rongisõit"
  - "Juba linnukesed "
  - "Mutionu pidu"
  - "Mu koduke on tilluke"
  - "Igaühel oma pill"
  
• Laula uuesti ja lisa sõnadele ka liigutused.
  
• Liiguta lapse käsi laulu rütmis. Näita liigutus ette ja lase siis lapsel seda järele teha.
  
• Kasuta koos lapsega laulmiseks iga võimalust.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on lapsel seda lihtsam muusikat õppida ja nautida, mida varem ta muusikaga kokku puutub.
Laula lapsele - nii arendad tema muusikalisi võimeid ja tundlikkust.

PEHME JA KÕVA

• Lase lapsel katsuda erinevast materjalist esemeid, näiteks kõva mänguklotsi ja pehmet mängulooma.
  
• Aseta lapse käsi kõva eseme peale ja ütle selle nimi koos sõnaga "kõva", näiteks "kõva klots". Siis aseta tema käsi mõne teise kõva eseme peale ja nimeta uuesti, näiteks "kõva laud".
  
• Tee seda mitu korda. Jätka pehmete asjadega, nagu pehme vaip või pehme padi .
  
• Ütle sõna "kõva" tugeva ja selge häälega, sõna "pehme" aga maheda häälega.
  

UURINGUTE ANDMETEL
räägivad elavas keelekeskkonnas kasvanud lapsed kolmandaks eluaastaks soravalt. Teised peavad keeleoskuse omandamiseks rohkem vaeva nägema, olenemata nende intelligentsusest või õpetamise intensiivsusest.
See mäng arendab puutekogemusi ja kõneoskust.

KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA

• Võta lapsele armas pehme mänguasi, näiteks kaisukaru ja hoia seda oma kõrva juures justkui karu juttu kuulates. Räägi lapsele, et karu ütles: "Hakkame mängima!"
  
• Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga.
  
• Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb.
  
• Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad.
  
• Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni.
  

UURINGUTE ANDMETEL
eristab laps iga üksikut sõna, kui rääkida aeglaselt ja hääldada korrektselt. Sõnade eristamist hõlbustab ka rõhutamine ja kordamine.
See on mänguline moodus lapse keeleoskuse arendamiseks.

VEERE, VEERE VURINAGA

Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu.

• Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale .
  
• Õhuta last palli tagasi veeretama.
  
• Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!"
  
• Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/ isale ! Vurr!"
  
• Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tuleb iga uut liigutust ikka ja jälle korrata , et tugevdada seoseid, mis ühendavad aju korraldusi andvaid piirkondi motoorsete piirkondadega, mis annavad käsklusi edasi lihastele.
Lapse motoorseid oskusi saab arendada ka nii, et sina veeretad palli lapsele ja tema veeretab selle

MÄNGIME KLOTSIDEGA

• Mängida võib ka poest ostetud klotsidega, kuid palju toredam on klotsid ise valmis meisterdada.
  
• Valmista klotsid näiteks väikestest koorepakkidest. Kleebi neil otsad kinni ja kata kleeppaberiga.
  
• Õhuta last klotse värvipliiatsite või kleepsudega kaunistama.
  
• Mängige klotside ülestikku ladumise mängu. Kiida last iga kord, kui ta ühe klotsi teise peale asetab.
  
• Mõnikord tunneb laps küll suuremat rõõmu tornide ümberlükkamisest.
  

UURINGUTE ANDMETEL
arenevad lihtsamad ja keerulisemad motoorsed oskused eraldi, kuigi need nõuavad sama füüsilist ettevalmistust. Kui laps ponnistab ühel nädalal keerulisemate tegevuste kallal, ei arene samal ajal lihtsamad motoorsed oskused.
Klotside ladumine aitab arendada lihtsamaid motoorseid oskusi.

JUTUAEG

Lapsele lugedes pea meeles järgmist.

• Lapsele lugemine võib olla katsumus. On oluline meeles pidada, et laps suudab tavaliselt vaikselt istuda vaid kaks kuni neli minutit.
  
• Selles vanuses lastele meeldivad raamatud, kus on pildid lastest, kes söövad, jooksevad, magavad, sest need tegevused on tuttavad ka talle.
  
• Selles vanuses laste hulgas on populaarsed ka raamatud, kus öeldakse "tere" ja "head aega".
  
• Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst.
  
• Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga .
  
• Lugeda võib kõikjal - voodis , vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes .
  

UURINGUTE ANDMETEL
stimuleerib lapsele ettelugemine tema fantaasiat ja suurendab teadmisi maailma kohta. See aitab arendada kõne- ja kuulamisoskust ning valmistab lapse ette kirjutatud sõnade mõistmiseks.
See mäng arendab maimiku lugemiseelseid oskusi ja tekitab kiindumuse raamatute ja lugemise vastu.

LÄHME ÕUE

• Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima.
  
• Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad , mida mõmmi täna selga peaks panema ?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?"
  
• Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?"
  
• Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama.
  
• Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema.
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab lapse aju arengule kaasa, kui laps viibib nii emotsionaalselt kui intellektuaalselt rikkas ja stimueerivas keskkonnas.
See mäng arendab maimiku kõneoskust.

VAATA MIND

• Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate tegevuste ajal tema näole tekivad.
  
• Kui laps vaatab peeglisse, palu tal:
  - naeratada,
  - keel suust välja ajada ja seda uurida,
  - avada ja sulgeda suu,
  - vaadata oma hambaid.
  
• Anna lapsele midagi süüa ja lase tal peeglist mälumist jälgida (loomulikult kinnise suuga).
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab sotsiaalne suhtlus toetavate vanematega ja sellega kaasnevad aistingud lapse mõtlemisvõimet arendada.
See mäng aitab lapsel teadvustada ennast ja oma võimeid.

KUIDAS KEEGI TEEB

• Lõika ajakirjadest välja pilte, millel on lapsele tuttavad asjad - loomad, lapsed, toit jne.
  
• Vaadake koos lapsega pilte ja vestelge iga pildi juures.
  
• Näiteks osuta lehmale ja ütle: " Lehm elab laudas. Lehm teeb "ammuu"."
  
• Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid.
  
• Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita.
  
• Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte.
  
• Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke .
  

UURINGUTE ANDMETEL
õpivad lapsed rääkima, kui nad kuulevad samu sõnu aina uuesti. Mida varem lapsega rääkima hakata, seda parem.
Raamatute ja ajakirjade pildid on sobivad arutelu algatamiseks.

KLASSIKALINE MUUSIKA

• Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima.
  
• Sobilik on näiteks Rimski -Korsakovi " Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas.
  
• Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal.
  
• Mõned klassikalise muusika soovitused:
  - "Ilusal sinisel Doonaul" ( Strauss ) - selline muusika lausa kutsub tantsima
  - "Loomade karneval" (Saint-Saëns) - instrumendid matkivad loomade hääli
  - "Wilhelm Telli avamäng" (Rossini) - rõõmus, elav muusika
  - "Pähklipureja" (Tshaikovski) - võimaldab kasutada draama elemente
  - "Kuuvalgus" ( Debussy ) - rahustav muusika
  

UURINGUTE ANDMETEL
tugevnevad klassikalist muusikat kuulates ajus seosed, mida kasutatakse matemaatiliste mõistetega opereerimisel. Muusika kuulamine arendab aju aktiivsusmustreid, mida kasutatakse keerukate mõtlemisülesannete lahendamisel.
Klassikalise muusika saatel on tore tantsida. Vali välja mõned kiired ja mõned aeglased lood.

ALL JA ÜLEVAL

• Istu koos lapsega põrandale.
  
• Ehita kolmest-neljast klotsist torn.
  
• Aseta mänguasi torni otsa ja ütle: "Mänguasi on üleval"
  
• Korda mängu, paludes lapsel mänguasja vastavalt üles või alla liigutada.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tugevdab mõistete all ja üleval omandamine aju arenemiseks olulisi seoseid.
See mäng aitab omandada ruumilisi mõisteid ning arendada lihtsamaid motoorseid oskusi.

OTSI MIND ÜLES!

• Vali mõni tore pehme loom ja peida see lapse nähes ära.
  
• Loe järgmist salmikest:
  

"Jänku ennast ära peidab,
püüa teda leida.
Otsime ta üles
ja hoiame siis süles."

• Mine jänku peidukoha juurde ja võta jänku välja. Hüüa: "Ma leidsin jänku üles!"
  
• Jätka mängu teiste mänguasjade peitmisega. Enne esemete leidmist loe alati salmikest (vahetades peidetud looma nime).
  
• Palu lapsel mänguasi ise ära peita. Korda salmi ja lase lapsel mänguasi üles leida.
  

UURINGUTE ANDMETEL
toetab alates sünni hetkest iga kogemus lapse arengut.
See mäng on maimikute seas väga populaarne .

NII JA TEISITI

• Laula mõnda lihtsat laulukest.
  
• Esmalt laula tavalise häälega.
  
• Nüüd muuda häält ja õhuta last sind matkima. Katseta erinevaid hääletoone:
  - kõrge hääletoon,
  - madal hääletoon,
  - mahe hääletoon,
  - ninahääl (hoia laulmise ajal nina kinni).
  
• Mäng aitab lapsel tutvuda erinevate kõnemudelitega.
  

UURINGUTE ANDMETEL
avaldavad kõik varajase lapseea kogemused mõju ajus tekkivatele seostele.
Erineva hääletooniga rääkimine ja laulmine toetavad keelelist arengut.

HIPP-HOPP!

• Arenda lapse keeleoskust lugedes järgmist salmi ja tehes nõutud liigutusi:
  

"Hipp-hopp! Hipp-hopp!
(Hüppa nagu jänes.)
Hipp-hopp! Stopp !
(Jää seisma.)
Olen päevast väsind ma,
(haiguta)
lähen heidan magama."
( Viska ennast pikali.)

• Kui oled hüplemise lõpetanud, küsi lapselt, miks jänku ära väsis.
  
• Vihja põnevatele asjadele, mida jänes võis hüpeldes näha.
  
• Rääkige paikadest, kuhu jänes võis sattuda - aed, tänav, mets jne.
  
• Paku lapsele sõnu ja sa üllatud, kui ruttu mõtleb ta välja oma salmi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sõltub täiskasvanu sõnavara suuresti kolme esimese eluaasta jooksul kuuldud kõnest.
Lastele meeldivad mänguga seostuvad salmid. Kui lapsel on kindel lemmiklelu, mõtle ise välja salmike selle kohta.

ÜKS VÄGA ARMAS LAPS

• Arenda lapse kuulamisoskust, lugedes talle salmi:
  

"Ma tean üht väga armast last.
Kas sa tead, keda?
Ma keerutan ja keerutan
(keeruta ennast)
ja näitan sulle teda."
(Osuta sõrmega lapsele.)

• Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada.
  
• Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega.
  

UURINGUTE ANDMETEL
kohaneb laps koolis kergemini ja tema IQ-näitaja on kõrgem kui teda juba varasest lapsepõlvest ümbritseb hoolitsev keskkond.
See mäng arendab lapse kuulamisoskust, sest siin tuleb tähele panna, mida teha.

KASS JA HIIR

• Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama.
  
• Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu".
  
• Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama.
  
• Roomake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse.
  
• Kui laps saab mängu põhimõttest aru, vahetage rolle.
  

UURINGUTE ANDMETEL
moodustab ja tugevdab harjutamine närvirakkude vahelisi ühendusi, mis on tulevikus vajalikud õpioskuste omandamiseks.
See mäng ei paku mitte ainult rõõmu, vaid ka võimalust arendada suuri lihaseid.

KUULAME HÄÄLI

• Minge lapsega õue.
  
• Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält".
  
• Kui sa matkimist jätkad, püüab laps ka ise seda jäljendada.
  
• Matki ka teisi hääli, näiteks tuule lõõtsumist või koerte haukumist.
  
• Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on laps täiskasvanueas märksa õppimisvõimelisem, kui ta puutub kokku erinevate aistinguliste ärritajatega - värvid, muusika, keel, looduslikud ja mehaanilised hääled, puudutus , lõhn, maitse.
See mäng võimaldab lapsel tutvuda looduse häältega.

LOOMADE KÕNE

• Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb.
  
• Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb.
  
• Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab.
  
• Loe lapsele ette järgmine salm:
  

"Mida ütleb koerake?
"Auh, auh, auh."
Mida ütleb kiisuke?
"Mäu, mäu, mäu."
Aga kuidas kala teeb?
Kalake teeb nii."
(Maiguta kala moodi suud.)

• Järgmine kord alusta juba tuttavate loomadega, lisades neile uusi loomi ja hääli. Enne salmi lugemist vaadake pilte.
  
• Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde.
  

UURINGUTE ANDMETEL
näitab vanem last kuulates, jälgides ja talle katsetamiseks sõnu pakkudes üles huvi lapse tegevuse vastu ning tekitab lapses tunde, et tema mõtted on olulised.
Maimikule meeldib loomade hääli järele teha. See mäng aitab neil seostada looma ja tema häält.

MUUSIKAT KUULATES

• Mängi lapsele erinevat muusikat (sellist, mis teile mõlemale meeldib) ja matki tema liigutusi.
  
• Kui laps end õõtsutab, õõtsu sinagi. Kui ta hüpleb, tee samamoodi.
  
• Hoia lapse käest kinni ja tee muusika taktis erinevaid liigutusi. Hüpelge, laske liugu, jookske, keerutage, kõndige kikivarvul jne.
  
• Liigu vabalt muusika rütmis ja julgusta last sama tegema. Kui ta näeb, et sa naudid muusikat, naudib seda ka tema.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on kokkupuude muusikaga oluline kõne ka motoorse arengu ning tervikliku tajupildi moodustumise seisukohalt.
Muusikaelamuse jagamine tuleb kasuks lapse ajule ja pakub teile mõlemale palju rõõmu.

RIIETUMISMÄNG

• Otsi välja erinevaid riietusesemeid - kübaraid, salle, kingi, kindaid ja teisi asju, mis võiksid lapsele meeldida.
  
• Pane kübar pähe ja küsi: "Kuidas käsi käib, härra/proua (lapse nimi)?"
  
• Tõmba kinnas kätte ja ütle:
  "Oi, kui pehme kinnas!"
  
• Julgusta last mõnda riietuseset valima . Aita teda sõnadega, kui tal neid napib.
  
• Peagi hakkab vestlus sujuma ja kõne voolama.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sõltub kaheaastase lapse sõnavara suurus suuresti sellest, kui palju täiskasvanud temaga räägivad. 20.elukuul teab jutuka ema laps keskmiselt 131 sõna rohkem kui sõnakehva ema laps. Teise eluaasta täitudes on see vahe suurenenud 295 sõnani.
Maimikud armastavad riietumismängu. Erinevate riietumisvõimaluste üle vesteldes arendad lapse kõneoskust ja suurendad tema sõnavara.

RÄÄGIME LOOMADEGA

• Vali pehme mänguloom, millega lapsele meeldib tegeleda.
  
• Vestle mänguasjaga.
  Sina: "Ma sõin su küpsise ära."
  Mänguloom: "Aitäh, et ütlesid."
  Sina: "Kas ma toon sulle uue?"
  Mänguloom: "Jah, palun."
  (Sööge mängult küpsist.)
  Sina: "Hakkame riietumismängu mängima."
  Mänguloom: "Mina panen punase salli kaela."
  Sina: "Mängime, et on talv..."
  Mänguloom: "... ja et lund sajab."
  
• Mõtle välja olukordi , mis paneksid last mõistma tähtsaid sündmusi ja olukordi tema elus.
  
• Julgusta last vestlema .
  
• Teisi vestlusteemasid:
  - mänguasjade koristamine
  - hammaste pesemine
  - arsti juures käimine jne.
  

UURINGUTE ANDMETEL
kohanevad pingelistes olukordades paremini need lapsed, kellel on vanema või hooldajaga turvaline suhe. Nende organism toodab vähem stressihormooni, mis mõjutab aju, ainevahetust ja immuunsüsteemi.
Argiolukordade läbimängimine aitab lapsel neid mõista.

VAATA SIIA, VAATA SINNA

• Aseta mõned tuttavad mänguasjad toa seinte äärde.
  
• Istu koos lapsega põrandale.
  
• Vaadake vaheldumisi üles ja alla - lage , põrandat ja nii edasi.
  
• Nüüd palu lapsel mõnda mängulooma vaadata, nii et ta peaks oma pead pöörama.
  

UURINGUTE ANDMETEL
kujuneb lapse arengupotentsiaal just esimestel eluaastatel - sünnihetkest kolmanda eluaastani. Nendel aastatel luuakse lapse tuleviku alustalad.
See mäng nõuab lapselt keskendumisvõimet, sest ta peab tähelepanelikult kuulama sinu juhiseid ja nende järgi tegutsema.

MÄNGIDES ÕPPIMINE

• Vali lapsele tuttavad esemed, mida ta on harjunud kasutama - juuksehari, lusikas, tass jne.
  
• Pane asjad põrandale ja istu nende juurde.
  
• Võta mõni ese, näiteks juuksehari, ja tee, nagu kammiksid juukseid.
  
• Tõsta kordamööda kõiki asju ja mängi nende kasutamist.
  
• Palu lapsel ise mõni asi võtta ja näidata, mida sellega tehakse.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on aju- uurijad tõestanud selle, mille üle kasvatusteadlased kaua vaidlesid: inimese intelligentsus rajaneb varastel sotsiaalsetel ja emotsionaalsetel kogemustel. Lapse ajus tekkinud seosed aitavad tulevikus kergemini õppida.
See tore mäng arendab lapse mõtlemisoskust ja aitab tal kujutleda ühe eseme erinevaid kasutusviise - näiteks et tassist saab juua ja sinna saab midagi valada.

NIMEDE LAULMINE

• Istu koos lapsega põrandale.
  
• Ütle mõne toas oleva ja lapsele tuttava eseme kohta näiteks:
  "Ma näen kaisukaru."
  
• Palu lapsel karu puudutada.
  
• Jätka toas olevate erinevate esemete nimetamist. Kõigepealt ütle asja kohta lause ja palu siis lapsel seda puudutada.
  

UURINGUTE ANDMETEL
õpib laps seda varem rääkima, mida rohkem sõnu ta kuuleb. Sõnade kõla rajab seosed, mis on vajalikud lapse keeleoskuse arendamiseks.
See mäng aitab lapse sõnavara rikastada.

KIIRESTI JA AEGLASELT

• Laula järgmist laulukest algul aeglaselt:
  

"Aegamööda karu kõnnib,
mütt-mütt-mütt.
(Nüüd jätka juba kiiremini.)
Kiiremini jänku jookseb ,
vutt -vutt-vutt."

• Korda laulu erinevate liigutustega . Alati tee liigutusi kõigepealt aeglaselt ja siis kiiremini.
  
• Proovi järgmisi liigutusi: käte ringitamine, lehvitamine, plaksutamine, loomade kõndimise matkimine.
  

UURINGUTE ANDMETEL
avaldub lapse rütmitaju varem kui kõneoskus. Varane kokkupuude muusikaga toetab ajalis-ruumilist mõtlemist ja hõlbustab matemaatiliste mõistete omandamist.
Kui laps teeb kiireid ja aeglasi liigutusi, hakkab ta aru saama ka vastavatest mõistetest.

MINU SÕBRAD

• Laula:
  

"Armas kiisu olen ma,
laulan kiisu häälega.
Näu-näu-näu, näu-näu-näu.
Armas kutsu olen ma,
laulan kutsu häälega.
Auh-auh-auh, auh-auh-auh."

• Võid välja mõelda uusi salme mõne teise looma ja tema häälitsusega.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on lastelaulukesi laulnud ja loendamismänge mänginud laste aju aktiivne, valmis uute teadmiste omandamiseks.
Väikestele lastele meeldivad laulud, kus saab teha loomahääli.

EMME MUSIRULLIKE

• Loe lapsele salmi:
  

"Emme musirullikene,
trilla -tralla trullikene,
sind ma tahan süles hoida,
süles hoida, silitada,
kaisus hoida, kallistada."

• Hoia last kaisus ja kallista teda tugevasti.
  
• Korda salmi. Kallista last, tõsta ta kõrgele õhku ja anna talle musi.
  
• Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tunneb laps end kindlalt ja turvaliselt ning julgeb suhteid luua, kui talle saab osaks soe ja toetav suhtumine.
See salm suurendab lapse turvatunnet.

RATSASÕIT

• Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel.
  
• Laula talle:
  

"Väike Ennu ratsutab,
hobu kaela patsutab.
Sõit-sõit, suksuke,
lähme külla tädile."
(Tõsta laps õhku.)

• Jätka hüpitamist ja laula edasi:
  

"Suksu vilkalt kepsu lööb,
Ennule see rõõmu teeb.
Sõit-sõit, suksuke,
lähme külla tädile."
(Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.)
 
UURINGUTE ANDMETEL
areneb lapse aju kogemuse ja kiindumuse kaudu, mis on lapse arengu kaks olulist komponenti.
Laps soovib seda mängu ikka ja jälle korrata. See on suurepärane võimalus kiindumusoskuse arendamiseks.

2.eluaasta:

PLAKSUTAMISMÄNGUD

Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega.
mida teha:
Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega.
PATSI-PATSI LEIVAPÄTSI
Patsi, patsi leivapätsi,
siilu, saalu, saiapätsi
veere, veere kakku, (2x)
viska ahju, hopp (tehakse kahe käega viskeliigutus)
PLAKSUTA JA KOPUTA
Kolmeaastasele on juba jõukohane vaheldumisi plaksutada ja koputada.
Plaksuta, plaksuta,
mis siis muud, kui plaksuta!
Koputa, koputa,
mis siis muud, kui koputa!
Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la ….
KUI SUL TUJU HEA
Järgmine laul on igas eas laste lemmik.
Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö!
TEGEVUS: kaks käteplaksutust.
Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö!
TEGEVUS: kaks käteplaksutust.
Kui sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata,
kui tuju hea, siis käsi kokku löö!
TEGEVUS: kaks käteplaksutust.
Et laste huvi alal hoida vahetatakse järgmistes salmides tegevust – sõrmi nipsuta, põlvi patsuta jne.
JUSS OLI VÄIKE PEREMEES
Ernst Enno
Viieaastased lapsed saavad juba hakkama keerulisema plaksutamismänguga, milleks on vaja paarilist.
TEGEVUS: plaksutatakse luuletuse rütmis.
Plaks endale – plaks paarilisega, paremad käed (Juss oli),
plaks endale – plaks paarilisega, vasakud käed (väike),
endale – paarilisega, mõlemad käed (pere-),
endale-paarilisega, mõlemad käed (-mees) jne.
Juss oli väike peremees,
talu liivaaugu sees,
adraks kõver kapsaraud,
äkkeks silgupüti laud,
külvab kivikildusid,
maltsa väikseid marjasid;
kivist tõuseb rukis hea,
matsamarjast odrapea
Laanvee, Ervin 2002 “Lasteriimid ja rütmiharjutused hommikuringis”
MEELESPEA
Vanus 2-6
Toas ja õues
Laste arv: piiramatu
Aeg: 10 min ja kauem
Abi vajalik väiksemate laste puhul
Ei määri
VAHENDID pole vajalikud
Mida laps õpib?
Plaksutamismängud on head rütmi tabamiseks, laulu kulu (näiteks riimide ) etteaimamiseks ja käteosavuse arendamiseks.

SÕIT-SÕIT

Täiskasvanu põlvel ratsutamine on kõigi põngerjate lemmiktegevus. Kuna neid mänge mängitakse lastega juba imikueast peale, teavad nad sageli just hüpitamislaule kõige paremini. Enamik salme sisaldavad kahte erinevat elementi: sõitu – mõnikord aeglasemat ja kiiremat – ja vältimatut kukkumist.
mida teha:
Sõit, sõit sinna
Ustav, L. 1985 “Muusikaõpetus kuueaastaste laste klassis”
TEGEVUS : laps istub täiskasvanu põlvel ja ratsutab laulu rütmis. Lõpuks võib ratsu tagant üles lüüa (täiskasvanu laseb põlve “lõnksu”).
Sõit, sõit, sinna,
sealt saame saia,
pika putke piima,
laia laastu leiba!
Äia, tuia,
kibikäbi nuia,
lase kiigel käia,
üle ukse õue,
taha välja otsa,
kukerpalli kraavi !
Ratsu
Nilson , Malle 1990 “Muusikaline kasvatus lastesõimes”
TEGEVUS: eelmise analoog
Väike ….. (lapse nimi) ratsutab,
hobu kaela patsutab.
Sõit, sõit, suksuke,
lähme külla tädile.
Suksu vilkalt kepsu lööb,
…….. le see rõõmu teeb.
Sõit, sõit, suksuke,
lähme külla tädile.
MEELESPEA
Toas
Laste arv 1
Aeg 10 min või kauem
Abi vajalik
Ei määri
VAHENDID pole vajalikud
Mida laps õpib?
See on üks paremaid viise rõhutada salmi riimi . Samuti aitab see lapsel kuulata helisid, millest moodustuvad sõnad – nii kujuneb lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik häälikute eristamise oskus.

NÄGUDE OTSIMINE

• Istu koos lapsega maha ja vaadake ajakirjast või raamatust inimeste pilte.
  
• Küsi lapse käest, milliseid tundeid nende inimeste näod väljendavad.
  
• Otsi pilt, millel on rõõmus laps. Kirjelda lapsele pildil kujutatud emotsiooni ja palu tal teha "rõõmus nägu".
  
• Otsige veel rõõmsaid nägusid.
  
• Järgmisel päeval otsige mõnda teist emotsiooni väljendavaid nägusid, näiteks ärevaid, kurbi või mõtlikke.
  

UURINGUTE ANDMETEL
ergutab emotsioonide väljendamine ajutegevust. Emotsioonid vallandavad keemilisi aineid, mis aitavad ajul erinevaid tundeid ja nendega seotud sündmusi meeles pidada.
See mäng aitab kaheaastasel lapsel oma emotsioone tundma õppida.

RINGMÄNG

• Mängi kaheaastasega ringmängu. Hoidke kätest kinni, kõndige ringi ja laulge:
  

“Plaksuta, plaksuta,
mis siis muud kui plaksuta.
Kükita, kükita,
Mis siis muud kui kükita.”

• Plaksutage ja kükitage, nagu laulus ette nähtud.
  
• Korrake sama asja, vahetades plaksutamise ja kükitamise muu tegevusega . Näiteks võib keerutada, hüpelda, pardi moodi prääksuda jne.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on kõik lapsed võimelised õppima, aga see, mida nad õpivad, sõltub ümbritsevast keskkonnast. Et lapse aju areneb kõige kiiremini kohe pärast sündi, on vanematel palju võimalusi iga päev lapse aju loomulikku arengut toetada.
See mäng arendab lapse ruumitaju.

ENDA VAATAMINE

• Ütle lapsele: “Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla.”
  
• Aita last suunavate küsimustega: “Kas sul on kingad jalas? Näita, kus su kingad on?”
  
• Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla pead lapsele ette näitama, kuidas hüpata.
  
• Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutus ette.
  
• Teisi võimalusi:
  - kui sul on sokid jalas, siis keeruta.
  - kui sul on kleit seljas , siis plaksuta käsi.
  - kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead.
  
• Kui olete seda mängu paar korda proovinud, oskab laps nõutavaid liigutusi teha ilma sinu abita .
  

UURINGUTE ANDMETEL
on vanematel ja kasvatajatel suurepärane võimalus lapse aju arendada. Lapsel peab olema võimalus kasvada intellektuaalselt ja emotsionaalselt rikkas keskkonnas, kus õppimine pole sunduseks.
See vahva mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust.

VÄIKE ARMAS JÄNKUPOEG

• Mängu võiks kaasata lapsele meeldiva pehme mänguasja. Asenda laulus sõna “jänku” selle looma nimetusega, kellega te parajasti mängite.
  
• Loe salmi ja tee nõutud liigutusi:
  

“Jänku hüppas metsa all,
lõbus tuju oli tal.
(Hüpita jänest üles-alla, keeruta teda ringi.)
Vaatas üles,
(tõsta jänes õhku)
vaatas alla,
(pane jänes põrandale)
jooksis peitu kuuse alla.”
(Peida jänes selja taha.)
UURINGUTE ANDMETEL
mõjutab vanema ja lapse suhe lapse aju mitmel moel. Kui lapsele saab osaks soe ja toetav suhtumine, tugevdab see lapse oskust oma emotsioonidega toime tulla.
Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid.

PATSI-PATSI KAKKU

Lastelaule saab huvitavamaks muuta, kui rõhutada iga rea viimast sõna ja samal ajal teha mingit liigutust. See aitab lapsel laulu sõnu meelde jätta.
“Patsi, patsi, leivapätsi,
(tee patsutavaid liigutusi)
siilu, saalu, saiapätsi,
(tee siluvaid liigutusi)
veere, veere, kakku
(tee rullivaid liigutusi)
veere, veere, kakku
(korda rullimist)
lükka ahju, hopp!”
(Tee, nagu paneksid saia ahju.)
UURINGUTE ANDMETEL
võimaldab mälu meil õpitut meelde jätta. Õppides tugevnevad olemasolevad ja tekivad uued sünapsid.
Kaheaastane laps on otsekui käsn. Ta jätab vaid korra kuuldu kohe meelde, eriti kui see on seotud tegevusega.

TERETAMINE

• Istu lapsega põrandale ja näita, kuidas võtta mängulooma või nuku käed ja neid üles-alla raputada. Võite talle näiteks tere öelda.
  
• Anna mänguloom lapsele ja palu tal teretamist proovida.
  
• Mõtle välja kõikvõimalikke tegevusi, mida mänguloomaga veel saab teha.
  
• Mõned ideed:
  - lehvitamine
  - käte plaksutamine
  - jalgade kokku löömine.
  

Palu ka lapsel mõelda, mida mänguloom veel teha võiks
UURINGUTE ANDMETEL
mõjutavad varased positiivsed kogemused ja vastastikune suhtlemine lapse emotsionaalset arengut.
Sellesse mängu sobib pikkade jäsemetega pehme mänguloom.

SOSINAL

Kaheaastaseid võlub sosistamine ja nad on väga uhked , kui oskavad seda teha.

• Sosista lapsele midagi kõrva, näiteks “Hakkame käsi plaksutama.”
  
• Palu lapsel sulle midagi sosistada.
  
• Jätkake sosistamist, kuni laps mõistab, kuidas hästi tasakesi rääkida.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tugevnevad ajus olemasolevad või tekivad uued seosed iga kord, kui last on ergutatud mõtlema. Mida rohkem seoseid tekib või tugevneb, seda rohkem areneb lapse intellekt .
Sosistamine aitab lapsel õppida oma häält moduleerima. Sosistamine nõuab ka head keskendumisvõimet.

PUUVILJALUGU

• Vali kolm-neli puuvilja, mida koos lapsega uurida.
  
• Lõika kõik puuviljad pooleks ja räägi, mis on puuvilja sees. Kas sellel on seemned, südamik vms.
  
• Mõtle välja lugusid puuviljadest. Üks neist võiks olla selline:
  “Ükskord ammu elas üks õun, kes tahtis ………ga (lapse nimi) mängida. Õun ütles: “Mulle meeldib siin küll, kuid mul on üksi igav. Kas kutsume veel mõne puuvilja külla?” “Kutsume jah,” vastas ………. “Ma kutsun apelsini.” …….. (lapse nimi) helistas apelsinile: “Tere apelsin ! Kas sa tahaksid meiega mängida?”
  
• Lase lapsel öelda, kellele järgmisena helistada. Uurige koos iga uut puuvilja, räägi lapsele sellest ja muidugi maitske seda.
  

UURINGUTE ANDMETEL
muudab rääkima õppimise lihtsaks aju võime aina uusi seoseid luua. Mida rohkem sõnu laps kuuleb, seda rohkem seoseid ajus tekib.
Argiesemed on sobivaks vestlusteemaks ja kõneoskuse arendajaks.

TANTSI JA KEERUTA

See on väga loov mäng. Laps soovib seda kindlasti tihti mängida.

• Pane muusika mängima ja tantsige lapsega õhukesed rätid ( sallid ) käes.
  
• Tee rätiga õhus ringe , lehvitades seda kõrgel üleval ja siis jälle all.
  
• Keeruta end ringi, rätt väljasirutatud käes.
  
• Tantsida saab ka nii, et sina hoiad räti ühest ja laps teisest nurgast.
  
• Laps jäljendab kindlasti kõiki sinu liigutusi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
sõltub lapse õppimis- ja kohanemisvõime pärilike tegurite ja keskkonna koostoimest.
Muusika taktis liikumine pakub lapsele rõõmu ning arendab lapse tasakaalutunnet ja koordinatsiooni.

KORDUSED

• Otsi laule, kus sõnu korratakse. Laulge neid koos.
  
• Näiteks:
  

"Sõnk-sõnk-sõnk särk selga,
põu-põu-põu püksid jalga.
Klap -klap-klap kleit selga,
kau-kau-kau kingad jalga.
Müt-müt-müt müts pähe
ka käp-käp-käp käpikud."
UURINGUTE ANDMETEL
õpivad lapsed rääkima, kui nad kuulevad inimesi rääkimas ja samu sõnu aina uuesti. Kõneoskus on väga oluline, sest see on esmane suhtlusvahend.
Laula oma kaheaastasele lapsele laule, kus esineb rohkesti kordusi.

HIIREMÄNG

• Hoia käsi enda ees. Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi:
  

" Jookse , jookse, hiirelaps,
sind ajab taga kassipaps!
Jookse, jookse, hiirelaps,
lipsa urgu, vups!"
(Pigista üks sõrm pihku.)

• Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme.
  
• Korda näpumängu ja õhuta last seda koos sinuga mängima.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekib emotsionaalselt ja intellektuaalselt rikkas keskkonnas kasvava lapse ajus rohkem seoseid.
Näpumängud on lõbus viis lapse kõneoskuse ja lihtsamate motoorsete oskuste arendamiseks.

TIP-TIP-TIP

• Hoia lapse käest kinni, kõndige koos ringi ja lugege salmi:
  

"Tip-tip-tip-tip jooksuga
vihma pilvest kallab.
Tip-tip-tip-tip rutuga
vihmavarju alla."

• Sõna "alla" juures jää seisma või kükita.
  
• Vaheta tegevusi, kuid jää alati sõna "alla" juures seisma või kükita.
  
• Peagi näed, et laps teab täpselt, millal seisma jääda või kükitada.
  
• Proovige ka hüplemist, ujumisliigutusi, keerutamist, jooksmist või marssimist.
  

UURINGUTE ANDMETEL
omandatakse lihtsamad ja keerulisemad motoorsed oskused ja mõtlemisoskus mängimise käigus. Kui laps saab mängu põhimõttest aru, muutub tema nägu rõõmsaks. Mängimine seisnebki pidevas proovimises, et leida õige tegutsemisviis.
See mäng aitab arendada lapse koordinatsiooni ja suuri lihaseid.

KAS SA OSKAD SEDA?

• Matki mingi kujuteldava eseme kasutamist ja räägi lapsele, mida sa teed.
  
• Näiteks imiteeri piima joomist.
  
• Ütle: "Ma joon piima."
  
• Küsi lapse käest: "Kas sa oskad ka piima juua?"
  
• Jätka lapsele tuttavate tegevuste matkimist, näiteks:
  - viska palli
  - harja hambaid
  - pese nägu
  - kammi juukseid.
  
• Küsi alati pärast tegevuse matkimist:
  "Kas sa oskad ka seda teha?"
  

UURINGUTE ANDMETEL
ei omandata ühelgi teisel eluetapil nii palju tegevusi nii kergelt kui kaheaastaselt
See mäng arendab nii lapse mõtlemisoskust kui ka kujutlusvõimet.

LÕHNAMÄNG

• Vali kolm eset, mida on võimalik lõhna järgi eristada. Lihtsaim on alustada toidu ja lilledega. Näiteks on väga iseloomulik lõhn apelsinil, hapukurgil ja sirelil.
  
• Pane lapsele ette, et mängite jalutuskäigul olevaid karusid .
  
• Ütle: " Kuule , karupoeg, ma tunnen mingit head lõhna."
  
• Tee, nagu korjaksid puult apelsini. Koori seda natuke ja anna lapsele nuusutada.
  
• Jätka kahe teise valitud esemega.
  
• Ütle: "Kuule, karupoeg, istume õige maha ja nuusutame neid asju."
  
• Lõpuks küsi lapselt: "Kas sa tahaksid maitsta mõnda asja, mida me nuusutasime?"
  
• Puuvilju proovides lisandub lõhnakogemusele ka maitsekogemus.
  

UURINGUTE ANDMETEL
võimaldab inimaju ainulaadsus esimeste eluaastate kogemusi ja õppetunde oma huvides ära kasutada.
Puuviljade ja lilledega mängimine annab lapsele uusi aistingukogemusi.

TÄIDA LÜNGAD

• Mõtle välja jutuke, milles esineks lapse nimi. Iga kord, kui jõuad jutuga nimeni, tee paus ja lase lapsel see täita.
  
• Näiteks: "Elas kord üks väike tüdruk, kelle nimi oli ... (lapse nimi). Ühel päeval läks väike tüdruk nimega ... (lase lapsel paus täita) kööki lõunat sööma."
  
• Lisa loole olukordi, mis julgustaksid last teisigi pause täitma. "Siis tegi ... (lapse nimi) kapi ukse lahti ja võttis sealt mõned ...".
  
• Olenevalt lapse võimetest võid jutu muuta lihtsamaks või keerulisemaks, lühemaks või pikemaks.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on lapsega rääkimine parim viis tema sõnaliste võimeta arendamiseks.
Kaheaastase kõneoskus areneb väga kiiresti. See mäng võimaldab arendada nii kõneoskust kui ka kujutlusvõimet.
Püüa last kõnelema õhutada.

MAJA EHITAMINE

• Istu lapsega põrandale ja laota ehitusklotsid ümberringi laiali.
  
• Pane kolmest-neljast klotsist kokku lihtne ehitis.
  
• Kui laps ehitamisest ei huvitu , õhuta teda sind järele tegema.
  
• Kui laps suudab konstrueerida märksa keerulisemaid ehitisi , lase tal juhtimine üle võtta.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on kaheaastase lapse aju kaks korda aktiivsem kui gümnaasiumiõpilase aju.
Muuda see mäng põnevamaks ning anna lapsele mänguloomi ja nukke, keda ehitistesse elama panna.

KIVIDE OTSIMINE

• Vali koos lapsega kivide otsimiseks sobiv päev.
  
• Räägi lapsele, mida te tegema lähete, ning võta kaasa nõu kivide korjamiseks.
  
• Seleta lapsele, et te otsite ainult teatud omadustega kive, näiteks väikesi või siledaid kive.
  
• Otsida võib nii suuri, väikesi, mügarlikke, siledaid, valgeid, pruune kive jne.
  
• Kui olete otsimise lõpetanud, tooge kivid koju ja peske puhtaks.
  
• Uurige kive põhjalikult ja rääkige, kust need võivad pärit olla.
  
• Lase lapsel kive sorteerida.
  

UURINGUTE ANDMETEL
põhjustab laste arengutaseme erinevusi armastav õhkkond ning positiivne ja eakohane õppima õhutamine.
See nauditav mäng teadvustab lastele looduse olemasolu.
Tähelepanu: Kui lapsel on jätkuvalt harjumus kõike suhu pista, korja ja näita talle ainult selliseid kive, mis suhu ei mahu.

BUSSILAUL

• Kui sa seda laulu ei oska, võid sõnu ette lugeda või mõelda välja oma viisi.
  
• Tee lauldes vastavaid liigutusi:
  

Bussirattad käivad ringi ja ringi,
ringi ja ringi,
(tee rusikatega ringe)
kogu pika päeva.
Bussijuht teeb aeg-ajalt
tuut ja tuut, tuut ja tuut,
kogu pika päeva.
Kojamehed teevad viuh ja viuh,
viuh ja viuh,
(tee kätega kojameeste tööd matkivaid liigutusi)
Bussiuksed käivad lahti ja kinni,
lahti ja kinni,
(imiteeri kätega bussiuste liikumist)
kogu pika päeva.
Reisijad kõiguvad siia ja sinna,
siia ja sinna,
(õõtsu ühele ja teisele poole)
UURINGUTE ANDMETEL
soodustab muusika aju arengut, toetab võimalikult eri tüüpi imtelligentsuse teket ning tugevdab lapse ja vanema vahelisi sidemeid.
See populaarne laul on väikeste laste suur lemmik.

LEMMIKLUULETUSED

• Otsi lapsele humoorikaid ja sõnamängulisi luuletusi.
  
• Loe luuletusi koos lapsega.
  
• Loe ilmekalt, näitle kaasa ja püüa etendada lapsele luuletuste sisu.
  
• See on väga hea võimalus lapse sõnaliste oskuste arendamiseks.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on põhjuslikkus loogika võtmekomponendiks: kui mina naeratan, naeratab emme vastu. Arusaam, et üks asi põhjustab teise, tekitab seoseid, mis toetavad hiljem märksa keerulisemate põhjus-tagajärg seoste mõistmist.
Mida lõbusamaks sa selle mängu muudad, seda rohkem laps seda naudib ning seda paremini see talle meelde jääb.
Kaheaastased lapsed armastavad luuletusi, rütmi ja emotsioone, mida sõnad esile kutsuvad .

JÄRJESTAMINE

• Enese eest hoolitsemist (käte pesemine, riietumine, hammaste pesemine jne) on hea alustada tegevuste järjestamisega.
  
• Laula:
  

" Hommikul käsi pesen nii,
pesen nii,
uut päeva algan rõõmsalt."

• Küsi lapselt, mida järgmisena teha. Kui ta vastab, et peseb hambaid, laulge seda lauset koos esimesega.
  
• Lisa iga kord uus osa (kammin juukseid, harjan hambaid jne).
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekib väikelapse ajus esimese kolme eluaasta jooksul uskumatu hulk seoseid, mis võimaldavad tal kõndida, rääkida, analüüsida, hoolitseda, armastada, mängida, avastada ja saada ainulaadseks emotsionaalseks isiksuseks.
Järjestamine on oskus, mis on vaja omandada enne lugema õppimist. Kui aitate lapsel omandada süsteemse mõtlemise, on lugemisoskuse omandamine palju lihtsam.
Järjestamine tähendab erinevate tegevuste sooritamist kindlas järjekorras või kindla mudeli järgi. Laps peab olema võimeline mudelit kordama ja vajadusel muutma.

PEIDETUD AARDE JAHIL

• Peida aeda kolm-neli asja.
  
• Kinnita peidukohtade lähedale paelu või krepp -paberit, et " aardeid " oleks lihtsam leida.
  
• Peida väikesi mänguasju lillelehtede alla, riputa neid puuokste külge, kinnita kiigelaua või kiigenööri külge.
  
• Selgita lapsele, milliseid asju te otsite.
  
• Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos " aarded " üles.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on õppimiseks kõige soodsam aeg lapsepõlves, ehkki aju on võimeline õppima kogu inimese eluea jooksul.
Laps armastab asjade otsimist ja leidmist.

VEELOMBI UURIMINE

• Minge õue ja otsige üks veelomp.
  
• Kui lomp on kõnniteel, joonista lombile kriidiga ring ümber.
  
• Kui lomp on metsarajal, vea oksaga ring ümber lombi.
  
• Jälgige, kuidas lomp pärast sadu kuivab.
  
• See võimaldab õpetliku vestluse teemal, mis veega juhtus. 
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitab lapse ja vanema vaheline tugev side lapsel paremini argistressi taluda.
Uurige pärast vihmasadu veelompe. Selline tegevus arendab mõtlemisoskust.

JUTUSTAMINE

• Räägi või laula lapsele tuttavat pala, kus korratakse fraase.
  
• Laulge koos:
  

"Teeme, teeme,
mis me teeme?
Teeme taignarullikese.
Saame, saame,
mis me saame?
Saame saiapullikese."

• Peagi oskab laps neid sõnu koos sinuga korrata.
  
• Kui laps sõnu teab, tee jutu sisse pause ja lase lapsel need täita.
  
• Fraaside kordamist leiab paljudest juttudest, lastelauludest ja muinasjuttudest.
  

UURINGUTE ANDMETEL
omandatakse grammatika kergemini siis, kui lapsega räägitakse lihtlausetega. Siiski õpivad lapsed, kelle vanemad kasutavad palju liitlauseid, kus esineb näiteks sõna "sest", kasutama keerulisemaid keelekonstruktsioone.
Seda mängu saab mängida nii salmide kui juttudega.

TORE SÕBER

• Mängige tuntud laulumängu:
  

"Mul on üks tore sõber,
see sõber on voh nii!
(tõsta pöial tunnustavalt püsti)
ja kui see sõber tantsib,
siis jalad käivad nii."

• Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta , kikivarvul kõndida, tammuda või marssida jne.
  
• Võid sõna "sõber" asendada lapse nimega.
  

UURINGUTE ANDMETEL
mõjutavad sünnijärgsed kogemused seoste tekkimist ajus rohkem kui lapse sünnipärased eeldused.
See mäng arendab lapse kuulamisoskust ja koordinatsiooni.

MÄNGUASJADE SORTEERIMINE

• Istu koos lapsega põrandale ja aseta mänguasjad ümberringi.
  
• Alustage mänguasjade sorteerimist värvi järgi. Ütle näiteks: "Otsime üles kõik punased mänguasjad ja paneme need siia." Jätkake värvi järgi sorteerimist.
  
• Sorteerida võib suuruse, värvi, iseloomulike tunnuste järgi (ratastega mänguasjad, loomad jne)
  
• Küsi lapselt, mille järgi tuleks tema arvates mänguasju sorteerida. Koos mõtlete kindlasti välja mitmeid uusi võimalusi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
on mängimine lapse loomuses ja seda tuleks igati toetada, sest mäng on lapse arengu seisukohalt väga oluline. Mängu kaudu omandavad lapsed keerulisemaid ja lihtsamaid motoorseid oskusi ning arendavad oma mõtlemisoksust.
See mäng arendab lapse mõtlemisoskust.
Kaheaastane laps armastab oma mänguasju. Kui tegevusse on kaasatud ka mänguasjad, tegeleb laps sellega meelsamini.

KUI MA OLEKS...

• Laula või loe:
  

"Kui ma oleks väike pall,
väike pall, väike pall,
Kui ma oleks väike pall,
veereksin just nii.
Kui ma oleks väike lennuk,
väike lennuk, väike lennuk.
Kui ma oleks väike lennuk,
lendaksin just nii."

• Mõtle välja uusi salme ja tegevusi.
  

UURINGUTE ANDMETEL
vajavad lapsed aju optimaalseks arenguks innustavat keelekeskkonda, kus nad puutuvad kokku rikkaliku sõnavaraga.
Kaheaastase lapse kõneoskust ja kujutlusvõimet saab arendada erinevatest asjadest lauldes ja neid tegevuses kujutledes.

MIDA SA NÄED?

• Õues jalutades palu lapsel rääkida, mida ta näeb. Kui ta vastab, esita tema mõtlemise ergutamiseks lisaküsimusi.
  
• Kui laps ütleb, et ta näeb puid, võid vestluse jätkamiseks küsida näiteks:
  Kas see on suur puu?
  Millised on puu lehed?
  Mis värvi on puu lehed?
  Mis puu see on?
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekivad just väikelapseeas kui õppimiseks kõige soodsamal perioodil seosed, mis panevad aluse hilisematele oskustele.
See on loov mäng, mida võib mängida näiteks jalutuskäigu või autosõidu ajal.

VEEL KORD!

Kui lapsele meeldib mingi salm, raamat või laul, soovib ta seda ikka ja jälle kuulda.

• Kui ettelugejale muutub lugu sagedase kordamise tõttu igavaks, palu lapsel jutustada lugu oma sõnadega.
  
• Loe ette ja lase lapsel pause sõnadega täita. Ilmselt on tal lugu juba peas.
  
• Selles vanuses lastele on kõige sobivamad kergesti meelde jäävad lihtsad jutukesed.
  

UURINGUTE ANDMETEL
omandab laps lugemisoskuse sama enesestmõistetavalt kui kõndimis- ja rääkimisoskuse, kui kõne rütm ja meloodia on saanud talle omaseks.
Ettelugemine aitab suurendada lapse tähelepanuvõimet.

KASTIMEES

• Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi, siis palu lapsel kaasa teha:
  

"Olen väike Kastimees,
(kükita põrandal ja hoia peast kinni)
istun vaikselt kasti sees.
(Ole hästi vaikselt.)
Tõstan kaane pealt
(siruta käed aeglaselt pea kohale)
ja hüppan välja sealt.
Krauhh!"
(Hüppa väljasirutatud kätega püsti.)
UURINGUTE ANDMETEL
tekivad iga lapse ajus oma tempos talle istumiseks ja roomamiseks, kõndimiseks ja rääkimiseks vajalikud seosed närvi- ja lihasrakkude vahel.
Laulumängud meeldivad kõigile lastele. Kui lapsed need selgeks saavad, sobitavad nad mängu ka oma sõnu.
 

MUUSIKARIISTAD

• Alusta kõristite, trummide, liivakotikeste, pulkade ja triangliga.
  
• Kõristit saab laulu rütmis raputada.
  
• Trummid : löö kõigepealt pulkadega vastu trummi äärt, siis trummi keskele . Esimene hääl on kõrgem, teine madalam.
  
• Liivakotikesed: neid vastamisi hõõrudes tekib huvitav hääl, mis meenutab rongi häält.
  
• Pulgad : löö pulkadega vastu erinevaid pindu, et tekiksid erinevad hääled. Pulgaga vaheldumisi vastu põrandat ja vastu lauda löömine tekitab lapses elevust.
  
• Triangel : löö triangli erinevatesse kohtadesse, heli on kas kõrgem või madalam.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tekitab kokkupuude muusikaga uusi närvirakkude vahelisi seoseid. Nii nagu teised varases eas tekkivad seosed, säilivad ka muusikaga seotud neuronaalsed ahelad .
Anna lapsele valik muusikariistu, et ta saaks uurida erinevaid helisid.

VALIME

• Istu koos lapsega põrandale ja kuhja ümberringi pehmeid mänguloomi.
  
• Ütle ühele mänguloomale: "Mõmmi, kas sa tahaksid täna putru või juustu?" Palu lapsel karu eest vastata.
  
• Arutlege mõlema variandi plusside ja miinuste üle.
  
• Vali järgmine mänguloom ja ütle: "Jänku, kas sa mängid täna õues või toas?"
  
• See pakub hea võimaluse kaaluda erinevaid võimalusi.
  
• On oluline, et lapsele see mäng meeldiks.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tugevdav endorfiinide tootmine ajuseoste funktsioneerimist. Endorfiinide vabanemist soodustavad positiivsed tunded ja elamused.
Mäng aitab lapsel mõista valiku tegemist.

OHHOHOO!

• Laulge koos lapsega:
  

"Sina aga muudkui
joo, joo, joo,
too, too, too,
koo, koo, koo.
Sina aga muudkui
koo, koo, koo
joo, joo, joo
too, too, too jah!"

• Tantsi lauldes ringi ja plaksuta sõna "jah" juures käsi.
  
• Vali kolm riimuvat silpi ja laula uuesti..
  

UURINGUTE ANDMETEL
areneb lapse aju selles vanuses lausa plahvatuslikult. See võimaldab neil täiskasvanutest märksa kiiremini uut informatsiooni vastu võtta ja töödelda.
See mäng aitab lapsel mõista sõnade riimumist.

VÄRVILISED SAMMUD

• Moodusta põrandale papptaldrikutest teerada.
  
• Kasuta kahte või kolme erivärvi taldrikuid. Võite taldrikud eelnevalt lapsega koos ise ära värvida või sinna kahte või kolme sorti mustreid joonistada.
  
• Kõnni mööda taldrikuid ja laula mõnda toredat laulu.
  
• Iga kord kui lõpetad laulmise, lõpeta ka liikumine. Kui laps tunneb värve, palu tal nimetada värv, millele seisma jäid.
  
• Arenda lapse ruumilist mõtlemist. Selleks tee ettepanek: "Kõnnime mööda taldrikuid", "Astume üle taldrikute", "Kõnnime ümber taldrikute".
  
• Kõndimise asemel võib ka hüpelda, hüpata, kikivarvul käia jne.
  

UURINGUTE ANDMETEL
kasvavad lapse arengu seisukohalt olulisematel perioodidel ajus peenikesed närvikiud, mida mööda juhitakse elektrilisi impulsse ühest rakust teise. Tulemuseks on võrgustik, mis kasvab iga päev ning millele toetuvad lapse hilisemad oskused.
Lapsele üha uusi tegevusi välja mõeldes soodustad lapse ruumilist mõtlemist.

 SUURE KOERA KUTSIKAS

• Märgista üks osa toast kui " koerakuut ", kus kutsikad mängivad.
  
• Mängige, et sina oled koeraema või -isa ja laps on sinu kutsikas.
  
• Küsi kutsikalt tema nime ja kutsu teda mängu ajal selle nimega.
  
• Ütle: "Urr, auh, auh, hüppame üle kuudi!"
  
• Hüppa üle kuudi ja palu lapsel järele teha.
  
• Mõtle välja erinevaid tegevusi, mida kuudis ette võtta.
  
• Küsi lapselt, mida tema arvates võiks kuudis teha.
  
• Kuudis võib ka hüpata, marssida, roomata, süüa. Tee nagu näriksid konti või sööge kuudis päris toitu.
  

UURINGUTE ANDMETEL
areneb inimaju kõige kiiremini kuue esimese eluaasta jooksul. Teadlased on seisukohal, et isiksus, suhtumised, enesetaju, kõne- ja jäljendamisoskus ning õppimismudelid omandatakse kolmandaks eluaastaks..
Kujutlemine, et ollakse keegi teine, pakub kõnekeskuse stimuleerimiseks uusi võimalusi.

TEE JÄRELE!

• Loe või laula:
  

" Tee nüüd nii-nii-nii
tee nüüd naa-naa-naa,
tee nüüd nii ja naa ja nii."
(Hüple üles-alla.)

• Korda laulu ja lisa hüplemisele mõni teine tegevus.
  
• Laula edasi ning lisa iga kord uus tegevus.
  
• Mõelge välja erinevaid tegevusi, näiteks jala raputamine, käte plaksutamine, keeramine, pea noogutamine või varvaste puudutamine.
  

UURINGUTE ANDMETEL
ei ole aju nägemis- ja motoorsed neuronid täiskasvanuikka jõudes piisavalt kohanemisvõimelised, kui neid ei ole 2. ja 11.eluaasta vahel piisavalt treenitud .
Järjestamismängud annavad kaheaastasele lapsele lugemiseks vajalikke oskusi.

LÄHME POODI

• Palu lapse abi poenimekirja koostamisel.
  
• Võta laps poodi minnes kaasa ja otsige koos nimekirjas olevaid toiduaineid.
  
• Lase lapsel sind kodus kottide lahtipakkimisel ja ostude kappi paigutamisel aidata.
  
• Lugege koos pakkidel ja purkidel olevaid silte.
  
• Võimaluse korral mõtle äsjaostetud toiduainetest välja mõni retsept .
  
• Kiida last ja täna teda abi eest.
  

Selline poeskäigu põhjalik etteplaneerimine aitab vältida ka "poejonni"
UURINGUTE ANDMETEL
tekib esimese kolme eluaasta jooksul lapse ajus hulgaliselt seoseid, mis loovad aluse isesseisva isiksuse kujunemiseks.
Kaheaastane laps aitab sind meeleldi argiolukordades.

RÜTMIMÄNG

• Loe järgmist luuletust ja plaksuta kaasa:
  

" Singer -vinger, ninaprill ,
meil oli kodus krokodill .
Krokodill tegi palju nalja,
ajas lapsed toast välja."

• Korda salmi mõne rütmipilli saatel.
  
• Kõndige laulu rütmis.
  

UURINGUTE ANDMETEL
aitav kokkupuude muusikaga arendada ka matemaatilisi võimeid.
See mäng aitab lapsel teadvustada rütmi olemust.

PALL KORVI

Viskamise harjutamiseks on sobivaimad pesukorvid või suured plastkastid.

• Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle.
  
• Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust.
  
• Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid.
  

UURINGUTE ANDMETEL
tulev neuronaalsete seoste tugevdamiseks iga liigutust ikka ja jälle korrata.
Selle mängu abil saab arendada lapse koordinatsiooni.

3.eluaasta:

LAS MA TANTSIN SU JALGADEL

See on mäng, mis paneb naerma ja teeb hea tuju, samuti õpetab lapsele järgima teise inimese liigutusi, hädavajalikku eeldust tantsimiseks.
mida teha
Pange mängima aeglane lugu.
Laps võtab kingad jalast ja paneb oma jalad teie labajalgadele.
Teoreetiliselt peaksite te nüüd tantsima hakkama. Praktikas võtab koosliikumise õppimine ilmselt veidi aega. Alustage edasi-tagasi kõndimisest, seejärel harjutage samme kõrvale.
Kui see tundub liiga raske, võite lapse alati sülle võtta ja niimoodi tantsida.
MEELESPEA
Toas
Laste arv: 1 laps ühe täiskasvanu kohta korraga
Aeg: 10 min või kauem
Abi vajalik
Ei määri
VAHENDID
muusikariist
Mida laps õpib?
Oma liigutuste üle hoolikalt järele mõtlema, väikeste vihjete põhjal teiste liikumist ette aimama . Hiljem juba ka oma liikumist teise inimese liigutustega kooskõlastama.

KÕNNIME NAGU EGIPTLANE

Tantsimiseks tuleb tunnetada oma keha, aga samuti suuta liigutustega väljendada muusika rütmi ja meeleolu. See lihtne ja lõbus tegevus õhutab lapsi oma liigutusi tunnetama .
mida teha
Julgustage lapsi muusika saatel erinevalt kõndima ja liikuma, näiteks konna moodi hüppama, kassi moodi hiilima, ussina vingerdama ning – isegi – egiptlase moodi kõndima, kui ta oskab!
Siin sobivad igasugused liigutused – laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab.
Hiljem võib laps välja mõelda, keda ta imiteerib ja teie peate ära arvama, kellega on siis tegu.
MEELESPEA
Toas
Laste arv piiramatu
Aeg 10 min või kauem
Abi vajalik
Ei määri
VAHENDID
Muusikariist
Mida laps õpib?
Tunnetama oma keha ja seda, kuidas teised inimesed tema liigutusi tõlgendavad. Tegevust kavandama ja kavandatust kinni pidama . Mõtlema selle üle, kuidas teise olendi liigutusi tõlgendada – see on esimene samm muusika väljendamises liigutuste kaudu.

TEE NAGU MINA!

Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga – oma kehaga . Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi .
mida teha
Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada.
Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vahelduvatele rütmidele.
Kui laps juba suudab jäljendada rütmi ühe kehaosaga, võib algust teha segarütmidega. Näiteks kaks korda jalgadega vastu maad lüüa ja üks kord käsi plaksutada, kaks korda plaksutada ja siis reisi patsutada jne.
Lauludele kaasa plaksutamiseks valige laulud, mida laps hästi tunneb.
Nelja-aastaselt suudab laps juba “lugeda” rütme, mis tema jaoks on üles kirjutatud. Pika hääliku märkimiseks kasutage pikka ja lühikese noodi märkimiseks lühikest joont.
ÄMBI-KÄMBI ÄMBLIK
Seda laulumängu saab mängida autos või kõrvuti diivanil istudes.
Ämbi-kämbi ämblik ronib mööda puud,
TEGEVUS: pange vasaku käe pöial vasaku käe nimetissõrmele, seejärel laske see näpupaar lahti ja ühendage parema käe pöial vasaku käe nimetissõrmega: selliseid liigutusi korrates imiteerite ämbliku ülesronimist mööda puud
Kuid vihmahoog teel peatab väikse ämbliku.
TEGEVUS: tõstke käed üles ja imiteerige näppe liigutades vihmasadu
Siis aga päike kõik ära kuivatab
TEGEVUS: tehke ühe või mõlema käega suur ring.
ja ämbi-kämbi ämblik puu peal ronib taas
TEGEVUS: ronige jälle näppudega.
Selle populaarse inglise lastelaulu Incey Wincey Spider viisi saab kuulata internetis aadressil http://www.bbc.co.uk/cbeebies/tweenies/songtime/songs/i/inceywinceyspider.shtml
MEELESPEA
Toas või õues
Laste arv piiramatu
Aeg: 10 min ja kauem
Abi vajalik
Ei määri
Mida laps õpib?
See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada.
 

NUMBRISALMID

Loendama õppimine on esimene samm mõistmiseni, mida arvud tähendavad. Kui lapsed loendamisega algust teevad, on see nende jaoks salm nagu teisedki salmid. Arvatavasti saavad nad aru, mida tähendab 1-2-3, kuid 6-7-8 ei seostu nende kujutluses millegagi. Kui laps juba tunneb järgnevust 1-2-3-4-5-6-7-8-9-10, hakkab ta arvu tähendust tasapisi taipama; teda õhutab tagant see, kui teie liidate, lahutate ja osutate numbritele. Väikesed lapsed ajavad sageli numbrite järjekorra segi, loendamine vajab palju harjutamist.
mida teha
Lugege lastele rahulikel hetkedel salme ette ja ergutage neid oma näppe ja varbaid loendama, mida võib teha ka toredate salmide saatel.
Mõista, mis on üks
Mõista, mis on üks: üks ma ise.
Mõista, mis on kaks: kaks silma kassil peas.
Mõista, mis on kolm: kolm jalga vokil all.
Mõista, mis on neli: neli nisa lehmal all.
Mõista, mis on viis: viis sõrme mehel käes.
Mõista, mis on kuus: kuus naela hobuserauas.
Mõista, mis on seitse : seitse tähte taevasõelal.
Mõista, mis on kaheksa: kaheksa kana karjas.
Mõista, mis on üheksa: üheksa hobust meie õues.
Mõista, mis on kümme: kümme kella me kirikus
Mugandatult allikatest: Laanvee, Ervin 2002 "lasteriimid ja harjutused hommikuringis"
"Eesti rahvalaulud III" 1972
Kala püüdis väikeveli
Üks, kaks, kolm, neli,
kala püüdis väikeveli.
Viis, kuus, seitse,
kala vette heitis.
Miks sa kala vette lasid?
Näpust ta mul kinni asis,
väike näpp mul valu sai,
puhu peale, ole pai.
Järgmine salm aitab teha lihtsaid lahutamistehteid.
Kümme sinist pudelit
Kord kümme sinist pudelit seisis müüri peal.
Kord kümme sinist pudelit seisis müüri peal.
Üks pudel alla kukkus siis kõrge müüri pealt,
Nüüd pudeleid on üheksa kõrge müüri peal.
Üheksa sinist pudelit seisis müüri peal.
Üheksa sinist pudelit seisis müüri peal.
Üks pudel alla kukkus siis kõrge müüri pealt,
Nüüd pudeleid on kaheksa kõrge müüri peal.
Ja nii edasi, kuni müürile pole jäänud ainsatki pudelit.
Veel on paar lihtsat liisusalmi.
Üks, kaks, kolm, neli, veiis,
kes meist sisse läheb siit.
Üks, kaks, kolm, neli,
viis, kuus, seitse.
Ei su singid korstnas suitse.
"Mängime neid mänge" 1990
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 10 min või kauem
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
pole vajalikud
Mida laps õpib?
Loendama ja mõistma arvude tähendust - et kaks on üks pluss üks, et kümnest ühe ära võttes saame üheksa jne. Kui numbrite järjekord ei jää hästi meelde, kasutage salme. Riimi tajumine on lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamise oluline eeldus, sest see õpetab last tähele panema sarnasusi häälikute vahel, millest koosnevad sõnad.

ÜMBRUSE HÄÄLTE KUULATAMINE

Linnas oleme nii harjunud ümbritsevaid helisid ignoreerima, et enamasti ei pööra tastahelidele vähimatki tähelepanu. Ümbruse häälte kuulatamine on kena, vaikne ja rahustav tegevus, mis sobib selleks puhuks, kui laps on erutatud või tujust ära.
mida teha
Jalutage mööda tänavat ja minge parki. Kuulatage liikluse hääli ja neidki, mis pole seotud liiklusega: linnulaulu, kõrgel lendava lennuki häält, langenud lehtede sahinat jalge all, puude kohinat tuules ja võõra maja aknast kostvat muusikat.
Kui olete parki jõudnud, kuulatage sealseid hääli: laste kilkamist, partide prääksumist, muruniiduki mürinat.
Siis keskenduge kaugemalt kostvatele tänavahäältele. Kas suudate leida pargis sellise vaikse nurgakese, kuhu need hääled ei kosta ? Pidage meeles, et küngas või hoone summutab heli.
Julgustage teda mõnd tänaval või pargis kuuldud heli järele tegema. Võite näiteks hüpata kanalisatsiooniaugu kaanel, kepiga vastu aiavarbu klõbistada, puuoksi raputada või kivi tiiki visata.
MEELESPEA
Õues
Laste arv piiramatu
Aeg: 30 min või kauem
Abi vajalik
Ei määri
VAHENDID pole vajalikud
Mida laps õpib?
Vaatlema ja pöörama tähelepanu üksikasjadele, olema rahulik ja mõtlik, rääkima oma kogemustest ja tundma lähedust inimestega, kellega ta neid jagab .
PESU SORTEERIMINE
Et mõista arvude tähendust, peavad lapsed aru saama, mida loendamine tegelikult tähendab - ja see võib olla üllatavalt raske. Lihtne on osutada puule ja öelda, et see on puu, aga kuidas osutada kolmele? Et mõista, mida kolm tähendab, peavad lapsed märkama, et kolmel kassil ja kolmel teekannul on midagi ühist. Esimene samm selle arusaamani on õppida asju rühmitama.
mida teha
Pange pesemist vajav valge ja värviline pesu eraldi.
Liigitaga must pesu materjali järgi: villased, puuvilased ja sünteetilisest kangast esemed. Kolmeaastase jaoks on see arvatavasti raske aga nelja-aastane peaks teie juhiseid järgides toime tulema .
Sorteerige puhas pesu rõivasteks ja voodipesuks.
Sorteerige puhas pesu emme, issi ja lapse riieteks.
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 10 min ja kauem
abi vajalik alustamiseks
ei määri
VAHENDID
mustapesukott või -kast
korv puhta pesuga
Mida laps õpib?
Esemeid rühmadeks jagama , mõistma, et mõnikord saab asju liigitada rohkem kui ühel moel, ja muidugi ka kodutöödes osalema .

MIS PURGIL KIRJAS ON?

See on veel üks sorteerimismäng. Lastel tuleb leida asju, mida panna kahte või rohkemasse kotti või purki . Liigitada saab värvuse, suuruse, kuju või omaniku järgi. Mis mingisse purki panna? Aga see on purgil kirjas!
mida veel teha
Andke lapsele suur kast ja väike kast, et ta saaks jagada asjad suurteks ja väikesteks. Siis andke talle kaks kotti, ühel punane, teisel roheline lipik, ja paluge liigitada asju värvuse järgi.
Alustada võib eri suuruse ja värvusega klotsidest. Edasi võite lasta tal kogu majast kottidesse sobivaid asju otsida. Arvatavasti peab lapsel silma peal hoidma ja kehtestama selged mängureeglid: näiteks, mitte puutuda purunevaid asju ja mitte sorida riidekappides.
Aias võib laps liigitada värvuse järgi lilli, aga neid ei ole vaja murda.
Autosõidu ajal andke talle "busside kott " ja "veoautode kott". Niipea kui laps märkab bussi või veoautot, paneb ta mündi või nööbi vastavasse kotti. Pärast võite nööbid üle lugeda.
MEELESPEA
toas ja õues
laste arv piiramatu
aeg: 10 min ja kauem
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
Kaks või rohkem kotti, karpi, pange või kasti
Esemeid majas , aiast või mänguasjakapist
Nööpe või peenraha
Mida laps õpib?
Asju rühmitama, mõistma, et vahel saab asju sorteerida rohkem kui ühel moel. Loendama.

NIMEKIRJA TEGEMINE

Lapsed hakkavad tegema esimesi katseid kirjutada umbes samal ajal, kui nad teevad algust joonistamisega. Esialgu tähendab see väikeste joonekeste tõmbamist. Kui last julgustate ja nimetate kritseldamist kirjutamiseks, hakkab tähtede tegemine talle mõnikord isegi rohkem meeldima kui joonistamine.
mida teha
Tehes ostude nimekirja, andke lapsele pliiats ja leht joonelist paberit, et ka tema saaks oma nimekirja teha. ta ei pea päriselt kirjutama - täpselt samuti, nagu ei pea olema äratuntavad tema esimestel joonistustel kujutatud asjad. Kui julgustate teda kirja moodi kritseldama, muudab ta ajapikku kritseldused tähtedeks.
Vaadake kritseldusi ja kiitke: "Vaata, sa oled päris N-tähe kirjutanud!" Laps on uhke ja järgmine kord hakkab võib-olla ise seda N-tähte otsima. Seejärel ta ehk proovib juba teadlikult seda tähte teha.
Kui last õhutada, hakkab ta vähehaaval kirjutama. Laske tal edeneda omas tempos. Kiitke lapse tehtud tähti ning ärge kunagi alavääristage ta kritseldusi. Kui laps tunneb, et tema kirjutamist hinnatakse, jätkab ta tavaliselt proovimist.
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 10-30 min
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
paber
pliiats
Mida laps õpib?
Aru saama, et kirjutamine on vajalik oskus, mille ka tema võib omandada. Tähti tundma ja neid ajapikku ka ritta seadma.

NUMBRIMÄRGID

Seda mängu on lihtne mängida, kui olete kuhugi teel. Olenevalt lapse vanusest ja teadmistest võib seda mängida mitmeti. Kõige lihtsam on otsida autode numbrimärkidelt teatud tähti ja numbreid . Mängu keerukam vorm on tähti järjekorda seada ja neist sõnu moodustada. Igaks juhuks väike hoiatus , vältimaks vaidlusi, mis tähti või numbreid nähti, piirduge pargitud autodega.
mida teha
Tänaval kõndides vaadake autode numbrimärke ning leidke sealt mitmesuguseid tähti ja numbreid. Väiksema lapse puhul alustage tähtedega, mida ta tunneb või mida on kõige lihtsam ära tunda, näniteks S (nagu uss).
Otsige numbreid ühest kümneni. Laske igal lapsel otsida oma nime algustähti või numbrit, mis vastab ta vanusele, ja vaadake kui palju keegi neid kokku saab.
Näidake väiksematele lastele, kuidas näppudega arve näidata, lakse neil numbrimärkidelt leida arv alla kümne ja seda siis näppudega näidata.
Suurematel lastel laske ühe numbrimärgi numbrid kokku liita. Kas nad leiavad ka sellise numbrimärgi, kus numbrite summa tuleb kümme?
Julgustage suuremaid lapsi märkama sõnu, mis numbrimärgi tähtedest tekivad või mis tekiksid siis, kui tähtede järjekorda muuta.
MEELESPEA
õues
laste arv piiramatu
aeg: niikaua kui teie teekond kestab
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
pargitud autod
Mida laps õpib?
Jälgima, tundma ära tähti, sõnu ja numbreid nin aru saama, millega seoses võib leida tähti ja numbreid. Tegema lihtsamaid arvutusi.

MÄNGUD POESKÄIGUL

Kui muudate poeskäigu last haaravaks mänguks, võib see kauem aega võtta, ent see-eest pole muret igavusest tekkivate jonni- ja pahurusehoogude ning halva käitumisega
mida teha
Teel poodi otsige lapse nime algustähti tänava- ja poesiltidelt ning reklaamplakatitelt. Otsige lapse vanusele vastavat numbrit ustelt, bussidelt ja autode numbrimärkidelt.
Poes valige toidud, mis lapsele kõige rohkem meeldivad, ning otsige nende pakenditelt lapse nimetähti.
Riiulirea taha pöörates laske lapsel ennast luurata.
Lugege üle, mitu kassat on avatud ja mitu inimest seisab kassajärjekorras.
MEELESPEA
õues
laste arv piiramatu
aeg: 10 min ja kauem
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
pole vajalikud
Mida laps õpib?
Vaatlema, tähti ja sõnu ära tundma ning mõistma, kui paljudest kohtadest võib tähti ja numbreid leida. Võimaldab ka loendamist harjutada .

RIIMIMÄNG

Sobiv mäng ettnägematu ootamise vms sisustamiseks. Lapse ülesanne on leida sõnale riim - mida tobedam kombinatsioon, seda parem.
Ergutage last leidma riime oma igapäevastest kogemustest: võtame koti ja poti , hüppame ja lükkame, nägime kassi ja tassi, sõidame ja võidame.
Valige lihtsaid sõnu ja leidke nendele naljakaid riime: kes tõi võid, pai hai sai, üks küps müts, ruttu tuttu.

LOEME KOKKU

Kui laps oskab juba loendada, on lõputult võimalusi temaga harjutada. Siin on ainult mõni soovitus, kindlasti suudate neid omalt poolt täiendada.
mida teha
Mitu inimest seisab bussipeatuses?
Mitu last on bussis?
Mitu koera ootab oma peremehi poe ukse taga?
Mitmel puul on roosad õied?
Mitu münti on vaja jäätise ostmiseks ?
Mitme sammu pikkune on sein, mitme sammuga jõuab postkastini, mitu korda veel saab liumäest alla lasta, mitu korda astmelt alla hüpata?
MEELESPEA
õues
laste arv piiramatu
aeg: 10 min või kauem
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
pole vajalikud
Mida laps õpib?
See mäng annab lapsele kindlustunde ja hea stardipagasi arvudega tegelemisel. Arvude hätenduse mõistmine on keeruline ülesanne ja nõuab rohket harjutamist.
Matemaatika on loogiline ja konkreetne ega ole tegelikult raske - matemaatika ei tule meil välja tavaliselt sellepärast, et me ei usu, et suudame sellega toime tulla. Seepärast on kindlustunne siin võtmesõna.

TEEME ENDALE ISE AABITSA

Raamatupoed on täis laste arvutamisraamatuid ja aabitsaid, aga ikkagi on tore teha päris oma raamat. Siis saab laps ise otsustada, mida või keda kujutav pilt mõne tähe juurde panna
mida teha
Igale tähestiku tähele tuleks jätta üks lehekülg ja laps saab otsustada, kuidas seda lehekülge täita. Aidake lapsel pilte valida.
Numbrite raamatu jaoks on vaja väiksemat valikut pilte, aga igat kujutist peab olema mitu. Pidage meeles, et suuremate numbrite kujutamine võtab rohkem ruumi. Jätke neile kaks kõrvuti lehekülge ja leidke mõni materjal, kust laps saab leida piisavalt sarnaseid pilte. Selleks sobivad hästi näiteks lillepildid mõnest aianduskataloogist.
 
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: võib jaotuda mitmele päevale
abi vajalik
määrib
VAHENDID
Korralik kaustik (kontrollige, et seal on piisavalt lehti, ja vajadusel jaotage lehed peatükkideks)
Vanad ajalehed, ajakirjad ja postimüügi kataloogid
Käärid
Liim ja pintsel
Viltpliiatsid
Mida laps õpib?
Tähestikku, tähtede nimetusi ja seda, kuidas need kõlavad sõnade algustähtedena. Numbreid ja nende järjekorda. Kui panete kolmandale leheküljele kolm autot, õpib ta ühtlasi seostama numbrit mingi kogusega. Silma-käe koostööd. Kavandamist. Vaikselt istuma ja oma tegevusse süvenema. See on suurepärane ettevalmistus kooliks.

MÕMMIDE KOHVILAUD

Lauakatmine on korduv sorteerimismäng, mis on keerulisem kui liigitamine värvi järgi. Iga külalise jaoks on vaja lauale panna üks tass, üks alustass, üks nuga, üks kahvel ja üks lusikas.
mida teha
Laske lapsel laua ümber istuma panna 3-4 mõmmit. Meenutage talle, et väiksematele tuleb pudipõlled ette panna, et nad ennast täis ei pudistaks (seda osa täidavad suurepäraselt kaelarihma või - paela vahele pistetud majapidamispaberi tükid).
Laps võib teha paberist või kaartidest viltpliiatsitega kaunistatud liniku iga taldriku alla panemiseks, salvrätihoidjad majapidamispaberi rulli lõikudest ja kirjutada külaliste nimed nimesiltidele, kas päriselt või kirjutamist matkiva kritseldusena.
Siis katab laps laua, nii et igal lelul on linik , salvrätt, nimekaart noad - kahvlid ja lauanõud.
Laps võib igale külalisele mängult kohvi kallata ja anda neile väikeseid plastiliinist kooke.
Ta võib neile isegi väikseid võileibu teha ja ehtsaid pisikesi kooke küpsetada (vt "KÜPSETAME KOOKI" 4-aastastele mõeldud mängude alt). Et saada mõmmidele sobivas suuruses kooke, otsige sobivaid pabervorme poe küpsetusosakonnast.
MEELESPEA
toas ja õues
laste arv piiramatu
aeg: 1-2 tundi
abi vajalik väiksemate laste puhul
veidi määrib
VAHENDID
Mõmmid, nukud ja pehmed mänguloomad
Laudlina ja madal laud
Rullis majapidamispaberit ja kirjutuspaberit
Viltpliiatseid, pliiatseid
Mänguserviis (või vanu tasse, alustasse ja taldrikuid), söögiriistad
Toit ( ehtne või plastiliinist)
Mida laps õpib?
Asju liigitama ja kokku sobitama, pikemale tegevusele keskenduma, sellega algusest alustama ja seda lõpule viima. Asju meeles pidama, neile mõtlema ja ettevalmistusi tegema.

KAALUME RIISI

See võib olla nii lihtne kui ka raske ülesanne. Suurematele lastele meeldib mõõtmistulemusi kirja panna. Kirjuta paberile, mida on vaja mõõta, ja jäta sinna ruumi, kuhu iga laps saab oma vastuse kirja panna. Ta võib oma vastuse vastavasse lahtrisse kirjutada, teha teatud arvu punkte või jooni, kinnitada sinna numbriga lipiku või kleepida lihtsalt tärni.
ülesanded
Kui palju kaalub ääreni tass riisi?
Kas tassitäis pikateralist riisi kaalub sama palju kui tassitäis ümmarguste teradega riisi?
Mitu tassitäit vett mahub kaussi?
Mitu lisukatäit riisi mahub munatopsi?
MEELESPEA
toas või õues
laste arv 1-3
aeg 30 minutit - 1 tund
abi vajalik
määrib
VAHENDID
Riis (vähemalt kahte sorti: pika- ja ümarateralist vm)
Kaal (eelistatavalt kahe kaalukausi ja vihtidega)
Mõõdutasse ja -lusikaid
Valik kanne, kruuse , munatopse ja kausse
Paberit ja pliiatseid
Silte või kleepstähti (soovi korral)
Mida laps õpib?
Arvukalt matemaatilisi oskusi: mõistma mahtu, kaalu, arve ja seda, kuidas objekti (riisi) kaal võib maht jääb samaks ka siis, kui see muudab oma kuju. See on väikese aju jaoks juba päris kõva sõna.

PANEME AKNALE SILDI KÜLGE

See pole mitte niivõrd mäng kui viis tutvustada lastele tavalisi asju tähistavate sõnade kirjapilti
mida teha
Kirjutage lipikutele (väiketähtedega) majas leiduvate asjade nimetusi ja kinnitage need esialgu ise õigetele asjadele. Näiteks lipik, millel on sõna "uks", kinnitage uksele, lipik sõnaga "aken" aknale jne. Kasutage umbes kuut nimetust korraga ja hoidke need paigas umbes nädal, seejärel pange paika järgmised kuus.
Kirjutage sõnad suurtele paberilehtedele, eemaldage kõik lipikud ja vaadake, kas laps oskabl ipiku kokku panna sama sõnaga paberilehel. Et seda suuta, peab ta sõnad ära tundma. Alustage sõnadega, mida on kerge üksteisest eristada, näiteks sõnadega "uks" ja "aken".
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 10 min või kauem
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
lipikud
kleeplint või -mass
paber ja pliiats
Mida laps õpib?
Lugema lihtsaid sõnu ja seostama neid kindlate esemetega

TEEME KOOS SÜÜA

Söögitegemine on teadus, siin on nii matemaatikat kui ka oskust aidata. See on ühtlasi võimalus oma saavutuste üle uhke olla. Söögitegemine on üks väheseid tegevusi, milles laps saab jõuda lõpptulemuseni, mis näeb välja niisama meisterlik kui see, mille on teinud vanemad.
mida teha
OHUTUS
Ehkki köögis on ilmseid ohte , näiteks kuumad ahjud ja teravad noad, saab laps seal toimetada ka ohutult - mõõta ja hakkida desserdinoaga selliseid pehmeid toiduaineid nagu banaanid ja seened. Ta näeb, kui tore on koos töötada ja et pere jaoks söögitegemine ei pea sugugi olema igav.
Köögitehnika laiendab lapse võimalusi kaasa lüüa. Kui last tähelepanelikult jälgida, võib ta köögikombainiga toiduaineid hakkida. Mikseri abil saab ta teha kooke, kus on vaja midagi vahustada - see on ülesanne, mis alla 6aastastele on käsitsi raske - ja, mis veel kõige lihtsam, automaatne leivaküpsetusahi võimaldab lapsel õhtul enne vanni vajalikud ained ära kaaluda ja hommikusöögiks omaküpsetatud leiba süüa.
KAALUMINE JA MÕÕTMINE
Osutiga kaalu näitu on lapsel raske lugeda ja seepärast on tema jaoks sobivaim vanamoodne kaalukaussidega kaal. Ta valib sobivad vihid ja pneb need ühele kaalukausile, seejärel hakkab teise kaalukaussi ettevaatlikult toiduainet tõstma. Väikesel lapsel on kaalust lihtsam kasutada mõõdutassi.
HAKKIMINE JA REBIMINE
Lubage lapsel desserdinoaga pehmeid toiduaineid lõigata. Suurem (ja ettevaatlikum) laps võib teie juhendamisel kasutada lõikenuga, aga teda ei tohi sellega kunagi üksi jätta. Valige alati pigem ümara kui terava otsaga nuge. Sakilised noad on ohutumad ja neid on lapsel kergem käsitseda. Lubage tal salatilehti rebida.
IGAÜHELE JÕUKOHANE TÖÖ
Pidage meeles, et küpsetusvormide määrimine, kaupluse riiulilt vajalike toiduainete leidmine ja nõude pesemine on kõik ülesanded, mida 3aastane meelsasti täidab. Iseg väikelaps saab hakkama koogitaigna segamisega.
TEEME FRITATTA'T
300 g puhastatud seeni
1 supilusikatäis oliivõli
110 g Gruyere'i juustu
8 muna
musta pipart
salati koostisosad
Hakkige seened - väiksemad neljaks ja suuremad kaheksaks tükiks. Neid on lihtne lõigata, nii et seda võib teha laps. Seejärel soojendage teie ise teelusikatäis oliivõli pannil , lisage seened ja praadige neid segades 1-2 minutit. Keerake kuumus madalaks ja jätke seened pannile 5 minutiks. Aeg-ajalt raputage ja liigutage neid.
Vahepeal lubage lapsel riivida vaagnale umbes kolmandik juustust ja lõigata ülejäänu väikesteks kuubikuteks. Nüüd võiks ta suures kausis mune vahustada.
Kui seened on küpsenud, lisage need munavahule ja kallake juurde juustukuubikud. Maitsestage musta pipraga. Puhastage pann ja valage (seda tehke ise) sinna ülejäänud õli. Kui see on kuumenenud, keerake kuumus nii madalaks kui võimalik ning valage munadest ja seentest segu pannile. Lubage lapsel riivitud juustu peale raputada.
Keerake kuumus 10 minutiks uuesti suuremaks. Eelsoojendage praeahi ja kui see on kuum, asetage ise pann praeahju, kuni toit võtab kindla kuju - selleks peab kuluma alla minuti. Kuni frittata küpseb, võib laps selle juurde lihtsa salati valmistada.
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 1 tund
abi vajalik
määrib
VAHENDID
Toiduained
Köögiriistad ja -tehnika
Mida laps õpib?
Mõõtma, hakkima, segama ja loendama. Tegevusi järjestama. Juhiseid järgima. Edu saavutamine suurendab lapse enesekindlust.

KAARDIPAKK

Enamik kaardimänge on liiga keerulised väikeste laste jaoks, kes pole kunagi kindlad, millise kaardiga käia, ei valda veel strateegilisi oskusi ning lähevad endast välja, kui nad ei võida. Kui koolieelikutel lubatakse kaasa mängida, on see täiskasvanute ja suuremate laste jaoks enamasti igav. Paarimäng on erand . Kuna koolieelikute nägemismälu on täiskasvanute omast märgatavalt parem, kompenseerib see strateegiliste oskuste vähesust.
mida teha
LEIAME PAARILISE
Võtke kaks ühesugust pakki mängukaarte ning valige kummastki pakist järgmised kaardid: ärtu 5, 10 ja äss; poti 2, 6 ja soldat; risti 3, 7 ja emand; ruutu 4, 8 ja kuningas. Asetage need lauale, pilt allapoole.
Esimene mängija pöörab kaks kaarti ümber. Kui need on ühesugused, võtab ta need üles, kui aga mitte, pöörab need uuesti tagurpidi ja nüüd on järgmise mängija kord. Siin on tähtis meelde jätta, kus mingi kaart on. Kui kõik kaardid on leitud, algab mäng uuesti.
Mängu saab lihtsustada, kasutades väiksemat, ja raskemaks teha, kasutades suuremat arvu kaardipaare. Võib kasutada ka piltidega kaarte, kas osta poest või teha ise (vt õpetust altpoolt).
LOTO
Ka seda mängu mängitakse kahe paki kaartidega. Pange üks kaardipakk laua keskele. Teisest pakist jagage igale mängijale 4-9 kaarti näoga üles.
Mängijad võtavad kordamööda kaardi laua keskel olevast pakist. Kui mõni langeb kokku tema käes oleva kaardiga, võtab ja paneb ta selle oma kaardi peale, näoga allapoole. Mäng jätkub seni, kuni üks mängija on katnud kõik oma kaardid.
LOEME KOKKU
Andke lapsele ärtu 2, 4, 5 ja 6. Andke talle kott nööpide või nuppudega ja paluge tal panna igale südamele üks nööp. Kui leidub südamekujulisi nööpe või nuppe , on see veel eriti tore.
Pange iga kaardi ette väike kauss . Andke lapsele suurem kauss erikujuliste makaronidega (nt lipsu- või teokarbikujulised) ja laske tal lugeda igasse kaussi nii palju makarone kui on kaardil kujundeid.
SORTEERIMINE
Andke lapsele kaardipakk ja laske tal kaarte mastide järgi liigitada.
Kas laps oskab kaarte ka numbrite järgi liigitada? Kuna see on raskem, võtke suuremate numbritega kaardid välja.
KUIDAS TEHA PILTKAARTE
Ostke paksemat kartongi. Lõigake need esialgu neljaks, seejärel pooleks ja kleepige kaks poolt kokku, et kaart saaks jäik. Otsige kaks ühesugust majatarvete või mänguasjade müügi kataloogi . Lõigake neist välja ühesuguseid pilte, kus kujutatakse lapsele tuttavaid esemeid, näiteks külmkappi, keedupotti, telerit, voodit, tooli, ja kleepige need kaartidele.
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 10 min või kauem
abi vajalik
määrib kaartide tegemine
VAHENDID
2 kaardipakki
Nööbid, erikujulised makaronid ja kausid
2 kataloogi ja kartongi
Käärid
Liim
Mida laps õpib?
Palju matemaatilisi oskusi: kokkusobitamist, sorteerimist, äratundmist ja meeldejätmist. Ergutab märkama detaile, mis on hea ka ruumiliste oskuste arenguks.

4.eluaasta:

HELIREDELID

Lastel on väga raske mõista, mis on kõrge ja mis madal. Kuna nad mäletavad paremini tegevust, on seda hea kasutada ka nootide asukoha kujutamisel.
mida teha
Valige pill helide tekitamiseks ja kasutage 3-4 erinevat nooti. Laps seisab neljandal trepiastmel. Mängige ette kaks nooti. Kui teine neist on kõrgem, astub laps sammu ülespoole, kui aga madalam, siis allapoole. Kui teil pole treppi, võib laps tähistada kõrgemat heli käe pea peale ja madalamat põlvedele asetades.
Kui laps lahendab ülesandeid edukalt, võib esitada lähedasemaid noote , kuid püüdke hoida sellist raskusastet, et laps vastaks enamalt jaolt õigesti.
Suuremat last julgustage sammudega näitama ka kolme noodi suhet. Selleks on vaja siiski kaunis pikka harjutamist.
MEELESPEA
Toas
Laste arv piiramatu
Aeg 10 min või kauem
Abi vajalik
Ei määri
VAHENDID
miski nootide tekitamiseks, ksülofon, mõni pill või teie enda lauluhääl
Mida laps õpib?
See on muusikaline põhioskus, mille peavad omandama kõik lapsed, kui tahavad laulda või mõnd pilli mängida. See on mäng, mis võib kaasneda laulmise ja muusika kuulamisega, aga ei asenda seda.

PUDELIPILL

see on lihtne tegevus, mis annab lapsele erinevate helide tekitamise kogemuse. Kui teil on hea kuulmine , võite sättida pudelid heliredeli järgi.
mida teha
Võtta kaheksa klaaspudelit või –purki ja täita need veega, nii et veetase jääb eri kõrgustele.
Kui suudate, häälestage nende heli mõne pilli järgi. Kui ei, vaadake vaid, et nad kõlaksid erinevalt.
Laske lapsel iga pudelit puulusikaga kõlistada ja julgustage teda ise muusikat tegema.
Väiksema lapse jaoks täitke lihtsalt mõni purk ja pudel erineval tasemel vedelikuga ja laske tal neid pulgaga kõlistada.
MEELESPEA
Toas
Laste arv piiramatu
Aeg 30 min – 1 tund
Abi vajalik
Ei määri kui pudelid ei lähe ümber
VAHENDID
8 klaaspudelit
vesi
puulusikas või pulk
Mida laps õpib?
Kuidas asju välja mõelda ja ise teha, kuulata ja asju kõrguse järgi järjestada. Muidugi õpib ta ka vahetut sisseelamist muusikasse.

TÄHESALMID

Tähestiku äraõppimine on palju keerulisem kui õppida kümneni lugema, sest tähti on rohkem. Laps peab saama seda palju harjutada.
mida teha
On palju toredaid salme, mis teevad tähtede õppimise lõbusaks. Siin on üks liisusalm:
ABC,
kits läks üle vee,
kaasas kandis palju prahti,
sina oled mängust lahti.
"Mängime neid mänge" 1990
Ja siin on üks keerulisem salm.
A on alguse täht.
E on elu täht. I on ilu täht.
U on uue täht. O on oma täht.
Õ on õnne täht. Ä on äri täht.
Ö on öö täht. Ü on üllatuse täht.
L on lapse täht. M on mõtlemise täht
N on naeru täht. R on rõõmu täht.
S on sõpruse täht. V on vapruse täht.
J on julguse täht. K on kodu täht.
G on tegemise täht. P on pere täht.
B on tibu täht. T on töö täht.
Kivi, Lilian ja Roosleht, Milvi 1997 "Aabits"
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 10 min ja kauem
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
pole vajalikud
Mida laps õpib?
Need salmid aitavad lastel tähtede nimetusi selgeks saada - see on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik oskus. Siin on vaja palju harjutada.

MÕÕDAME ÜLE

Laps veedab palju õnelikke ja toimekaid tunde asju üle mõõtes. Kui lai on see raamat? Kui pikk on mu king ? Mitu sammu on välisukseni? See lihtne tegevus õhutab last töötama arvudega, neid lugema, nende nimetusi välja ütlema ja mõistma nende tähendust.
mida teha
Andke lapsele tekstiilist rätsepa mõõdulint, metallmõõdulint ja joonlaud ning näidake, kuidas neid kasutada. Õhutage teda mõõtma kõike, mida ta tahab: sillutuskive, trepiastmeid, puude ümbermõõtu ja oma voodi pikkust.
Kinnitage seinalegi mõõdulint ja mõõtke ära lapse pikkus. Tehke lindile märk ja kirjutage mõõtmise kuupäev. Korrake seda mõne kuu pärast, et näidata lapsele kui palju ta on kasvanud.
Õpetage teda mõõtma sammudega, samuti käsi ja käsivarsi kasutades. See on hea harjutus loendamiseks ja liitmiseks.
MEELESPEA
toas või õues
laste arv piiramatu
aeg: 10 minutist poole päevani
abi vajalik alustamiseks
ei määri
VAHENDID
Rätsepa mõõdulint
Metallmõõdulint
Joonlaud
Seinale riputatav mõõttabel ja pliiats
Mida laps õpib?
Tegelema arvudega ja nendega tuttavaks saama. Mõistma, mida arvud tähendavad, näiteks aru saama, et kuus on kahest palju, aga viiest ainult natuke suurem.

NUKUD ARSTI JUURES

See on veel üks mäng, kus saab kaaluda ja mõõta, aga ka asju kokku sobitada ja sündmusi etendada. Laps on mängult arst, tema pehmed mänguloomad, nukud ja mõmmid aga lastest patsiendid - seega on mängus vaja ka palju rääkida.
mida teha
Enne mängu algust võib laps teha iga nuku jaoks tervisekaardi. Kaardil peab olema nuku nimi ning kohad kaalu, pikkuse ja teiste sissekannete kirjutamiseks. Kaarte võite teha koos arvuti abil.
Järgmiseks tuleb sisustada arstituba. Seal peab olema kaal nukkude kaalumiseks: kõige parem on kaalukausside ja vihtidega kaal, aga sobib ka muu kaal, kus on kauss, kuhu patsient istuma panna. Nukkude pikkuse mõõtmiseks on vaja ka metallmõõdulinti või joonlauda.
Nüüd võib patsientide uurimine alata ! Kaaluge iga patsient üle ja mõõtke ta pikkus. Pikkuse mõõtmiseks pange joonlaud või mõõdulint seinaga õige nurga alla põrandale ja asetage nukk põrandale pikali, nii et pea jääb vastu seina. Pange nuku jalgade taha kaart ja vaadake, kuhu selle serv joonlaual jääb - murdosadega pole tarvis jännata.
Märkige tulemused tervisekaardile - siin võib laps vajada teie abi. Kui lapsel on arstiriistad, võib ta nukke ka kuulata, neil kurku vaadata ja neile süsti teha.
Võrrelge tulemusi ja pange nukud kaalu ja pikkuse järgi ritta.
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 1 tunnist poole päevani
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
Tervisekaardid ja pliiatsid
Köögikaal, soovitavalt vihtidega
Metallmõõdulint või joonlaud (selgete numbritega)
Nukud, mõmmid ja teised pehmed mänguloomad
Arstiriistade kott (soovi korral)
Mida laps õpib?
Kaaluma ja mõõtma. Aru saama mõistetest suur ja väike, raske ja kerge. Asju järjestama: see mõmmi on kõige raskem, see kõige kergem jne. Tegevust alustama ja lõpule viima. Kavandama, meeles pidama ja mänguks ettevalmistusi tegema.

PANEME ASJAD KOTTI

See lihtne tegevus juhib laste tähelepanu sõna algusele. See on üks laste püsiva lemmiku , luuremängu vorme, kuid selline, mida vanematel on kergem taluda.
mida teha
Andke lapsele poekott ja kinnitage sellele lipik. Lipikule kirjutage täht. Seejärel peab laps leidma viis asja, mille nimi algab selle tähega, ja kotti panema. Kui olete kontrollinud, et ta on leidnud õiged asjad, pange kotile lipik uue tähega. Kiitke last edusammude eest: "Kas näed, sul on kaks õiget - ja see oli veel nii raske täht!"
Kohandage ülesandeid vastavalt iga lapse oskustele. Võite ülesande keerukamaks muuta kahe algustähega, või kui lapsel on raske leida viit asja, vähendage neid.
MEELESPEA
toas
laste arv piiramatu
aeg: 10 min või kauem
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
Kott
Lipikud
Majapidamises leiduvad asjad
Mida laps õpib?
Tähti tundma, märkama seoseid tähe ja hääliku vahel ning kuulama sõna algushäälikut

KÜPSETAME KOOKI

Söögitegemine on aitamisoskus ja sisaldab ka teadust ja matemaatikat. Lapsele teeb suurt rõõmu kaalumine ja segamine , mida koogiküpsetamise juures vaja on. Tähtis on ka lapse eduelamus, kui näeb (ja sööb) omaküpsetatud kooki.
mida teha
MUFFINID
275 g jahu
1 supi- ja 1 teelusikatäis küpsetuspulbrit
1 teelusikatäis soola
2 suurt muna
125 ml piima
75 g suhkrut
25 g võid
Lisage midagi järgnevast:
* 2 teelusikatäit kaneeli ja 115 g rosinaid
* 3 suurt purustatud banaani ja veidi pekanipähkleid
* 250 g värskeid marju
* 115 g šokolaadilaaste, asendage 75 g jahu kakaopulbriga
* 325 g õuna-, ploomi -, pirni- või aprikoositükke
* 200 g riivitud porgandit, ühe apelsini riivitud koor ja 75 g pähkleid
* 1 apelsini riivitud koor ja 1 teelusikatäis moosi
* 1 sidruni riivitud koor ja 1 teelusikatäis sidrunitarretist
Soojendage ahi 190 kraadini. Pange 12 vormi muffinipannile. Mõõtke kogused välja ning laske lapsel end aidata, kus vähegi võimalik. Näidake talle, kuidas jahu ja küpsetuspulbrit kaussi raputada ja soola lisada. Kui laps on sellega valmis saanud, pange kauss kõrvale.
Võtke teine suur kauss ja lööge sinna munad. Laske lapsel neid vahustada, lisades piima ja seejärel suhkrut, ise aga sulatage võid pannil nõrgas kuumuses. Kui või on sulanud, lisage see munasegule ja laske jälle lapsel vahustada. Kui kasutate banaane, puhastage need ja lisage munasegule.
Siiani sai koogi koostiosi segada elektrimikseri või köögikombainiga, aga järgmine töö tuleb teha käsitsi. Puistake jahusegu munasegusse ja segage kaks või kolm korda - mitte rohkem - jahu ei tohi enam näha olla, aga segu peab jääma kämbuliseks. Nüüd lisage maitseained ja segage jälle ainult kergelt.
Tõstke segu teelusikaga vormidesse , täites kaks kolmandikku. Küpsetage eelsoojendatud ahjus 25 minutit. Võtke muffinid ahjust ja jätke need veel umbes 5 minutiks vormidesse, enne kui sõrestikule jahtuma tõstate.
Järgmise koogiga saab 5aastane juba ise hakkama
PÄHKLIVÕISAI
225 g täisterajahu
3 teelusikatäit küpsetuspulbrit
75 g pähklivõid
75 g pruuni suhkrut
300 ml piima
Soojendage ahi 180 kraadini. Laske lapsel koostisosad kokku segada, koogivorm võiga määrida ja sinna veidi jahu raputada.
Nüüd valage jahu ja küpsetuspulber kaussi ning segage selle hulka kahvliga pähklivõid. Siis lisage suhkur ja lõpuks piim. Vahustage hästi (on hea kui aitate tal kasutada elektrimikserit).
Pange segu küpsetusvormi ja küpsetage 1 tund. Serveerimiseks lõigake sai viiludeks ja katke need koorejuustu ja aprikoosikeedisega.
MEELESPEA
toas
laste arv: 1-2
aeg: 1 tund retsepti kohta (pluss küpsemisaeg)
abi vajalik
määrib
VAHENDID
Koogi koostisosad (vt retseptidest)
Köögiriistad ja -tehnika
Mida laps õpib?
Mõõtma, hakkima, segama ja loendama. Tegevusi järjestama. Juhiseid järgima. Edu saavutamine suurendab lapse enesekindlust.

VÄÄNAME KEELT

Lugema ja kirjutama õppimine on keeruline protsess. Sageli teeb lastele raskusi häälikute kuulmine, millest sõnad koosnevad. Eriti raske on see lastele, kes kannatavad düsleksia (osaline lugemisvõimetus) all, kuid uurimused on näidanud, et varase harjutamisega on võimalik seda probleemi leevendada. Kui teie perekonnas on esinenud düsleksiat (see kaldubki esinema perekonniti), peaksite kordama järgnevaid keeleväänamisharjutusi nii sageli kui saate. Pole oluline, kas laps teeb proovi salmikesi järele öelda. Lugu pole ka sellest, kui teil läheb midagi segamini ja laps hakkab naerma. Tähtis on, et ta kuuleb.
Räägu rääk
Rukkis laulis rukkirääk.
"Rääk. Rääk. Rääk."
Kui kaua rääkis rukkirääk?
"Rääk. Rääk. Rääk."
Mida rääkis rukkis rääk?
"Rääk. Rääk. Rääk."
Muud ei rääkinudki rääk.
Aina rääkis "Rääk. Rääk."
Nõnda käiski räägu rääk:
"Rääk. Rääk. Rääk."
Eno Raud
Sisin-susin
Kaks S-i nagu ussi,
kaks ussi nagu S-i
kord metsas kohtusid.
"Sssssss!" ussid sisisesid,
"Sssssss!" ussid susisesid,
Nii sisi-susisesid, et ise kohkusid .....
See oli nõnda kole susin,
et põõsa alla pages susi !
Heljo Mänd
Krõpp-krõpp-krõpp-krõpp hõbepaber
Krõpp-krõpp-krõpp-krõpp hõbepaber
ümber šokolaadi,
kripp -kripp-kripp-kripp kirju paber
ümber karamelli,
Pikad peened maitsvad pulgakommid,
lagritsad nii tõmmud,
rongiga see magus seltskond
lõbusasti reisib
Liili Remmel " Timmi Rong"
Pagari piparkook
See ajab igaühel keele sõlme. Korda kümme korda "Pagari piparkook" - nii kiiresti kui saad.
Roosa rott röövis roosi
Korda seda kümme korda nii kiiresti kui saad
Remmel, Liili 1994 "Päkapikumetsa lood"
Põdramokk
Põder leidis põdramoka,
Kes nüüd hakkaks talle kokaks?
Keedaks ehtsat seenekastet,
nii et oleks põdralastel
süüa põdramokakastet?
Erika Esop
Laanisto, Reet ; Pentšuk, Katrin; Raidla, Ulvi 2003 "Õpime hääldama: K"
MEELESPEA
toas ja õues
laste arv piiramatu
aeg: 10 min ja kauem
abi vajalik
ei määri
VAHENDID
pole vajalikud
Mida laps õpib?
See on parim viis juhtida laste tähelepanu häälikutele, millest koosnevad sõnad.

Rahvamängud:

Õunavaras (Vana-Kuuste)

10-12mängijat ühendavad käed ja moodustavad ringi ehk õunaaia tara. Õunavaras saadetakse eemale, et määrata tema teadmata õunaaia peremees.
Õunavaras tuleb ja katsub kuskilt tara (kõrvuti seisvate paariliste käsi) lahti murda. Kui see õnnestub, lipsab ta taraaugust aeda. Keset õunaaeda asub maas õun (kas tõeline õun või muu ese). Õunavaras haarab õuna ja katsub sama taraaugu kaudu põgeneda. Õuna haaramise hetkel astub tegevusse vargale seni tundmatu peremees, kes katsub varast tabada.
Varas peab olema õuna haarates valvel, sest ta ei tea, kustpoolt peremees välja hüppab. Ta põikleb peremehe eest ja katsub augu kaudu põgeneda (taraauk jääb kogu aeg avatuks). Õnnestub vargal põgened, saab ta sellest rollist vabaks ja endine peremees hakkab vargaks. Vastasel korral jääb endine varas oma ametisse edasi. Mängu korratakse.
Mängijad võivad leppida kokku, et ringisolijad kogu aeg liiguvad. Sel juhul on taraauku raskem leida.

Madu (Pöide)

Mängijad võtavad üksteisel kätest kinni, kusjuures üks mängija seisab ühte-,teine teistpidi. Esimene mängija on mao pea, viimane saba. Madu liigub siira-viir, kusjuures saba teeb suuri kaari. Mao pea ülesandeks on saba kinni püüda. Püüdmisel poeb mao pea läbi ka teiste käte alt. Läbipugemise ajal tuleb pöörelda osavalt ja mitte kätest lahti lasta. On saba püütud, hakkab ta peaks ja mäng kordub.

Isaisa nui (Koeru)

Mängijad lähevad marjule, korvid käes. Nad satuvad saiast majakese juurde, kus elab nõiamoor, ja hakkavad maja sööma. Nõiamoor kuuleb kolitan ja lausub: „Lähen vaatan , kes kolistab!“Tahakkab majasööjaid isaisa nuiaga taga ajama. Tabatu (puudutatu) hakkab uueks nõiamooriks ja mäng kordub.

Kukkuv kepp (Türi)

Nummerdatud mängijad moodustavad ringi. Üks mängija seisab keskel ja hoiab keppi püsti. Hüüdes mingi numbri, laseb ta kepi käest lahti.Hüütud numbrit kandev mängija peab haarama kepi enne kukkumist. Ebaõnnestumise korral vahetab ta ringi keskel oleva mängijaga osad.
Mängu korrates võib selle raskendamiseks ringi suurendada. Nummerdatud mängijad võivad asuda ringjoonel mitmesuguses asendis- seista seljaga ringi keskpunkti poole, istuda, olla kõhulilamangus jne.

Sultan

Laste vanus: 6-7
Osalejad: kogu rühm
Märksõnad: tähelepanelikkus, emakeel
Valdkond : eesti keel
Eesmärgid: harjutada ja õppida häälikute kasutamist sõnades.
Vajalikud vahendid: rätik (turban), kuid saab kasutada ka krooni, ainult, et sel juhul muutub mängu nimi kuningaks.
Mängu käik:
Õpetaja paneb pähe turbani ja ütleb: „Täna olen mina sultan ja ei taha kuulda a-häälikut!“ Seejärel pärib ta kohe, mida kõige armulikumale valitsejale Ahmed Esimesela õhtul süüa antakse.
Vastavalt laste arvule toimub mäng üksikult, paarides või gruppides.
Nüüd hakkavad lapsed üksteise järel kordama toite, milles ei ole a-häälikut. Laps, kes eksib või ütleb juba varem öeldud sõna, saab miinuse. Võidab see, kellel on kõige vähem miinuseid. Kasutada saab ka teisi tähti ja küsimusi.

Pallisõda

Laste vanus: 3 ja vanemad
Osalejad: moodustada rühmast 2 gruppi
Märksõnad: kiirus, osavus
Vajalikud vahendid: võimalikult palju palle: korvpallid, jalgpallid, tennisepallid, topispallid jne...
Mängu käik:
Selles mängus kasutatakse kõiki palle, mis teil võimlas on – jalgpalle, võrkpalle, topispalle, korvpalle ja väikeseid palle.Enne mängu riputage võrkpallivõrk võimla keskele nii, et võrgu alumine serv oleks pallisõja ajal vähemalt kolmveerand meetrit maast kõrgemal. Seejärel jaotage mängijad kahte võiskonda. Kumbki võiskond saab pool võimlat ja pooled pallid. Pärast algvilet hakkavad mõlemad võiskonnad veeretama palle ja pallikesi mööda maad vastase poolele. Ühtlasi püüavad nad oma poolele veeretavaid palle ja saadavad need kohe tagasi. Kui mängujuhi vile kõlab teist korda, lasevad abilised võrgu maha, nii et ükski pall ei pääse enam üle keskjoone. Seejärel loevad mõlemad pooled kokku oma maa-alal asuvate pallide punktid.
Väike pallike – 1 p
Jalg-, võrk- ja korvpall – 2 p
Topispall – 3 p

Hirvejahil

Laste vanus: 3 ja vanemad
Osalejad: kogu rühm
Märksõnad: Osavus, tähelepanelikkus, kiirus
Vajalikud vahendid: Topispallid
Mängu käik:
Mängijad seisavad suures ringis ja püüavad palliga tabada ringi keskel visete eest põiklevat hirve. Mäng nõuab head koostööd, omakasupüüdmatut kättemängimist neile, kes on soodsas asendis. Kes hirve tabab, vahetab temaga osad.
*Ise pakun, et lapsed võiksid „hirve“ suunas palle veeretada, sest siis oleks väiksem oht haiget saada.

Hiirelõks

Laste vanus: 3 ja vanemad
Osalejad: vähemalt 6
Märksõnad: kiirus ja tähelepanelikkus
Vahendid: muusika
Teatud arv paare on hiirelõksud, teised lapsed on hiired. Muusika saatel peavad lapsed ringiratast hiirelõksudest läbi jooksma . Kui muusika lakkab, siis „hiirelõksud“ kükitavad ja need „hiired“ kes hiirelõksu sattusid peavad olema järgmine kord hiirelõksud. Võtjaks osutuvad need hiired, keda hiirelõksud kinni ei püüa.

„Heeringas, heeringas, 1, 2,3“(Hanila)

Laste vanus: Alates 3
Osalejad: Vähemalt 2
Mängu käik:
Mänguväljakule tõmmatakse kaks piirjoont vahemaaga 8-20 sammu. Ühe piirjoone taga seisab üks mängijatest – heeringas. Ta on seljaga ülejäänute poole, kes asuvad teise joone taga. Heeringas loeb kolmeni. Selle aja jooksul püüavad teised mängijad, väljudes oma maa-alalt, kiiresti sammhüpetega heeringale võimalikult ligemale saama. Kuid lugemise lõpul vaatab heeringas tagasi ja sel hetkel peavad hüppajad seisma. Kes liigub,peab minema tagasi oma maa- alale . Nüüd loeb heeringas uuesti kolmeni, teised hüppavad jälle edasi, heeringas vaatab tagasi jne. Kes mängijatest esimesena heeringa maa-alale jõuab, saab uueks heeringaks jamäng kordub.

Vangistatud karu

Laste vanus: 4 ja vanemad
Osalejad: +6
Märksõnad: osavus ja jõud
Mängu käik:
Mängijad seisavad ringis, hoides üksteisel tugevasti kätest kinni. Ringi keskel liigub vangistatud karu, kes püüab vabadusse pääseda.Teised proovivad teda takistada. Kui karu on vabadusse pääsenud, siis läheb ringist teine laps ringi keskele ja karu tema asemele ning mäng jätkub, laps kes ringi keskel on, on uus karu.

Sulghüppes kull

Laste vanus: Igale vanusele, neile, kes hüpata oskavad
Osalejate arv: vähemalt 3
Mängu käik:
Liikumine toimub sulghüppes ja see, keda kull puudutab on järgmine kull.

Pallikull

Laste vanus: Igale vanusele
Osalejate arv: vähemalt 3
Vajalikud vahendid: pall
Mängu käik:

Kergem – See, kelle käes on pall, see on kull. Kui ta saab palliga pihta teisele lapsele, on see laps järgmine kull.

Raskem – Laps, kelle käes on pall, peab pihta saama kõikidele lastele. See laps, kes on palliga pihta saanud, peab kükitama. Järgmine kull on see, kes esimesena pihta sai.

Joonemäng

Laste vanus: Igale vanusele, olenevalt teemast, mis valitakse.
Osalejad: Vähemalt 3
Märksõnad: kiirus,
Mängu käik:
Ruumi keskel on joon, millel seisab küsija. Mängu saab mängida mitmeti.

Küsija küsib näiteks, et kellel lastest on sünnipäev jaanuari kuus. Need lapsed, kellel on jaanuaris sünnipäev, nemad võivad vabalt üle joone minna, teised peavad jooksma, aga küsija ei tohi kätte saada. See, kelle küsija kinni püüab on järgmine küsija.

Küsija ütleb ühe värv, oletame, et kollase. Need lapsed kellel on riietes kollast saavad vabalt teisele poole joont minna. Mängu käik sama, mis eelmises punktis.

Kuum kartul

Laste vanus: Igale vanusele
Osalejad: vähemalt 3
Mängu käik:
Lastele antakse pall, mida nad peavad kibe-kiiresti edasi andma.See, kellel pall maha kukub, saab ühe tähe,(nt. Eesel, siis laps saab e-tähe). See, kes saab „eesel“ kokku, see läheb mängust välja.

Kohamäng

Laste vanus: 5 ja vanemad
Mängu käik:
Lapsed valivad endale ruumis kindla koha. Üks laps esitab küsimuse, näiteks, et kes pesi täna hambaid. Need lapsed, kes hambaid pesid, need vahetavad kohad, aga oma kohale minna ei tohi.

Limbo

Laste vanus: alates 3
Mängu käik:
Lapsed peavad pulga alt läbi minema, ilma, et pulka puudutaksid või põrandale kukuksid.

Paariskull

Laste vanus: alates 3
Mängu käik:
Kaks last ajavad teisi lapsi taga käest kinni hoides, need, kes kätte saadakse hakkavad samuti kullideks. Võidab see, kes viimasena kulliks lüüakse.

Ketikull

Laste vanus: alates 3
Mängu käik:
Kaks last ajavad teisi lapsi taga, need, kes kätte saadakse, lähevad ketina teiste kullide külge. Võidab jällegi see, kes viimasena kätte saadakse.

Kivikuju

Laste vanus: Igas vanuses lapsed
Vahendid: Muusika
Mängu käik:
Muusika mängib ja lapsed teevad igasuguseid kujusid. Nii kui muusika vaikib, peavad lapsed seisma nagu kivikujud .

Vanaema lõngakera

Laste vanus: alates 3
Mängu käik:
Mängijad seisavad ringis, näoga sissepoole ja hoiavad kätest kinni. „Vanaema” läheb ukse taha. Mängijad ajavad „lõngakera” sassi ning seejärel hüüavad – „vanaema, vanaema, lõngakera läks sassi”. Vanaema peab lõngakera „lahti harutama”

Toolide mäng

Laste vanus: 5 ja vanemad
Vahendid: toolid
Mängu käik: seatakse toolid ringi, igal lapsel on tool . Esitatakse küsimusi ja need, kes vastavad jaatavalt liigub nii mitu tooli edasi, kui küsimuse esitaja ütleb. Pärast igat küsimust võetakse toole vähemaks. Keegi välja ei lange, lõpuks peavad kõik üksteise süles olema.

Telefon

Laste vanus: Kõik, kes rääkida oskavad
Mängu käik:
Lapsed võtavad rivvi. Esimene laps ütleb järgmisele ühe sõna, see omakorda järgmisele – lõpuks viimane laps ütleb sõna valjul häälel välja. Kas sai sama sõna, mis esimene laps ütles?

Peegel

Laste vanus: 5 ja vanemad
Mängu käik:
Kaks inimest vastastikku. Üks inimene joonistab, teine peab peegelpildis sama järgi tegema.

Mul on üks tore tädi

Laste vanus: alates 3
Mängu käik:
Tantsitakse ringis ja õpetaja laulab : „Mul on üks tore tädi, see tädi on voh nii (näitab pöialt) ja kui see tädi tantsib, siis need puusad teevad nii (liigutab puusi)“. Lapsed peavad liigutusi järgi tegema.

Plaksumäng

Laste vanus: Igale vanusele (eriti sobilik väga väikestele)
Mängu käik:
Üks laps plaksutab ees, teine peab samamoodi järgi plaksutsma.

Kui Sul tuju hea

Laste vanus: 3 aastast alates
Mängu käik:
Õpetaja laulab: „Kui Sul tuju hea, siis käsi kokku löö“ 2x (lapsed löövad käsi kokku) 2x. „Kui Sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata.Kui tuju hea siis käsi kokku löö!“ (lapsed löövad käsi kokku).
Edasi laulda:
Kui Sul tuju hea, siis trampida võid nii
Kui Sul tuju hea, siis sõrmenipsu tee
Kui Sul tuju hea, siis hüüa küll on hea
Kui Sul tuju hea siis kõike seda tee (käsi kokku löö, trampida võid nii, sõrme nipsu tee, hüüa „Küll on hea“)

Ühel jalal hüppamine (Tallinn)

Võisteldakse ühel jalal hüppamises. Võidab see, kes suudab kõige kauem või kõige kaugemale hüpata.

Jõkke-Kaldale! (Saarde)

Maapinnale joonistatakse kaks paralleelset joont, mis tähistavad jõge. Mängujuht annab järjest käsklusi: „Jõkke!Kaldale!“ Mängijad peavad hüplema täpselt käskluse järgi – joonte vahele ja välja. Valesti hüppaja lahkub mängust. Mängu võidab viimaseks jäänud hüppaja.

Kujupall (Vändra)

Mängijad moodustavad ringi,üks on keskel. Keskmine söödab palli kordamööda igale ringisolijale. Kui mõnel ringisseisjal ei õnnestu palli püüda, jääb ta asendisse, milles oli püüdmishetkel.On mängijad kõik sel viisil kujudeks muutunud, määrab keskelolija enda asemele kõige huvitama kuju.

Kivimutt (Pöide)

Mängijaid on palju. Üks mängija on kivimutt. Ta jälitab teisi mängijaid ja püüab kedagi puudutada. Mängijad võivad põgenemisel kivi otsa astuda- sel juhul ei tohi kivimutt neid puudutada. Õnnestub aga kivimutil mängijaid puudutada, hakkab puudutatu uueks kivimutiks.

Veekula(Võru linn)

Üks ujujatest on kula ja püüab teisi tabada. Puudutatu saab uueks kulaks. Mängijad võivad ronida ka ujumissillale või kivile ja hüpata sealt puudutamisohu vältimiseks jälle vette.

Lumekell (Tori)

Lumme tallatakse looklevalt ristlevaid või ka ummikradasid. Üks mängija hakkab kulliks,kes jälitab radu mööda jooksvaid kaasmängijaid. Joosta võib radadel . Puudutatu hakkab uueks kulliks.

Pime kellamees (Kanepi)

Kõigil mängijatel on silmad seotud. Ühel mängijatest –pimedal kellamehel – on kelluke kaelas. Mängijad katsuvad kellameest tabada. Tabamiseks loetakse vaid tugevat ümberhaaramist, nii et tabatu ei saa põgeneda.

ASJAD KOTTI

Mäng on mõeldud tähti õppivatele lastele, meenutab natuke seikluslikku otsimismängu ning sobib nii ühele kui mitmele osalejale.
Laps saab koti ja talle öeldakse täht või kinnitatakse täht koti külge, seejärel peab ta leidma viis asja, mille nimetus algab selle tähega, ja kotti panema.
Ülesande raskust saab muuta näiteks kahe algustähega, asju võib ka vähemaks võtta.

AARDEJAHT

Aardejaht sobib mängimiseks suvel väljas või siseruumides lastepeo ajal. Mängijad peavad üles leidma aarde, milleni jõuab mõistatusi lahendades, mis sisaldavad uue vihje asukoha kohta, ning viivad lõpuks aardeni. Kui tegemist on võistkondadega, siis võib olla igal leidmiseks oma aare .

Artiklid:

Inimene õpib elama läbi mängu.
Laps tahab juba loomupäraselt õppida kõike, mida teevad teised ja täiskasvanud. Läbi mängu
õpitakse maailma tunnetama ja mängides on kergem õppida. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng
asendamatu õppimisviis. Mäng on eekooliealiste laste põhitegevus.
Mäng arendab lapse kõiki võimeid:
- suurendab uudishimu ja avastamisoskust
- arendab loovust
- arendab koordinatsiooni
- õpetab tunnetama ja väljendama oma vajadusi
- laiendab sõnavara,
- arendab loogilist mõtlemist , mälu ja tähelepanu
- õpetab teiste lastega suhtlemist,
- arendab enesekindlust,
- õpetab tegema valikuid ,
- õpetab mõistma oma tegude tagajärgi
- õpetab teisi aktsepteerima ja austama
- arendab otsustusvõimet ja -kiirust
Laps areneb mängides ja lapse arenedes areneb ka mäng, laps kasutab järjest keerukamat mängu. Mida väiksem laps, seda
rohkem vajab ta mängimist koos ema - isaga. Hästi oskab mängida see laps, keda on mängima õpetatud. Vanema ülesanne on
mängus tunnetada lapsele jõukohast tegevust ning seda ainult veidikene keerukamaks teha . Samuti saab mängu jooksul
lapsele muuseas õpetada värvuste tundmist, loendamist, arendada mälu jne.
3-aastasest alates tuleks lapse valmisoleku korral õpetada talle ka rollimängu ( juuksuri -, arsti-, piirivalvuri- jne.mängud).
Lase lapsel endal ka mängu juhtida, ära anna talle pidevalt uusi mänguasju ja ideid. Laps tunneb mängust rõõmu, kui ta saab
tegutseda oma tahte järgi, vajades siiski ka täiskasvanupoolset ergutust. Ärge unustage last siiralt tunnustamast!
Mängu kaudu saab ka vanem infot lapse kohta ja saab teha sellest vajalikud järeldused.
Laps vajab ka eakaaslasi. Esimesel eluaastal mängivad lapsed asjadega ja tunnevad huvi ka teiste laste vastu, teisel
eluaastal mängivad lapsed küll kõrvuti, kuid igaüks oma asjadega , ja alles kolmandal eluaastal mängivad nad tõeliselt koos.
Hoolitse selle eest, et laps kohtuks ka endast nooremate ja vanemate lastega.
Mänguasjade valik peaks olema mitmekesine , lisaks poeleludele ka loodusest pärit ja endatehtud asjad, pallid,
muusikariistad, lauamängud, lasteraamatud jne. Pole mõtet viiel nukul või kümnel sarnasel autol. Kindlasti peaks olema ka poisi mänguasjade seas nukk ja nukumööbel ja tüdrukul mõni auto. See teeb mänguvõimalused avaramaks.Vikerkaar
http://vikerkaar.rapina.ee

Miljon mängu eest

Kes unustab lapsel kuni kooliminekuni rollimänge mängida lasta, riskib sellega, et tema järglasest kasvab vastutusvõimetu äpu ja egoist.
Kui erilasteaia Nukitsamees juhataja Ülle Kuusik lastele rollimängu õpetab, riputab ta kostüümi kappi ja roomab teksadega otse põrandal (“sest sa pead olema lapsega samal tasandil ja üks sammuke eespool ,” nagu ta põhjendab). Kui Üllet lasteaedadesse loenguid pidama kutsutakse, läheb ta kohale ka siis, kui lasteaed asub keset metsa ja tilluke saal on külaelanike arvu kohta liiga suur (“sest mu loengul on mõte sees ka siis, kui see kas või ühe inimese mõtlema paneb”). Kui Ülle oma lastekeskuse asja ajab – tal on idee, et Eesti enneaegsed lapsed peavad saama vähemalt kaks keskust, kus eripedagoogide silma all areneda –, siis ikka kirega (“sest isa õpetas mind: kui midagi teed, tee viha või armastusega”). Ta naerab tihti, ka enda üle. Ja nimetab end “kõva kiiksuga” tegelaseks, kes oma asja ajades saab tihti haiget, kuid raputab suled kuivaks ning tegutseb edasi.
Eelmisel aastal kaitses Ülle magistritööd, mida tehes selgus talle, et eesti 3–7aastaste rollimäng on väga kehval tasemel. Veelgi hullem: tavaarenguga lapsed osutusid rollimängus viletsamaks kui vaimupuudega lapsed.
Mulle meeldiks uskuda , et lapsed siiski oskavad mängida.
Jah, aga tavalapsi vaadeldes oli selgelt näha, et neid pole õpetatud mänguasju kasutama. Laps võtab lelu kätte ja teeb ühe toimingu, mida ta on näinud selle esemega tehtavat, aga rohkem ei oska. See pole ju rollimäng! Selline mänguasjade kasutamise viis on tavaline 2–3aastaste laste puhul, aga ma nägin seda veel 5–6aastaste hulgas.
Ainus, mis klassikalistest rollimängudest on veel säilinud, on arstimäng. Aga muidu mängivad poisid pätti ja politseinikku, tüdrukud reisimist ja kohvikus käimist.
Aja märgid?
Kui mina õppisin, valitses meil üks teooria lapse arengust. See oli Võgotskist lähtuv sotsiokultuuriline teooria. Võgotski ütleb, et keskkond mõjutab otseselt lapse arengut. Kõik, mis lapsega toimub, sõltub ajast, suhtumistest, tema vanemate staatusest ja oskustest, õigustest, seadustest – asjadest, mis hetkel ühiskonnas toimuvad.
Mäng on ääretult sotsiaalne nähtus. See tuli inimühiskonna ellu alles teatud arenguetapil: kuni last sai vanema kõrval kohe tööprotsessi lülitada, ei olnud mängu vaja. Kui tööriistad muutusid keerukamaks, osutus vajalikuks ettevalmistusaeg, sest last polnud võimalik kohe tööle panna. Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv.
Vihmametsades elavatel hõimudel ei ole laste mänguperioodi. Kuna tööriistad on algelised, suudavad lapsed neid üsna ruttu kasutada. Poistel ehk veel on väike mänguaeg, aga tüdrukutel absoluutselt mitte.
Räägi lähemalt, miks eesti lapsed enam ei mängi.
Me oleme ringiga peaaegu samasse kohta tagasi jõudnud, kust kunagi alustasime. Töövahendid on jälle sellised, et lapsed saavad nendega ruttu hakkama. Kompuuter ! See on kindlasti üks põhjusi, miks mäng on taas oma tähtsust kaotamas. 
Valdavalt on mängukultuuri edasi antud stiihiliselt: pere vanemad lapsed juhendavad väiksemaid. See on ajast aega toiminud , seepärast pole keegi mängu õpetamisega vaeva näinud. On jäänud mulje, et kõik toimub iseenesest. Aga praegu on iseeneslik mänguoskuse edasikandumine väga tagasihoidlik . Selle põhjuseks on keskkonna olud: peredes pole enam korraga kasvavaid lapsi, on kas üks laps või on vanusevahed suured. Ja need vanemad lapsed, kes veel oleksid mänguoskuste edasiandjad, on surutud vaimsele tegevusele.
Lasteaias pannakse lapsed vanuse järgi rühma – jälle pole vanemaid, kes õpetaksid. Mängu seisukohalt on pererühmad väga head! Alushariduse raamõppekavas on mäng küll lubatud, aga mängu õpetamisest seal ei räägita.
Edasi – kas majade ümber lapsed veel tänapäeval mängivad? Pole kohta, lapsi ei julgeta õue saatagi! Nii et ka seal ei saa mängu näha.
Mängus kajastab laps täiskasvanute tegevusi ja suhteid. Aga ka kodu on oluliselt muutunud: kas on peres üks vanem või tuleb isa töölt alles poole öö ajal. Laps ei näe kuigivõrd peresuhteid.
Kuidas mängupuudus ennast kätte maksab?
Hädad algavad, kui laps läheb kooli. Kui laps pole saanud mängides ennast ette valmistada, ei pruugi ta osata eakaaslaste ja teiste täiskasvanutega suhelda ning seetõttu võivad ka vaimsed oskused jääda realiseerimata. Kibedamad viljad jõuavad kätte puberteedieas. Mis toimub sel etapil meie noortega , on minu meelest tagajärg sellele, mis mänguetapis jäi tegemata. Ühiskond seda ei teadvusta, vaid hakatakse puberteedieas tagajärgedega võitlema: koolivägivald, suhtlemisraskused, oskamatus probleeme lahendada, teismeliste enesetapud , alkohol , uimastid . Ent hädad ei lõpe puberteediga. Minu õpetaja Strebeleva ütleb, et käitumisprobleemidega täiskasvanud pole reeglina lapseeas piisavalt mängida saanud.
Soome psühholoogid hoiatasid ammu, et ühiskond, mis hakkab laste arengut teatud etapil kiirendama – ja Eesti ühiskond teeb seda väga võimsalt –, viib lapsed hoopis arengukriisi. Nagu ütleb pedagoogikateadlane Karl Karlep: hakkad liha küpsetama, paned valusa tule alla, ja milline on tulemus? Väljast kõrbenud, seest toores .
Kõik vanemad ei sunni lapsi trenni , vaid lasevad ikka mängida.
Jah, aga osa asju jääb tegemata. Minulgi läks tükk aega, enne kui mõistsin, et ka tavaarenguga laps ei hakka mängima, kui teda ei õpetata. Ta omandab küll esemete piiratud kasutusoskuse, aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvitada ega rollis suhelda.
Paljud vanemad arvavad , et mängust tähtsam on lugemine-kirjutamine. Osa vanemaid küll teab, et mäng on tähtis, kuid ei hooma, et nemad peaksid olema need, kes lapsele rollimängu õpetavad. Lepitakse sellega, et laps tegutseb mänguasjaga. Aga see on esemeline tegevus – jah, tal on mänguasi käes, aga ta ei võta rolli. Marika Viksi uuringud Põltsamaa 2–3aastaste laste vaimse arengu kohta andsid tulemuseks, et 43% lastest ei tunne esemete kasutusviise. Ja viletsamaks osutusid just kodulapsed. Sama asi kehtib mänguasjade kohta: lapsele ostetakse hunnikute viisi asju, kuid ta ei oska nendega midagi teha, sest talle pole õpetatud, kuidas nendega mängida.
Mida tähtsat rollimäng õpetab?
Ei olegi aspekti, mida rollimäng ei mõjutaks, aga on ka neid asju, mida ainult mäng võib õpetada. Esiteks: mäng on suhtlemise kool. Mängus õpib laps eakaaslastega suhtlema , aga tähtis on nüanss, et ta õpib suhtlema nagu täiskasvanu. Võttes rolli, on ta ju täiskasvanu: arst, õpetaja, ema. Ja ta suhtleb sellelt tasandilt . Täiskasvanuna peame paljusid eri rolle täitma. Rollimängus saab laps harjutada, et igal rollil on oma käitumisviis, suhtlemisstiil, sõnavara, hääletoon. Nii saab ta hilisemas elus aru: hetkel olen selles rollis ja käitun niimoodi. Kui vähe osatakse meil tänapäeval rolle vahetada! Ülemus on kodus ikka ülemus, poliitik igal pool poliitik.
Teine asi: lapse paneb mängima soov saada täiskasvanuks. Aga mängides mõistab laps, et paraku see täiskasvanuks saamine nii lihtsalt ei käi. Enne tuleb veel väga palju õppida! Ja see on motiiv järgmise etapi jaoks. Kui seda motiivi pole kujunenud, ei ole mõtet last kooli saata. Laps peab tahtma kooli minna. Ja kui laps ei saa rollimängu mängida, siis seda motiivi sellisel määral ei kujune. Et see tahtmine lõhutakse seal õige ruttu ära, on teine teema.
Siis, emotsionaalne sfäär. Laps esineb oma rollis siiramalt kui parim näitleja. Oma siiruse ja puhtusega mõjutab roll lapse tundeid. Rollimäng on praktiline empaatiavõime harjutus: ema-lapse mängus laps ju harjutab, kuidas last aidata. Aga kodumäng on praegu mudilastel üks viletsamaid. Meil on olnud Barbie -periood – missugused isiksuseomadused said siis mõjutatud? Barbie oli sõbranna, aga mitte keegi, kelle eest hoolitseda. Emade põlvkond, kes on Barbiega üles kasvanud, on meil juba olemas.
Edasi: enesekontroll . Mängueas lapsel on emotsioonid veel tugevad, enesekontroll nõrk. Aga mängus on kõik lapsed koos. Siin on omad reeglid, milles kokku lepitakse. Tahad mängida – allu! Ja laps teeb seda, milleks ta igapäevases elus suuteline pole: ta kontrollib ennast, et mängu reeglitele alluda. Lastepsühholoog Elkonin tegi katse: palus viieaastasel poisil ühel kohal seista ja mõõtis aega. See ei kestnud kaua. Mõne aja pärast palus ta samal poisil olla piirivalvur. Ja seismise aeg pikenes kordades! Rollitingimustes laps teadis, kes ta on ja miks ta peab seda tegema – see mõjutas tema käitumist nii võimsalt.
Vaimne areng. Rollimängus tuleb üsna ruttu periood, kus laps kasutab üht asja teise asja funktsioonis. Õnnetus meie mänguasjalettidel on, et kõik lelud on nii täiuslikud, komplektides on kõik asjad olemas! Ja lapse mõtlemine on tänu sellele kokku surutud. Ma soovitaksin lausa provotseerida olukordi, kus lapsel pole vahendit ja ta peab võtma kasutusele asendaja.
Sa oled laste mängudest ehmatavalt musta pildi maalinud.
Parem maalida mustaks kui jätta halliks . Muidugi on kodusid ja lasteaedu, kus tegeldakse mängima õpetamisega. Jumal tänatud, kui rühma või koju külla tuleb laps, kellel on mänguoskused! Lapsed õpivad kiiresti mängima, kui nad näevad mängumudelit. Ent me ei tohiks ainult sellele lootma jääda, mängu õpetamise peaks lapsevanem ikka enda peale võtma. Kui meie mängu ei õpeta, hakkab lapsele elu õpetama meie praegune keskkond. Aga kas me seda tahame?
Ühel õhtul olin tööl liikumispuuetega laste rühmas. Oli jäänud kolm last. Lapsed mängisid arstimängu. Üks oli haige, kaks ravisid. Tüdruk askeldas haige ümber, nagu ma olin õpetanud, ja rääkis: “Hm, kurk on punane. Peab rohtu andma.” Poiss: “Rohtu võid sa ju anda, aga kõigepealt peame kuulid välja võtma!”
Näe, õpetad küll lapsi mängima, aga ega mängud keskkonna mõjudest pääse.
Sellest, kuidas õpetada lapsele rollimängu, loe uuest eriväljaandest Väikelaps.
KES ON ÜLLE KUUSIK?
Ülle Kuusik on sündinud 13. juulil 1956. aastal Pärnu-Jaagupis.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna defektoloogiaosakonna.
On töötanud logopeedina ning Tartu kõne- ja kuulmishälvetega laste keskuse juhatajana, alates 2000. aastast erilasteaia Nukitsamees juhataja.
Loeb pedagoogide täiendkoolitustel loenguid lapse mängust ja selle õpetamisest ning kuni seitsmeaastaste laste vaimse arengu hindamise kohta.
Sandri ja Henri ema. 

Parimad mängud sünnivad laste peades

Kõik lapsed armastavad mängida, eriti hästi läheb mäng siis, kui lapsi on mitu, kampa löövad emad- isad või vanemad kaaslased. Nii võib koduaiast väljumata rännata kaugele maale ning paarist toolist ja tekist teha lossi printsessile.
Imavere lasteaias juhtus kord selline lugu, et kui emad ja isad õhtul oma lastele järele tulid, ootas neid ees hoopis piraadilaev vaprate meremeestega.
Laev oli just sattunud tormi kätte ja meeskond pääses vaid seetõttu, et madruste teravad silmad märkasid läheduses üksikut saart .
Matk viib kaugele maale maja taga
Piraadilaev tuli lasteaeda nii, et kasvataja Lilian Okas võttis kaasa voki, et lastele näidata, kuidas vanasti kedrati. Pikapeale oli lõngategemisest kõik ära räägitud ja poisid arvasid, et vokiratas on just nagu laeva tüür. Kasvataja Lilian leidis neile rätikud pähe, maalis suured habemed ette ja asus vahepeal laevarooli, kui lained väga suureks läksid.
Imavere lasteaia Müramõmmide rühma poisi Raul Simsi meelest on eriti head niisugused mängud, kus saab joosta ja hiilida. Ka matkad on vahvad.
Ka Martini , Mari-Liisi, Markuse ja Marise ema Hele Aluste Vodja külast teab, et lapsed armastavad matkata, sel juhul saab emast retke varustaja .
Kui võileivad ja morss on valmis, panevad lapsed koti selga, võtavad kätte matkakepi ja võibki alata rännak kõige kõrgemate mägede tippude või kaugetemate kõrbete poole – tegelikult jõuab reisiseltskond küll vahel ainult maja taha.
Veel on lapsed kõvad onne ehitama, neid teevad nad käepärasest kraamist nii õue kui tuppa ja onnis on alati põnev.
Ka Sookure lasteaia Vikerkaare rühma laste meelest on onnid lahedad, aga hea mäng on veel peitus või kull – peaasi, et saaks joosta. Peituses on kõige ägedam neil, kes oskavad kõiksugu kavalatesse kohtadesse pugeda, nii et otsija peab alla andma ja peidus olija välja tulema.
Vikerkaare rühma poisi Martin Leotootsi meelest on hea mäng ka, kui mõni laps peidab ennast voodisse ja mängivad kummitusi. «Aga seda mängu peab mängima nii, et kellelgi väga suur hirm ei tuleks,,» ütleb ta.
Heas mängus saab palju liikuda
Martini rühmakaaslase Anna-Mari Paalpere meelest võib iga kell mängida kodu ja tore, kui siis vahel mõni poiss tuleb isaks või vennaks.
Kodumängu kutsutakse mõnikord ka suuri, näiteks teevad nad mängutoidu valmis, katavad laua ja kutsuvad kasvataja Merle Saare külla.
Kasvataja Merle võtab siis kingituse kaasa ja istub natuke aega kohvilauas.
Ema ja isaga meeldib lastel mängida lauamänge, kus tuleb veeretada täringuid või arvata sõnu. Ema ja isaga on nagunii tore kõike koos teha, pärisasju ka.
Palju lapsi laagrisse viinud Erika Teras ütleb, et vahel hakkavad suuremad lapsed natuke mossitama, kui kuulevad, et laagris hakatakse mängima. «Eesti loodus on sellise võlujõuga, et sellele ei suuda ka keegi vastu panna,» lausub ta.
Kui mängude nuputamisel ideed otsa lõppevad, võiks alati nõu küsida natuke vanematelt lastelt , kellel on väiksemate laste mängude tarbeks alati häid mõtteid.
Paide neiu Triin Väin aitab vahel lastele sünnipäevi korraldada ja teab, et ilma korraliku mänguta ei suju ükski pidu.
Tema soovitab ka sünnipäeval alustada tutvumismänguga, et kõik üksteise nime teada saaksid ja üksteisega paremini harjuksid. «Juhul, kui on rohkem ruumi, tuleks lastepidudel kõigepealt mängida liikumismänge ja hiljem vaiksemaid mänge,» selgitab ta.
Head mängud on aardejaht, kus vihjete järgi peidetud esemeid otsida, või limbo, kus tuleb kukkumata üha madalama paela alt läbi vingerdada seda puutumata.
106