( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära,
lapsevanemad. Teooriat illustreeritakse näidetega. Viimased on eelkõige lasteaia elust, ent lugema on oodatud ka need, kes tegelevad õppekavatööga mõnel teisel haridustasemel. ,,Lasteaialaps peres" - Raamatus käsitletakse selliseid teemasid nagu kunst, muusika, keel ja kõne, lasteaiamatemaatika, loodus, laste kultuur, reklaam ja enesekohaste oskuste kujundamine. ,,Tuju tõstvad mängud" - 300 kiiret ja lihtsat viisi, kuidas iga päev õnnelikumaks muuta! Tuju tõstvad mängud tekitavad lastes helgema ja enesekindlama tunde. Laste loomulikku rõõmuallikat ära kasutades toovad tuju tõstvad mängud taas sära nende silmadesse. ,,Ma ei mängi sinuga" - Autori argipäevased, tähelepanelikud ja kergesti kohandatavad algatused, aitavad 3.-7.- aastastel lastel meie maailma mitmekesisusele julgelt vastu astuda ja enesekindlust piisavalt tõsta, selleks et harjumatu hirmus ei tunduks.
.........................................................45 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................46 Sissejuhatus Mäng on väga tähtis osa lapse igapäevaelust. Ma arvan, et lapsel peaks olema võimalus mängida palju erinevaid ning meelepäraseid mänge. Selle mapi koostades lähtun ma sellest, et saaksin neid mänge hiljem oma töös kasutada. Valisin välja mängud, mis pakuvad minu arvates lastele huvi ning on samas ka arendavad. Mängud süstematiseerisin ma esiteks vanuste ja siis ka teemade kaupa. Alguses on näpu- ja sülemängud, mis sobivad väga hästi noorematele lastele, kuid edasi kasutasin samasugust teemedejaotust nagu on Maaja Männi koostatud raamatus "Mänge siit ja sealt". Mängud on jaotatud: meelte- ja tähelepanumängud; suhtlemis- ja loovusmängud; keele-, kõne- ja lugemismängud; võrdlemis- ja arvutamismängud ning liikumismängud
Nimetada näo osad. Mis sul näos on. Näita, kus on su silmad (nina, suu). Milleks silmi vaja on (nina, suud, kõrvu, juukseid)? Milleks käsi vaja on (sõrmi, jalgu, pead, kaela)?” Kui laps ei näita oma kehaosi, palutakse tal seda teha nuku peal. Kui laps ise näitamisega ei saa hakkama siis saab seda teha koos lapse käega. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse emotsionaalsele arengule Emotsionaalsele arengule sobivad kõik mängud mis aitavad mõista tema emotsioone. Siia alla sobib ka minu meelest mänguteraapia. Kus ta saab läbi turvalise mängu aru saada oma emotsioonidest ja leppida vajadusel oma puudega. Koos lapsega võib vaadata erinevaid pilte või raamatuid ja rääkida millised emotsioonid kellelgi on või küsida lapse käest. Mäng mis meenub selle alateemaga on Peegel. Peegel Vaja läheb: Paarilist või sõbra. Mängu käik: Üks laps näitab teistele mingit grimassi. Teised omakorda matkivad seda
Nimetada näo osad. Mis sul näos on. Näita, kus on su silmad (nina, suu). Milleks silmi vaja on (nina, suud, kõrvu, juukseid)? Milleks käsi vaja on (sõrmi, jalgu, pead, kaela)?” Kui laps ei näita oma kehaosi, palutakse tal seda teha nuku peal. Kui laps ise näitamisega ei saa hakkama siis saab seda teha koos lapse käega. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse emotsionaalsele arengule Emotsionaalsele arengule sobivad kõik mängud mis aitavad mõista tema emotsioone. Siia alla sobib ka minu meelest mänguteraapia. Kus ta saab läbi turvalise mängu aru saada oma emotsioonidest ja leppida vajadusel oma puudega. Koos lapsega võib vaadata erinevaid pilte või raamatuid ja rääkida millised emotsioonid kellelgi on või küsida lapse käest. Mäng mis meenub selle alateemaga on Peegel. Peegel Vaja läheb: Paarilist või sõbra. Mängu käik: Üks laps näitab teistele mingit grimassi. Teised omakorda matkivad seda
tegevuse saavutamiseks ning ka üldist kogemust. Mäng on seotud nii kasvatus- kui ka õppetööga lasteaias. Teadmised ja oskused, mis on tegevustes saadud, peegelduvad mängudes, kinnistavad käitumisreegleid. Mäng on oluline vahend eelkoolilaste hariduses, sest selles arenevad laste sotsiaalsed oskused, mis valmistavad last täiskasvanu eluks. Järgmisena uurib autor mängu funktsioone ja selle klassifitseerimist. Mängu esimene funktsioon on arendav. Mõned mängud arendavad tugevust, vastupidavust, samas kui teised mõistust, kolmandad - mitmeid seotud tunnuseid. Sel juhul omab mängudes iga mäng oma hierarhiat. Intellekti tuleb kasutada igas mängus, kuid mõningates mängudes võiks see olla teisejärgulise tegurina. Mängus arenevad kõige intensiivsemalt mõtlemine, emotsioonid, suhtlemine, kujutlusvõime ja teadvus. Mäng pakub lapsele emotsionaalset heaolu, võimaldab realiseerida erinevaid püüdlusi ja soove, ennekõike soovi
tegevus ta naeru kokutama. · Lase lapsel tasakaalu harjutamiseks piki pakurida kõndida. Tõenäoliselt kukub ta sealt maha, seepärast pead tal julgestuseks käest kinni hoidma. See on lapsele väga raske harjutus, kuid hea moodus tema taskakaalutunnet ja liikumisoskust arendada. 5. Lõbutse koos lapsega. Kõik tegevused, mida sa lapse liikumisoskuste avardamiseks teed, olgu lõbusad. Kui sa teda liiga kõvasti tagant sunnid või kui mängud muutuvad liiga tõsiseks, ei õpi laps midagi uut juurde. Käte-silmade koordinatsiooni tähtsus Kuigi su laps on praegu aktiivsem, liikuvam ja uudishimulikum kui kunagi varem, peab ta maailma tundmaõppimiseks ja taipamiseks arendama ka käte-silmade koordinatsiooni. Viieteistkümnenda elukuu ja kolmanda eluaasta vahel suureneb käe juhtimise oskus, nii et laps käsitseb ka väikesi esemeid, saab söömise ajal paremini hakkama ja võib
o Elulised oskused o Enese eest hoolitsemine o Teistega läbikäimine · Raskused isikliku vastutuse võtmisega · Raskus oma identiteedi kujundamisega · Hädas arusaamisega, millal on küllalt · Ei tea, mis n teiste inimeste jaoks normaalne 6 Televiisori vaatamine ja arvuti/PS2 mängud Vanasti on iseenda meelelahutamine suurest iseenda teha aga tänapäeval kasutatakse selleks tihtipeale arvutid ja televiisorid. Lapsed, kel on komme isetegemise või lugemise asemel end monitori ette sättida, võivad kergesti igavust tundma hakata. Arvutimängudega liialdamine võib tulla nii vanemate soovist oma lapsi lõbustada kui ka vanemate hõivatusest või arusaamast, et töötamine materiaalsete asjade saamiseks on
Kõik kommentaarid