Ilma silmsidet loomata on väga raske oma mõtet kaasvestlejani viia. Keskendu: Paljudel inimestel on kombeks rääkides keskenduda kõrvalistele tegevustele või objektidele, nende väitel, aitab see neil vältida ärevus ja ebamugavustunnet. Kuid fakt on see, et vestluspartneri jaoks on see ebamugav ja jätab väga pealiskaudse mulje. Tea, mida kehakeel tähistab: Kehakeel võib anda erineva tähendusega signaale, ajal, mil räägid või kuulad. Näiteks kuulamisel pea noogutamine tähendab partneriga nõusolekut, küünte närimine aga tähendab närvilisust ja ebakindlust. Vaata rääkija poole: Paljudel inimestel on kombeks vaadata kuhugile eemale, kui nendega räägitakse. See on väga halb harjumus, sest annab selge signaali sellest, et sa ei ole vestlusest huvitatud. Seda peetakse ka ülbeks käitumiseks. Kokkuvõtteks: Kehakeel aitab nii rääkida, kui kuulata. Alati pööratakse suhtlemisel tähelepanu ka
Keegi oli tema toast ta riided varastanud. 4. Millega tegeles Holdeni vend? Holdeni vend oli Holliwoodis kirjanik. 5. Mis oli juhtunud teise vennaga? Noorem vend suri noorena valgeveresusesse. 6. Miks läks Holden oma vana ajaloo õpetaja Spenceri juurde? Mis teda seal häiris? Õpetaja kutsus Holdeni enda juurde hüvasti jätma ja et ta saaks Holdenile loengut pidada koolist välja kukkumise pärast. Teda häiris õpetaja pidev noogutamine, õpetaja riietumine, õpetaja viskas kõik asjad voodist mööda ja Holden pidi neid üles võtma, õpetaja ei lasnud tal kunagi lõpuni rääkida, toas oli ebameeldiv lõhn. 7. Kes oli Ackley, miks ta Holdenile ei meeldinud? Ackley oli Holdeni kõrvaltoa elanik. Ta ei pesnud oma hambaid, tal oli jubedalt palju vistrikke, oli pahatahtliku iseloomuga, Ackley tüütas ja segas Holdenit, tuli nende tuppa kutsumatta, näppis teiste asju panemata neid õigele kohale tagasi. 8
mõistmist ja empaatiat ning aitab teisel oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikseks kuulamiseks on oskus tähelepanelikult kuulata kaaslast, ilma et kaasvestlejat katkestaks. Selline käitumine eeldab füüsilist ja vaimset keskendumist ja aitab väljendada huvi, arusaamist ja toetust. Selle alla kuulub ka noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Selle pärast on kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine väga oluline. Peegelduv kuulamine on käitumisviis kuulajale, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, et ta saaks end paremini väljendada. See on seotud ka täpsustamisega, juhul kui kuulaja aru ei saanud, või kui on vaja täiendavat infot.
Olukorraga sobiv hääletugevus ja kõnetempo ning selge hääl soodustavad teenindussuhtlust. Liiga vaikset häält ei pruugi suhtluspartner kuulda, liiga kiirest kõnest aga ei pruugi aru saada. Samas võib liiga kõva hääl klienti ehmatada, liiga aeglases kõnes esitatud tootetutvustus aga hoopis tüütuks muutuda. Pealiigutused teenindussuhtluses Pealiigutused väljendavad tavaliselt nõustumist või mittenõustumist (pea noogutamine või raputamine), samas on need ka eriti olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Kindlasti tuleks klienditeenindajal teada , et eri maades võivad pealiigutuste tähendused olla erinevad (näiteks Bulgaarias ja Kreekas tähendab peaga noogutamine hoopis eitamist või mitte nõusolemist). 10 Sõnaline distants ja puudutused teenindussuhtluses
Neil olid kõigil omad kiiksud. Arst oli seepärast veel seal elus, et ta pole veel leske patsiendiks saanud. Sõbranna oli end valetanud 10 aastat nooremaks, et riiki sisse pääseda ning kes kirub, et peab 10 aastat rohkem töötama; vanamees, kellel polnud ühiseid mälestusi lesega ja oli kurt lese lobisemisest; insener, keda lesk lolliks peab, kuna ta töötab palju; lese tütar, kes oli oma ema noorem variant. Tegelased on tummad, ainuke tegevus neil on istumine, kuulamine, noogutamine (vanamees). Mõni proovib ka rääkima hakata, kuid lesk neil ei lase. Lesk ise oli lobapidamatu, rumal, harimata, egoistlik, vanemas eas daam, kes end alati maksma pani. Ta tekitas endale saatuse, et tema on haige ja ta peab oma haiguse leidma. Muidugi peab haigus olema piisavalt muljetavaldav ja kõlav, muidu poleks see polkovniku lesele vääriline. Lesk pidi aga pettuma enda saatuses, mis ta endale oli määranud. Leidnud oma haiguse,
(Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda. Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist. Ei tohiks liiga palju tarbetut infot edastada ega väljendada end segaselt ja keerukalt. Inimesed väljendavad end tihtipeale laialivalguvalt, segaselt erinevatel põhjustel. Näiteks ärevas olukorras võivad sõnad segi minna
10. keskendumisvõime 11. iseseisvus ja otsustusvõime 12. algatusvõime ja loovus Esmamulje kordumatu võimalus On ainult üks võimalus esimese mulje saamiseks ja oluline on, et see oleks positiivne. Esimese muljega endast ja oma ettevõttest võib kliendi nii võita kui kaotada. Esmamuljet kujundavat väga mitmed tegurid: 1. hääletoon, kõne kiirus; 2. näoilme, silmside; 3. kuulamisharjumused (noogutamine, silmside); 4. zestid, poosid, liigutused, puudutused; 5. vahemaa suhtlevate poolte vahel; 6. riietus, soeng, ehted; 7. isiklik hügieen, lõhnad. Tüüpilised väljendusvead teeninduses 1. kliendi süüdistamine, ähvardamine ; 2. kliendi käsutamine, kamandamine, õpetamine; 3. iseenda esindamine, enese õigustamine; 4. ükskõiksuse väljendamine; 5. lahenduse puudumise väljendamine; 6
1.1 Aktiivne kuulamine Hea kuulamine on aktiivne kuulamine. Aktiivne kuulamine jaguneb kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. 1.1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 4 Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas:
ning ,,proua suursaadik" või ,,proua konsul" võib tähendada ka suursaadikust või konsulist mehe abikaasat (Lukas & Tsatsua 2008). 3 Noogutades ja kummardades tervitatakse enamasti tänaval, rahvarohketel üritustel, juhututtavat märgates, suurtes asutustes ja kohtades, kus pole kombeks suruda kätt. Sageli märkame mõnda tuttavat vaid kaugelt ning siis on noogutamine, viipamine või kummardamine ainuke võimalik tervitamiseviis. Tervitamisel noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma, kus juures näoilme on lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Klassikalise arusaama kohapealt kummardavad noored vanemate ees sügavalt. Naine ei kummarda isegi temast tunduvalt vanemale daamile (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitusele tuleb alati vastata, aga nii, et see ei häiriks teisi
,,Palun, kuidas saaksin teid aidata?" või ,,Palun, mida saaksin Teile pakkuda?" Analüüsige, millised olid edastatud sõnumite erinevused? Silmad ja silmside annavad väga palju informatsiooni ja näitavad alati ka suhtlemisvalmidust. Tavaliselt vaadatakse rohkem otsa kuulamise kui rääkimise ajal ja loomulikult ei tähenda silmside pidevat otsavahtimist. Pealiigutused väljendavad tavaliselt nõustumist või mittenõustumist (pea noogutamine või raputamine), samas on need ka eriti olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Teada tuleks, et eri maades võivad pealiigutuste tähendused olla erinevad (nt Bulgaarias ja Kreekas tähendab peaga noogutamine hoopis eitamist või mitte nõusolemist). Kehaliigutused tähendavad viisi, kuidas seistakse, istutakse ja liigutakse, zeste ja väga mitmesuguseid kehahoiakuid (poose). Ka need võivad eri kultuurides olla eritähenduslikud
sõbralikku ja lahket poolt näidata on naeratus, kuid see peaks olema siiras ja südamest. Siiski olukorras, kus teenindaja peab tegelema paljude klientidega, ei pruugi ta suuta kõikidele uutele klientidele täielikult pühenduda ja siiralt naeratada, on isegi veidi ebasiiras naeratus parem kui teenindaja ükskõikne või mitteväljategev näoilme. Kõik on õpitav töö enda käigus ja nii on ka naeratusega. Nii keha kui ka pea liigutused väljendavad suhtlemist. Noogutamine tähendab tavaliselt nõustumist ja raputamine mittenõustumist, samas on need olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Kehaliigutused ja poosid tähendavad viisi, kuidas seistakse, istutakse, liigutatakse. Oluline on ka vahemaa suhtlevate inimeste vahel, sest suhtluspartnerile liiga ligidal või liiga kaugel olles võib ta tunda ebamugavust. Kuid tuleks teada ka seda, et pea ja kehaliigutused võivad erinevates riikides ja kultuurides olla eritähenduslikud
Aktiivses kuulamises saame eristada kahte erinevat vormi vaikne ning peegeldav kuulamine. Nende mõlema osatähtsus kuulamises on väga suur. Õige kuulaja teab millises olukorras olla vaikne kuulaja ja millises peegeldav kuulaja. 3.1.1 Vaikne kuulamine Vaiksel kuulajal on vaja oskust tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. 3.1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulaja annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine tähendab täpsustamist - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot
tähelepanu ja keskendumine huvi mõnikord on endas vaja tekitada huvi teiste inimeste vastu tehnikate tundmine ja kohane kasutamine kontakt usaldus võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013) 1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. (Uverskaja, 2013) 1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud
ning voodist välja ja voodisse minekul 5. Suhtlemisraskused tingituna kõne häiretest, mis võib esineda haiguse hilisemas faasis. Õppetada harjutusi, et parandada kõne oskused Kui pt. ei saa rääkida, siis õpetada pt. kehakeelt kasutada Kallutage oma keha kuulamisel tähelepanu märgiks rääkija poole; Kasutage teadlikult oma kõnes selliseid žeste nagu noogutamine, pearaputamine, õlgade kehitamine, käte laiutamine, mis täiendavad teie öeldut; Hoidke jutukaaslasega silmsidet; Tehke näo väljenduslikkuse parandamiseks harjutusi: tõstke kulmusid; avage suu nii laialt, nagu võimalik; krimpsutage nina, puhuge põsed punni; vilistage. Õpeta hingamisharjutused: Hingake sügavalt nina kaudu sisse ja aeglaselt suu kaudu välja
vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks: Vaikne kuulamine - oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine - kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot
AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE Aktiivne kuulamine on vastuvõtuprotsess, milles on tähtsad osad mõlemal, nii rääkijal kui kuulajal. Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte
seisundi, isiksuse, vanuse jms kohta. Kõri asendit või suuõõnte kuju muutes saab lisada häälele nüansse. (nt sosin pinge, sotsiaalne erutus, salatsemine..) Ka ilmed, zestid, pilgud annavad infot kõneleja seisundi, hoiakute jms kohta. Olulisimad ilmed on seotud silmade ja suu ümbrusega. Zestid on kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt jaatus/eitus noogutamine, tervitamine). Tavaliselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum kooskõlas. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Rääkides suunab kõneleja pilgu vastuvõtjale (kõne lõppedes suunab kõneleja pilgu mujale). 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada
Kaelaromblihas - ... cervicis Kaela- ja esimesed tagasiviimine, abaluu rinnalülid (Car), 2 kaelalüli fikseerimisel kaela tõstmine, (su), kuklataguseside (Ru, samuti pea noogutamine eq) looma sammudes Pearomblihas - ... capitis Kuklatagusehari Abaluu (fe), kaelaromblihas (Car, su) (ca, su) Seljalailihas - m
varjundiga, inimene võib järsult vait jääda * käsivarred on pinges, ristatud rinnal * peopesad - eitavad liigutused või mittenõustumise märgid, võivad olla rusikas * jalad on ristatud ja teist eemale suunatud. Vaatame poose 2 peamise dimensiooni alusel - Domineeriv-alistuv ja Sõbralik-vaenulik. Pealiigutused Huvitatuse märgid /Duncan 1972/: a) teise lausete lõpuleviimine b) selgituste palumine c) sellised lühifraasid nagu jah, õige, ah-ah d) pea noogutamine e) pea kallutamine Pilgud Nii kulutatakse kahe inimese suhtlemisel kuni 61% vestluse ajast teisele otsavaatamisele, kusjuures kui inimene ise räägib, siis ta vaatab vähem (kuni 41%) kui siis kui ta kuulab (kuni 75%). Otsavaatamise pikkuseks on tavaliselt ligemale 3 sekundit. Põhimõtteliselt täidab pilk 5 erinevat funktsiooni( ): 1) Info edastamine 2) Suhtluse reguleerimine 3) Intiimsuse väljendamine: 4) Sotsiaalse kontrolli võimaldamine:
· unelemine · samastumine · nõuandmine · väitlemine · teema vahetamine · oma õiguse tagaajamine · takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik · partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks
mis on see, mille tõttu ostustasid nõustamisele pöörduda? NB! rõhuta, et on OK võtta aega, et rahulikult rääkida) Vestluse juhtimisel alusta üldisematest küsimustest ja positiivsest aspektidest. Küsi 1 küsimus korraga ja anna aega vastamiseks. Korda vajadusel küsimust. Täpsusta väljendusi, millest aru ei saanud, ümbersõnastamise abil NING KUULA HUVIGA! Minimaalse reageeringute kasutamine : mh, ahhaa, ok, jah, õige, just, oh, tõesti, kindlasti; ma mõistan, ma kuulan; pea noogutamine ; ettevaatlik tuleb olla (mitte)nõustamise märkidega ( empaatiline olemine ei tähenda nõustumist kliendiga!) Jätkamiseks lühi-reageeringute kasutamine: Jah?; räägi täpsemalt; kas sa oled valmis jätkama?; oled nõus rääkima rohkem sellest? Mitte-verbaalse käitumise kasutamine : MV käitumise sünkroniseerimine, füüsiline distants, liigutuste kasutamine, näoväljendused, pilkkontakt Hääle kasutamine : selgus ja valjus ; rääkimise kiirus ; hääletoon
unelemine samastumine nõuandmine väitlemine teema vahetamine oma õiguse tagaajamine takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks
· Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav 6 Reeglid: Psühholoogid on püüdnud määratleda mõned üldised reeglid, mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist (Kidron 2004: 11). · Tagada suhtluse võimalikkus · Piirata agressiivsust · Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algust ja lõppu (lähenemine, naeratus, pilkkontakt, kehaline kontakt, kätlemine, noogutamine, tervitussõnad jne) · Vältida tuleks tarbetu info kokkukuhjamist · Tuleks hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist. · Vältima peaks ühel ajal rääkimist · Enda väljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega · Dialoogilisuse põhimõte · Tuleks koordineerida koostöös tarvilikke tegevusi · Impulsiivsus on eelistatum kui jäik enesekontroll
argumentidest võimalikult rääkijale sarnaselt aru saadud, on võimalik nendega nõustuda või mitte ning avaldada oma arvamust. /10/ Aktiivne kuulamine ei ole kerge. Ta nõuab füüsilist, vaimset ja emotsionaalset kaasahaaratust. Füüsilised ja vaimsed võimed on aga vähenenud haiguse või väsimuse korral. Sellisel juhul on kontsentreeritud kuulamine tunduvalt raskendatud. Aktiivne kuulamine nõuab ka tagasiside andmist. Ükskõik, millist tüüpi on tagasiside (noogutamine või midagi muud), see näitab, et kuulatakse aktiivselt. /3/ Objektiivne - Et sõnumit tegelikult kuulama hakata, tuleb ennast sellele fokuseerida. Selline fokuseerimine toimub valikuliselt, kuna ei ole võimalik korraga hakata tegelema mitme sõnumi kuulamisega. Tihtipeale aga jäetakse tähelepanuta ka mõned olulised sõnumid ning seda tänu isiku enese taustale, suhtumistele, huvidele, eelnevatele kogemustele ja teistele teguritele. Sellisel
Õlad vabalt all peanoogutamine avatud zestid kätega, peopesad ülespoole keeratud ........................................................................................ ........................................................................................ Aktiivset kuulamist väljendavad kehahoiakud: silmside pea kallutamine küljele 19 keha kallutamine partneri suunas noogutamine ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ Liigutused, mida peaks vältima: kärsitu ja närviline liigutamine õlad krampis - konfliktne hoiak rinnal ristatud käed - ebasõbralik, endassetõmbunud poos jalg üle põlve istumine
küsimusi pereasjade, rahalise seisu, intiimsuhete või tervise kohta ega vasta sellistele küsimustele ka ise. TERVITAMINE JA ESITLEMINE Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võib otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsaimad esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Noogutamine ja kummardamine Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile. Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut, nokamütsi jt samatüübilisi peakatteid. Peakatet hoitakse põhi enda poole. Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku või muud vormimütsi ning peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna barett, spordimüts, läkiläki va matustel. Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära. Vastu- ja kaasatervitamine
Toetab nõustaja poolt määratud tingimusi nõustamisprotsessi ajal · ekspert: antakse ennast edasi kui eksperti. Kui õnnestub siis jõuab teise staadiumisse. Kui ei õnnestu , siis teist staadiumit ei tule (esimene puudulik, siis teist ei tule). Millal arvatakse, et inimene on ekspert? Kui on objektiivsed tunnistused hariduse või koolituse kohta. Kui kasutatakse prestiizikaid sõnu. Tundliku , mitteverbaalse keele kasutamine, näiteks naeratus noogutamine, kohene puudutamine. Sotsiaalset staatust näitavad tunnused näiteks riietus, korras hambad jne o sümpaatia (Mehrabian, 1970, 1990) inimese sümpaatse tajumisel on kõige olulisem näomiimika, hääletoon, üldine atraktiivsus, meeldivus, soe mitterverbaalne keel ja kinnitavad nii verbaalselt kui mitte verbaalselt konfidentsiaalsust. · autoriteet Isikutaju
teemades avamine on suhtest (läheduse aste) sõltuv. EA ja verbaalne või mitteverbaalne eneseesitlus (Pennebaker, 1997) Oma emotsionaalsetest kogemusest kirjutamine põhjustab subjektiivse rahulolu suurenemist, tervise ja immuunsüsteemi paranemist, tuju paranemist, distressi vähenemist jne Kuulmine vs. kuulamine Kuulmine on füsioloogiline võime tajuda akustilist infot. Kuulamine tähendab seda, et ma mõtlen samal ajal - Tähelepanu väljendav kuulamine- noogutamine - Aktiivne kuulamine- eesmärgipärane tegevus, ma tahan teda suunata või aidata tal oma mõtteid suunata. - Küsimuste esitamine- kuulab aktiivse kuulamise juurde, kuid võib olla ka täiesti eraldiseisev. Nt. küsitlemine. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld (Eesti vanasõna). Vaikus on väga oluline ja vajalik!! Enesekehtestamine - On omandatav oskus, mitte iseloomujoon - Enesekehtestamine on oma tunnete, mõtete ja soovide väljendamine ning oma õiguste eest
Tee nagu näriksid konti või sööge kuudis päris toitu. TEE JÄRELE! · Loe või laula: " Tee nüüd nii-nii-nii tee nüüd naa-naa-naa, tee nüüd nii ja naa ja nii." (Hüple üles-alla.) · Korda laulu ja lisa hüplemisele mõni teine tegevus. · Laula edasi ning lisa iga kord uus tegevus. Mõelge välja erinevaid tegevusi, näiteks jala raputamine, käte plaksutamine, keeramine, pea noogutamine või varvaste puudutamine LÄHME POODI · Palu lapse abi poenimekirja koostamisel. · Võta laps poodi minnes kaasa ja otsige koos nimekirjas olevaid toiduaineid. · Lase lapsel sind kodus kottide lahtipakkimisel ja ostude kappi paigutamisel aidata. · Lugege koos pakkidel ja purkidel olevaid silte. · Võimaluse korral mõtle äsjaostetud toiduainetest välja mõni retsept. · Kiida last ja täna teda abi eest.
Et silmkontakt õpilasega toimiks, peab see olema terav, läbistav, piisava kestvusega. See peab informeerima õpilast õpetaja rahuolematusest. Puudutus ja osutavad zestid kerge puudutus aitab nii mõnigi kord kutsuda korrale vääralt käituva õpilase. Samas tuleb silmas pidada, et see ei tunduks õpilasele ahistavana. Korrale kutsuvateks võteteks on mitmesugused zestid ehk kehakeel. Kasutatakse kulmukortsutamist, silmade pärani ajamine, pea raputamine, noogutamine, lauale koputamine jne. Lähenemine õpilasele võib juhtuda, et õpetaja teravast pilgust ei piisa ning sellisel juhul saab kasutada rahulikku ja sihikindlat liikumist korrarikkuja poole. Võtet saab alati suurendada, kui sosistada või vaikselt ja rahulikul häälel öelda, millega õpilane tegelema peaks. Näide: liigutakse õpilase juurde ning sosistatakse talle tasakesi: ,,Timo, palun kuula tähelepanelikult" Ekstra vastamisvõimalus tähelepanematule või korda rikkuvale õpilasele
. Kujutlemine, et ollakse keegi teine, pakub kõnekeskuse stimuleerimiseks uusi võimalusi. TEE JÄRELE! · Loe või laula: " Tee nüüd nii-nii-nii tee nüüd naa-naa-naa, tee nüüd nii ja naa ja nii." (Hüple üles-alla.) · Korda laulu ja lisa hüplemisele mõni teine tegevus. · Laula edasi ning lisa iga kord uus tegevus. · Mõelge välja erinevaid tegevusi, näiteks jala raputamine, käte plaksutamine, keeramine, pea noogutamine või varvaste puudutamine. UURINGUTE ANDMETEL ei ole aju nägemis- ja motoorsed neuronid täiskasvanuikka jõudes piisavalt kohanemisvõimelised, kui neid ei ole 2. ja 11.eluaasta vahel piisavalt treenitud. Järjestamismängud annavad kaheaastasele lapsele lugemiseks vajalikke oskusi. 62 LÄHME POODI · Palu lapse abi poenimekirja koostamisel. · Võta laps poodi minnes kaasa ja otsige koos nimekirjas olevaid toiduaineid.
e. Latentsuse periood (aeg küsimuse ja vastuse vahel, pauside pikenemine või sagenemine). 2. Näo karakteristikud a. Partnerile otsavaatamine (silmsideme olemasolu või vältimine). b. Naeratamine või naermine. 3. Liigutused a. Kehaliigutused (peasügamine, endale vastu pead löömine, nihelemine jne). b. Käeliigutused (käega selle kinnitamine, mis öeldi välja suusõnaliselt, mittefunktsionaalsed käe või sõrmede liigutused jne). c. Jalaliigutused d. Pealiigutused (raputamine, noogutamine jne) e. Neelamisliigutused (tavaliselt koos pealiigutustega). f. Positsiooni muutmine (asendi vahetamine näiteks istudes). Inimesed annavad sageli edasi vastuolulist informatsiooni, kus nende poolt sõnadega edasiantu ei ole vastavuses mitteverbaalsete näitajatega nende tegelikust emotsionaalsest seisundist. Reeglina on sõnaline kommunikatsioon paremini kontrollitav kui mitteverbaalne ja seda kolmel põhjusel (De Paulo and Kirkendol, 1989): 1
jub enda avatud ja emotsionaalset kaasahaaramist dialoogi. Läbi kuulamistehnikate areneb sportlase enesetaju, mis võimaldab tal ise mõista ja tun- netada olukorda või ülesannet ja võtta selle olemust väljakutsena edaspidises arengus. Proaktiivse kuulaja efekti saavutamise teed: · Kuulamine väljendub ka läbi mitteverbaalse toetuse (noogutamine, miimika) · Sportlase sõnade ja fraaside kordamine · Lühikokkuvõtete tegemine öeldud lauseosade kohta (parafraseerimine) · Sportlase jutu või mõtte summeerimine · Sportlase mõtete, arusaamade tunnustav hindamine · Enda mõtete ja vaatluste arutamine 3
annaabi.ee 
