Flanell koega, labase või toimse jakid; kleidid; (Flanell) sidusega pehme ja vastupidav, seelikud. enamasti puuvillane kangas; valmistatakse villast, puuvillast või sunteetilisest kiust; villaflanell võib olla labase või toimse sidusega kergelt karustatud kangas. Kootud tugevalt korrutatud lõngadest; Rütsekakostüümid; (Villa)krepp labase sidusega ja erineva raskusega; ei püksid; kleidid; (Crepe) kortsu; seelikud; jakid; mantlid. Labase sidusega väga kerge, Kardinad; Vuaal õhuke, poolläbipaistev, tugeva lasterõivad; (Voile) keeruga kangas; pehme; siidine; pesutooted; õhkuläbilaskev; kerge; vanasti suvekleidid;
Marek nimetas ennast pigilinnuks sellepärast, et temaga juhtus väga tihti õnnetusi (erinevaid juhtumeid). Eriti meeldis mulle Mareki juhtum tema klassis. Oli hommik, kui Marek läks kooli. Klassi astudes, aga oli mingi segadus. Kõik klassikaaslased olid ärevil. Varsti sai Marek teada, et kõik see sebimine oli nende klassijuhataja Okulusowa sünnipäeva pärast, sest kõik õpilased unustasid selle ära ning neil ei olnud lilli ega krepp-paberit, et klassi kaunistada. Ainult Marekil oli see meeles ning sellel puhul tõi ta kooli kaasa elusa kutsika nimega Ciapus. Aga see ei olnud veel kõik. Järsku tuli klassi Czesiek ning teatas, et tänasest peale on Marek korrapidaja. Tal oli ka häid uudiseid. Czesiek oli saanud krepp- paberit ning nad hakkasid kiiresti klassi kaunistama. Ei läinud minutitki mööda, kui klassi astus volask Zdeb, kes otsis korrapidajat kelleks oli Marek. Siis käskis Zdeb Marekil tema habet ajada
Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda koega tikkimisel tarvitatav riie, mille niidid tõmmatakse pärast tikandist välja Katteriie - see osa riidest, mis pööratakse hõlma või mõne muu detaili äärest pahemale poole, vajalik kinnise töötlemisel Krepp - märjana tugevasti kokku tõmbuv krobeline riie, enamasti siid aga ka villane Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima Lamee - ühelt poolt pisut krobeline, teiselt poolt läikiv väga sileda pinnaga riie Liimiriie - spetsiaalne liimikihiga riie, mis pressitakse rõivaosade tugevdamiseks riide pahemale poolele Samet - madalakarvaline puuvillasest, siidist või sünteetilisest kiust riie
staapelkiude pikkusega kuni 40 mm.Kraaslõnga jämedus on 15-84 texi.Kraaslõng on veidi ebaühtlane ,keskmise tugevusega . Nt: puuvillane sitsikangas. Kammketrussüsteem-töödeldakse pikakiulist puuvilla,lina,peenvilla,poolkarmvilla,samuti siidi tootmisjääke.Kiumass läbib täiendava kammimise operatsiooni.Saadakse kõige peenem,siledam,ühtlasem ja tugevam lõng.Puuvillase lõnga jämedus on 5-12 texi,villase ja segalõnga jämedus 16-85 texi , linasel lõngal 18-300 texi .Nt: krepp gabardiin , batist,markisett. Aparaatketrussüsteem-töödeldakse puuvilla,villa,lina,siidi lühikiude,staapelkiude ja ketruse jäätmeid.Aparaatketrus on kõige lihtsam ketrusviis.tooraine ei läbi kammimise,ühtlase lindi tootmise ja eellõnga tootmise operatsiooni.Saadakse pehme karvane,vähem vastupidav ning ebaühtlane aparaatlõng.Lõnga jämedus 50-500 texi. 2.Lõngad ja niidid Kiu järgi eristatakse ühtlast-üheliigilisest kiust lõnga ja segalõnga,mis on
mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest niidist. Siid  luksuslikeim ja kalleim kangas. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid: naiste aluspesu, lipse ja rätte. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja santungsiid on tuntuimad metsiksiidid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid isoleerib nii külma kui ka kuuma. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siid on läikiv ja tugev. Kuna siid on hästi elastne, siis ta kortsub vähe (erandiks on hästi õhuke siidkangas).
kahe erineva paksusega kleitidest kanga kudumise polsterduseni, kardinad meetodil ja muu pehme mööbel Melanz /Melange/ Tehtud ühe- või Tavariiete mitmekordsest melanz valmistamisel lõngast. Pehme ja tihe (puuvillane melanz) kangas Hiina krepp /Crpe de Ilus, läikiv, toob keha Nii meeste kui naiste Chine, Faille crpe/ vormi esile. Libiseb üle pluuside, kleitide, pesu keha, sest on kerge ja ja formaalsete riiete paindlik. Luksuslikud valmistamisel. drapeeringud, õrn tekstuur. Frotee / Terry cloth/ Puuvillane, väga Rätikute, hügroskoopne, pehme hommikumantlite,
Renessanss Esimesed raamatud Itaalias rõivastusest Vararenessanss N: aluskleit, kleit, simara (1400-1500) M: alussärk/püksid, vest, Kõrgrenessanss pükssukad, jakk (1500-1520/30) karusnahkse voodriga ülejäänud Euroopa lahtkäistega mantel, (u.1500-1630) vammus, kubemekott, Eestis 1520-1650 trikoopüksid sisselõiked varrukatel korsett, võruseelik brokaat, samet, krepp siid, sifoon pits barett taskurätt kandilise ninaga jalatsid, pantofles, chopines, kinga ihmad pärlid Barokk vahast mannekeenid (1600- 1715.a) esimene moeajakiri erinevad rõivad seoses elujuhtudega N: seelik, pihik, kleit
ruudustikuga, sisustus keskmise raskusega. Kõrgema mustriga, mis on kootud kangasse. Veniv aga tugev kangas. Žakaar esindab Kodu sisustus, Žakaar tihtipeale pigem voodipesu, kudumistehnikat, polsterdus kus lõimelõngad tõstetakse mustri kudumisel kõrgemale. Žoržett Õhuke krepp siid, on Seeliku, kleidid, sarnane šifoonile, pluusid, voodrid, kuid on raskem ja vastupidavam. Toimse sidusega, väga kerge, kuid hommikumantlid kergesti narmendama hakkav kangas. Labase sidusega, tihedalt kootud, jäik kangas, mis on Peokleidid, alusriie, Taft valmistatud siidist, seelikud nailonist või viskoosist.
Klokee Vagukangas, mis koosneb neljast lõngasüsteemist. Mõlemad kangapooled on erineva pinnaga. Vaoline efekt tekib, kui kasutatakse korraga kokkutõmbavat ja mittekokkutõmbavat materjali. Nt. Kreppniit ja sünt. Filament. Kord Topeltkangas, millel on vaotaoliste joontega kiri. Koverkot Kaht värvi korrutatud lõngast tihe villane või poolvillane toimse sidusega mantliriie. Krepp Märjana tugevasti kokkutõmbuv krobeline riie, enamasti siid, ka villane või sünteetiline.Valmistamisel kasutatakse ülitugeva keeruga lõngu või kreppsidust. Seda saab matkida krobelisust riidesse pressides.Kreppkangad on väga elastsed ja hõlpsasti drapeeritavad ega kortsu. Kretong Labase sidusega tugev valge või trükimustriline puuvillane riie. Nimetus tulnud Cretoni küla järgi Prantsusmaal.
tuntud just siniste teksapükste valmistamiseks, Teksakangas tootmise tõttu. Lõimes sinine toon teksajakid, /Denim/ ning täidises valge. Tihti sisaldab teksaseelikud. elastaani. Praegusel sajandil on väga lai valik erinevaid teksatüüpe, värvid, materjal, venivus, kukutus on kõik väga varieeruvad. Hiina krepp Keeratud lõngaga kangas, mis näeb Tihti kasutatakse /Crěpe de Chine, välja kergelt kortsus. Sellel on läige, pluuside, seelikute, Faille crěpe/ drapeerub ilusti ja on saadaval ehtsa kleitide, pükse, pesu ja siidi kujul või polüestrina. jakkide valmistamiseks. Atlass /Satin/ Atlass on ilmselt kõige populaarsem kangas siidkangaste seast, sest see
Et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult. Siid On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja santungsiid on tuntuimad metsiksiidid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid isoleerib nii külma kui ka kuuma. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siid on läikiv ja tugev. Kuna siid on hästi elastne, siis ta kortsub vähe (erandiks on hästi õhuke siidkangas). Mehaanilisele koormusele
nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis. 11) Nimeta kaks rahvusvaheliselt tähtsat linnade veeäärse piirkonna arenguprojekti. Miks on tähtsad?1. Sadamapiirkonna arenguprojekt Berliinis „ Media Spree“ 2. Mereäärse piirkonna arendamine Aalborgis, Taanis. Raamatu näided olid: Baltimore- USAs tähtis kuna see on vanim London-Inglismaal, Londonis kuna see on kuulsaim ja ka suurim 12) Nimeta 5 linnageograafiaga tegelenud Eesti geograafi: Edgar Kant, Endel Krepp, Endel Kareda, Karl Ristikivi, August Tammekann, Granö, ll RÜHM 1) 6 suuremat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai 2) 2 veeäärset rahvusvahelise tähtsusega sadamatRotterdam, Singapore ja Shanghai. 3) Defineeri gentrifikatsioon Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama kasutusviisiga
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud  nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest  bukleeriie, krepp. valmistamisviisist  kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja
- pikkad varrukad, varrukakaartel sisselõiked - nööritav pihaosa, väike dekoltee - rikkalikult kroogitud, slepp Soengudja peakatted: - pärlitest ja korallidest keesid, võrgud - mütsile kinnitati kangatükk, rulliga müts Mehed: - alussärk/püksid, vest, pükssukad, jakk - lahtkäistega mantel - nöörkinnised, sisselõiked, vöö Kõrgrenessanss 15. saj. lõpp Materjalid: brokaat, samet, krepp siid, sifoon Naised: - riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka Kõrgrenessanss - väga suured varrukad, paeltega kinnitatud sisselõiked - pits - rõivastus oli kirev - korsett, võruseelik Mehed: - rõivastus muutus lihtsamaks, tume ja ühevärviline - kandiliste ninadega jalatsid - barrett 16. saj.
mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest niidist. Siid  luksuslikeim ja kalleim kangas. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid: naiste aluspesu, lipse ja rätte. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja santungsiid on tuntuimad metsiksiidid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid isoleerib nii külma kui ka kuuma. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siid on läikiv ja tugev. Kuna siid on hästi elastne, siis ta kortsub vähe (erandiks on hästi õhuke siidkangas). Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid
Pulma-aastapäevade nimed 1. vatt 2. nahk 3. nisu 4. vaha 5. puu 6. küpress 7. vill 8. moon 9. fajanss 10. inglistina 11. korall 12. siid 13. maikelluke 14. seatina 15. kristall 16. safiir 17. roos 18. türkiis 19. kretong 20. portselan 21. opaal 22. pronks 23. berüll 24. atlas 25. hõbe 26. nefriit 27. mahagonipuu 28. nikkel 29. samet 30. pärl 31. seemisnahk 32. vask 33. porfüür 34. merevaik 35. rubiin 36. musliin 37. paber 38. elavhõbe 39. krepp 40. smaragd 41. raud 42. pärlmutter 43. flanell 44. topaas 45. ülekullatud hõbe 46. lavendel 47. kasmiir 48. ametüst 49. seeder 50. kuld 51. kameelia 52. turmaliin 53. metskirsipuu 54. soobel 55. orhidee 56. lapi lasuriit 57. asalea 58. vaher 59. naarits 60. teemant
Slängis ja argikeeles on palju erinevaid versioone sõnadest, millele ilmselt kindlat väljakujunenud kirjapilti polegi. Pole üldse kindel, kas enamik inimesi, kes neid sõnu kasutavad, neid üldse kirjutada oskavad. Need on peamiselt keelde tulnud filmidest ning Internetist. Inglise keele kõrval on eesti keeles laene ka mitmetest teistest keeltest, näiteks prantsuse, itaalia ja aasia keeltest. Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid, hiina vokk, araabia kebab ja uuskreeka feta. Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003) Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta.
Kalapuljong  suppide valmistamiseks Kamajahu  erinevatest teraviljadest jahvatatud pulber Kanapeed  väikesed võileivad Kaneel  maitseaine Keetmine  toiduvalmistamise viis Kupatamine  kibeda maitse eemaldamiseks nt. seente kupatamine Keefir  piimasaadus Kebab - Läänemaailmas tänu etnoroogade buumile ja muidugi ka roa enda headele omadustele väga populaarseks muutunud Aasiapärane vardaroog. Kartulidüsess  kartulipudrust toidupritsiga vormitud ja kuldseks küpsetatud lisand Krepp  paberõhuke pannkook Kroket  rohkes rasvas praetud pallike L Lasanje - Lasanje valmistamiseks lasanjeplaadid keedetakse. Nende vahele pannakse kihiti liha, juustu, köögivilju ja kastet (või ainult kastmeid) ning küpsetatakse siis ahjus. Vahel valmistatakse rullikeeratud lasanjeplaatidest ka kanelloone. Lavash - Õhuke ja pehme Armeenia päritoluga lameleib, mida meil müüakse riidetüki kombel kokkulapatua kilepakendis. Laim  lõunamaine puuvili
aastapäev  porfüür 4. aastapäev  vaha 34. aastapäev  merevaik 5. aastapäev  puu 35. aastapäev  rubiin 6. aastapäev  küpress 36. aastapäev  musliin 7. aastapäev  vill 37. aastapäev  paber 8. aastapäev  moon 38. aastapäev  elavhõbe 9. aastapäev  fajanss 39. aastapäev  krepp 10. aastapäev  inglistina 40. aastapäev  smaragd (varasem nimetus tinale) 41. aastapäev  raud 11. aastapäev  korall 42. aastapäev  pärlmutter 12. aastapäev  siid 43. aastapäev  flanell 13. aastapäev  maikelluke 44. aastapäev  topaas 14. aastapäev  seatina 45. aastapäev  ülekullatud hõbe 15
· Karaski retsepti lugemine või kirja panemine. Matemaatika · Viljaterade sorteerimine hulkadeks. · Viljaterade loendamine. Kunst · Karaski pätsi voolimine. · Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine. Muusika ja liikumine · Liikumismäng ,,Me lähme rukist lõikama" Aastaajad Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel) Vanus: 4-6.a Vahendid: tahvel, postik, käärid, paber, krepp paber, liim, nukk Mai Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel. *Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt. päike paistab, vihma sajab, lehed langevad jne. Hea Alguse rühm, tegevused keskustes: kunstikeskus, kodumängukeskus, kirjaharjutuskeskus, teaduskeskus, veemängukeskus, kokanduskeskus, lauamängukeskus. Vaatlemine ja uurimine (V. U), kuulamine ja kõnelemine (K. K),võrdlemine ja arvutamine (V. A).
jne) on hea alustada tegevuste järjestamisega. · Laula: "Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, uut päeva algan rõõmsalt." · Küsi lapselt, mida järgmisena teha. Kui ta vastab, et peseb hambaid, laulge seda lauset koos esimesega. · Lisa iga kord uus osa (kammin juukseid, harjan hambaid jne). PEIDETUD AARDE JAHIL · Peida aeda kolm-neli asja. · Kinnita peidukohtade lähedale paelu või krepp-paberit, et "aardeid" oleks lihtsam leida. · Peida väikesi mänguasju lillelehtede alla, riputa neid puuokste külge, kinnita kiigelaua või kiigenööri külge. · Selgita lapsele, milliseid asju te otsite. · Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos "aarded" üles. VEELOMBI UURIMINE · Minge õue ja otsige üks veelomp. · Kui lomp on kõnniteel, joonista lombile kriidiga ring ümber.
Järjestamine on oskus, mis on vaja omandada enne lugema õppimist. Kui aitate lapsel omandada süsteemse mõtlemise, on lugemisoskuse omandamine palju lihtsam. Järjestamine tähendab erinevate tegevuste sooritamist kindlas järjekorras või kindla mudeli järgi. Laps peab olema võimeline mudelit kordama ja vajadusel muutma. 56 PEIDETUD AARDE JAHIL · Peida aeda kolm-neli asja. · Kinnita peidukohtade lähedale paelu või krepp-paberit, et "aardeid" oleks lihtsam leida. · Peida väikesi mänguasju lillelehtede alla, riputa neid puuokste külge, kinnita kiigelaua või kiigenööri külge. · Selgita lapsele, milliseid asju te otsite. · Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos "aarded" üles. UURINGUTE ANDMETEL on õppimiseks kõige soodsam aeg lapsepõlves, ehkki aju on võimeline õppima kogu inimese eluea jooksul. Laps armastab asjade otsimist ja leidmist.
annaabi.ee 
