LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS (0)

Eesti keel vajab tunnustamist

Eesti-ja vene keele integreerimine

Suhtlemine

• Ole tähelepanelik kuulaja , tee pingutusi ka vigasest kõnest arusaamiseks.
  
• Anna tagasisidet, nooguta, naerata, näita igal viisil, et kuulad ja püüad aru saada.
  
• Püüa rääkida aeglaselt ja selgelt.
  
• Rääkides vaata lapsele otsa, et ta saaks näha ka näoilmet ja suu liikumist
  
• Kasuta žeste ja miimikat.
  
• Julgusta last rääkima, kiida teda edusammude eest.
  
• Meeles tuleb pidada, et võõrkeeles rääkimine väsitab last palju rohkem kui emakeelne suhtlus.(1998, 4)
  

Eesti ja vene keele võrdlus

• Venelastel on eesti keeles raske hääldada häälikuid, mida märgivad täppidega tähed (ä,ö,ü).
  
• Sõnarõhk ei ole vene keeles alati esimesel silbil nagu tavaliselt eesti keeles, seetõttu võib laps hääldada sõnu vale rõhuga.
  
• Lühikesi silpe tavatseb venelane hääldada pikalt, näiteks * iisa, * eema pro isa, ema.
  

• Korda vigaseid lauseid õigetena, et laps kuuleks korrektset eesti keelt.
  
• Võimaluse korral aseta uued õpitavad sõnad lausesse või fraasi.
  
• Vajaduse korral korda lauseid erinevas sõnastuses.
  
• Kasulik on lugeda koos eestikeelseid luuletusi ja lastesalme.(1998, 7)
  

Ära tõlgi

• Püüda tundmatut sõna eesti keeles lahti seletada, näit. kutsikas – väike koera -beebi.
  
• Hea oleks leida tundmatu sõna seletamiseks mõni samatähenduslik sõna, näit. lippama - jooksma , kiirustama; kogukas – suur, paks.
  
• Võimaluse korral kasutada tähenduse seletamiseks esemeid, näit. sõna käärid seletamiseks on kõige lihtsam näidata lapsele kääre.
  
• Paku vastandmõisteid tähistavaid sõnu, näit. pikk – lühike; madal – kõrge; ilus – kole . ( 1998, 9)
  

Mängu toetav keskkond

Mänge eesti keele õpetamiseks

• Peitust saab nii pisikesega mängida:
  - kattes silmad kätega,
  - laotades rätiku näo ette,
  - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes,
  - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt,
  - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära,
  - joonistades markeriga pöidlale näo ja peites pöidla teiste sõrmede vahele/alla.
  

• Istu koos lapsega põrandale ja aseta ümberringi paar-kolm lapse lemmiknukku või pehmet mängulooma.
  
• Võta üks pehme mänguloom oma kätte ja kallista seda. Kasuta tunnustavaid lauseid, näiteks: "Küll on tore karuga mängida", "Karul on nii pehme kasukas" või "Mulle meeldib karule pai teha".
  
• Korda seda kõike lapsega.
  
• Anna lapsele mõni mänguasi ning palu tal seda kallistada ja paitada.
  

• Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem,
  
• Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust.
  

• Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust.
  
• Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid.
  
• Laula raamatust lastelaule.
  
• Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega.
  
• Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga.
  

• Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad.
  
• Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja.
  
• Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama.
  
• Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis.
  

• Kuigi sobivad kõik laulud, mida sa tead või armastad , annan väikese laulusoovituse:
  - "Rongisõit"
  - "Juba linnukesed "
  - "Mutionu pidu"
  - "Mu koduke on tilluke "
  - "Igaühel oma pill"
  
• Laula uuesti ja lisa sõnadele ka liigutused.
  
• Liiguta lapse käsi laulu rütmis. Näita liigutus ette ja lase siis lapsel seda järele teha.
  

• Lase lapsel katsuda erinevast materjalist esemeid, näiteks kõva mänguklotsi ja pehmet mängulooma.
  
• Aseta lapse käsi kõva eseme peale ja ütle selle nimi koos sõnaga "kõva", näiteks "kõva klots". Siis aseta tema käsi mõne teise kõva eseme peale ja nimeta uuesti, näiteks "kõva laud".
  
• Tee seda mitu korda. Jätka pehmete asjadega, nagu pehme vaip või pehme padi .
  

• Võta lapsele armas pehme mänguasi, näiteks kaisukaru ja hoia seda oma kõrva juures justkui karu juttu kuulates. Räägi lapsele, et karu ütles: "Hakkame mängima!"
  
• Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga.
  
• Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb.
  
• Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad.
  
• Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni.
  

• Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale .
  
• Õhuta last palli tagasi veeretama.
  
• Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr !"
  
• Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/ isale ! Vurr!"
  
• Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates.
  

• Mängida võib ka poest ostetud klotsidega, kuid palju toredam on klotsid ise valmis meisterdada.
  
• Valmista klotsid näiteks väikestest koorepakkidest. Kleebi neil otsad kinni ja kata kleeppaberiga.
  
• Õhuta last klotse värvipliiatsite või kleepsudega kaunistama.
  
• Mängige klotside ülestikku ladumise mängu. Kiida last iga kord, kui ta ühe klotsi teise peale asetab.
  
• Mõnikord tunneb laps küll suuremat rõõmu tornide ümberlükkamisest.
  

• Lapsele lugemine võib olla katsumus. On oluline meeles pidada, et laps suudab tavaliselt vaikselt istuda vaid kaks kuni neli minutit.
  
• Selles vanuses lastele meeldivad raamatud, kus on pildid lastest, kes söövad, jooksevad, magavad, sest need tegevused on tuttavad ka talle.
  
• Selles vanuses laste hulgas on populaarsed ka raamatud, kus öeldakse "tere" ja "head aega".
  
• Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst.
  
• Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga .
  
• Lugeda võib kõikjal - voodis , vannis (muidugi vaid plast - ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes.
  

• Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima.
  
• Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad , mida mõmmi täna selga peaks panema ?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?"
  
• Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?"
  
• Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama.
  
• Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema.
  

• Kui laps vaatab peeglisse, palu tal:
  - naeratada,
  - keel suust välja ajada ja seda uurida,
  - avada ja sulgeda suu,
  - vaadata oma hambaid.
  
• Anna lapsele midagi süüa ja lase tal peeglist mälumist jälgida (loomulikult kinnise suuga ).
  

• Lõika ajakirjadest välja pilte, millel on lapsele tuttavad asjad - loomad, lapsed, toit jne.
  
• Vaadake koos lapsega pilte ja vestelge iga pildi juures.
  
• Näiteks osuta lehmale ja ütle: " Lehm elab laudas. Lehm teeb "ammuu"."
  
• Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid.
  
• Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita.
  
• Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte.
  
• Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke .
  

• Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima.
  
• Sobilik on näiteks Rimski -Korsakovi " Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas.
  
• Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal.
  
• Mõned klassikalise muusika soovitused:
  - "Ilusal sinisel Doonaul" ( Strauss ) - selline muusika lausa kutsub tantsima
  - "Loomade karneval" (Saint-Saëns) - instrumendid matkivad loomade hääli
  - "Wilhelm Telli avamäng" (Rossini) - rõõmus, elav muusika
  - "Pähklipureja" (Tshaikovski) - võimaldab kasutada draama elemente
  - "Kuuvalgus" (Debussy) - rahustav muusika
  

• Istu koos lapsega põrandale.
  
• Ehita kolmest-neljast klotsist torn.
  
• Aseta mänguasi torni otsa ja ütle: "Mänguasi on üleval"
  
• Korda mängu, paludes lapsel mänguasja vastavalt üles või alla liigutada.
  

• Vali mõni tore pehme loom ja peida see lapse nähes ära.
  
• Loe järgmist salmikest:
  

• Mine jänku peidukoha juurde ja võta jänku välja. Hüüa: "Ma leidsin jänku üles!"
  
• Jätka mängu teiste mänguasjade peitmisega. Enne esemete leidmist loe alati salmikest (vahetades peidetud looma nime).
  
• Palu lapsel mänguasi ise ära peita . Korda salmi ja lase lapsel mänguasi üles leida.
  

• Laula mõnda lihtsat laulukest.
  
• Esmalt laula tavalise häälega.
  
• Nüüd muuda häält ja õhuta last sind matkima. Katseta erinevaid hääletoone:
  - kõrge hääletoon,
  - madal hääletoon,
  - mahe hääletoon,
  - ninahääl (hoia laulmise ajal nina kinni).
  

• Arenda lapse keeleoskust lugedes järgmist salmi ja tehes nõutud liigutusi:
  

• Kui oled hüplemise lõpetanud, küsi lapselt, miks jänku ära väsis.
  
• Vihja põnevatele asjadele, mida jänes võis hüpeldes näha.
  
• Rääkige paikadest, kuhu jänes võis sattuda - aed, tänav, mets jne.
  
• Paku lapsele sõnu ja sa üllatud, kui ruttu mõtleb ta välja oma salmi.
  

• Arenda lapse kuulamisoskust, lugedes talle salmi:
  

• Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada.
  
• Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega.
  

• Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama.
  
• Ütle lapsele, et hiir teeb " piiks -piiks" ja kass "mäu".
  
• Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama.
  

• Minge lapsega õue.
  
• Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält".
  
• Kui sa matkimist jätkad, püüab laps ka ise seda jäljendada.
  
• Matki ka teisi hääli, näiteks tuule lõõtsumist või koerte haukumist.
  
• Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält.
  
• omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse.
  

• Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb.
  
• Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb.
  
• Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab.
  
• Loe lapsele ette järgmine salm :
  

• Järgmine kord alusta juba tuttavate loomadega , lisades neile uusi loomi ja hääli. Enne salmi lugemist vaadake pilte.
  
• Lõpeta mäng alati kalaga. Mängu tuttav lõpp tekitab lapses turvatunde.
  

• Otsi välja erinevaid riietusesemeid - kübaraid, salle, kingi, kindaid ja teisi asju, mis võiksid lapsele meeldida.
  
• Pane kübar pähe ja küsi: "Kuidas käsi käib, härra/proua (lapse nimi)?"
  
• Tõmba kinnas kätte ja ütle:
  "Oi, kui pehme kinnas!"
  
• Julgusta last mõnda riietuseset valima . Aita teda sõnadega, kui tal neid napib.
  

• Vali pehme mänguloom, millega lapsele meeldib tegeleda.
  
• Vestle mänguasjaga.
  Sina: "Ma sõin su küpsise ära."
  Mänguloom: "Aitäh, et ütlesid."
  Sina: "Kas ma toon sulle uue?"
  Mänguloom: "Jah, palun."
  (Sööge mängult küpsist.)
  Sina: "Hakkame riietumismängu mängima."
  Mänguloom: "Mina panen punase salli kaela."
  Sina: "Mängime, et on talv..."
  Mänguloom: "... ja et lund sajab."
  
• Mõtle välja olukordi , mis paneksid last mõistma tähtsaid sündmusi ja olukordi tema elus.
  
• Julgusta last vestlema .
  

• Aseta mõned tuttavad mänguasjad toa seinte äärde.
  
• Istu koos lapsega põrandale.
  
• Vaadake vaheldumisi üles ja alla - lage , põrandat ja nii edasi.
  
• Nüüd palu lapsel mõnda mängulooma vaadata, nii et ta peaks oma pead pöörama.
  
• - arsti juures käimine jne.
  

• Vali lapsele tuttavad esemed, mida ta on harjunud kasutama - juuksehari, lusikas , tass jne.
  
• Pane asjad põrandale ja istu nende juurde.
  
• Võta mõni ese, näiteks juuksehari, ja tee, nagu kammiksid juukseid.
  
• Tõsta kordamööda kõiki asju ja mängi nende kasutamist.
  
• Palu lapsel ise mõni asi võtta ja näidata, mida sellega tehakse.
  

• Loe lapsele salmi:
  

• Hoia last kaisus ja kallista teda tugevasti.
  
• Korda salmi. Kallista last, tõsta ta kõrgele õhku ja anna talle musi .
  
• Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi.
  

• Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel.
  
• Laula talle:
  

• Jätka hüpitamist ja laula edasi:
  

• Istu koos lapsega maha ja vaadake ajakirjast või raamatust inimeste pilte.
  
• Küsi lapse käest, milliseid tundeid nende inimeste näod väljendavad.
  
• Otsi pilt, millel on rõõmus laps. Kirjelda lapsele pildil kujutatud emotsiooni ja palu tal teha "rõõmus nägu".
  
• Otsige veel rõõmsaid nägusid.
  
• Järgmisel päeval otsige mõnda teist emotsiooni väljendavaid nägusid, näiteks ärevaid, kurbi või mõtlikke.
  

• Mängi kaheaastasega ringmängu. Hoidke kätest kinni, kõndige ringi ja laulge:
  

• Plaksutage ja kükitage, nagu laulus ette nähtud.
  

• Ütle lapsele: “Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla.”
  
• Aita last suunavate küsimustega: “Kas sul on kingad jalas? Näita, kus su kingad on?”
  
• Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla pead lapsele ette näitama, kuidas hüpata.
  
• Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutus ette.
  
• Teisi võimalusi:
  - kui sul on sokid jalas, siis keeruta.
  - kui sul on kleit seljas , siis plaksuta käsi.
  - kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead.
  

• Mängu võiks kaasata lapsele meeldiva pehme mänguasja. Asenda laulus sõna “jänku” selle looma nimetusega, kellega te parajasti mängite.
  
• Loe salmi ja tee nõutud liigutusi:
  

• Istu lapsega põrandale ja näita, kuidas võtta mängulooma või nuku käed ja neid üles-alla raputada. Võite talle näiteks tere öelda.
  
• Anna mänguloom lapsele ja palu tal teretamist proovida.
  
• Mõtle välja kõikvõimalikke tegevusi, mida mänguloomaga veel saab teha.
  
• Mõned ideed:
  - lehvitamine
  - käte plaksutamine
  - jalgade kokku löömine.
  

• Sosista lapsele midagi kõrva, näiteks “Hakkame käsi plaksutama.”
  
• Palu lapsel sulle midagi sosistada.
  

• Vali kolm-neli puuvilja, mida koos lapsega uurida.
  
• Lõika kõik puuviljad pooleks ja räägi, mis on puuvilja sees. Kas sellel on seemned, südamik vms.
  
• Mõtle välja lugusid puuviljadest . Üks neist võiks olla selline:
  “Ükskord ammu elas üks õun, kes tahtis ………ga (lapse nimi) mängida. Õun ütles: “Mulle meeldib siin küll, kuid mul on üksi igav. Kas kutsume veel mõne puuvilja külla?” “Kutsume jah,” vastas ………. “Ma kutsun apelsini.” …….. (lapse nimi) helistas apelsinile: “Tere apelsin ! Kas sa tahaksid meiega mängida?”
  
• Lase lapsel öelda, kellele järgmisena helistada. Uurige koos iga uut puuvilja, räägi lapsele sellest ja muidugi maitske seda.
  

• Pane muusika mängima ja tantsige lapsega õhukesed rätid ( sallid ) käes.
  
• Tee rätiga õhus ringe , lehvitades seda kõrgel üleval ja siis jälle all.
  
• Keeruta end ringi, rätt väljasirutatud käes.
  
• Tantsida saab ka nii, et sina hoiad räti ühest ja laps teisest nurgast.
  
• Laps jäljendab kindlasti kõiki sinu liigutusi.
  

• Otsi laule, kus sõnu korratakse. Laulge neid koos.
  
• Näiteks:
  

• Hoia käsi enda ees. Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi:
  

• Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme.
  

• Hoia lapse käest kinni, kõndige koos ringi ja lugege salmi:
  

• Sõna "alla" juures jää seisma või kükita.
  
• Vaheta tegevusi, kuid jää alati sõna "alla" juures seisma või kükita.
  
• Peagi näed, et laps teab täpselt, millal seisma jääda või kükitada.
  
• Proovige ka hüplemist, ujumisliigutusi, keerutamist, jooksmist või marssimist.
  

• Matki mingi kujuteldava eseme kasutamist ja räägi lapsele, mida sa teed.
  
• Näiteks imiteeri piima joomist .
  
• Ütle: "Ma joon piima."
  
• Küsi lapse käest: "Kas sa oskad ka piima juua?"
  
• Jätka lapsele tuttavate tegevuste matkimist, näiteks:
  - viska palli
  - harja hambaid
  - pese nägu
  - kammi juukseid.
  
• Küsi alati pärast tegevuse matkimist:
  "Kas sa oskad ka seda teha?"
  

• Vali kolm eset, mida on võimalik lõhna järgi eristada. Lihtsaim on alustada toidu ja lilledega. Näiteks on väga iseloomulik lõhn apelsinil, hapukurgil ja sirelil.
  
• Pane lapsele ette, et mängite jalutuskäigul olevaid karusid.
  

• Tee, nagu korjaksid puult apelsini. Koori seda natuke ja anna lapsele nuusutada.
  
• Jätka kahe teise valitud esemega.
  
• Ütle: "Kuule, karupoeg, istume õige maha ja nuusutame neid asju."
  
• Lõpuks küsi lapselt: "Kas sa tahaksid maitsta mõnda asja, mida me nuusutasime?"
  
• Puuvilju proovides lisandub lõhnakogemusele ka maitsekogemus.
  

• Mõtle välja jutuke, milles esineks lapse nimi. Iga kord, kui jõuad jutuga nimeni, tee paus ja lase lapsel see täita.
  
• Näiteks: "Elas kord üks väike tüdruk, kelle nimi oli ... (lapse nimi). Ühel päeval läks väike tüdruk nimega ... (lase lapsel paus täita) kööki lõunat sööma."
  
• Lisa loole olukordi, mis julgustaksid last teisigi pause täitma. "Siis tegi ... (lapse nimi) kapi ukse lahti ja võttis sealt mõned ...".
  
• Olenevalt lapse võimetest võid jutu muuta lihtsamaks või keerulisemaks, lühemaks või pikemaks.
  

• Istu lapsega põrandale ja laota ehitusklotsid ümberringi laiali.
  
• Pane kolmest-neljast klotsist kokku lihtne ehitis.
  
• Kui laps ehitamisest ei huvitu , õhuta teda sind järele tegema.
  
• Kui laps suudab konstrueerida märksa keerulisemaid ehitisi , lase tal juhtimine üle võtta.
  

• Vali koos lapsega kivide otsimiseks sobiv päev.
  
• Räägi lapsele, mida te tegema lähete, ning võta kaasa nõu kivide korjamiseks.
  
• Seleta lapsele, et te otsite ainult teatud omadustega kive, näiteks väikesi või siledaid kive.
  
• Otsida võib nii suuri, väikesi, mügarlikke, siledaid, valgeid, pruune kive jne.
  
• Kui olete otsimise lõpetanud, tooge kivid koju ja peske puhtaks.
  
• Uurige kive põhjalikult ja rääkige, kust need võivad pärit olla.
  
• Lase lapsel kive sorteerida.
  

• Kui sa seda laulu ei oska, võid sõnu ette lugeda või mõelda välja oma viisi.
  
• Tee lauldes vastavaid liigutusi:
  

• Loe järgmist salmi ja tee nõutavaid liigutusi.
  

• Otsi lapsele humoorikaid ja sõnamängulisi luuletusi.
  
• Loe luuletusi koos lapsega.
  
• Loe ilmekalt, näitle kaasa ja püüa etendada lapsele luuletuste sisu.
  
• See on väga hea võimalus lapse sõnaliste oskuste arendamiseks .
  

• Enese eest hoolitsemist (käte pesemine, riietumine , hammaste pesemine jne) on hea alustada tegevuste järjestamisega.
  
• Laula:
  

• Küsi lapselt, mida järgmisena teha. Kui ta vastab, et peseb hambaid, laulge seda lauset koos esimesega.
  
• Lisa iga kord uus osa (kammin juukseid, harjan hambaid jne).
  

• Peida aeda kolm-neli asja.
  
• Kinnita peidukohtade lähedale paelu või krepp -paberit, et " aardeid " oleks lihtsam leida.
  
• Peida väikesi mänguasju lillelehtede alla, riputa neid puuokste külge, kinnita kiigelaua või kiigenööri külge.
  
• Selgita lapsele, milliseid asju te otsite.
  
• Võta lapsel käest kinni, jalutage aias ringi ja otsige koos " aarded " üles.
  

• Minge õue ja otsige üks veelomp .
  
• Kui lomp on kõnniteel, joonista lombile kriidiga ring ümber.
  
• Kui lomp on metsarajal, vea oksaga ring ümber lombi.
  
• Jälgige, kuidas lomp pärast sadu kuivab.
  

• Räägi või laula lapsele tuttavat pala, kus korratakse fraase.
  
• Laulge koos:
  

• Peagi oskab laps neid sõnu koos sinuga korrata.
  
• Kui laps sõnu teab, tee jutu sisse pause ja lase lapsel need täita.
  
• Fraaside kordamist leiab paljudest juttudest, lastelauludest ja muinasjuttudest.
  

• Mängige tuntud laulumängu:
  

• Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta, kikivarvul kõndida, tammuda või marssida jne.
  
• Võid sõna "sõber" asendada lapse nimega.
  

• Istu koos lapsega põrandale ja aseta mänguasjad ümberringi.
  
• Alustage mänguasjade sorteerimist värvi järgi. Ütle näiteks: "Otsime üles kõik punased mänguasjad ja paneme need siia." Jätkake värvi järgi sorteerimist.
  
• Sorteerida võib suuruse, värvi, iseloomulike tunnuste järgi (ratastega mänguasjad, loomad jne)
  
• Küsi lapselt, mille järgi tuleks tema arvates mänguasju sorteerida. Koos mõtlete kindlasti välja mitmeid uusi võimalusi.
  

• Laula või loe:
  

• Mõtle välja uusi salme ja tegevusi.
  

• Õues jalutades palu lapsel rääkida, mida ta näeb. Kui ta vastab, esita tema mõtlemise ergutamiseks lisaküsimusi.
  
• Kui laps ütleb, et ta näeb puid, võid vestluse jätkamiseks küsida näiteks:
  Kas see on suur puu?
  Millised on puu lehed?
  Mis värvi on puu lehed?
  Mis puu see on?
  

• Kui ettelugejale muutub lugu sagedase kordamise tõttu igavaks, palu lapsel jutustada lugu oma sõnadega.
  
• Loe ette ja lase lapsel pause sõnadega täita. Ilmselt on tal lugu juba peas.
  
• Selles vanuses lastele on kõige sobivamad kergesti meelde jäävad lihtsad jutukesed.
  

• Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutusi, siis palu lapsel kaasa teha:
  

• Alusta kõristite, trummide, liivakotikeste, pulkade ja triangliga.
  
• Kõristit saab laulu rütmis raputada.
  
• Trummid : löö kõigepealt pulkadega vastu trummi äärt, siis trummi keskele . Esimene hääl on kõrgem, teine madalam.
  
• Liivakotikesed: neid vastamisi hõõrudes tekib huvitav hääl, mis meenutab rongi häält.
  
• Pulgad : löö pulkadega vastu erinevaid pindu, et tekiksid erinevad hääled. Pulgaga vaheldumisi vastu põrandat ja vastu lauda löömine tekitab lapses elevust.
  
• Triangel : löö triangli erinevatesse kohtadesse , heli on kas kõrgem või madalam.
  

• Istu koos lapsega põrandale ja kuhja ümberringi pehmeid mänguloomi.
  
• Ütle ühele mänguloomale: "Mõmmi, kas sa tahaksid täna putru või juustu?" Palu lapsel karu eest vastata.
  
• Arutlege mõlema variandi plusside ja miinuste üle.
  
• Vali järgmine mänguloom ja ütle: "Jänku, kas sa mängid täna õues või toas?"
  
• See pakub hea võimaluse kaaluda erinevaid võimalusi.
  
• On oluline, et lapsele see mäng meeldiks.
  

• Laulge koos lapsega:
  

• Tantsi lauldes ringi ja plaksuta sõna "jah" juures käsi.
  
• Vali kolm riimuvat silpi ja laula uuesti..
  

• Moodusta põrandale papptaldrikutest teerada.
  
• Kasuta kahte või kolme erivärvi taldrikuid. Võite taldrikud eelnevalt lapsega koos ise ära värvida või sinna kahte või kolme sorti mustreid joonistada.
  
• Kõnni mööda taldrikuid ja laula mõnda toredat laulu.
  
• Iga kord kui lõpetad laulmise, lõpeta ka liikumine. Kui laps tunneb värve, palu tal nimetada värv, millele seisma jäid.
  
• Arenda lapse ruumilist mõtlemist. Selleks tee ettepanek: "Kõnnime mööda taldrikuid", "Astume üle taldrikute", "Kõnnime ümber taldrikute".
  
• Kõndimise asemel võib ka hüpelda, hüpata, kikivarvul käia jne.
  

• Märgista üks osa toast kui " koerakuut ", kus kutsikad mängivad.
  
• Mängige, et sina oled koeraema või -isa ja laps on sinu kutsikas.
  
• Küsi kutsikalt tema nime ja kutsu teda mängu ajal selle nimega.
  
• Ütle: "Urr, auh, auh, hüppame üle kuudi!"
  
• Hüppa üle kuudi ja palu lapsel järele teha.
  
• Mõtle välja erinevaid tegevusi, mida kuudis ette võtta.
  
• Küsi lapselt, mida tema arvates võiks kuudis teha.
  
• Kuudis võib ka hüpata, marssida, roomata, süüa. Tee nagu näriksid konti või sööge kuudis päris toitu.
  

• Loe või laula:
  

• Korda laulu ja lisa hüplemisele mõni teine tegevus.
  
• Laula edasi ning lisa iga kord uus tegevus.
  

• Palu lapse abi poenimekirja koostamisel.
  
• Võta laps poodi minnes kaasa ja otsige koos nimekirjas olevaid toiduaineid.
  
• Lase lapsel sind kodus kottide lahtipakkimisel ja ostude kappi paigutamisel aidata.
  
• Lugege koos pakkidel ja purkidel olevaid silte.
  
• Võimaluse korral mõtle äsjaostetud toiduainetest välja mõni retsept .
  
• Kiida last ja täna teda abi eest.
  

• Loe järgmist luuletust ja plaksuta kaasa:
  

• Korda salmi mõne rütmipilli saatel.
  
• Kõndige laulu rütmis.
  

• Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle.
  
• Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust.
  
• Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid.
  

• Nimeta võimalikult palju asju, mis on punased (näit. lill, tomat , õun); kollased (näiteks ploom, kõrvits jne.)
  
• Nimeta võimalikult palju asju, mis on ümmargused (näit. pall, maakera jne.).
  
• Nimeta võimalikult palju asju, mis on pehmed (näiteks padi, diivan, põsk jne.). (Kingisepp, Salu, Kaljola.)
  

Mida keegi teeb?

Kauplus

Tuttav loom

Asjad

Keele-, kõne- ja lugemismängud

Leia samasugune täht!

Sõnade lumesõda

Kodu- ja metsloomad

Näiteid tähelepanu, matemaatilist mõtlemist ning sõnavara arendavatest mängudest

Meri ja maa

Värvilised pallid

Mänge kätele ja sõrmedele

Turvalaule lastele

Oktoober

Sõbrale

Tuulepalve

Päikesepalve

Välgusõnad

Pimedusesõnad

Heakssaamise sõnad

Peresalm

Siilimäng

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus