docstxt/13900488883393.txt
,,Võitlus valetamise vastu lastetoas." jne. Enamik mainitud töödest on ilmunud Postimehes. Kasvatusest rääkisid ka ilukirjanduslikud lühilood ,,Eesel", ,,Nali", ,,Vale" ja ,,Hermann".1920- ndail tegutses MS rohkem kirjanduskriitikuna, omalooming oli tagaplaanil. Vaid 1921 ilmus ,,Kodukäijad" anekdootlike elupildikestega. 1930-ndate teisel poolel kirjutas Sillaots lastele lugusid Tripsust, Trapsust ja Trullist.1935 aastal ilmus teos ,,Trips, Traps ja Trull",1936 aastal ilmus,,,Trips, Traps ja Trull Tartus", 1937 aastal ,,Trips, Traps ja Trull Haapsalus" ning 1938 aastal ilmus ,,Trips, Traps ja Trull saavad sõbra" . 1937. aastal ilmus Tartus romaan ,,Viiskümmend", 1938 avaldati jutustus ,,Neli saatust", 1939 aastal ilmus memuaarteos ,,Sealtpoolt künniseid". Marta Sillaotsa loomingus moodustab suure osa tõlkekirjandus, mis oli kirjaniku peamiseks elatusallikaks peale 1920 ndaid aastaid
TURIST JA TRAKTORIST Mda linna kib turist, nhtavasti Jaapanist. Ostab siit-sealt mne meene, sest tal taskud tis on jeene. Mda maad kib traktorist, tema pole Jaapanist. Traktorist on prit Vrust, mber suu tal nutu vru. Meeneid trakorist ei taha, traktoristil pole raha! temal pole htki jeeni tema otsib kukeseeni. Ilmar Trull
Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt. Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat“, „Looduse kuldraamat“, „Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi
Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss. Riks Laasik – Vaikne poiss, kes õpetas Jussi. Kondiiter – Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus. härra Helmholtz – Teda kutsuti Tolmuahviks. Ta rääkis kähedalt Tartu-Võru kadakasaksa ja Põlva- Päranurme talutarekeeles. Näiteks :”Zälle äkspärimändi tarfis tuleb mäil votta üts suur klaaisplaait ja täine tillokõne klaaisplaait.”
lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem kutsusuti direktor Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid juurde, ja direktor rääkis neile, et olgu nad korralikud ja hoitku Wikmani poiste au, kuna tema sureb varsti. Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Virve kutsub Jaaku reisile, aga Jaak ei saa minna kuna isa ei luba. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie
Ta rääkis Varega, kes otsis töörisstad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus ral ning klass purskas vett täis. Jaak ütles kojamehele, et tehku aeglaselt, sest et siis ei tehta tunni lõpus kontrolltööd. Kogu klassi poisid aitasid vett kõrvaldada. Õpetaja nägi aga vembu läbi ja teatas, et ega KT ära ei jää, tuleb reedelveerandi viimasel tunnil ja kui siis midagi peaks juhtuma saab terve klass ühed. · Õpilased valmistusid eksamiteks. Laasik ja Trull õppisid kõik eksamipiletid ära. Trull oskas inglise keelt , sest oli Inglismaal elanud ja prantsuse keelega oli sina peal. Paljud poisid õppisid osa piletitest ja jäid lootma õnne peale. Jaak õppis kõvasti-kõik 3 päeva õppis 16 tundi jutti. Pennil oli plaan : võtab mingi teema, keerutab selle eifeli torni peale , mida ta oli veidi uurind. Eksamil said läbi Trull ja Jaak. Tumnu kukkus läbi. Penn keerutas jutu Eiffeli tornile(pettust märkas preili Jakoleva ja teemast
4.Iseloomusta Virvet ja poiste rivaalitsemist tema p�rast. Mis Virvest saab? Kui Jaak Virvega sebima hakkas, kippus Riks lahkuma, kuna ta ei tahtnud seda n�ha. 5.Romaani l�pupeat�kivad loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on �ht�kki saatuslike ajaloos�ndmuste keerises. Iseloomsuta kalssivendade k�ek�iku Kristjanist oli saanud tulet�rjuja, Penu ja tema vanemad olid k��ditatud, Vare oli Saksa s�jav�es, Trull elas maal, Juhan oli punav�es. Kokkutulekutel r��giti s�jast, kus poisid olid olnud erinevatel pooltel. Tuubu oli abielus. Temaga juhtus ka huvitav lugu, kus ta koos naisega k��ditati, aga saadeti t�nu Tuubu naisele Tallinnasse tagasi.
Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik-
põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke
Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt
Debora Vaarandi Debora Vaarandi (Trull) sündis 1. oktoobril 1916 Võrus postiametniku tütrena, tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid tal ka ülikooli astuda, kus ta asus õppima keeli ja kirjandust. Noorpaari ainuke laps suri ning purunes ka nende abielu. Pära...
Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus: Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Tõstavad esile lasteluuletajaid: Heiki Vilep ( „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007) ja Ilmar Trull („Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007). Kümnendi tippteos on Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm Sulelise ja Karvasega” ning „Suleline, Puhuja ja Must Munk”. Esile tõstab veel kaht noort debütanti: Kristiina Kassi („Kasper ja viis tarka kassi”, „Samueli võlupadi”) ning Piret Raua („ Ernesto küülikud”, „Sanna ja salakütid”), kellel igal aastal ilmub uusi teoseid.
Töö koostamisel on kasutatud nii otseselt kui kaudselt kirjanduse ja Debora Vaarandga kokku puutunud nimeste uurimusi, arvamusi ja ülestähendusi. Materjali on käesoleva töö autor saanud nii ajakirjanduses ilmununa kui ka interneti erinevatest portaalidest ja kodulehekülgedelt. 4 1. ELULOOLISED TÄHISED Debora Vaarandi südis 1. oktoobril 1916 aastal Võrus, kus tema isa Julian Trull töötas postiametnikuna.Vanemate ja põhiis kasvuümbruse järgi oli luuletaja talupoeglikku päritolu saarlane.Ema vanemad omakorda pärinesid Hiiumaalt. 1918 aastal pöördus Trullide perekondSaaremaale tagasi. Elama asuti Pöidemaale Saikla külla emapoolse vanaisa Eeru tallu. Aastal 1922-1927 elas pere Tallinnas, kus peeti kaeklinnas pisikest toidupoodi. 1927 aastal kolis perekond jälle Saaremaale.Perekond ei suutnud külas enam
4. Salvest toodab suppe, salateid, kurke, kastmeid, ketsupeid, majoneese, souste, kapsaid, mehu, mahlu, supipõhju, väikste laste ja imikute toitu, valmistoite ning moose. 5. Balbiino Toodab impulssijäätiseid (tops,koorejäätis, yeti, bingo, grosso, raks, mr.big, musi topsis, musi tuutus, salto, star, kärums, vanilla ninja, limbo, trull) , perejäätiseid ( 1l jäätised, dixi, cremeto, yeti 1l, musi 1l, 2,4l jäätised, 5l jäätised, romantika, classic, pure, koorejäätis) ja kohukesi, desserdid, kokteilijää ning multipakid. 6. Kalev Toodab batoonid, sokolaadid, pralineekommid, vahvlikompvekid, marmelaadikompvekid, glasuurimata kompvekid, karamellkompvekid, närimiskompvekid,
· Meie aiatöö brigaad mine ära väike veli. läheb kastma peenramaad. Sina oled hästi kraps, Ühel lapsel reha pikk, püüa kinni mõni laps! kannu kannab väike Mikk. Ussa pussa, ussa maru, · Suuremale suurem tükk, Sina oled mängus karu! väiksemale väiksem tükk. Kes selle üle nuriseb, Trips, traps, trull, sel karvust kinni, Sina oled kull! uksest välja kärr-kärr http://oppematerjalid.onepagefree.com/? Pere ja Kodu raamat ,,Liisusalmid" id=17357&onepagefree=0978c01222ee6 Koostaja Valli Vilu 011f2d935dc93ff38a9
Nende kariderohket kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. Kõik poisid olid erinevad, aga kui vaja, siis töötati alati ühise eesmärgi nimel. Isegi, kui mõned ei osalenud otseselt koostöös, siis kuidagi nad ikka aitasid. Näiteks, kui oli tarvis Pukspuu päästeplaani mõelda, siis need poisid, kes sellest osa ei võtnud, tegid muid asju. Hea näide oli väike Trull. Tema ei läinud "Maria juurde", kuid ta aitas poisse sellega, et kuna tema pidi järgmine päev referaati vastama, siis oli tal kohustus rääkida nii kaua, et õpetaja ei saaks teisi poisse oma küsimustega piinata. Penno oli Jussi hea sõber ja samuti Jussi vanema õe Ainoga tihedalt seotud. Juhanil oli ka kaksikõde Virve, kes meeldis väga Jaagule. Laasik käis Jussi õpetamas lõpueksamite tarvis ja seetõttu külastas tihti Pukspuude kodu
...............................................................................lk5 Tunnustused...........................................................................................lk6 Kokkuvõte.............................................................................................lk7 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk8 Sissejuhatus Debora Vaarandi (Trull) on sündinud 1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007 ning ta oli eesti luuletaja. Tema lapsepõlv möödus Tallinnas ning Saaremaal. Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks, mis on nüüdseks ülipopulaarne laul. Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija
,,Kilul on vilu", ,,Käbikäbi häbi", Leelo Tungal ,,Karune lugu", ,,Seltsis segasem", ,,Tere tere!" Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses lasteraamatuproduktsiooni vähenemine 90ndate alguses. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma. A. Kivirähk, K. Prügi, I. Trull, A. Pervik,, H. Nõu , Uusi autoreid kaasaegses väikelastekirjanduses Aidi Vallik "Koletise lugu", "Unekoer", Kerttu Soans "Käolehm ja tibu", "Olivia ja esimene maailm", Piret Raud "Printsess Luluu ja härra Kere", Kristiina Kass "Petra lood", Heiki Vilep ,,Katus sõidab" ,,Liisu", ,,Tere" Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju suurendamiseks.
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju
kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud
karga üle kapsaaia, üle metsa vurrr! Varesele valu, kiitsakale kibu, harakale haigus, hundile umbevalu, musta linnule muu tõbi, suure rotile suur pikk pind taha! 4. Esitage näide liisusalmi kohta. A.Ussa-pussa, ussa maru, D.Üki, kaki, kommi, nommi, Sina oled mängus karu. Vanamees hüppas üle pommi. Pommist käis üks kõva pauk, Vanamees vaatas, püksis auk. B.Trips, traps, trull, Sina oled kull! E.Hiired kõditasid naba, Sina oled mängust vaba. C. A, b, c, Üks kits läks üle vee, Kandis kaasas palju prahti, Sina oled sellest mängust lahti! F.Üks helevalge tuvi Lendas üle Inglismaa Inglismaa oli lukku pandud Lukuvõti katki murtud Mitu seppa peavad seda parandama Seda ütled sina väike tatinina 5. Müütide teemad. SÜNNIMÜÜDID- maailma, inimsoo, looduse tekke kohta
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi
Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on kasutatud ka otstarbekatel eesmärkidel. Näiteks vanasti kasutati malelaua taolist alust sõjastrateegia planeerimiseks. 2 Lauamänge on viit erinevat liiki: 1. Joondamismängud (pilt nr1), kus on eesmärgiks moodustada oma mängunuppudega katkematu rida (kõige tüüpilisem) või mõni muu kujund nagu näiteks gomoku ja trips-traps-trull. 2. Sõjamängud (pilt nr 3), kus on eesmärgiks võtta ära vastase nupud nagu näiteks male ja kabe. 3. Jahimängud (pilt nr 4),kus on eesmärgiks blokeerida vastase üksik mängunupp või oluliselt väiksem hulk nuppe, kui "jahtival mängijal". 4. Tagaajamismängud (pilt nr 5), kus mängu eesmärgiks on jõuda oma nupu või nuppudega esimesena "koju" nagu näiteks backgammon. 5. Mancala mängud (pilt nr 6), kus on eesmärgiks võtta ära enamus laual olevatest neutraalsetest
Keskmise põlvkonna esiautor on Andrus Kivirähk ja vanema põlvkonna autoritest on jätkuvalt heas vormis Pervik ja Tungal. Kui proosas on põlvkondade vahetus toimunud hoogsamalt ja jõulisemalt, siis lasteluules on uus tõus ilmselt veel ees. Autor tõstab esile järgmiseid lasteluuletajaid: Heiki Vilep kes alates 2002 aastast peale avaldab peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007 ja Ilmar Trull, kes pakub meeldivaid luuleelamusi luuletustega: „Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007. Lastekirjanduse klassikute koondkogumikud on ilmunud kirjanikelt Leelo Tungal, Ott Arder, Ellen Niit, Hando Runnel või teemakesksed lugemikud „Ema, loe mulle!”, „Ruttu tuttu!”, „Unustatud mänguasjad”, jpt. Kindlasti väärivad selles kontekstis mainimist Reet Krusteni
...................................................................................................10 Richard Laasik...............................................................................................................10 Penno..............................................................................................................................11 Juhan Pukspuu............................................................................................................... 12 Trull................................................................................................................................12 LÕPUMÄRGID.................................................................................................................13 ARMUKOLMNURK........................................................................................................ 13 TÄNAPÄEVA KOOL VS 1930.AASTATE KOOL........................................................ 15
ohtuleht.ee/multimedia/images/000066/049b4ef3-bc6d-4170-aa5c- e56ebd9c956f.jpg 20.05.2009) 3 Luuletaja elulugu "Läbielatud aastad sulavad tagasi vaadates ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad, ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." kirjutab Vaarandi oma elulooraamatus "Aastad ja päevad. Nooruse lugu"(2006). Debora Vaarandi (Trull) sündis 1.oktoobril 1916.aastal Võrus postiametniku tütrena. Tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. 2006.aastal ilmunud mälestusraamatus ,,Aastad ja päevad" meenutab ta viletsat eluaset Laimjala mõisa keldris, aga ka üldist ahistustunnet Saarema ühisgümnaasiumis õppides ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009.
nulliga lõppevate arvudega. nuputamisülesanded, Interaktiivsed *oskab nimetada eelnevat 3.5. Tehted arvudega korrutustabeli töölehed ja järgnevat arvu miljoni piires. kinnistamiseks mängud *oskab teha tehteid ,,Trips-traps-trull" ja Didaktiline mäng arvudega kuni miljonini Kontrolltöö ,,Dollarimäng" Arvu-Bingo nr 7 raamatust ,,Nüüd on minu kord" lk 1619 19. nädal arvu järgud, suuline küsitlus, õpik lk 510 *oskab lugeda arve 30.jaan
Julge rüht ja uhke kastanivärvi pea. Kohati väga uhke ja ei soovinud eriti midagi teha..Võib öelda, et väga hooliv ja abivalmis siiski, oli medõde Teise maailmasõja aegu. Härra Wikman koolidirektor. Üliviisakas ja ülikorralik. Mõistliku ja kannatliku meelega. Jauram tõmmulokiline, roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega poiss. Pahandusetegija. Arvas, et temal on alati õigus. Oli kodumaaline poiss, võitles Eesti sõjaväes. Trull väikese roosaga lapsenäoga. Klassi kõige korralikum poiss. Väga tark. Ta hoolis oma sõpradest, aga ei tahtnud kõiges, mis talle vastumeelt tundus kaasa teha. Lemmikuim karakter oli mul Penno, sest ta alati teadis, mis ta tegi. Tänu oma huumorisoonele sai väga hästi eksamidest läbi. Nuputada sain, et mis keeles ta nüüd räägib ja mida täpsemalt. Kõige ebameeldivam tegelane oli Juhan, sest ta oli pahandusetegija, kuigi ka
perejäätistega, hiljem asendati need plastkarpidega. 1997. aasta jõulude ajal hakati tootma esimest korda jäätisetorte, mis pärjati 1997. aastal Eesti parima piimatoote tiitliga. Aastal 1997 hakkas Balbiino tootma pulga- ja mahlajäätiseid ning koonusvahvlijäätiseid ,,Vurr". Lisaks jäätise tootmisele on alates 1998.a. Balbiino üheks põhitegevuseks olnud sügavkülmutatud toidukaupade maaletoomine ja müük. 4.2 Tooted Tuntuimad Balbiino jäätised on Vurr, Musi, Raks, Trull jt. 5 WÕRO Ajalugu 1993. aastal alustas tööd AS Wõro Kommerts andes tööd ligi 200 inimesele ning olles Lõuna-Eestis üks suuremaid tööandjaid. Ettevõtte areng ja tulemused leidsid äramärkimist erinevates edetabelites. Wõro on esimene ettevõte Eestis, kes omab ISO 22000 sertifikaati. Aastast 2009 toodetakse Wõro kaubamärgiga tooteid Atria Eesti AS-s. 5.1 Ettevõte Wõro toodete tarbija on keskmine Eesti inimene, kes eelistab kodumaist ja usaldusväärset kaupa
Valge Daami osas Anne-Mari Vaas, hiljem Pille Talvar 1991 ,,Valge Daam" Mihkel Tiks, helilooja Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1995 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Mauri Kuosmanen, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1998 ,,Taani prints ja Valge Daam" Idee Hardi Volmer, Ott Sandrak, libreto Villu Kangur, Ilmar Trull, lavastaja Hardi Volmer, muusika Roald Jürlau, kunstnik Omar Volmer Valge Daami osas Janne Beeren 8 2001 ,,Legend Haapsalu Valgest Daamist" Libreto Paul Kilgas, Kaarel Kilvet, Juhan Saar, lavastaja Kaarel Kilvet, muusika Peeter Konovalov, kunstnik Silver Vahtre Valge Daami osas Annika Mihkelson 2003 ,,Legend Valgest Daamist" Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud
● piir amatöörluule ja proffesionaalse luule vahel hägustunud ● lüüriline lasteluule ● jutustav lasteluule (keskendub laste elule) ● värssjuttude avaldamine iseseisvate teostena ○ Aidi Vallik “Mannikese lugu”, Leelo Tungal “Vanaema on meil nõid”, Wimberg “Härra Padakonn” 17. Leidke lasteluule hulgast kaks luulekogu, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. ● Ilmar Trull “Rähni ravi”- luuletusi igast eluvaldkonnast- aastaajad, tähtpäevad, igapäevaelu, autor on ka teose ise illustreerinud, mis võib muuta luuletuste sisu veelgi mõistetavamaks, lastesõbralik sõnakasutus, vahvad riimid. ● Urve Tinnuri “Lumekuninganna märkas lehes…” - muinasjutud on ümber tehtud luuletusteks, veidike muudetud sisu, kuid jutt on äratuntav, sest on kasutataud iseloomulikke tunnusjooni. Lastel on huvitav võrrelda. 18. Mida õpetab F
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu,
eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik. Virve tulebki, suudlevad esimest korda. Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka "Wikmani poisid" - viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam -
(The Tech Terms Computer Dictionary) alusel. eSport e. kübersport on üldine termin mida kasutatakse arvutimängude võistluste kirjeldamiseks. Nagu ka atleetsportlaste võistlustel, eSport´i võistluseid võib korraldada enne avalikustamist ja hiljem esitada internetis (Christensson 2012). 1.1. Arvutimängude ajalugu Esimene arvutimäng „Tic-tac-toe“, eesti keeles „Trips-traps-trull“ loodi 1952. aastal. Mängu väljamõtlejaks oli William Higinbotham, kes oli tuumafüüsik. Higinbotham arvas, et teaduslikud näitused muutusid väga igavateks ja tüütudeks ning selle elavdamiseks lõigi ta arvutimängu. Mängu eesmärgiks oli nuppudega moodustada katkematu rida. Inimesed seisid laboratooriumis järjekordades, et mängida seda arvutimängu. Kaks inimest mängisid mängu eraldi pultidega, mis olid ühendatud analoogarvutiga ja ekraaniks kasutati ostsilloskoopi.
''Kuldne kodu'' – kõige väiksematele lastele ''Setu muinasjutte'' Proosakirjandus Proosa oli 1920.-1930. aastatel olulisim ja sisukaim žanr, selle iseärasused olid realism, kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A. Hindrey, Mait Metsanurga. Tüdrukute kirjanikud Helmi Mäelo, Marta Sillaots (''Trips Traps-trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu'' Eesti lasteluule tipud Ellen Niit, Viivi Luik. Realismi ja fantaasia luules sidusid Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Ott Arder, Eno Raud Autoriraamat – autor on ise teksti ja illustratsiooni autor 1990ndate lastekirjanduse arenguid Andrus Kivirähk (1995) „Kaelkirjak“ -mitmekihiline kujundlikkus
Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla, ostis valgeid klaare. 11. Kaubad Kaupade nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Fantaasia küpsised, Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Saare sai, Kolme Koka kook, Estonia klaver, kakao Meie Mark, sokolaadikarp Punased Roosid, klaasikomplekt Trips-Traps-Trull, liköör Vana Tallinn ~ Vana Tallinna liköör, köögimööbel Kadri, joogivesi Saku Läte. Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit, Volkswagen Jetta, Opel Kadett Caravan, Volvo 720, BMW 316, Peugeot 106 Rallye, Toshiba T1950, IBM PS/VP, Mercedes-Benz, Daimler Benz, Levi's 501, Salomon Brothers, World Class Gym, Geisha, WordPerfect. Neid tuleb käänata nagu muid võõrnimesid: Jonseredi saed, Philipsi
mängimise kohta Vastseliina Gümnaasiumis. Minu töö valmimisel aitasid kaasa meie kooli 6-.9- klassi õpilased, kes vastasid minu poolt koostatud küsitlusele, mille tulemuste analüüs on minu töö aluseks. Tänan oma uurimistöö juhendajat Külli Lendsaart. 1. ARVUTIMÄNGUDEST 1.1 Arvutimängude ajalugu Esimene arvutimäng ,,Tic-tac-toe" ehk ,,Trips-traps-trull" loodi 1952. aastal. Mängu loojaks oli William Higinbotham, kes ise oli tuumafüüsik ning oli töötanud ka Manhattani projekti juures. Higinbotham arvas, et teaduslikud väljanäitused muutusid väga igavateks ning tüütudeks ning selle elavdamiseks lõigi ta arvutimängu. Mängu eesmärgiks oli mängunuppudega moodustada katkematu rida. Sajad inimesed seisid laboratooriumis järjekordades, et mängida uut arvutimängu. Kaks inimest mängisid elektroonilist mängu
hiirtest palju ei pea lugu, neid nad otse vihkavad, kätte saada ihkavad. Seda iga hiirgi teab, kiisut hoolsalt silmas peab mõistab: asi pole nali, kassi karistus on vali. Lugejale ,,Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul..." Nende ridadega algab käesolev lasteluuleraamat. Salmiku kõrvale on joonistatud nelja-viieaastane poiss -- väga vana ja tuhmunud foto järgi, mida ei saadud enam trükkida. See on lapsepõlvepilt lastelaulikust Julius Orost, kes kirjutas eespool toodud read siis, kui ta oli juba täiskasvanud mees, käis aga kunagi, ligi kuuskümmend aastat tagasi, tõepoolest paljajalu Hiiumaa kadakastel loopealsetel lambaid karjatamas, silme ees
erinevat nimetust. Toodete kvaliteet ning tarbija rahulolu on Balbiino tegevuses kesksed märksõnad. Firma jätkuvat populaarsust kinnitavad iga-aastane käibekasv, sortimendi pidev uuenemine ning positiivne tagasiside turult. Et leida üles tarbijale kõige meelepärasemad maitsed, jätkab Balbiino loovalt tootearendust. Selle tulemusena on ostjateni jõudnud näiteks firma enda toodetud jogurtist valmistatud jogurtijäätis Dixi, küpsisejäätis Raks, samuti Musi, Vanilla Ninja, Trull, Koorejäätis ja paljud teised jäätisesõprade lemmikud. Tuleb rõhutada, et kogu Balbiino tootmistegevus baseerub enamjaolt kodumaisel toorainel. Balbiino põhitoorained koor ja või pärinevad Eesti tootjailt. Lisaks jäätise tootmisele turustab AS Balbiino mitmesuguseid sügavkülmutatud toidukaupu. Siingi on sortiment aastate jooksul oluliselt laienenud. Balbiino turustab nii Euroopas kui Eestis selliste nimekate külmutatud toiduaineid pakkuvate ettevõtete toodangut nagu Farm
*para > *paras : *parazan > [z > h] *parahan > [h > Ø] *para.an (hiaatus) > parajan; (analoogselt *salahan > salaja; *varaha- > varaja-; *tubahen > tubaje). Protees – uus häälik (proteetiline häälik) tekib sõna algusse lms [*o > vo]: otta- > votta- > võtta-; balti algkeeles *ognas (< ld agnus); lms algk: *okna > *voonna > voon ‘tall’ Hilistes laen- ja omasõnades ületaotlusena: sks Luft > ee pluhvt; asks rulle > ee trull; espetsiaalne; hauhind. Hääliku lisamine sõna lõppu • Nt vokaaltüve moodustamine sõnade laenamisel (lähtekeeles konsonandiga lõppevate sõnade puhul), nt (-a) luht: luhta ; (-u) ehk+u ; (-i) print: prindi 13. Häälikute assimileerumine eesti keeles. Assimilatsioon – hääliku muganemine, sarnastumine naabruses oleva hääliku või häälikutega – häälik omandab naaberhäälikute omadusi. Liigitused:
an (hiaatus) > parajan; (analoogselt *salahan > salaja; *varaha- > varaja-; *tubahen > tubaje). 1.2. Protees – uus häälik (proteetiline häälik) tekib sõna algusse lms [*o > vo]: otta- > votta- > võtta-; balti algkeeles *ognas (< ld agnus); lms algk: *okna > *voonna > voon ‘tall’ Hilistes laen- ja omasõnades ületaotlusena: sks Luft > ee pluhvt; asks rulle > ee trull; espetsiaalne; hauhind. 1.3. Hääliku lisamine sõna lõppu Nt vokaaltüve moodustamine sõnade laenamisel (lähtekeeles konsonandiga lõppevate sõnade puhul), nt (-a) luht: luhta ; (-u) ehk+u ; (-i) print: prindi 13. Häälikute assimileerumine eesti keeles. Assimilatsioon – hääliku muganemine, sarnastumine naabruses oleva hääliku või häälikutega – häälik omandab naaberhäälikute omadusi. Liigitused:
, Toots, M. (2015). Vegan Hooliv ja maitsev elu. Tallinn: Tammeraamat. Aavik, K., Pilvik, K., Pärje, N., Viktor, I., Sikk, K. (2015). Vegan. Allikas: http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/eetika/#pealkiri0 (29.05.2017) Hanson, M., Maitsed.ee toimetaja. (3.aprill, 2017). maitsed. Allikas: http://maitsed.delfi.ee/persoon/arst-ja-toitumisspetsialist-mai-maser-veganlus- toitumismudelina-on-taiesti-pohjendamatu?id=77770282 (15.10.2017) Heinsalu, K., Rask, T., Riidas, V., Tabur, T., Trull, S., Terviseuudised.ee toimetajad. (7.mai, 2017). terviseuudised. Allikas: http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/05/07/pikaaegne-veganlus-on-suur-terviserisk (15.10.2017) Jürgenson, I. (2016). Veganlus ja sport. Allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/53839/Jurgenson_Ivika.pdf (17.04.2017) Katz, D.L. (2017). lifestyle. Allikas: http://www.registercitizen.com/lifestyle/article/Dr-David-Katz-Preventive-Medicine-The-Case-s- 11962692.php (04.04.2017) Laas, L
.........................................59 Urmas Nemvalts...................................................................................................................................60 Lehte Hainsalu......................................................................................................................................60 Jaan Kaplinski......................................................................................................................................62 Ilmar Trull............................................................................................................................................64 Robert Vaidlo........................................................................................................................................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas..........................................
Peeter Ilus ja Rein Raud Peeter ilus on väga keerulise, kuid põneva eluga mees, kes 70ndatel aastatel lahkus Eestist ning abiellus soome missiga. Majanduskuritegude pärast pandi ta ka vangi. Ta on vähe avaldanud, kuid uusi luuletusi tuleb siiani. Rein Raud debüteerib üsna noorelt luuletajana. Jaak Jõerüüt Kirjutab jüriüdilikult. Oluline on see, et hakkas esile tõusma luuletajate laulutekstidele orienteeritus. Villu Kangur ja Ilmar Trull Ilmar Trull on investeerinud peamiselt lasteluulesse. Täiskasvanutele on aga varasemas loomingus. Peeter Volkonski ja Ott Arder Hästi palju hakatakse laulma muidugi Ott Arderi tekste. Volkonski figureerib pigem underground- ja jõukirjutajana. 80ndad/90ndad 1985 Mihhail Gorbatšov NLKP KK peasekretär 1986 nn perestroikapoliitika algus 1988 nn laulva revolutsiooni algus 1990 Glavlit likvideeritakse – kõige põhimõtteline, kas
................................................................................ 18 KEERAME KÜLILI............................................................................................................. 18 KUS MÄNGUASI ON?....................................................................................................... 19 SÕIT-SÕIT......................................................................................................................... 19 TRIPS-TRAPS-TRULL...................................................................................................... 19 6. KUNI 9.ELUKUU:.............................................................................................................. 21 LAULA JA RÄÄGI.............................................................................................................. 21 HERNED JA PORGANDID................................................................................................ 21
annaabi.ee 
