Kuid nagu vanal ajal võis olla kombeks, et eekujuks oli isa. Sama arvan ma ka Pearu kohta, et Pearu järgis oma isa eeskuju. Mis oli veel naabritevahelise salavimma põhjuseks? Minule jäi mulje, et kogu salavimma põhjuseks oli see, et Pearu rääkis koguaeg Krõõdast, mis võis tähendada seda, et ta armastab teda. Andres aga pidas salavimma selle peale, et Pearul sündisid ainult pojad, kuid tal ainult tütred. Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi? Pearu oli ka eelmisi peremehi halvasti kohelnud, ning seega nad sealt ära ajanud. Vastasel juhul poleks Andres oma perega saanud sinna elama ka asuda. Missugused Pearu iseloomujooned tegid koostöö temaga eriti raskeks? Pearu oli äärmiselt salalik, kaval, sihikindel, kangekaelne ja visa hingega, mis tegi koostöö eriti raskeks. Kendi Paet TAH-10 Miks ei õnnestunud Andresel alustada koostööd maaparandamisel ka teiste naabritega?
Mina aga sellega ei nõustu. Viies looma loomade varjupaika, lihtsustavad inimesed natukene looma elu, kuna seal saab koer või kass normaalselt elada, toituda ja oma uut peremeest oodata kes on näiteks kaotanud koera ja tahaks endale uut või naine, kes tahab kinkida oma pojale kassi, kuid raskendavad tööpäeva varjupaiga töötajatele. Loomade äraviimine varjupaika omavad mõningaid probleeme: näiteks töötajad, peavad iga päev nende järgi koristama, neile toitu ostma ning otsima uusi peremehi. Kokkuvõtteks võin öelda, et kohe kindlasti ei ole ma loomade piinamise poolt. Parem looma mitte osta kui ei ole kindel, et on aega tema peale nii hommikul kui ka õhtul. Loom on samasugune elusolend nagu inimenegi kes vajab suhtlemist, hoolitsemist ja toitmist. Õpetaja on range kuid pani selle töö eest 5. :D
Nukud läbi ajaloo Nukkudel on seljataga pikk ajalugu ja selle jooksul on neil tulnud täita palju muidgi tähtsaid ülesandeid. Nuku päritolu on jumalik. Nukud on sama vanad kui inimsugu. Aegade algusest on inimesed püüdnud luua savist, puust, luust, kivist ja kõikvõimalikest muudest materjalidest endasarnaseid olevusi. Vanimad nukud olid kultusenukud, mida kasutati mitmesugustes religioossetes rituaalides. Jumalate, deemonite või surnud esivanemate kujukestes kehastuv maagiline vägi pidi kindlustama õige kohtlemise korral hea jahisaagi, õnneliku sünnituse ja hoidma eemale õnnetused. Egiptuse hauakambitest leitud nukkude ülesandeks oli teenida oma peremehi teispoolses maailmas. Kultusenukud peeti mänguasjadest rangelt lahus. Väilselt olid kultusenukud ja mängunukud sarnased, ainult mängunukudel puudus nägu. Mitmesuguseid kultusenukke on tundnud ka enamik 20. sajandi loodusrahvaid. Peko on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas j...
9. Milliseid elupaiku parasiit peremehes leiab? Naha peal,naha all,soolestikus. 10. Selgita mõisteid : sümbioos Parasitism-kahe eri liiki organimi suhe,kus üks saab kahju teine kasu. Endosümbioos-organismide vaheline kasulik kooselu , kus üks elab teise peal või sees. Eksosümbioos-vastastiku kasulik kooselu vabalt elavate organismide vahel. obligatoorne parasitism-parasiidil on üks kindel peremees. frakulatiivne parasitism-parasiit vahetab peremehi. kisklus-toitumissuhe , mis väljendub selles , et loom sööb teist looma.(gepard,lõvi) taimtoidulisus-loom sööb taimi.(kits) segatoidulisus-loom võib süüa nii taimi , kui ka liha.(karu) konkurents-looduses on isenditevaheline võitlus peamiselt ühe ja sama eluruumi ning toidu pärast. Toiduahel-üksteisest toituvate organismide rida. tootjad-valmistavad anorgaanilisest orgaanilist ainet. tarbijad-kasutavad valmis orgaanilist ainet.
Olukord juutide ja araablaste vahel läks teravamaks ja ohtlikuks. Juudid pidasid Palestiinat oma kodumaaks ja palestiinlasi peeti sissetungijateks.Juudi riiki toetavad tema pürgimustes ka rahvuskaaslased kogu maailmas. Iisrael on kõikvõimaliku abi saamise poolest ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 3. Kolooniate lagunemise põhjused: · Meretaguseid maid ei suudetud enam endisel viisil valitseda. · Kolooniate rahvad ei soovinud oma endisi peremehi oma maal näha. 4.Mauistliku Hiina majandus. Hiina pärast Maod. Nõukogude Liit andis: Andis krediti,Jagas tehnilist abi,Eksportis relvi,Saatis tööle oma spetsialiste,Tegi hiinlastele väljaõpet. Kuulutati välja ,,suure hüppe" poliitika, eesmärkideks: rajada kommunistlik ühiskond kiiresti , ühendada väiksemad majadus-, haldus- ja sõjaväeüksused kommuunideks. Tööstustoodangu suurendamine 6,5 korda, et muuta Hiina juhtivaks tööstusriigiks.
sajandil levis arusaam, et talupojad ei ole Läänes Taani, Rootsi ja Norra kuninganna maksma maaisandale või tema läänimeestele isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. andameid ja kandma teokoormusi. Kandevõimet harivad, ehk siis sunnismaisus. Varem võisid 15.sajandil püüdis Taani ikka ja jälle Liivimaa mõõdeti andramaades. Peremehi nimeati kohalike valitsejate vastuolusid öra kasutades mõne siseasjadesse sekkuda. Vana vaenlase Leeduga üksjalgadeks. teise aadliku maale elama asuda, lootes seal kujunsid 15.sajandil heanaaberlikud suhted. Hiljem Maavabad olid vallutusperioodi ülikute paremaid elutingimusi. Nüüd sõlmiti kokkulepped, Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendatud rüüsteretk järeltulijad
Talupoegade elu keskajal Preisimaa või teiste saksa idakolonisatsiooni piirkondadega võrreldes oli Liivimaa täiesti erandlik: saksa talupoegi siia elama ei asunud ja kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt homogeenseks. Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kuigi juba teokoorimise suurendamine keskaja lõpul mõjus taludele majanduslikult nivelleerivalt, kadusid suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel alles 16. sajandi teisel poolel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. Adratalupoegade õiguslik seisund oli ühesugune, kuid talude suurusel oli väga suur vahe ja sellest tulenevalt erines perede elulaad. Rahvaarvu kasvades asutati uusi talusid, kuid uute ma...
jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused on neilgi halvad. Kohati tundub mulle, et peremees võtabki mind kui loomana- alles hiljuti pani ta mulle kaela sama rihma, mis loomadele. See pidavat hea olema juhuks, kui ma põgeneda kavatsen. Minu kinnipüüdmisel teataks kohe, kellele kuulun. Ka toidunorme käsitleb ta kõrvuti veiste söögiportsjonitega. Tean, et on peremehi, kes lasevad orje vabaks, kuid on ka neid kes suudavad endeid ise vabaks osta. Vabakslastud saavad Rooma kodanikuks, kuid jäävad kliendina oma senise isandaga seotuks. Paljud vabakslastud püüavad orjaseisusest pääseda, tehes hoolsat tööd ning kogudes varandust. On neidki, kes püüavad ühiskonnas võimalikult kõrgele tõusta. Mõnel see õnnestubki, tõustes näiteks keisrite usaldusalusteks. Vabakslaskmine või enda vabaksostmine võib toimuda kas ametlikult või koduselt.
Kui see juhtuski, siis loeti orjapidaja kuritegu ,,tahtmatuks" tapmiseks. Seaduse järgi tuli süüdlane Ateenast pagendada, kui tapetu omaksed talle ei andesta. Kuna orjal omakseid ei olnudki, siis pääses orjapidaja õige kerge usulise karistusega ta pidi ohverdama jumalatele äsjasündinud põrsa, et ohvrilooma veri puhastaks süüdlase käed patust. Seetõttu tundub mulle, et läbi kodaniku pilgu vaadates, oli orjanduslik demokraatia täiuslik, sest olid seadused, mis kaitsesid peremehi ning piirasid orjade liikumisvabadust ning elu. Kui ori tundis, et teda liialt rängalt rõhutkase, siis võis ori põgeneda templisse ja paluda, et preestrid müüksid ta mõnele inimlikumale peremehele. Preestrid ei tohtinud kaitset vajavat orja templist välja ajada ning peremees ei tohtinud oma orja templis kinni võtta. Samas ei olnud aga preestrid kohustatud orja templis toitma ning tihtipeale pidid orjad nälja pärast templist lahkuma
Vabakslastu Kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Ajaloolane Eduard Meyer on rõhutanud vabakslaskmist ning seega orjade võimalusi sotsiaalse tõusu ja vabaduse saavutamiseks. Mihhail Rostovtsevi sõnul näitab see, et ka antiikaja majandus tegi läbi kapitalistliku arengufaasi. Veyne'i järgi ei olnud enamikel vabakslastutel peremehi, tänu kellele oleksid nad saavutanud täieliku vabaduse. Nad ei olnud siiski tõelised kodanlased ega saa selleks iial. Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast
Naha pinnal ? RAVI: Neostomosaan väivid 2mm pikad Toituvad karvadest, talvise levikuga NAKKUSTEED Sekundaarne nakkusallikas parasiitidest ja munadest nakatunud väliskeskkond, sööt, joogivesi, bioloogilised siirutajad (vahe-, lisa- või lõpp-peremehed) NAKKUSTEED: ektoparasiidid, kes otsivad peremehi (maokiin, sääsed, kihulased, parmud, puuk) Ektoparasiidid, kes on väheliikuvad, levivad kokkupuutekontakti korral (sügelislestad, väivid) Suukaudne KAHJUSTAV TOIME ORGANISMILE Toituvad seedekulglas olevast söödast, kehavedelikest ja kudedest Mehaaniline kahjustus. Vigastavad limaskesti, siseelundeid ja nahka. Ummistavad torujaid organeid Toksiline toime Hemolüütiline vere hüübimine , lõhustavad vererakke Antikoagulatoorne
tänapäeval. Tema idee, et valijate hulkadel on nõrk arutlusvõime, kriitilise meele puudumine, nad on kergesti ärrituvad, kergeusklikud ja labaselt ühekülgsed (Le Bon 1895) kehtib minu meelest ka tänapäeval. Samuti on huvitavad selles raamatus tema väljapakutud omadused kandidaadile. Kandidaat peab olema mõjukas- nii isiklikult kui ka rahaliselt, tuleb anda meeldivaid lubadusi, valijate himude ja edevuse kõditamine ning laimata ja sõimata tööliste ees nende peremehi (Le Bon 1895). Ühesõnaga kõik mis ka tänapäeval valimiste ajal toimub. Mitte midagi ei ole paraku muutunud. Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1974). Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus English Encyklopedia. (2012). http://et.efactory.pl/Gustave_Le_Bon Ginneken, J. (1992). Crowds, psychology, and politics 1871 189. Toim. W.R. Woodward ja M. G. Ash. Cambridge Universiry Press Le Bon, G. (1936). Hulkade psühholoogia. Toim. J. Ainelo
Puuknakkused. Anaplasma phagocytophilum koertel Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, 2. kursus, 2. rühm) Puugid on lülijalgsete hõimkonda kuuluvad paljude selgrooksete loomade parasiidid. Nad on mitmete erinevate patogeenide kandjad ja levitajad üle terve maailma. Puugid kannavad edasi parasitaalseid, bakteriaalseid ja viirushaigusi. (Fuente et al., 2016) Puuknakkused on zoogeograafilised olles sõltuvad peremeesloomade liikumisest ja kliimatingimustest. Temperatuuri ja õhuniiskuse muutused, eriti kliima soojenemine, mõjutab lülijalgsete rohkust ja levikut. Üks levinumaid puugiliike Põhja-Euroopas on võsapuuk Ixodes Ricinus. (Vera et al., 2014) Puugil on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad edasiseks arenemiseks sattuma püsisoojase looma või inimese ihule ja imema moondumiseks verd. Puugi täielikuks elutsükliks kulub enamasti kolm aastat. Kuna selles tsükl...
kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese maaga teenijate hulgast, kes enda maal töö tehtud saades läksid appi taluperele. Oli ka peremehi, kes oskasid endale valida odavat tööjõudu. Oli ka selliseid peremehi, kes võtsid enda juurde elama- andis peavarju, mattis ja põetas. Hoolealune pidi iga kuu kolm või viis rubla matuse kuludeks andma. Paljudel taludel oli püsiva tööjõu jaoks ehitatud ääremaadele väikesed majakesed, kus said püsisulased oma peredega elada. Selliseid inimesi, kes elasid neis sulastemajades, nimetati alarahvaks, alameesteks ja alanaisteks.
Vrd. protokooperatsioon. nakkusallikad. Nakkusallikast saavad loomad parasiitide invasiooni. Parasitooside korral eristatakse primaarseid nakkusallikaid ja sekundaarseid nakkusallikaid. nakkushaigused. Spetsiifiliste haigustekitajate poolt põhjustatud haigused, mis levivad haigustekitaja edastumisel nakatunud organismilt vastuvõtlikule organismile. Nakkushaigused jagatakse infektsioonhaigusteks ja parasitoosideks ehk invasioonihaigusteks. nakkusteed. Parasiidid invadeerivad peremehi mitmesuguste nakkusteede kaudu. Mõned parasiidid otsivad peremehi, teised levivad kontakti teel, peroraalselt, intrauteriinselt, perkutaanselt, transmissiivselt või aerogeenselt. 13 neutralism (kr. neuter -- ei see ega teine, keskmine). Liikidevaheline indiferentne interaktsioon, mille puhul kontakteeruvad liikide populatsioonid ei avalda teineteisele ei kasulikku ega pärssivat mõju. noorloomade isoleeritud pidamine
Tema nõudmised: 1) teoorjuse lõpetamine 2) maa ja rendihindade täpsustamine 3) ihunuhtluse kaotamine 4) eestikeele kasutamine saksakeele asemel Tsaar võttis Eesti delegatsiooni küll vastu, kuid enamus nõudmisi jäi täitmata. Adam Peterson oli üks juhtudest. Uued talurahva seadused: 1866 võttis Aleksander II vastu uue vallakorralduse seaduse talupojad said osaleda vallavalitsemises. Valla kõrgemaiks seadusanlikuks organiks sai vallavolikogu. Sinna valiti nii peremehi, kui maatamehi. Lisaks valiti vallavanem, tema ülesanne oli jälgida, et vallas täidetakse seadusi, makstakse makse. Vald hoolitses sotsiaalhooldekande eest. ,, Iga vald pidi toitma oma sandid". Vallaülalpidamisel olid ka koolmeistrid. II periood : 1860 1870 Tähtsamad isikud_ 1. Johann Voldemar Jannsen rahvusliku liikumise Eesti suuna esindaja. Kahtlustati ka koostööd baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas. 1857a I ajaleht ,,Perno Postimees"
vajalik.(6) Paljud sümbiontsed bakterid elavad tesite organismide soolestikes, lagundades toitu ning valmistades peremehele vajalike vitamiine. Peremeesorganism pakub vastutasuks toitu, sobivat elukeskkonda ning trasporti (eelkõige taimtoidulistel loomadel nagu hobused,lehmad, etc).(7) 4. Peremeesorganism Peremees on organism, keda parasiit kasutab elukohane ja toitumisallikana. Mitmed parasiidid vahetavad oma elutsükli käigus peremehi. Lõplikuks ehk definitiivseks peremeheks (ld.k. definitivus lõplik) ja ka peaperemeheks nimetatakse organismi, kelles parasiit veedab suguküpse osa oma elutsüklist või kelles ta suguliselt paljuneb. Vaheperemees on organism, kelles parasiit veedab oma vastseea või kelles ta paljuneb sugutult. Reservuaarperemeheks nimetatakse organismi, kelles toimub pasitaarsete organismide kogunemine. (1) 4.1. Siirdajad Siirdajad on verdimevad lülijalgsed
ohvrid Moskvas. Pilatus püüdis päästa Jesuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg, Woland päästis küll Meistri, kuid alles teispoolsuses, Stravinski püüdis säästa Meistrit Moskva tegelikkuses, kuid ei suutnud talle tagasi anda jõudu ja hingerahu. Kolmiku moodustavad ka Afranius (Pilatuse esimene abiline), Korovjev-Fagott (Wolandi abiline) ja Fjodor Vassiljevits (Stravinski abi). Nad karistavad kõiki, kes on nende peremehi solvanud. Marcus Rotitapja, Azazello ja Artsibald Artsibaldovits (Gribojedovi Maja restorani direktor) täidavad timuka rolli, viimane küll vaid jutustuses, kui muutub piraatide laeva kapteniks. Reeturite kolmikusse kuuluvad Juudas Kiriafist (Jozef Kaifa spioon), parun Maygell (vaatemängude komisjoni liige) ja Aloizi Mogarõts (ajakirjanik). Juudas reedab Jesua, Mogarõts Meistri ja Maygell kavatseb, kuid ei jõua reeta Wolandit ballil.
14.Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli kogu oma elu seal elanud ja tema isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud. 15.Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena. 16.Kelle eeskuju jälgis Pearu? Ei saa küsimusest eriti aru. 17.Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks? 18.Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi? Pearu oli eelmised peremehed minema kihutanud, kuna muidu poleks Andres oma perega saanud sinna elama asuda. 19.Missugused Pearu iseloomujooned tegid koostöö temaga eriti raskeks? Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. 20.Miks ei õnnestunud Andresel alustada koostööd maaparandamisel ka teiste naabritega? PEREKONNAELU 21.Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu. Krõõdal oli väga palju töö kohustusi ja Andres sai sellest aru alles peale Krõõda surma, seega
Põhiliseks põllukultuuriks oli oder. Põllulapikest hariti paar aastat ning jäeti see siis enne uuesti üles harimist mõnekümneks aastaks sööti, kasutati karjamaana, mida loomad, peamiselt veised, sõnnikuga väetasid. Kivikoristusest tekkisid väikeste põllulappide ümber madalad kivivallid, mis veel tänapäevalgi on Põhja-Eesti loopealsetel nähtavad. Endisest suurema tähtsuse omandas karjakasvatus. Elati üksiktaludes, mille peremehi ja nende lähikondlasi maeti kivikirstkalmetesse. Saaremaal Asvas, Ridalas ja Kaalis, Irus Tallinna lähedal ja Narva Joaorus on olnud nooremal pronksiajal ka suuremad asulakohad, kus on tegeletud kaubanduse ja käsitööga. Viimase tunnistusena on leitud arvukad savist valuvormide ja sulatustiiglite katked. Nooremal pronksiajal muutus Eesti rannikupiirkond kultuuriliselt Lõuna-Skandinaavia kultuuriprovintsiks. Skandinaaviast tuli nii pronks kui ka arvukalt pronksesemeid
kodusõdadeni,kõrgemaiks vahekohtunikuks oli paavst.15 saj kui Saksa ordud suutsid suruda oma tahtmise peale said nad meelepäraselt valida kanditaate piiskopitoolile,kui ennem olid linnad odut maakaitses siis enam mitte.1396 vallutati Tartu,tüli lõppemiseks nim 1937a. Maa-aadel ja talurahvas 13 saj algul elas hinnatult 150000-180000 inimest.Varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad,talude peremehi nim üksjalgseteks.Nende õigused olid ühesugused aga talud suurus mitte.Suurtes taludes kasutati palju võõrast tööjõudu.Maavabad olid vallutusperioodi ülikute järeltulijad.Vabatalupojad olid need kes olid end adratalupoegade koorimistest raha eest ostnud.Keskaja lõpus oli Eestis ligikaudu 500 mõisa.15 saj tuli arusaan ettalupoeg kuulub maalapi külge mida ta harib ega ole vaba.Suurim mehaaniline ehitis oli veski.1315 oli Liivimaal näljahäda kuna tekkisviljaikaldus.
üldse taibanud, et mehest hoolib. Jussi tegelaskuju tõi teosesse patu ja südametunnistuse, needuse ja etteheite motiive. 4 Vargamäe peremehed Oru Pearu ja Mäe Andres olid kumbki oma soo üle nii uhked, et oleksid pigem surnud, kui lasknud oma lastel abielluda ja lapsi saada. Juba omavahel mängimine oli Liisil - Maretil ja Joosepil Kaarlil keelatud. Küllap vihastas peremehi ka see, vanemate laste suhe arenes nende teadmata. Sinna polnud mõistagi midagi parata, sest nad ise olid nii jäärapäised ja keelasid oma võsukestel teha seda, mida mujal taludes kõik tohtisid. Hiljem aga, kui Liisi ja Joosep pidid kokkujäämise eesmärgil lapse eostama, sai Pearule ja Andresele olukorra paratamatus selgeks. Nad ei kontrollinud enam kogu Vargamäe rahva tegevust. Liisile ja Joosepile oli sealne hirmuvalitsus vastumeelseks muutunud. Mõlemad peremehed
välja ja et olen nõus mis tahes karistusega. Järgmisel vahetunnil pidime jälle välja kogunema. Väljas, müüri peal ootas meid juba punane ämber, kuhu oli pandud roiskunud kalad, jahu ning munad. Sinna sisse segati siis väikesed paberilipakad, kuhu oli kirjutatud meie karistused. Korda mööda pistsime käe sunniviisiliselt ämbrisse, kaevusime seal niikaua kuni ledsime lõpuks selle lipiku. Mäletan, et minu karistuseks oli segaduse koristamine, st. ma pidin aitama enda peremehi segaduse koristamisel. Tunnid möödusid. Aeg venis kuna pidime ootama seda kurikuulsat finaali, kus me pidime vannet andma. Lõpuks jõudis see ka kätte. Mul seoti musta salliga silmad kinni, et ma ei näeks midagi, mäletan vaid , et astusin trepist alla, kus kästi mul ka kohe kummarduda. Kohemaid valati mulle vett kraevahele. Seejärel pidin ma roomama mööda limast ning vägagi teralist vahekäiku. Lõpuks tõusin ülesse,siis võeti mu silmade pealt side ära
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja...
Nende kavalus ja arukus päästavad tol sõgisõhtul ühe inimese, mustlse, kes varjab end niigi olles kaotanud oma pere ja tehes juhutöid taludes. See on aeg kus üks vendadest on punaarmees, teine Saksa armees. Kui nad kohtuvad sõjatandril vastastikku kas nad tapaks üksteist? Või kallistaks? Neljas tants Nüüdseks on läbi ka teine suur sõda. Valitseb nõukogude võim on moodustatud koloosid. Ei ole enam peremehi ei sulaseid. Kõik inimesed peaksid olema võrdsed. Aga maa on inimestest pooltühi. Vanad taluperemehed on saadetud kaugele Siberisse asumisele, enamik nooremaid mehi kaotanud elu sõjatandril. Jäänud on naised, vanurid ja verinoored kellel puudub õige töökogemus. On taas Sügis ja vanale Aiaste taluõuele veetakse aurukatel. Puudub nüüdseks Aiastel peremees. Taavet on saadetud Siberisse. Majapidamise üle vaatab endine Virtin Milli
Tõde ja õigus 1. Iseloomusta Mäe Andrest ja Oru Pearut. Leia n äiteid nende nii headest kui halbadest iseloomuomadustest. V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks
miljööd. Vilde viis omandivastase kuritegevuse kausaalsusse majandusliku viletsusega, mida meie kirjanduses varem polnud tehtud. Autor pole romaanis kavatsenudki anda külaelust tervikläbilõiget, vaid vaadelda ainult üht iseloomulikku nähtust- kuritegevust, mis 90-ndail aastail otse vohas. Vilde oli korduvalt kujutanud külaelu, näidanud nii talunike kodusid kui ka viletsaid vabadikusaunu, kujutanud jõukaid peremehi ja vargapoisse. Romaani süzeelises kujunduses süvendavad vastuolu suurtaluniku ja popsi vahel veel armastussuhted Jaani ja Anni vahel, sest külakodanlasele on vastuvõetamatu, kui vaene nooruk julgeb tõsta silmi peretütre poole. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 195) Ajalooline triloogia Triloogia esimene osa ,,Mahtra sõda" käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus, 1856. aasta
talupojad. 2) Talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hinnati ja kaardistati (seda nimetati adramaade revisjoniks), nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 3) Talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata. 4) Mõisa rentniku kodukariõigust piirati; talu peremehi ei võinud enam mõisas karistada. 5) Talupojad said talude päritava kasutamisõiguse. Eravalduses olevate talupoegade olukord ei paranenud. 6. Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J. R. Patkulil? J.R Patkul oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik, kes tõusis aadliopositsiooni juhiks. Ta mõisteti süüdi mässu õhutamises. 7. Eesti linnade areng Rootsi ajal. Narva. Linnade arengut takistavad tegurid.
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, ...
järel-valvega, teotöö ja peamiselt vastutasuks kilter- kupja muude tegid pisikese maalapi Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 4 abiline, koormistega teotööd eest aitasid talu- aidamees), mõisa peremehi majateenijad ja põldudel hooajatöödel käsitöölised 10% 40% 30% 20% 1.4. Talurahva koormised: Ülesanne: Täida õpiku 31 abil alljärgnev tabel talupoegade koormiste kohta. Mõisakoormised Riiklikud kohustused Kogukondlikud kohustused 1.5
Seega ei olnud Pearu südamlik inimene. g)Vargamäed ei armastanud keegi. Sealsed maad olid kehvad. Andres ise on mitu korda öelnud, et hea meelega läheks oma isa kodukohta tagasi. Kui Andrese poeg kroonu läks siis ütles temagi, et ei ole üldse kindel et ta tagasi läheb. Vargamäel olid ka ju kõik naabrid üksteise vastu kiuslikud. Ainult Pearule või seal meeldida kuna tema soov oli saada kogu vargamäe endale. 3.Võrdle Andrese ja Pearu iseloomulikke jooni ja võrdle neid kui peremehi. Sama asi ka Krõõda ja Mariga. a) Andrese iseloolulikud jooned on töökus, sihikindlus, ausus õigste nõudmine. Pearu iseloomulikud jooned olid omakasupüüdlikus, kiuslikus, kavalusja lihtsameelsus. Ning nende erinevused ongi selles et Andres on aus ja töökas aga Pearu on kaval sahkerdaja ja võtab kõike kergelt ja pealiskaudselt. Üldjuhul on Andres ja Pearu suhteliselt sarnased peremehed. Mõlemad teevad rasket tööd et harida põllumaid et teenida sellega elatist
[22] 2010. aasta mais avaldati kahe Panjabi ülikooli teadlase uurimustöö, kes panid kolooniatesse kaks 900MHz sagedusel töötavat mobiiltelefoni. Kohe hakati neid kritiseerima, kuna töös oli mitmeid puudujääke (näiteks liiga väike katsealuste hulk). Tulemuseks oli, et mesilasi kindlasti mõjutavad erinevad magnetväljad, kuid selle uurimuse põhjal ei saa siiski laiapõhjalisi järeldusi teha.[39] 3.5.3. Antibiootikumid ja lestaliste mürgid Enamus peremehi, kelle mesilasi on tapnud CCD, on öelnud, et nad kasutavad antibiootikume ja lestaliste mürke oma kolooniates, samas nende kasutamise ebaühtlus teeb selle võimaluse, et üht kindlat kemikaali on kasutatud, üsna väikeseks. [19] Teiselt poolt on võimalus, et kõiki 13 kasutatavaid kemikaale ei ole teaduslikult uuritud ja võivad seeläbi siiski vähemalt mingil määral põhjustajaks olla.[1 3.5
Vastutus heade töötulemuste eest kuulub töötajatele endile. Mina olen vastutav keskkonna loomise eest, milles see vastutusevõtmine toimub.(sinna juurde käis hea näide lk 73-74) Raamatu autor muutis ka üht tähtsat asjaolu oma firmas: tasustamist, nii et töötajad ise valisid, kuidas preemiaid makstakse (tänaseks tähendab see töötaja puhul 100%-list eesmärkide täitmist ning igakuise kliendi rahulolu mõõtmise skaalal hinne "10"). Küsimus: Kas ma kasvatan peremehi või sulaseid? Juhtimislahendus: Kui tahate, et nad töötaksid, nagu see oleks nende äri, siis muutke see nende äriks. Individuaalsete oskuste arendamine Selles peatükis tuuakse liidri rollile võrdluseks treeneri roll, kes peab olema individuaalne juhendaja. Treeneri töö peamine eesmärk on arendada iga mängija isiklikke oskusi ja kompetentsi. Head õpetajad aitavad õpilastel näha kaugemale, kui nad parajasti on. Head treenerid annavad mängijatele ette struktuuri, milles nood
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma i...
sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. Põhiliseks põllukultuuriks oli oder. Põllulapikest hariti paar aastat ning jäeti see siis enne uuesti üles harimist mõnekümneks aastatks sööti, kasutati karjamaana, mil loomad, peamiselt veised, seda sõnnikuga väetasid. Kivikoristusest tekkisid väikeste põllulappide ümber madalad kivivallid, mis veel tänapäevalgi on Põhja-Eesti loopealsetel nähtavad. Endisest suurema tähtsuse omandas karjakasvatus. Elati üksiktaludes, mille peremehi ja nende lähikondlasi maeti kivikirstkalmetesse. On arvatud, et sisemaal oli pronksiajal küttimise ja koriluse osakaal majanduses suurem kui rannikualadel. Rauaaeg – 6. saj. eKr – 13. saj. Hilisrauaajal võib juba kindlasti rääkida peamise asustusüksusena küladest kui mitme majapidamisega asustusüksustest talude vahel siiludeks jagatud külapõllu ja ühiskasutuses olevate rohu- ja alemaadega. Samal aja kasvas peaaegu kõikjal Eesti alal rahvaarv ning põllumaa pindala. Asustuse
naisele, et tal on kallid kaelakeed. Lõpuks sattus haiglasse, kus kuulis kaht koera rääkivat. Järsku saavad nad rääkida, räägivad kui head on koerad. Berganza räägib oma elust. Sündis tapamajas. Nad tapavad inimesi sama kergekäeliselt kui loomi. Põgenes tapamajast. Jõudis karjase juurde. Karjased ei olnudki nii toredad ja ei laulnud kauneid laule, nagu raamatutest lugeda võis. Sai karistada, kuna hundid sõid oina. Hoopis karjased ise tapsid oina. Tänu alandlikkusele sai uusi peremehi. Läks kaupmehemaja uksehoidjaks. Oma laste peal näidatakse välja oma rikkust ja toredust. Keelepeks on halb. Käis koolis koos oma peremehe lapsega. Kui raske on taluda üleminekut heast olukorrast halba. Ladina keele rääkimine- paljud räägivad vigaselt. Koer pidi jälle ukse taga ketis olema. Neegritüdruk kohtus öösel armsamaga, koer pidi vait olema. Ründas neegrit ühel õhtul. Neegritar tahtis selle pärast teda ära mürgitada. Vana omanik(lihuniku sõber) võttis ta endale jälle
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga v...
Õhtul tagasi jõudes on neil suur koorem, enamus raha kulutas ta väetusaine ostuks, et olla korralikult varustatud. Tuppa astudes annab ta naisele riidetüki, see pole küll midagi erilist, aga naine langeb ta õlgadele ja on hullupööra õnnelik. Käes on sügis. Jaagup Seenepoiss on tulnud tallu viljakoristamise ajaks ja on tüdinud sellest tööst, nüüd räägib ta Ekkele kuidas ta terve oma elu on taludest teeninud, tal on olnud erinevaid peremehi, erinevad töötingimused, aga siin ei saa mitte rahu, kogu aeg mõtle ainult jalga laskmise peale. Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija Kadile, kes segab parajasti leent, et nüüd on tal aeg minna omateed, aga Kai ainult nähvab sellepeale ja nüüd hakkab Ekke mõtlema Jaagupi sõnadele, et siin ongi olnud ainult praosti asjad, töölised ja asjad
Vilde romaanid kujutavad juba seda ühiskonda, kus toimib teoorjus. Väga kehv süsteem, mis polnud oma olemuselt parem pärisorjusest. 19. saj II poolel on võimalik talud päriseks osta. Paljud peremehed seda ka suudavad. Kohtame palju külaelanikke, kuid nad pole üks universaalne grupp, nad on erinevad. On peremees, see on selline talupoeg, kes on saanud maahärralt kasutamiseks saanud. Kas siis maksab raha või maksab tööga vms. Leiame sealt mitut tüüpi peremehi, kui suur on talu, kas suur või väike. Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga
g) Keegi ei armastanud Vargamäed- Selle väitega ma nõustun, sest keegi ei armastanud vargamäed peale Andrese. Nt: Kui Joosep ja Liisi meenutasid, mis häid mälestusi jääb neile meelde seoses Vargamäega, siis neil tuli meelde ainult halbu mälestusi. Raamatu lõppus lahkusidki kõik lapsed kuhugi linna või uude kohta, et leida omale parem koht. Vargamäega meenus kõigile ainult üks meeletu töötamine ja kurbus. a) Võrdle Andrest ja Pearut kui peremehi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Kas nad on enam sarnased või erinevad? Miks? Kirjuta 100-sõnaline järeldus: Minu arvates on Andres ja Pearu suhtelised sarnased peremehed, kuna nende maailmapilt oli mõlemal ühesugune. Nii Pearu kui ka Andres olid egoistid, nad alati mõtlesid oma heaolule ning seetõttu ei pannud nad tähele teiste tundeid. Mõlemate jaoks oli nende talukoht number üks ning selle nimel nad ka elasid. Kui üks kiusas teist, siis teine pidi midagi vastu tegema,
sõidab linna. Õhtul tagasi jõudes on neil suur koorem, enamus raha kulutas ta väetusaine ostuks, et olla korralikult varustatud. Tuppa astudes annab ta naisele riidetüki, see pole küll midagi erilist, aga naine langeb ta õlgadele ja on hullupööra õnnelik. Käes on sügis. Jaagup Seenepoiss on tulnud tallu viljakoristamise ajaks ja on tüdinud sellest tööst, nüüd räägib ta Ekkele kuidas ta terve oma elu on taludest teeninud, tal on olnud erinevaid peremehi, erinevad töötingimused, aga siin ei saa mitte rahu, kogu aeg mõtle ainult jalga laskmise peale. Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija Kadile, kes segab parajasti leent, et nüüd on tal aeg minna omateed, aga Kai ainult nähvab sellepeale ja nüüd hakkab Ekke mõtlema Jaagupi sõnadele, et siin ongi olnud ainult praosti asjad, töölised ja asjad
Vahel tekkisid ikka mõtted, et mis peaks saama siis, kui see viirus mind ennast või minu lähedasi puudutama peaks. Kindlasti oli vastikust tekitav stseen ka Riia kassi Milli põletamisprotsess. Autor suutis kohati väga detilsete kirjeldustega mind tegevusse haarata ning lasta mul end sündmuste osalisena tunda. Samas ei muutunud need kirjeldused aga liiga pealetükkivaks. Seesuguseid stseene muutis leebemaks Pearu ja Andrese vaheline rivaalitsemine. Pearu oli kõiki Eespere peremehi siianii endast nõrgemaks ning madalamaks pidanud, kuid kui selgus, et Andres on oma au kaitsmises sama visa kui töös ja ei jäta oma jonni, riivas see Pearut. Ta tundis eneseteostamise vajadust ning pidi end ka naabritele tõestama. Lõpuks muutus asi juba halenaljakaks. Mulle meeldis väga see, kuidas noor Andres Pearu paika pani ning Pearu selle peale tõdes, et tõesti head ajad Vargamäel möödas on. Viimasele meeldis väga seesugune kemplemine ning ta tundis end üsna enesekindlalt
- Noore Andrese vastus isale: ,,Isa, sina isegi ei armasta Vargamäed, sul on ainult kahju oma töövaeva võõrastele jätta, see on kõik." (lk 548) - noor Andres: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." ,,Sina oled seda teind ja minu ema tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel." - Peale poja ära saatmist läks Andres kõrtsi, kuid ka see koht oli kõvasti muutunud ajaga, selles olid uued mehed, vähe peremehi, saksatoas uued noorukid - kõrtsist koju sõites meenutas Andres, kuidas oli Krõõdaga Vargamäele elama tulnud - hiljem kodus meenutab poja sõnu ,,Sina oled seda teind...", mõtiskleb, et mis siis siin Vargamäel on, kuid ei tea vastust ja langeb piiblile
Põisadru on suuteline fotosünteesima, kuni koeveesisaldus langeb alla 30%. Nn uputatud taimedel on aastatuhandete vältel välja kujunenud erilised kohastumused. Osadel pruunvetikatel on pneumotsüst (?) (põieke), läbimõõduga kuni 15cm. Hoiab vetikat parimas asendis, et saada max valgust kätte. Vees on palju organisme, kes kasvavad teiste peal - Sammalloomad katavad kivikesi halli meekärjekesega, ei kahjusta neid. Epifüütsed pruunvetikad - kahjustavad peremehi, suurendavad veetakistust ja halvendavad valguse kättesaamist. 11.03 Primaarproduktsiooni mõõtmine: süsiniku hulga järgi, mis assimileeritakse fotosünteesis (viimase 50) hapniku järgi (määratakse fotosünteesi kiirust hapniku produtseerumise järgi) Mikroobne toodang ja orgaanilise aine tootmine Kõige vajalikum on valgus, kuid samas ka vesi ja anorgaanilised toitained. Fotosünteesi käigus energia vabaneb soojusena
munad kohtadesse, kust loom sügab end hammastega. Sellised munad säilitavad eluvõime kuni 250 päeva. Vastsed nukkuvad mullas. Kogu maailmas on levinud hobuste maokiin. Ninakiinlased on karvased, mõned kimalasi meenutavad, redutseerunud suistega kärbsed. Pärast paaritumist istub emasputukas kusagil varjulises kohas ja ootab (ligi kolm nädalat), kuni munadest kooruvad vastsed (ninakiinlased on elussünnitajad). Seejärel muutub kärbes jälle aktiivseks ning lendab vastsetele peremehi otsima. Leidnud sobiva peremehe, pritsib ta vastse koos lisanäärme poolt eritatud vedelikutilgakesega peremehe ninasõõrmele. Sealt liigub see kiiresti nina sisemusse ning jääb sinna kuni arengu lõpuni. Nukkumine toimub pinnases. Mõned loomad tõmbavad ninna kuiva liiva, et parasiidist vabaneda. Mõnikord võivad ninakiinid pritsida vastse ka inimese silma. Selle tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia E...
teona. Vilde romaanid kujutavad juba seda ühiskonda, kus toimib teoorjus. Väga kehv süsteem, mis polnud oma olemuselt parem pärisorjusest. 19. saj II poolel on võimalik talud päriseks osta. Paljud peremehed seda ka suudavad. Kohtame palju külaelanikke, kuid nad pole üks universaalne grupp, nad on erinevad. On peremees, see on selline talupoeg, kes on saanud maahärralt kasutamiseks saanud. Kas siis maksab raha või maksab tööga vms. Leiame sealt mitut tüüpi peremehi, kui suur on talu, kas suur või väike. Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. 11 Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla
autoreid, sest nad olid peamiselt ühiskonnakriitilised. Teoses ei ole vaatepunkt selline nagu "Tormese Lazarillo elukäigus". Tegelane otsustab teose alguses oma senise viletsa elu maha jätta. Peategelane Quzman on seotud paljude kuritegudega ja on pidanud ka karistust kandma nende eest, nt oli Kaleeridel orjavanglas vms. Seal otsustab, et ta elu peab muutuma ja hakkab paremaks inimeseks. On samuti madalast ühiskonnakihist pärit, palju peremehi, seiklusi on natuke rohkem. Moraalne vaatepunkt (aeg on baroki piiril), tema (autori) enda elukäik näitab moraalitut elukäiku. Jutustajal on moraalne vaatepunkt. 2 tasandit seiklus (mis Quzmaniga juhtub); seikluste vahele on põimitud moraalne kommentaar (palju näiteid, kommentaare). Seiklus on katkestatud moraalsete kommentaaridega. Hispaanias on kelmiromaane kirjutatud umbes 15. On olnud ka naistegelasi Picara Justina; Justa Kurfeldt. Vicente Espinel kelmiromaanilaadne teos ".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
