Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5
· teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133). 3. DANII ELKONENI MÄNGU TEOORIAD Daniil Elkonin (1904-1984) oli vene psühholoog, kes on uurinud koolieelikute ja nooremate kooliealiste laste ealisi iseärasusi, õpetamise ja mängu arendavat mõju. Elkonin töötas välja lapse arengu periodiseeringu: · Esimene eluaasta on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, tähtis emotsionaalne kontakt emaga · Üks kuni kolm eluaastat- asjadega manipuleerimine, mina tekkimine · Kolm kuni kuus eluaastat- rollimäng olulisim, sotsiaalne kooperatsioon
See tuli inimühiskonna ellu alles teatud atenguetapil: kuni last sai vanem kõrval kohe tööprotsessi lülitada, ei olnud mängu vaja. Kui tööriistad muutusid keerukamaks, osutus vajalikuks ettevalmistusaeg, sest last polnud võimalik kohe tööle panna. Siis hakkas ühiskond valmistama spetsiaalselt lastele mõeldud mänguasju ja sai alguse lapsepõlv (Kivisalu 2005: 58). Referaadi eesmärgiks on uurida mängu arenguteoreetikuid - Võgotski´t, Piaget´i ja Elkonin´i, püüdes välja tuua nende lähtekohad mängust ning ühised vaatenurgad. 1. LEV SEMJONOVITS VÕGOTSKI Juudi püritolu vene arengupsüholoog. 3 L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid
Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, ehk, lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar, 1997, 21). 8 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson, 2009, 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga – oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga – asjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3
Kuid manipuleerides laps kasutab ainult väliste objektide omadusi ja suhteid. Esimene asi toimib ja arusaamine lapse on tihedalt seotud.Näiteks on järgmine tõsi asi: ta ei kammi oma juukseid kinni või juua kuubik. Aga aja jooksul, on eraldamine objekti. Võetud kolm faasid tegevus seotud objektiga: 1)Objektiga võib olla igasugune toiming 2)Objekti kasutatakse ainult eesmärgipäraselt 3)Vaba kasutamise eesmärk on võimalik, kuid ainult juhul, kui on teada, tõsi sihtkohta. D.B. Elkonin esitas kaks tendentsi arengu tegevuse objekti: 1) Ühistegevuse arendamist koos täiskasvanud eneseteostust. 2) Arengu võimalusi ja vahendeid orientatsioon mõttes lapse tegevust. Tüdrukute ja poiside erinevused arengus Poisid vähem kui tüdrukud reageerivad kõva helidele Tüdrukud kiiremini kui poisid rahuneb rahulik toon, hällilaulud, meloodiline muusika. Poisid imikueas kahe korda vähem vaatavad ema peale. Tüdrukud 4 kuud kui poisid suudavad ära tunda tuttavaid nägusid fotodel
Mängus kujunevad lastevahelised suhted ühelt poolt laste huvi põhjal mängu teema ja sisu vastu, teiselt poolt kujunevad suhted mängus laste igapäevasuhete alusel. Igasugune koostöö eeldab, et partnerid üksteist mõistaksid, koordineeriksid tegevust ja muudaksid oma käitumist vastavalt mängu süzeele. Samuti tuleb omavahel kokku leppida milliseid mänguasju-esemeid mängus kasutama hakatakse. Just see laste endi poolt mängu organiseerimine loobki omapärase laste ühiskonna. (Elkonin 1999) Seega mängus võivad lapsed realiseerida omaalgatust, iseseisvust ja aktiivsust. Mängides ei õpi lapsed elama, vaid juba elavad oma tõelist elu. Üheskoos mängides õpivad lapsed arvestama kaaslase soove ja huve, jätma tagaplaanil oma huvid, püstitama ühiseid eesmärke ning koos tegutsema. Näiteks lapsed peavad kodumängus kokku leppima, kes on kodumängus ema, kes laps ja kes isa. Seejärel arutletakse, mida ema hakkab tegema (näiteks läheb lapsega
endale ise, kuidas käituda ühes või teises mängus. Reeglite täitmine viib uute soovide tekkimiseni, seepärast ongi mängus võimalikud mängijate järjest kõrgemad püüdlused ja saavutused. Võgotski analuusis mängu ja arengu seost- lähima arengu tsooni. Mängides on laps alati üle oma keskmisest vanusest, tavaliselt igapäevasest käitumisest, ta on mängus nagu peajagu endast üle. Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas. D. Elkonin- esemetega tegelemist on mängueelseks perioodiks. Kõne arengust sõltub lapse mäng, mis saab juhtivaks tegevuseks koolieelikutele. Rollimäng on lapse arengut juhtivaks tegevuseks eelkoolieas. Maimikuea lõpus ( 2,5- 3 a.) ilmnevad soodumused esemetega tegevuse üleminekuks rollimänguks. Tunnuslikud on järgmised momendid: Mängu tekivad sümboolsed esemed. Tegevused omandavad `ketitaolise` iseloomu. Tekib vajadus võrrelda oma tegevust täiskasvanute omaga ja vastavalt sellele ennast
Milliseks kujuneb lapse argipäev lasteaias, selle eest vastutame koos: lapsevanemad ja lasteaia personal. Alljärgnevalt püüame leida vastuseid lapsevanema ja lasteaia töötajate võimalikele küsmustele, lapsest lähtuvalt avada kohanemise olemuse, et oleksime lapsele targaks ja mõistvaks kaaslaseks. Mis juhtub lapse organismiga kohanemise perioodil? Kas muutus on ka väliselt märgatav? Lasteada tulekuga, kohanemise perioodil, märgib Elkonin (1), toimub lapses teatud sterotüüpide murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine - kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, põeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib
Mäng on harjutamine, ettevalmistus eluks Ei teinud vahet inim-ja loomalapse vahel. Adler- mäng on tegevus, mis kompenseerib alaväärsuse Laps maksab mänguasjadele kätte oma läbielamiste eest Toob sisse lapse ja vanema suhted. Sel juhul peaksid olema ainullt valitsemismängud Bühler- psühhoanalüütiline teooria, s.t. mäng annab rahuldust. Bytendyk- noor mängib sellepärast , et on noor! Aluseks üldisemad tungid. Elkonin- lapse mäng on sotsiaalsete suhete modelleeerimine. Lapse mäng on ajaloolise arengu tulemus. Mida vaja teada: Jälgib aktiivselt ümbritsevat Elutingimuste muutumisega muutuvad mängud Mäng tegelikkuse loominguline peegeldamine Opereeritakse teadmistega Avalduvad kollektiivis Vajalik suunamine Ei tohi lapse eest ära mängida Mängus 3 staadiumi: Tegelemine esemetega
mõjutatud? Barbie oli sõbranna, aga mitte keegi, kelle eest hoolitseda. Emade põlvkond, kes on Barbiega üles kasvanud, on meil juba olemas. Edasi: enesekontroll. Mängueas lapsel on emotsioonid veel tugevad, enesekontroll nõrk. Aga mängus on kõik lapsed koos. Siin on omad reeglid, milles kokku lepitakse. Tahad mängida allu! Ja laps teeb seda, milleks ta igapäevases elus suuteline pole: ta kontrollib ennast, et mängu reeglitele alluda. Lastepsühholoog Elkonin tegi katse: palus viieaastasel poisil ühel kohal seista ja mõõtis aega. See ei kestnud kaua. Mõne aja pärast palus ta samal poisil olla piirivalvur. Ja seismise aeg pikenes kordades! Rollitingimustes laps teadis, kes ta on ja miks ta peab seda tegema see mõjutas tema käitumist nii võimsalt. Vaimne areng. Rollimängus tuleb üsna ruttu periood, kus laps kasutab üht asja teise asja funktsioonis. Õnnetus meie mänguasjalettidel on, et kõik lelud on nii täiuslikud, komplektides
annaabi.ee 
