Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5
· teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133). 3. DANII ELKONENI MÄNGU TEOORIAD Daniil Elkonin (1904-1984) oli vene psühholoog, kes on uurinud koolieelikute ja nooremate kooliealiste laste ealisi iseärasusi, õpetamise ja mängu arendavat mõju. Elkonin töötas välja lapse arengu periodiseeringu: · Esimene eluaasta on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, tähtis emotsionaalne kontakt emaga · Üks kuni kolm eluaastat- asjadega manipuleerimine, mina tekkimine · Kolm kuni kuus eluaastat- rollimäng olulisim, sotsiaalne kooperatsioon
muudab ausa mängu reeglite mõistmine selle rahulduse seaduspäraks (Butterwort., Harris 2002: 199). Reeglitega mängud jäävad Piaget järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, näiteks ,,Röövel ja politseinik" (Saar 1997: 20). 3. DANIIL BORISSOVITS ELKONIN Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson 2009: 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, 8 lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga esjadega manipuleerimine, nende
Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, ehk, lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar, 1997, 21). 8 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson, 2009, 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga – oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga – asjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3
Kuid manipuleerides laps kasutab ainult väliste objektide omadusi ja suhteid. Esimene asi toimib ja arusaamine lapse on tihedalt seotud.Näiteks on järgmine tõsi asi: ta ei kammi oma juukseid kinni või juua kuubik. Aga aja jooksul, on eraldamine objekti. Võetud kolm faasid tegevus seotud objektiga: 1)Objektiga võib olla igasugune toiming 2)Objekti kasutatakse ainult eesmärgipäraselt 3)Vaba kasutamise eesmärk on võimalik, kuid ainult juhul, kui on teada, tõsi sihtkohta. D.B. Elkonin esitas kaks tendentsi arengu tegevuse objekti: 1) Ühistegevuse arendamist koos täiskasvanud eneseteostust. 2) Arengu võimalusi ja vahendeid orientatsioon mõttes lapse tegevust. Tüdrukute ja poiside erinevused arengus Poisid vähem kui tüdrukud reageerivad kõva helidele Tüdrukud kiiremini kui poisid rahuneb rahulik toon, hällilaulud, meloodiline muusika. Poisid imikueas kahe korda vähem vaatavad ema peale. Tüdrukud 4 kuud kui poisid suudavad ära tunda tuttavaid nägusid fotodel
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
Maimikuea lõpus ( 2,5- 3 a.) ilmnevad soodumused esemetega tegevuse üleminekuks rollimänguks. Tunnuslikud on järgmised momendid: Mängu tekivad sümboolsed esemed. Tegevused omandavad `ketitaolise` iseloomu. Tekib vajadus võrrelda oma tegevust täiskasvanute omaga ja vastavalt sellele ennast nimetada ( rolli täitmine). Just mängule kuulub lapse eneseteadvuse kujunemise tähtis osa. Selliselt saab koolieelse ea lõpus tekkida uus käitumise tüüp, mida D. Elkonin nimetab `isiklikuks käitumiseks`. `Inimese mäng- see tegevus, kus taas luuakse inimestevahelised sotsiaalsed suhted väljaspool utilitaarse ( praktilise) tegevuse vahetuid tingimusi`. 6. Mäng ja kognitiivne areng (kreaktiivsus, keele areng). Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule. Oluline koht mängul laste sõnavara rikastamisel. Et mäng on sageli seotud paljude erinevate mänguasjade ja esemetega, siis avaneb sellega suurepärane võimalus arendada laste loovust
Milliseks kujuneb lapse argipäev lasteaias, selle eest vastutame koos: lapsevanemad ja lasteaia personal. Alljärgnevalt püüame leida vastuseid lapsevanema ja lasteaia töötajate võimalikele küsmustele, lapsest lähtuvalt avada kohanemise olemuse, et oleksime lapsele targaks ja mõistvaks kaaslaseks. Mis juhtub lapse organismiga kohanemise perioodil? Kas muutus on ka väliselt märgatav? Lasteada tulekuga, kohanemise perioodil, märgib Elkonin (1), toimub lapses teatud sterotüüpide murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine - kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, põeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
mõjutatud? Barbie oli sõbranna, aga mitte keegi, kelle eest hoolitseda. Emade põlvkond, kes on Barbiega üles kasvanud, on meil juba olemas. Edasi: enesekontroll. Mängueas lapsel on emotsioonid veel tugevad, enesekontroll nõrk. Aga mängus on kõik lapsed koos. Siin on omad reeglid, milles kokku lepitakse. Tahad mängida allu! Ja laps teeb seda, milleks ta igapäevases elus suuteline pole: ta kontrollib ennast, et mängu reeglitele alluda. Lastepsühholoog Elkonin tegi katse: palus viieaastasel poisil ühel kohal seista ja mõõtis aega. See ei kestnud kaua. Mõne aja pärast palus ta samal poisil olla piirivalvur. Ja seismise aeg pikenes kordades! Rollitingimustes laps teadis, kes ta on ja miks ta peab seda tegema see mõjutas tema käitumist nii võimsalt. Vaimne areng. Rollimängus tuleb üsna ruttu periood, kus laps kasutab üht asja teise asja funktsioonis. Õnnetus meie mänguasjalettidel on, et kõik lelud on nii täiuslikud, komplektides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
