Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani

Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult. Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu Kergesti peoshoitavad kõristid, põrandal paiknevad imiku tegevuskeskused, pehmed pallid, väike ratastega mänguasi, tugev seljas istu

Pedagoogika

102

doc

Mängud

Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA

Mäng

19

doc

Lapse arengu pretanaalne periood

lapse eeldatav areng üheteistkümnendal elukuul......................................................................15 lapse eeldatav areng kaheteistkümnendal elukuul.................................................................... 16 kasutatud kirjandus................................................................................................................... 18 3  SISSEJUHATUS Antud referaat kirjeldab lapse arengu etappe alates esimesest rasedusnädalast kuni esimese eluaastani. Üritasime tuua antud etappidest välja põhilisema ning vajadusel lisada ka lisainfot. Referaadi allikad on peamiselt raamatud, kuid lisaks ka internetist leitud eestikeelset ning inglise keelest tõlgitud materjali. Esimese kuni seitsmenda raseduskuu ülevaate koostas Karolin, kaheksandat raseduskuud kuni viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin.

Alushariduse pedagoog

28

doc

Lapse areng

Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib

Lapse areng

13

doc

Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani

................................10 5 ­ 7 AASTASTE KÕNE ARENG.............................................................................................................................10 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Antud referaat annab lühikese ülevaate lapse kõne arengu tähtsamatest etappidest. Referaat kirjeldab lapse kõne arengut sünnist kuni seitsmenda eluaastani. Lapse kõne arenguetappidega peaks olema tuttav nii lapsevanem kui ka õpetaja. Selleks, et analüüsida lapse arengut ning seda vajadusel toetada, kui lapsel tekib raskusi või areng pole eakohane. Kõne areng on seotud kõne täiustumise, sõnavara (aktiivne ja passiivne) laienemisega ning hõlmab ka suhtlemisoskust. Laste sõnavara kvaliteet ja suurus määratlevad enamasti

Eelkoolipedagoogika

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009)

Alushariduse pedagoog

16

docx

IMIKUIGA

TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse

Anatoomia

11

doc

2-3 aastase lapse areng

Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng...............................................................................................

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

Kommentaarid (0)