Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule (0)

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT
Svetlana Astahhova
Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I
Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule
Lektüür “ Arukas maimik”
Õppejõud: N. Randver
NARVA 2012
Oskused 22.-24. elukuul
Kehaline aktiivsus

• Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna.
  
• Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa.
  
• Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist.
  
• Suudab otsejoones kiiresti liikuda .
  
• Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda.
  
• Tantsib muusika saatel.
  

Oskused 22.-24. elukuul

• Püsib kiikudes hästi tasakaalus
  
• Tunneb täpselt ära igapäevase objekte.
  
• Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone.
  
• Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone.
  
• Saab hakkama enamiku häälte väljaütlemisega, kuid vahel mõned konsonandid segamini või hääleb neid valesti.
  
• Vaatab mitu minutit raamatut, uurides iga pilti ja osutades huvi äratavatele kujutistele, keerab ise lehti.
  
• Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest rohkem osaleda.
  
• Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt pintsetina, haarates niiviisi väikesi objekte.
  
• Võtab sinu käest esemeid vastu ja ulatab sulle tagasi.
  
• Teeb lihtsate muusikariistadega ( trumm ja tamburiin) järjest rütmilisemaid helisid .
  

• Nimetab õigesti oma põhilised kehaosad.
  
• Kuulab huviga, kuidas teised inimesed omavahel vestlevad.
  
• Sõnavara sisaldab vähemalt 200 sõna. millega ta sageli lühikesi lauseid moodustab.
  

Õppimine
Taipab, et ümberolevaid objekte liigutades võib neist rohkem teada saada. Näiteks keerab esemed ümber, et näha, mis teisel pool või sees on. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust, mõtleb mänguasju tegelaskujudena kasutades välja lugusid ja etendab stseene. Jälgib sind hoolikalt ja matkib su tegevust, õppides nii uusi oskusi. Lapse teadmisjanu on kustumatu ja piiramatu ning ta esitab kõige ümbritseva kohta palju küsimusi. Saab igasugustest selgitustest järjest rohkem aru.
Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand
Meeldib teiste laste seltskond , kuid ei taha nendega mänguasju jagada ega oska veel nendega koos mängida. Suudab ise lusikaga süüa. Potilkäimisega on tõenäoliselt juba algust tehtud, kuid laps ei suuda oma põit ja soolestikku veel täielikult kontrollida.
Tahab vannis olles sind aidata ja ise hambaid pesta.
Meeldib väikeste ülesannete täitmisega kaasnev vastutus. Võib sinu eemaldudes mõnda aega nutta, aga kui sa jälle vaatevälja ilmud , jätab peagi järele.
Võib võõraste inimestega häbelik olla.
Oskused 25.-30. elukuul
Õppimine

• Ajast arusaamine avardub. Teeb vahel mõistetel "täna" ja "homme".
  
• Tunneb talle näidatud fotodelt ennast ära.
  
• Januneb uute, koduväliste kogemuste järele ja naudib käike uutesse kohtadesse (näiteks loomaaeda).
  
• Tänu vilkale kujutlusvõimele ning võibolla ümbritsevast maailmast arusaamise väljendusena omistab elututele objektidele inimlikke omadusi. Võib olla mures, et tema lemmikmänguasi kurvastab, kui ta selle üksi koju jätab.
  

Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand

• Võib kellegi teise hoolde jäetuna ikka veel turris olla.
  
• Hakkab õppima põhilisi sotsiaalseid oskusi, nagu õdede- vendade ning teiste lastega mängides asjade jagamine.
  
• Võtab riietumisest ja lahtiriietumisest jäljest rohkem osa. Võib enne voodisse minekut sokid ja sviitri ise ära võtta.
  
• Tahab innukamalt teiste lastega koos mängida
  
• Nõuab, et saaks võimalikult palju asju ise järele proovida, kuid võib ebaõnnestumise korral masendusse langeda
  
• 
  Kaldub kergesti jonnima, kui asjad tema tahtmist mõõda ei lähe.
  

Kõne
Esitab sageli küsimusi tundmatute sõnade tähe- duse kohta, mida sinu või kellegi teise kõnes kuuleb .
Oskused 31.-36. elukuul

• Võrdleb kahe erineva objekti mõõtmeid ja kõrgust, kuigi järeldus ei pruugi alati õige olla.
  
• Loob kujutlusvõime abil lihtsamaid lookesi. Mäletab asju. mida te eile koos tegite.
  

ja võib meenutada ka varem toimunud põnevaid sündmusi.
Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand

• Eneseteadvus on selgelt välja arenenud ja laps on oma valduste ja personaalruumi suhtes kaitsev.
  
• On kogu päeva ilma püksi pissimata või kakamata.
  
• Võib mõne lapsega sõlmida suurema sõpruse.
  
• Käitub uutes olukordades ja võõraste inimestega kindlamalt.
  
• On perekonnas kehtivate reeglite suhtes leplikum ja sõnakuulelikuni, jonnihood jäävad harvaks. Lapsele meeldib otsustada, mida süüa või selga panna.
  
• On teiste inimeste tunnetest teadlikum ja püüab kurba või õnnetut last lohutada ja aidata.
  

Kehalise aktiivsuse areng
Viieteistkümendast elukuust kolmanda eluaastani arenevad lapse kehalised võimed niivõrd, et alles hiljuti oma esimesi samme teinud maimik hakkab edukalt valdama paljusid oskusi - viskamist, püüdmist, jooksmist, tasakaalus püsimist ja löömist. Muidugi arenevad tema liikumisoskused ka järgnevate aastate jooksul edasi, kuid just sellel eluperioodil ilmnevad esimesed märgid lapse kehaliste oskustest edenemisest.
Muutuse alus
Kasvava lapse käte, jalgade ja keha kontrollimise ning tasakaalu ja koordinatsiooni alused võrsuvad kolmest allikast. Esiteks on nende võimele algeid näha olnud juba eelmise 15 elukuu jooksul, mil lapse koordinatsioon pidevalt paranes - sünnijärgsetest reflektoorsetest käte ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni.
Teine allikas on sinult saadud ergutus , kui ta järjekindlalt oma keha liigutama õppis - kõhult seljale keerama ja vastupidi, käte ja jalgade abil toa teise otsa roomama ja lõpuks ise. ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada.
Kolmas pidevalt arenevate kehaliste oskuste allikas on teise ja kolmanda eluaasta jooksul aset leidvad füüsilised muutused. Näiteks järgmised: Pikkus ja kaal. Teise eluaasta paiku on laps tõenäoliselt saavutanud poole täiskasvanuea pikkusest ja ka tema kehakaal on suurenenud. Lapse jalad on pikemad ja lihased tugevamad ning kindlamad, võimaldades tal vilkamalt, kiiremini ja sihipärasemalt edasi liikuda.
Aju. Vastsündinu aju kaalub umbes veerandi täiskasvanueas saavutatavast, kaheaastasel lapse! aga on aju kaal umbes 75% lõplikust. Lisaks peaajule areneb ka seljaaju , mis tagab lapsele tasakaalu ja kehahoiaku üle suurema kontrolli.
Nägemine. Teisel ja kolmandal eluaastal seondub aju küpsemisega ka nägemismeele areng, laps suudab pilku täpsemini fokuseerida. Kehalise aktiivsusega seotud ülesannete puhul ( ronimine , jooksmine , viskamine, tasakaalu hoidmine ja püüdmine) peab laps oma nägemismeelt kasutama ümbruse silmaspidamiseks. Selles vanuses suudab ta sellega juba palju paremini hakkama saada.
Laps on kohmakas
Laste koordinatsioonioskuste omandamise ulatus ja kiinis on äärmiselt erinev. Pruugib ainult vaadata mõnda kahc-kolmeaastaste laste gruppi, et näha: mõned neist on väledamad ja osavamad kui teised. Ära muretse, kui sinu laps tundub alati kõige aeglasem ja saamatum - individuaalsed erinevused on kehalise aktiivsuse arenemisel täiesti normaalsed.
15 eluluust 3 aastani
Mida teha
Kui laps seisab, koonda ta tähelepanu enda ees olevale väikesele mänguasjale. Ulata see talle ja just siis. kui ta selle haaramiseks käe välja sirutab, lase lelul põrandale kukkuda . Laps kummardub aeglaselt, võtab lelu põrandalt üles ja ajab end seejärel uuesti sirgu.
Seisa trepi alumisel astmel lapse kõrval ja võta tal käest kinni. Julguda teda koos endaga aeglaselt, aste astme järel trepist üles tulema . Laps tõstab sul käest kinni hoides algul ühe ja siis teise jala ühele samale trepiastmele.
Julgusta maimikut igal võimalusel kõndima ja ära hakka teda kiiremini edasijõudmiseks süles tassima. Palu tal ühe toa enda juurde sörkida ja kallista teda, kui püüab seda teha.
Lase lapsel väikeses lastebasseinis ringi pladistada. Vaata, et tal oleks pinnalpusimiseks korralikult kinnitatud abivahendid ja ole turvatunde huvides pidevalt tema juures. Võib olla otsustad ka ise maimikute ujumiskursusest osa võtta.
Õpeta last toolile ronima. Kui see on lastelool, võib ta sellele ronimise peagi selgeks saada, end ümber pöörata ja tagurpidi toolilt alla libistada. Ka tavalisele kergele toolile ronimise võib laps ära õppida, keerates end seejärel ringi ja istudes.
Jälgi kodus vabalt ringi jooksvat lasi tähelepanelikult. Kui näed. et ta komistab või koperdab, soovita tempot maha võtta ning liikumise ajal ette vaadata Niisugused lihtsad abinõud hoiavad ära kukkumisi.
Anna lapsele nöörist veetav ratastel mänguasi. Ta võib seda enda järel vedades ringi jalutada. Lelu ei takista teda kõndimisel ega vii teda tasakaalust välja.
Pargis jalutades otsi sile rohuga kaetud ala ja kutsu laps endaga koos jooksma . Laps on suuteline sirgjooni mööda üsna kiiresti liikuma, kuid suunamuutused või nurkade võtmine panevad ta komistamise vältimiseks tempot aeglustama.
Kehalise aktiivsuse ergutamine 15.-18. elukuuni
Laps muutub järjest seiklushimulisemaks ja riskialtimaks, sest enesekindlus ja liikumismeisterlikkus üha suurenevad. Lapse loomupärane uudishimu koos täienenud koordinatsioonioskustega avab talle uusi mängimisvõimalusi. Ta taipab, et võib ilma kõrvalise abita palju hõlpsamini ringi liikuda, ja paterdab tähtsust tulvil mööda maja.
Sinu kohalolek annab lapsele turvatunde ning suurendab saavutusest tulenevat rahulolu, mida ta sinuga jagab . See turgutab tema enesekindlust ja õhutab kogemust kordama.
Nõuandeid

• Julgusta last Kui ta kukub. Juhuslik käpulikaimine võib la närvi ajada. Siis on tal püsti tõusmiseks vaja sinu tugevat kallistust ning julgustust.
  
• Kui vaja, näita talle tegevus ette. Maimik õpib kogemusest ja ehk peaksid sa talle näitama, kuidas suurele toolile istuda. Ta jälgib sind hoolikalt ja püüab siis ise järele teha.
  
• Rahusta ta murelikku meelt . Laps võib sattuda masendusse, kui nöörist tõmmatav mänguasi ei liigu täpselt sellesse suunda, mis talle meeldiks. Ära lase tal alla anda. Rahusta teda ja julgusta uuesti proovima.
  

Laps armastab kõiki liikumisega seotud mänge ja tegevusi ning need harjutavad teda tundega, mida tekitab kehahoiaku ja asendi muutmine. Laps kiljub vaimustusest, kui te tegevust sisaldavaid laulukesi koos laulate ning sünkroonis liigutusi teete. Püüa ära õppida mitu tegevusega laulu (teistelt vanematelt, raamatutest või videolt).
Kehalise aktiivsuse ergutamine 19.-21. elukuuni
Kõige märkimisväärseni muutus selle eas maimiku liikumismeisterlikkus on võime ringi kõndida ja samal ajal veel midagi teha. Näiteks võib ta kõndimise ajal mõnda mänguasja nööriga järel vedada.
Nõuandeid

• Lase tal vabalt ringi liikuda.
  

Maimik vajab maailma uurimiseks vabadust ja tahab uute oskuste testimiseks oma soovi kohaselt ringi liikuda. Niikaua kui sa tead, et see on ohutu, lase tal majas ringi liikuda ning ära tee selles liiga palju takistusi.

• Paku lahendusi. Laps ei pruugi mõnd liikumisülesannet kohe lahendada suuta . Kui ta seda tagajärjetult püüab, soovita talle, kuidas võiks sihile jõuda – ta võtab sind kuulda.
  
• Vii laps parki. Isegi kui sinu kodu lähedal pargis ei ole mänguväljakut. meeldib lapsele avaral muruplatsil mängida. Ta teab, et murule kukkudes ei saa haiget.
  
• Paiguta tema toa mööblit ümber. Näiteks võid sa täna tõstajema tooli laua teisele küljele. See tähendab, et ta peab sinna ronimiseks oma liikumisoskusi pisut teistmoodi kasutama. 5. Harjuta lapsega kõndimist ja seisma jäämist. Kui sa talle kiiresti seisma jäämist õpetama hakkad, saate koos palju nalja. Algul vajab ta paigale jäämiseks mitut hoo mahavõtmise sammu, kuid üsna pea läheb asi paremini.
  

Kehalise aktiivsuse ergutamine 25.-30. elukuuni
Laps kasvab kolmanda eluaasta jooksul järjest pikemaks ja võtab kaalus juurde. Füüsise ja närvisüsteemi pideva arengu tulemusena teeb ta suuri edusamme peamistes liikumisoskustes nagu hüppamine, jooksmine, ronimine ja tasakaal. Teised lapsed on talle nüüd väga huvitavad: kui ta näeb neid mänguhoos, tahab ka tema nendega ühineda.
Kui laps oli väiksem ja püüdis üles hüpata, ei saanud ta jalgu maasl lahti. Ta seisis meeleheitlikele pingutustele vaatamata nagu kohale naelutatult ning vaatas hämmastunult, kuidas sina saad seda teha ja tema mitte. Asjad muutuvad kolmanda eluaasta jooksul. Tundub, et kõik asetub oma kohale: tal õnnestub üles hüpataja tagasi samale kohale maanduda. Tegelikult on vahe tema taldade ja põranda vahel muidugi imeväike, kuid ajajooksul see suureneb.
Kui sul trepiväravat veel kodus ei ole, vajad seda nüüd kindlasti. Aseta värav trepi ülemisse ja alumisse otsa. Lapse jäljest kasvav väledus tähendab, et peagi suudab ta neist üle ronida, seepärast hoia tal siiski pilk peal.
Keegi ei tea päris kindlalt, miks niisugused erinevused tekivad: mõned väidavad, et need on bioloogilised, teised aga ütlevad, et seda põhjustavad ühiskonna sotsiaalsed ootused. Ükskõik milline seletus ka poleks, sinu poeg või tütar peab saama ergutust tegevusteks, mis nõuavad tasakaalutunnet, aktiivsust ja koordinatsiooni.
Kehalise aktiivsuse ergutamine 31.-36. elukuuni
Kolmanda eluaasta lõpuks on laps palju nobedam, allutab iga mänguväljakul oleva atraktsiooni ja armastab koos sõpradega energilisi liikumismänge mängida. Aeg-ajalt satub ta siiski veel raskustesse, nii et ära üllatu, kuuldes teda karjumas, kui ta on peaaegu ronimispuude tippu jõudnud ja seal äkki paigale tardub, võimetu ise alla tulema.
Nõuandeid

• Mängi liikumismänge. Keera laps näoga enda poole ja palu tal teha sama asja, mida sa ise teed. Tee mitmesuguseid kehalisi harjutusi: painutused, jalatõsted, kätevibutused ja nii edasi. Laps pingutab sinu järgi tublisti.
  
• Toeta teda juuresolekuga. Laps jõuab oma kolmerattalise pedaale sõtkudes paremini edasi, kui teab, et sa teda raja kaugemas otsas ootad. Kuigi tal on sisemine soov olemas, aitab eesmärki saavutada ka julgustamine ja kallistamine.
  

• Korralda marssimismänge. Pane sobiv muusika mängima ja ütle lapsele, et ta sulle toast tuppa järgneks, marssides nagu sa ise. Kui ta oma liigutusi koordineerida püüab, ajab see tegevus ta naeru kokutama .
  
• Lase lapsel tasakaalu harjutamiseks piki pakurida kõndida. Tõenäoliselt kukub ta sealt maha, seepärast pead tal julgestuseks käest kinni hoidma. See on lapsele väga raske harjutus, kuid hea moodus tema taskakaalutunnet ja liikumisoskust arendada. 5. Lõbutse koos lapsega. Kõik tegevused, mida sa lapse liikumisoskuste avardamiseks teed, olgu lõbusad. Kui sa teda liiga kõvasti tagant sunnid või kui mängud muutuvad liiga tõsiseks, ei õpi laps midagi uut juurde.
  

Käte-silmade koordinatsiooni tähtsus
Kuigi su laps on praegu aktiivsem, liikuvam ja uudishimulikum kui kunagi varem, peab ta maailma tundmaõppimiseks ja taipamiseks arendama ka käte-silmade koordinatsiooni. Viieteistkümnenda elukuu ja kolmanda eluaasta vahel suureneb käe juhtimise oskus, nii et laps käsitseb ka väikesi esemeid, saab söömise ajal paremini hakkama ja võib iseseisvalt asju viia, tuua ning tassida.
Käte-silmade koordinatsiooni ergutamine 15.-18. elukuuni
Maimik oskab juba palju asju ise ära teha. Ta võib uhkelt ringi kõndida, minna igale poole, kuhu tuju tuleb. Tema väikesed käed uurivad läbi kõik need kohad, mida sa parema meelega tahaksid rahule jätta: elektrikontaktid, videomagnetofoni pilud ja igasugused kapiriiulid. Sa ei saa last hetkekski silmist lasta.
Käte-silmade koordinatsiooni ergutamine 19.-21. elukuuni
Lapse tähelepanuvõime laienemine võimaldab tal toime tulla ka keerukamate käte-silmade koostööd nõudvate ülesannetega. Aeg-ajalt on ta täiesti hõivatud mõne toiduaine taldrikult noppimise või mõne mänguasja kokkupanekuga, näol sügav keskendumine ja otsusekindlus käsil oleva tegevusega hakkama saada.
Käte-silmade koordinatsiooni ergutamine 22.-24. elukuuni
Teise eluaasta lõpul hakkab laps tundma suurt huvi omaealiste seltskonna vastu. Ta jälgib eakaaslaste toimetamist tähelepanelikult ja püüab nende stiili või mõnda mängu matkida. See ergutab teda ka nende mänguasjadega tegelema, millest ta enne eriti huvitatud polnud.
Käte-silmade koordinatsiooni ergutamine 25.-30. elukuuni
Lapsel hakkab välja kujunema peenem enesetunnetus : tal on selgem arusaam oma võimetest, suutmistest ja mittesuutmistest ning ta valib oma annete rakendamiseks endale sobivad väljendusvormid. Täiustunud käte-silmade koordinatsioon võimaldab talle suuremat sõltumatust, sest suudab esemeid kätte võtta ja uurida ilma sinult abi palumata. Laps naudib seda vabaduse kasvu täiel rinnal.
Kutsu laps endale appi pakendeid avama. See võib olla toiduaineid sisaldav paberkott, tsellofaanpakk või keeratava kaanega purk. Lapse käte-silmade koordinatsioon võimaldab paljude seda sorti käeliste tegevustega edukalt toime tulla. Kaasa laps igapäevatoimingutesse, nagu pakist leivaviilu võtmine või helvestepaki avamine . Kui see on liiga raske, tee pool tööd ise ära ja lase tal asi lõpule viia.
Nõuandeid

• Õpeta lapsele küpsetamist Talle meeldib tainast segada, laual lahti rullida ja väikeste vormidega sellest kujundeid võtta. Vaata ta nägu. kui tema oma valmistatud küpsised ahjust välja võetakse. Ta tahab, et terve pere neid maitseks.
  
• Näita talle, kuidas söögiriistu õigesti kasutada. Ta kasutab lusikat juba mõnda aega, kuid püüa talle õpetada ka kahe sõögiriistaga söömist Alustuseks vöid anda ühte kätte lusika ja teise kahvli .
  
• Anna lapsele joonistus-ja maalimistarbeid. Osta mitut sorti värvipliiatseid, joonistuskriite ja erinevat paberit, et laps saaks loovaks tegevuseks meelepärased välja valida. Julgusta teda erinevaid materjale kasutama.
  
• Tunnusta lapse sõltumatust. Iga uus sõltumatuse saavutus täidab ta uhkusega ja turgutab tema eneseusaldust - eriti, kui ta teab, et sul on tema üle hea meel. Kui ta näiteks saab enda riidesse panekuga hakkama, kallista teda.
  
• Osta lapsele mängu-tööriistakomplekt. Plastist mängutööriistadega egelemine arendab ta kujutlusvõimet ja ka käte-silmade koordinatsiooni. Saagimine , vasardamine ja kruvikeeraja keeramine pakuvad lapsele suurepärast tegevust.
  
• Käte-silmade koordinatsiooni ergutamine 31.-36. elukuuni
  

Kolmanda eluaasta lõpul on lapse käeliigutuste kontroll juba väga hästi arenenud. Paljud varem üle jõu käinud tegevused vastavad nüüd täiesti tema võimetele. Näiteks tassi hoidmine, söögiriistade kasutamine, asjade ülesvõtmine ja kandmine ning enda riietamine on kõik oskused, mis tõstavad tublisti lapse eneseusaldust.
Kasulik teada
Lapse käte-silmade koordinatsiooni areng võimaldab nüüd ette võtta palju mitmekülgsemat ja huvitavamat kunstialast tegevust. Talle meeldib kääridega paberist tükke välja lõigata (kuigi see ei ole talle kerge) ja neid juhusliku mustrina suurele paberilehele kleepida. Anna talle kasutamiseks lastele sobiv paberiliim.
Tema joonistused muutuvad nüüd samuti huvitavamaks. Nüüd muutuvad ta joonistusted täpsemaks ja sa võid öelda, mida neil kujutatud on. On selgelt märgata, et joonistatud inimese pea on liiga suur ning jalad nagu selle alt välja kasvavad väikesed kepid : kolmeaastane laps jätab keha tavaliselt täiesti joonistamata. Tõenäoliselt ei ole inimesel muid jäsemeid ega detaile, välja arvatud võibolla paar pliiatsiga tehtud punkti, mis markeerivad silmi.
Õpeta last käte-silmade koostööd sihipäraselt kasutades oma igapäevaseid toimetusi tegema. Näiteks on laps nüüd juba ilmselt kogu päeva kuivade pükstega. Talle omase käeliigutuste juhtimise oskusega peaks ta olema suuteline ise tualetis käima, püksid alla laskma ja pärast jälle üles panema . Laps on elevil, kui kuuleb sinult kiitust, et nüüd on ta "nagu suur tüdruk". See on ka õige aeg õpetada teda peale tualeti kasutamist käsi pesema. Võimalik, et veekraanide keeramine on talle liiga raske, kuid julgusta teda sellegipoolest proovima. Näita, kuidas käsi voolava vee all vastamisi hõõruda ning pärast rätikuga kuivatada.
Nõuandeid

• Anna lapsele aega. Kuna nüüd on ta käte- silmade koordinatsiooni nõudvad tegevused keerukamad, vajab ta lõõgastumiseks ja tegevusele keskendumiseks rohkem aega. Lase tal jätkata, kuni ta saavutab eesmärgi,ning ära teda tagant kiirusta.
  
• Planeeri kellaajalised väljaskäimised.Ilma sinuta läheb lapsel tualetis märksa kauem aega kui koos sinuga. Kui teil on vaja kusagile täpseks ajaks jõuda, võib see päris närvesöövalt mõjuda. Kuid ära õõnesta lapse enesekindlust teda tagant kiirustades. Parem palu tal juba tükk aega enne kodunt lahkumist tualetis ära käia.
  

• Õpeta värviraamatu värvimisel täpsemini kätt suunama. Juhi lapse tähelepanu sellele, et tema värvitud jooned üle trükitud musta piirjoone lähevad. Palu. et ta püüaks pliiatsiotsa joonele lähemal hoida ja kätt üsna aeglaselt liigutada.
  
• Lase tal vastutada. Lapsele meeldib olla kaasatud igapäevastesse majapidamistöödesse, näiteks võib ta vastutada laualt tolmu pühkimise või väikese harjakesega vaiba puhastamise eest.
  
• Võta laps teiste laste juurde kaasa. Ta saab teiste omaealistega koos olemisest, nendega uudsel moel mängimisest ja uute ning tundmatute mänguasjadega tegelemisest palju kasu.
  

Kõne areng
Kui lapse esimesel eluaastal toimunud kõne areng pani su hämmastusest õhku ahmima (ainult nutta oskavast vastsündinust sai olend , kes ütles oma esimese arusaadava sõna), siis lööb maimikueas toimuv sind lausa pahviks. Pärast teise ja kolmanda sõna omandamist täiustub lapse keeleoskus tohutu kiirusega, võimaldades tal osaleda vestlustes, jagada kogemusi ja tundeid sõnades väljendada.
Siinkohal mõned põhilised muutused, mida tasuks tähele panna:

• Sõnavara. Aasta ja kolme kuu vanuselt kasutab laps umbes kuut selgelt eristatavat sõna, millest enamik on pereliikmete nimed või tuttavate esemete nimetused. Edasine areng võib varieeruda, kuid tuleks eeldada, et kolme aasta vanuselt kuulub lapse sõnavarasse üle tuhande sõna ning muidugi on ta suuteline aru saama veel rohkemast. Selles staadiumis on tema sõnavara väga mitmekesine ja ta oskab seda õiges kontekstis kasutada.
  
• Struktuur. Lapse võime sõnu omavahel kombineerides neist fraase ja lühikesi lauseid moodustada areneb edasi. Algul suudab ta öelda korraga ainult ühe sõna, mis peab väljendama terviklikku mõtet. Kuid umbes pooleteise aasta vanuselt hakkab ta kahest sõnast koosnevaid mõtestatud fraase kombineerima: näiteks tähendab "anna mõmmi", et ta tahab oma mängukaru saada. Kolmandaks eluaastaks räägib laps lühikesi liigendatud lauseid, mis koosnevad vähemalt kolmest või neljast sõnast. • Grammatika. Tüüpiline kolmeaastane kasutab mitte ainult nimisõnu nagu rääkima õppimise ajal, vaid lisaks ka omadus-, tegu- ja eessõnu. Näiteks võib ta öelda "ma tahan oma mõmmit" grammatiliselt täiesit korrektselt. Ta hakkab kasutama sõnu nagu "all" ja "peal" ning on mõnikord võimeline ainsusest mitmust moodustama (kuigi see võib valesti välja tulla, näiteks "käsid" ja " jalgad ". mitte "käed "ja "jalad"). Veel veidi aja pärast õpib ta õigesti kasutama ajavorme ( minevik , olevik ja tulevik).
  

• Hääldus. Maimik kasutab enamikku keeles esinevaid kaas- ja täishäälikuid, kuigi need ta mõnikord segadusse ajavad. Teatud sõnade sarnased häälikud kipuvad sageli segamini minema. Nende täiesti tavaliste vigade peale võid sa naerma kippuda, kuid parem ära tee seda. Igal juhul on lapse kõne nii selge, et enamik teisi lapsi ja täiskasvanuid seda mõistavad.
Kuulamisoskus
Teise ja kolmanda eluaasta jooksul hakkab laps teiste inimeste juttu paremini kuulama ja see tuleb kõne arengule kasuks, sest just kuulamise kaudu tajub ta räägitavat keelt ning see
võimaldab ka korraldustest ja soovitustest aru saada ja vestlustes osaleda. Ara siiski unusta, et laps on ka edaspidi enesekeskne - ta ootab ikka veel, et maailm tema ümber pöörleks, ning seepärast võib juhtuda, et tal pole lihtsalt mingit tahtmist sinu juttu kuulata.
Kui kolmeaastane jätkab telerivaatamist, kuigi sa palusid tal õhtusöögiks laua äärde tulla, võis ta sind küll kuulda, kuid teadlikult eirata. Selles vanuses on laps suurepärane "valikulise tähelepanu" praktiseerija. Teisest küljest võib aga lapsel, kes käskudele pidevalt reageerimata jätab, olla kuulmishäireid. Kui sa pole kindel, kas laps eirab sind tahtlikult või ta lihtsalt ei kuule sind korralikult, püüa leida veel teisi vaegkuulmise tundemärke. Näiteks võib kehvasti kuulev laps sinu rääkimise ajal tähelepanelikult su nägu ja suud jälgida või paluda mõnele küsimusele ikka ja uuesti vastata või oma kõnes mõned häälikud segamini ajada ( näiteks "k" ja "t"). Ükski neist ilmingutest ei pruugi tingimata vaegkuulmist lähendada, aga kui tunned muret, lase perearstil ta kuulmist kontrollida.
Kõne ergutamine 15.-18. elukuuni
Sinu maimiku sõnavara kasvab pidevalt, sest ta kuulab ümberringi toimuvaid jutuajamisi. Laps kasutab sel perioodil paljusid sõnu, vormides neist mõtestatud kahesõnalisi fraase. On ka üks sõna, mida talle endale väga kasutada meeldib, kuid mida ta kellegi teise suust kuulda ei talu - see on "ei".
Kasulik teada
Lapsega vesteldes on oluline luua temaga tõhus silmside . Lisaks tema tähelepanu hõivamisele ja kuulamisoskuste täiustamisele on kellegagi rääkimisel pilgukontakti loomisele õhutamine ka vajalik sotsiaalne oskus, mis aitab lapsel tulevikus kergemini inimestega suhelda. Sa võid leida, et kui laps ei ole näoga sinu poole, ei vaevu ta sind eriti kuulama. Seepärast seisa tema suhtes nii, et te saaksite teineteisele otsa vaadata.
Kõne ergutamine 19.-21. elukuuni
Kõneoskus areneb aina edasi ja laps saab aru, et rääkimine ei ole ainult oma tunnete ja mõtete väljendusvahend, vaid ka hea seltskondliku kontakti loomise moodus. Ta on üha rohkem huvitatud vestlusest. Suurenev sõnavara ja keerukam lauseehitus võimaldab lapsel vestluses osaledes end ka keerukamalt väljendada.
Nõuandeid

• Palu lapsel asju nimetada. Osuta mõnele esemele, mida ta teab. ning küsi, kuidas seda nimetatakse. Laienda mängu järkjärgult objektidele, mida ta sinu kuuldes varem nimetanud ei ole - kui ta kõhkleb, ütle otsitav sõna talle ette.
  
• Reageeri lapse jutule. Kui sa aasta ja üheksa kuu vanuse maimiku jutust ka täielikult aru ei saa. reageeri ikkagi positiivselt näiteks naeratuse või noogutusega. Ta vajab julgustavat tagasisidet.
  
• Arvesta, et laps võib seltskonnas endasse tõmbuda. Vaatamata loomulikule tähelepanu vajadusele võib laps terve nägudemerega vastamisi olles äkki rääkimisjulguse kaotada. Kui ta jälle sinuga kahekesi on. suhtleb ta taas.
  
• Mängige nukkudega. Õpeta maimikule, kuidas nukuga mängida. Ütle näiteks: "Pane nukk sinna magama" või "Anna nukule juua." See ergutab last kuulama, kaasa mõtlema ja sinu juttu tõlgendama ning seejärel toimib ta vastavalt sinult saadud juhenditele.
  
• Laulge koos. Lapse kasvav kõneoskus ja keeletaju võimaldab tal sinuga koos laulda . Kui valid esitamiseks tema lemmiklaulud püüab ta sinuga kaasa laulda.
  

Kõne ergutamine 22.-24. elukuuni
Nüüd on rääkimine lapse elus tähtsal kohal. Teiseks sünnipäevaks suhtleb ta juba palju rohkem, sõnavara on suurenenud, lauseehitus ja grammatika täiustunud ning talle meeldib inimestega vestelda . Eriti heal meelel suhtleb ta omaealistega, isegi kui nad ei suuda end üksteisele arusaadavaks teha.
Nõuandeid

• Lase tal söögi ajal rääkida. Julgusta last omaette või koos teiste pereliikmetega söömise ajal juttu rääkima. Lõõgastunud õhkkond koos söömise mõnuga teeb lapse arvatavasti eriti seltskondlikuks.
  

• Tee koos lapsega keele ja huulte harjutusi. Pane laps peegli ette ja näita, kuidas keelt liigutada, läbi suletud huulte õhku puhuda ja niiviisi p. b ja d häälikuid moodustada. See arendab keele ja huulte kontrolli.
  
• Palu tal ise laule teha. Mängi lihtsat meloodiat ja palu tal selle saateks ise sõnad luua. Algul võib laps sulle hämmastunult otsa vaadata, aga kui ta mõtte ära tabab, pakub laulude loomine talle palju lõbu.
  
• Näita lapsele hiljutisi perefotosid. Tuttavaid nägusid ära tundes uurib ta neid väga tähelepanelikult ja talle meeldib fotode vaatamine. Kasuta neid näitliku materjalina, kui jutustad peresündmustest ja puhkustest, mida ta võib ainult osaliselt mäletada.
  
• Tee lapsele ette lugedes meelega mõni viga. Lapse kuulamisoskuse teravdamiseks loe talle tuttavat juttu, kuid muuda seda pisut (näiteks asenda koera nimi mõne teisega) ja oota , millal ta seda märkab.
  

Kõne ergutamine 25.-30. elukuuni
Keelekasutuse täiustumine ilmneb lapse igapäevases kõnes, ta hakkab kasutama asesõnu ja kirjeldavaid väljendeid üha teadlikumalt. Laps oskab teiste omavanustega edukalt vestelda ning talle meeldib ka täiskasvanutega juttu ajada. Teda paeluvad pereelu sündmused ning ta esitab pidevalt kõikvõimalikke küsimusi.
Kõne ergutamine 31.-36. elukuuni
Nüüd on laps omandanud kõik põhilised kõne aspektid ning sõnavara ja grammatika arengu alused on paigas. Kõne areng jätkub kogu lapsepõlve ning ka täiskasvanueas. Lapsel on veel palju õppida, kuid kolmandaks eluaastaks on ta võimeline väljendama kõike, mida soovib.
Nõuandeid

• Hakka lapsele värvusi õpetama. Kuigi ta ei suuda värvuste nimetusi veel meelde jätta, oskab ta neid arvatavasti juba ära tunda. Anna talle hunnik värvilisi klotse, hoia näiteks punast klotsi käes ja ütle: "Otsi välja teine sama värvi klots ".
  
• Vasta lapse küsimustele täpselt ja selgelt Uuringud näitavad, et selles vanuses lapsed esitavad küsimusi peamiselt faktide, mitte niivõrd tunnete kohta, täiendades sel viisil oma teadmisi. Seepärast anna lapsele alati ammendav vastus.
  
• Vali ettelugemiseks pingsamat kaasamõtlemist nõudvad jutud. Laps on valmis kuulama keerukama ülesehituse ja suurema tegelaste arvuga lugusid. Vali raamatud, mis on huvitavad ja lapse mõistmisvõimele jõukohased, siis on tema huvi kindel.
  
• Selgita lapsele asju. Nüüd on ta selles vanuses, mil hakkab tekkima arusaam ühe või teise käitumisviisi eesmärgist ja vajalikkusest. Kui käitumisreeglid lahti seletada, järgib ta neid meelsamini.
  
• Vestle lapsega tema joonistustest ja voolimistöödest Kui laps sulle oma
  

vastset loomingut näitab, räägi temaga sellest. Kuula mõistvalt, kuidas ta seda sulle seletab.
Õppimisvõime arenemine
Lapse õppimisvõime kasvab selles elujärgus kiiresti. Õppimisvõimet (nimetatakse ka omandamisoskuseks, mõtlemisvõimeks ja tunnetuseks) iseloomustab lapse suutlikkus õppida uusi oskusi ja mõisteid, saada aru ümberringi toimuvatest sündmustest, kasutada mälu sihipäraselt ja täpselt ning lahendada väiksemaid probleeme.
Lapse teisel ja kolmandal eluaastal kasvab iga päevaga tema arutlusvõime. uutest mõistetest arusaamine ja probleemide lahendamise oskus. Ta muutub tublimaks mõtlejaks ja õppijaks.
Mõned peamised muutused:

• Kujundlikkus. Kuni pooleteiseaastaseks saamiseni ei osanud laps kujundlikult mõelda: ta mõtles ainult reaalselt näha olevatest asjadest, kui objekt asus eemal, valmistas sellest mõtlemine talle raskusi. Teise eluaasta keskel olukord muutub, laps hakkab mõtlema kujundlikult ning see suurendab tohutult tema õppimisvõimalusi.
  
• Tähelepanu. Õppimine tähendab mingile infole keskendumist nii kauaks , kuni see arusaadavaks muutub. Imiku tähelepanu on heitlik, teise eluaasta lõpuks aga hakkab laps oma tähelepanu suunama. Kui miski huvi paelub, keskendub ta seilele, kuni on uudishimu rahuldanud.
  
• Mälu. Võime omandatud teavet mäletada on samuti õppimise oluline osa. Lapse mälumaht suureneb teisel ja kolmandal eluaastal, võimaldades lal meeles pidada sündmusi, mis toimusid minul tagasi, ning ka kaugemaid, mis leidsid aset mitu kuud tagasi.
  
• Kõne. Õppimine ja kõne areng on tihedas seoses. Väikelapse kiire keeleline areng avardab tema suhtlemisoskust ja ka õppimisvõimet. Ta kasutab kõnet küsimuste esitamiseks, oma mõtete väljendamiseks, arutlemiseks ning maailma paremaks mõistmiseks.
  

Laps omandab uusi kogemusi ikka uuriva ja avastava mängu ning kuulamise, rääkimise ja vestlemise kaudu. Pole oluline, kas ta mängib näiteks tühja karbi , vannilelu. lauanõude, piltmosaiigi või millegi muuga : kui ta mõne ümbritseva asjaga end suhcstab. õpib ta igal juhul midagi. Sama kehtib ka kõne kohta: ta õpib igast vestlusest midagi. Ta on kui mitmekülgne teadlane , kes imeb endasse uut informatsiooni ja püüab vastomandatut kohe praktikasse rakendada.
Lapse maailmapilt
Oluline on lapse mõtlemisvõimet mitte üle hinnata. Kuigi see edeneb tohutu kiirusega, on siiski kaks põhijoont, mis sinust erinevad.
Esiteks ei mõista laps veel täiel määral põhjust ja tagajärge seostada ning võib leida kahe sündmuse vahel seose, mida tegelikult ei ole. Osalt tuleb see_ tema ebaküpsest arutlusvõimest, teisalt aga kogemuste puudumisest. Kui näiteks lamp kustub ära (pirn põles läbi) täpselt sel hetkel, kui ta aevastas , võib laps arvata, et tema aevastus põhjustas seda. Edaspidi vaatab ta
iga kord peale aevastamist ärevalt ringi, oodates , et lambiga midagi juhtub.
Kui laps teeb põhjuse-tagajärje seose kohta mõne väära tähelepaneku (näiteks räägib, et ta pani vihma sadama, kuna see algas täpselt hetkel, kui la mantli selga pani), peaksid talle arusaadavas vormis selgitama, miks niisugust seost tegelikult ei ole. Algul võib ta sind mitte uskuda , seetõttu tuleb selgitust ilmselt korrata.
Õppimisvõime ergutamine 15.-18. elukuuni
Lapse suurenenud õppimisvõime annab talle igapäevaelu üle suurema kontrolli. Ta hakkab ise mõtlema ning ettetulevaid ülesandeid lahendama . Lapse suurem mälumaht võimaldab meeles pidada, kuhu ta mingi asja viimati pani. Ka keskendumisvõime muutub paremaks, laps mängib leludega järjest kauem ja ei sõltu enam nii palju sinult saadavast pidevast ergutusest.
Õppimisvõime ergutamine 19.-21. elukuuni
Sellel eluperioodil seisneb lapse õppmisvõime põhiline muutus selles, et ta hakkab rohkem ettepoole vaatama. Muidugi on ta alati olnud uudishimulik , kuid nüüd vaatab ta ergutust oodates juba kaugemale ette. Lapse teadlikkus on suurem ja ta on emotsionaalselt valmis uute ülesannetega rinda pistma. Ta keskendub rohkem ja on sihikindlam ning huvitub käsilevõetu edukast lõpule viimisest.
Õppimisvõime ergutamine 22.-24. elukuuni
Kolmeaastaseks saav laps on igas asjas iseseisvam, kaasa arvatud mõtlemisvõime. Ta taipab, et omab ümbritsevate asjade üle mõningast kontrolli, ja see suurendab uurimisjanu. Kujutlusmängude kaudu katsetab ta uusi ideid ja peagi on neist saanud ta armsaim ajaviide .
Õppimisvõime ergutamine 25.-30. elukuuni
Lapse arusaam ümbritsevast maailmast on palju muutunud. Lisaks sinu seltskonnale meeldib talle nüüd ka eakaaslastega suhelda. Ühiste mängude ja vestluste kaudu õpib laps kõiki asju palju kiiremini kui üksi olles ning võib teistelt lastelt saada üllatavaid ideid.
Õppimisvõime ergutamine 31.-36. elukuuni
Kolmandale sünnipäevale eelneva kuue kuu jooksul täiustuvad lapse õppimisvõimed oluliselt. Mälu on arenenum, laps oskab oma kogemusi paremini tõlgendada ja ta kujutlusvõime on elav. Ta räägib selgelt ja ta keskendumisvõime on suurem. Kolmandaks eluaastaks on laps valmis asjadele täiesti uutmoodi lähenema.
Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu tähtsus
Aasta ja kolme kuu vanuselt ilmnevad lapse iseloomuomadused juba selgelt ja sul on võimalik ette aimata, kuidas ta reageerib näiteks võõra inimesega kohtudes või kui ei leia otsitavat mänguasja. Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng jõuab selles vanuses uude järku, kuna arenema hakkab minatunne. Laps tahab valikuvõimalust ja soovib asju ise teha ning võib püüda oma õigusi maksma panna.
Maimiku enesekesksus
Kuigi täiskasvanu puhul vöiks sellist käitumist pidada isekuseks, ei kehti see määratlus väikelapse kohta. Tema käitumine on sõna otseses mõttes enesekeskne, mitte aga isekas . Enesekesksus tuleneb asjaolust, et laps on võimetu mõistma kellegi teise seisukohta. On läbi viidud arvukalt psühholoogilisi uuringuid, mis kinnitavad, et selles eas lapsed püüavad teiste tunnetest ja mõtetest aru saada.
See enesekesksuse staadium, mis võib kesta kolmanda või neljanda eluaastani, mõjutab lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mitmel moel.
Madal stressitaluvus.
Enesekesksus tähendab, et soovi tõkestamise hetkel on laps täiesti šokeeritud. Teda haarab stressihoog: ta lihtsalt ei suuda uskuda, et ei saa talle sobival hetkel oma tahtmist. Seltskondlik ükskõiksus. Aasta ja kolme kuu vanust omaealiste seitsis mängivat last jälgides võib märgala, et nad on üksteise tunnetest täielikus teadmatuses. Enesekesksus tähendab, et üks laps võib mõtlematult ja ilma küsimata mänguasja teise käest ära napsata - ta lihtsalt tahab seda.
Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu ergutamine 15.-18. elukuuni
Sel eluperioodil hakkab laps end rohkem maksma panema.
Ta tahab asju ise teha ja kui teda piirata, saab ta pahaseks. Kui laps oma tahtmist ei saa, hakkab ta kergesti jonnima. Huvi teiste laste vastu muutub tugevamaks ja ta mängib eakaaslaste kõrval, kuigi nad omavahel veel ei suhtle .
Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu ergutamine 19.-21. elukuuni
Lapse arenev minatunne muudab ta järjest sihikindlamaks koduste reeglite vastu väljaastujaks. Vaatamata sinu nõudmistele tahab ta piire kaugemale lükata. Ometi pudeneb see ilmne enesekindlus väga kiiresti: ainult väike pettumus ning laps jookseb sinu juurde julgustavat kallistust saama.
Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu ergutamine 22.-24. elukuuni
Laps muutub teisele sünnipäevale lähenedes üha seltskondlikumaks, kuigi paljudel juhtudel lõpeb teiste lastega suhtlemine ikka veel pisaratega: tavaliselt põhjustab seda nääklus mänguasjade pärast. Ta võib võõrastega pelglik ja uje olla ning harva nähtud sugulasi täieliku vaikimisega tervitada. Laps sööb ise juba üsna vilunult ja võib kogu päeva kuiv ja puhas püsida.
Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu ergutamine 25.-30. elukuuni
Lapse sotsiaalne areng on edasi läinud, ta suhtleb teiste lastega juba ladusamalt. Laps tahab innukalt sõpradega mängida ja nad saavad omavahel paremini läbi. Kui mõni laps haiget saab või nutab, on su mudilane hoolitsevam. Siiski võib lapsel kolmanda eluaasta jooksul tekkida hetki , mil ta muutub ka lihtsates olukordades ärevaks.