nimisõna 2)Täiendsõna ainsuse omastavas. Näitab liiki või laadi, siis kokku 3)Ühend väljendab hulka või kogu, siis kokku. Emakeel, koerailm, lauanuga Venna raamat 4)Täiend kuulub põhisõna juurde kivihunnik, leivaviil 5) nim. Sõn. Kokku kui uus tähendus tekib see koerakuut, need lambatalled 6)Mit. Omast. Olev täiendsõna on 2 silbiline või omaette tähend. Kondikava, konnasilm, emakeel, isamaa 7)3 sõn. Nimis. Kirj. Kokku lasteaed,naiseriided,meestesokid,hingedepäev 8) Sõna osa jäetakse ära siis kui kasutatakse selle asemel - kaerahelbepuder,metalltreipink
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku:
käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahku (väga kül, kogu uuse mõiste tekkimisel aeg, tohutu suur) (noormees)
laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa on liitsõna 1. Täiend kuulub 2. Täiend kuulub 1. See koerakuut, need põhisõna juurde täiendi juurde lambatalled 2. Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev,
):emakeel, kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm, Koera silm Ühend väljendab hulka või kogu: Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on Kivihunnik,leivaviil liitsõna: Paekivi hunnik,teraleiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde : see koerakuut , Täiend kuulub täiendi juurde: need lambatalled. Selle koera kuut, nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendus: kirjutatakse tavaliselt lahku: Lasteaed,meeste juuksur,teadetebüroo,rahvastepall. Lastevanemate koosolek, õpetajate tuba. Omadus-,arv- ja asesõna + nimisõna
Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või Täiendsõna ainsuse omastavas näitab kuuluvust laadi (missugune?): seinakell (kelle? mille?): ema kell Ühend väljendab hulka või kogu: kivihunnik, Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on leivavili liitsõna: paekivi hunnik, teraieiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde: see Täiend kuulub täiendi juurde: selle koera kuut, koerakuut, need lambatalled nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendusega kirjutatakse tavaliselt lahku: lastevanemate ühend: lasteaed, naisteriided, meestejuuksur, koosolek, õpetajate tuba. 2.2 Omadus-, arv-ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU
Ta läks pahaselt porilompi tagasi, kust ta oli tulnudki. 8 VARBLASED Lehm tõi seljatäie õlgi. ,,Nii pikad õled!" hädaldasid varblased. ,,Kes need meile siia üles tirib?" ,,Mina mitte," ütles lehm ja lonkis karjamaale sööma. Koer tiris rehe alt välja laudadest kokkulöödud kasti. ,,Vaat kus ilus pesa!" haukus ta. ,,Mõni riideräbal sisse ka, siis pole paremat tahtagi." ,,See ju nagu koerakuut," põlastasid varblased. ,,Kui ei kõlba, ega ma pakkuma hakka," ütles koer ja vedas kasti rehe alla tagasi. Konn tuli ja soovitas neil oma munad aia taha kraaviotsa muneda. Seda siia tuua pole võimalik. Nad olevat küll kümnekesi proovinud, aga otsa kraavi küljest ära sikutada ei olevat suutnud. ,,Me ei vaja teie kraaviotsa!" pahandasid varblased. ,,Seal saavad ju pojad märjaks." ,,Mis siis, et märjaks," imestas konn. ,,Minu lastest pole ükski selle kätte surnud."
· Kõnni mööda taldrikuid ja laula mõnda toredat laulu. · Iga kord kui lõpetad laulmise, lõpeta ka liikumine. Kui laps tunneb värve, palu tal nimetada värv, millele seisma jäid. · Arenda lapse ruumilist mõtlemist. Selleks tee ettepanek: "Kõnnime mööda taldrikuid", "Astume üle taldrikute", "Kõnnime ümber taldrikute". · Kõndimise asemel võib ka hüpelda, hüpata, kikivarvul käia jne. SUURE KOERA KUTSIKAS · Märgista üks osa toast kui "koerakuut", kus kutsikad mängivad. · Mängige, et sina oled koeraema või -isa ja laps on sinu kutsikas. · Küsi kutsikalt tema nime ja kutsu teda mängu ajal selle nimega. · Ütle: "Urr, auh, auh, hüppame üle kuudi!" · Hüppa üle kuudi ja palu lapsel järele teha. · Mõtle välja erinevaid tegevusi, mida kuudis ette võtta. · Küsi lapselt, mida tema arvates võiks kuudis teha. · Kuudis võib ka hüpata, marssida, roomata, süüa. Tee nagu näriksid konti
61 UURINGUTE ANDMETEL kasvavad lapse arengu seisukohalt olulisematel perioodidel ajus peenikesed närvikiud, mida mööda juhitakse elektrilisi impulsse ühest rakust teise. Tulemuseks on võrgustik, mis kasvab iga päev ning millele toetuvad lapse hilisemad oskused. Lapsele üha uusi tegevusi välja mõeldes soodustad lapse ruumilist mõtlemist. SUURE KOERA KUTSIKAS · Märgista üks osa toast kui "koerakuut", kus kutsikad mängivad. · Mängige, et sina oled koeraema või -isa ja laps on sinu kutsikas. · Küsi kutsikalt tema nime ja kutsu teda mängu ajal selle nimega. · Ütle: "Urr, auh, auh, hüppame üle kuudi!" · Hüppa üle kuudi ja palu lapsel järele teha. · Mõtle välja erinevaid tegevusi, mida kuudis ette võtta. · Küsi lapselt, mida tema arvates võiks kuudis teha. · Kuudis võib ka hüpata, marssida, roomata, süüa
annaabi.ee 
