seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu, mis on mõeldud Maiele pulmadeks ja laenab Ennult ka 50 vakka. Enn on teinud lepingu Peetriga, et selle eest tahab ta Maiet või 125 rubla kohe kätte. Vahepeal aga saab ülejäänud pere koos Märdiga Ennu pettusest teada, tänu Jütsile, kes on koolis lugemist õppinud, ja teevad plaani, kuidas Peetrile "kätte maksta", et ta nii kergemeelne oli ja Ennu uskus ning vastu pere tahtmist tangu müügile viis. Peeter on koju jõudnud ja on Ennu peale väga vihane, aga teha pole enam midagi. Anne tuleb ja räägib, et tänu Peetrile on nad nüüd rikkad ja hakkavad pulmadeks valmistuma, Maie-Ennu omadeks. Peeter arvab, et Anne veel ei tea, et ta ei saanud midagi ära müüa,
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3
Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk. Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad. See oli selle tagajärjel , et kunagi mulgid(Märdi vanemad) tema nina alt maja ära ostnud. Märt oli hea ja armastas väga Maiet. Märt oli aus ja truu ning väga tugev ja tark. Märt meeldis kõigile peale Ennu ja Peetri(see loo lõppus pöördus).
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu
nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele
Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikesed ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola
Koguaeg aina meelitab Peetrit. Niisiis see jama käis koguaeg Üks päev aga võttis Peeter Posimehe ning luges sealt kaubahindade alt , et pütt punast soola 9 rubla ning pütt tangu.......... 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter ei saanud aru miks need täpid seal tangude taga on . Nii ta siis küsis Jütsi käest järgi, aga Jüts ei teadnud. Jüts ütles , et küsib koolist kooliõpetaja käest. Peeter kutsus Jütsit lolliks, et ta midagi ei tedanud. Nii ta siis läks Ennu juurde kuna tema kõige targem mees.. Nii siis tegi Enn Peetrile petu kaupa. Peeter võttis oma rehest odrad, küsis veel Ennule juurde pool ning müüs need pütt tangusoolade vastu.Odrad mis olid aidas pidid minema Maiele, kui Maie mehele läheb. Pool mis Peeter Ennult juurde võttis maksis 125 rubla. Kui Peeter seda Ennule ära ei maksa siis saab Enn endale Maie Sellest müügist aga said teada Anne ja Märt. Anne oli täiesti nördinud, sest nüüd jäävad nad täiesti vaeseks.
tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütlema paberi peal olevad sõnad : ,,Armas taat, mina olen koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulama, ja mina tahan sellele minna, keda taat oma tarkusest mulle annab!". Peeter saab teada, et Enn oli teda odra tehinguga petnud ja ei taha Maiet nüüd Ennule enam anda. Peeter saab väga vihaseks, et Ennu nii lihtsalt uskuma jäi. Enn ütleb Peetrile, et ta peab laenatud 125 rubla Ennule tagasi maksma või võtab Maie endale. Kui aga Enn Maiet ei saa, siis peavad kõik Mäeotsa talust lahkuma. Anne räägib vihsaelt Peetrile, mis ta kõik iseenese tarkusega teinud on. Maie ütleb Peetrile sõnad, mis ta enne Märdiga paberile kirja pani. Peeter on segaduses ja arvab, et Maie tahab nüüd Ennu kahe käega vastu võtta. Enn tuleb talusse Maiet ära võtma. Teda
3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik vastand. Väga omapärase huumori, kuid klassikalise lõpuga lugu jutustab Lipuvere talutütardest. Lipuvere peremees Mart on tüdrukutele valinud Mulgimaa sugulased kosilasteks. Tüdrukutele on omale tekkinud austajad
· Näidend Säärane mulk toimus 19. sajandil talus. · Pegelasteks olid: Männiku Märti, Maie, Anne, Erastu Enn, Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie, naiseks võtta, maksku mis maksab,. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma plaanist ka naisele Annele, et ta on otsustanud Maie Ennule naiseks anda. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde minna või Peetrilt kohe 125 rubla kätte
Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu
Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab
poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas. Peale selle oli Enn üks suur uhkeldis ja kavalpea. See aga tekitas Maies pahameelt. Enn sai teada Maie ja Märdi abiellumisplaanidest ning hakkas seepeale kõpitsema kavalat kättemaksu plaani. Enn andis Peetrile ärilist nõu: müüa tangu ja sellepeale lootis Peeter suurt rahalist kasu
Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis. Lõpuks ta leebus ja lubas Maie Märdile. Enn aga vahistati kuna ta hoidis sõjaväest eemale. Tegelastest oli kõige silmapaistvam Männiku Märt
.......................................................................................................................13 2 1 SISSEJUHATUS Enda kasvatusteadliku mõtteloo miniuurimustöö peategelaseks valisin Enn Koemetsa. Põhjus selleks on lihtne, tema mõtted meeldivad mulle ja tema kirjapandut on huvitav ja põnev lugeda . Töö esitan teoreetilise miniuurimusena ja annan endast parima, et kõik vajalik ja oluline Ennu elust ja loomingust saaks kirja pandud. Samuti võrdlen Ennu loodut tänapäeva mudelitega ja enda arusaamaga. Enn Koemets oli eesti kasvatusteadlane. Ta on andnud suure panuse eesti kasvatusteaduse arengusse. Palju raamatuid ja erinevaid artikleid on ilmunud tema sulest ja paljud õpilased erinevates koolides on saanud koolitarkusi just temalt. 3 2 ÜLEVAADE ENN KOEMETSA ELUST Võrumaal Vana Antsla vallas sündis 23. augustil 1911
Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti, et koolis olevat tema õppinud, et ikka isa sõna peab kuulama ja nüüd Ennu kahe käega vastu võtab. Peetri enese arust polnud veel keegi aru saanud et kaup luhta läks ja rehe all 100 vakka valmis jahvatatud tangu on. Tegelikult olid kõik sellest juba siis aru saanud, kui laua pealt ,,Postimehe" tollelt kohalt avatud leidsid olevat. Aga et nad Peetrit mõistma tahtsid panna, siis tuli neil mängida süütukest. Sel hetkel kahetses Peeter, et ta Märti nii halvustavalt sääraseks mulgiks
“2” rahuldav “3” hea “4” väga hea “5” suurepärane Põhieksamit saab sooritada: ainult 1 kord. Ühe deklaratsiooni alusel on võimalik eksamit sooritada kokku: kuni 2 korda. Üks Euroopa ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Infotehnoloogia teaduskonna dekanaat asub ruumis: ICT-407. Sea vastavusse ametikoht ja isik: TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan: Gert Jervan. Infotehnoloogia teaduskonna õppekavakomisjoni aseesimees: Ennu Rüstern. TTÜ infotehnoloogia teaduskonna õppeprodekaan ja õppekavakomisjoni esimees: Margus Kruus. TTÜ rektor: Andres Keevallik. TTÜ infotehnoloogia teaduskonna teadus- ja arendusprodekaan: Maarja Kruusmaa. TTÜ õppeprorektor: Jakob Kübarsepp. TTÜ teadusprorektor: Erkki Truve. Arvestusega lõppeva aine sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani. Tõene. 2014/2015 õppeaasta sügissemester lõppeb: 31. jaanuaril 2015.
Maiet nõudma, muidu andvat asja kohtusse. Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti, et koolis olevat tema õppinud, et ikka isa sõna peab kuulama ja nüüd Ennu kahe käega vastu võtab. Peetri enese arust polnud veel keegi aru saanud et kaup luhta läks ja rehe all 100 vakka valmis jahvatatud tangu on. Tegelikult olid kõik sellest juba siis aru saanud, kui laua pealt ,,Postimehe" tollelt kohalt avatud leidsid olevat. Aga et nad Peetrit mõistma tahtsid panna, siis tuli neil mängida süütukest. Sel hetkel kahetses Peeter, et ta Märti nii halvustavalt sääraseks mulgiks oli nimetanud ja
pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa
Lydia Koidula Selles raamatus olid tegelasteks: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, erastu Enn, kure Aadu ja männiku Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud. Maie aga oli väga kurb kuna tahtis hirmsasti abielluda Märdiga, mitte Ennuga. Enn hakkas välja mõtlema plaani kuidas Maie endale saada. Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma. Ühel päeval oli ajalehes kuulutus et ostetakse kokku tangu, üks pütt 8 rubla ja 20 kopikat.
aastal Kultuurkapitali proosapreemia parima ilukirjandusliku teose eest Teose tegevus toimub Tallinnas ja Kaskedetagusel, osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on lahutatud. Soovib, et valitseks õiglus, mitte eelarvamused. Tundis suurt uhkust oma tütre üle, kuid näitas seda vähe välja. Emotsioonitu, kohmakas, kiretu ja ambitisoonitu mees. Ennu enesetapu sooritanud tütar Anni, kes oli väga tark, arukalt ning kaalutlevalt tegutsev tüdruk. Kahtles palju ning uskus vähe. Julge, hakkaja, vahetu ja terava ütlemisega tüdruk. Android, üks Anni sõpradest. Paneb tihti inimeste suud lukku ja hävitab teiste arvamuse, seetõttu on tal ka palju jüngreid. Terava ütlemisega, egoistlik, ülbe, usuhull poiss. Põhiprobleemide analüüs Iseenda avastamine – Enn jõuab oma tütre surma uurimise lõpus ikkagi iseendani
Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on kõrvale pandud tuhat eesti krooni ja Ants tahab rajada kunagi linnas virtsa poe selle raha eest. Maie piirab koguaeg Antsu kõrtsis ja kiigel käimisega. Antsule on see raske, kuna ta tahab ka
seletama. Kõik on tõsi, Enn: sa oled jõukas mees, sinu isa oli valla-ametis, mõni teine, kehvem, seisaks hea meelega sinu paigal. Aga Maie etteheited sa ütled, et sa kümme teist saaksid minu Ennule asemel? Ütle, miks sa siis nüüd 25-aastaselt veel üksi elad oma talus? Miks sa Saare Tiiult viinad tagasi tõid? Miks Aluste Ann sind vastu ei võtnud? Miks Veske Aadu sinu kosilase kõva sõnaga koju saatis? Ma tahan sulle tunnistada, kust see tuleb (viib Ennu kättpidi ettepoole): SELLEST PUUDUVAST PÖIDLAST SEE TULEB, 10 Enn, mitte kuskilt mujalt. Selle peale vaatavad kõik, ükski ei suuda aru saada, kuidas just liisuvõtmine - ülemineval liisuvõtmise ajal sulle see õnnetus raskemaks puid raiudes kaela pidi langema? Olid number kohustuseks, ühe tõmmanud paar päeva enne seda, ja terve mida talumehel olid sa ikka olnud, Enn, õige terve poiss! No oli kanda riigi
Oma vahendid tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud. Laenata on võimalik teistelt inimestelt ja raha laenamisega tegelevatelt finantsvahendajatelt ( pangad jt asutused ) Enn on säästnud 40000 kr ja pangast võtab laenu 20000kr. Enn on teinud kaupluse avamiseks äriplaani, mille järgi ta müüb iga kuu plaate ja kassette 50000 kr eest. Kulud ühes kuus on 40000 kr. Seega teenib Enn oma ettevõtmisega 10000 kr kasumit. Võrreldes eelneva palgaga on Ennu sissetulek suurem ja see on ka ettevõtlusega alustamise põhjuseks. Kui kasumit ei tekiks ei oleks sellisel tegevusel mõtet. Tulud Kulud = Kasum Kaupluse tulud kuus: 50000 Kaupluse kulud kuus: 40000 Kasum: 10000 20 2. Alternatiivkulu. Ettevõtte hindamisel on oluline ka alternatiivkulu hindamine. Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada
alla jääma. Viimases hädas jõuavad kohale Soome vabatahtlikud ja ka mõni mobiliseeritu, kes punastele valusalt lüüa annavad. Viimaks saavad poisid võimaluse koju, Tartu sõita ja seda nad ka teevad, kuid poole tee peal Tartu, on rööbastele ehitatud ette takistus. Rong koos koolipoistega on sunnitud peatuma. Nad teevad metsapeatus, puhkavad ja kergendavad end. Kuid metsas märgatakse punaste tegevust ja nad on sisse piiratud Antsu venna Ennu poolt, keda nähes Ants tunneb pahameelt, et miks ta punaste poolel sõdib. Võitlus metsas jääb kõikidele koolipoistele, peale Antsu, viimaseks. Minu arvates on film hästi üles ehitatud, kuid filmi vaadates kaob ajataju ja tekib tunne, et Vabadussõda kestis vaid mõni päev. Tegelikkuses kestis Vabadussõda 2 aastat, eestlaste võiduga. Olen arvamusel, et meis, noortes peaks kasvatama rohkem patriotismi ja läbi selliste filmide ja lugude on seda kõige parem teha
Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on kõrvale pandud tuhat eesti krooni ja Ants tahab rajada kunagi linnas virtsa poe selle raha eest. Maie piirab koguaeg Antsu kõrtsis ja kiigel käimisega. Antsule on see raske, kuna ta tahab ka
järgi süüdi. Kui Nora Helmerit veenda püüab et ei laseks teda lahti mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu siis Helmer laseb ta ikkagi lahti. Noral ja Helmeril hakkab maskipidu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas ja Nora palub et samal ajal kui nad peal on Linde veenaks Krogstadi edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või ümber ja nõuaks kirja tagasi postkastist ilma et Helmer seda Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt lugenud olesk. Linde hakkab rääkima Krogstadile kui õnnelik ta teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda oleks kui see töö jääks temale ja Krogstad tahabki kirja ära võtta kui Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise Linde keelab teda
Toas olijad ei saa aru, mida see Enn nõuab. Päeval oli Enn Peetrile öelnud, et ta veel tagasi tuleb ja et 125rubla oleks laual, muidu võtab Maie endaga kaasa. Enn ulatas Märdile kokku keeratud paberi, mille Märt lahti võttis ja kõva häälega ette luges. Kirjas seisis, et kui raha Ennule ära ei maksta, siis peab ta oma tütre kohe kaasa andma, kirikusse tõttama ning laulatuse tegema. Enn juba tõmbas Maie endale ligi ja hakkas ära minema, kui Märt vahele jõudis, Maie võttis ning Ennu ukse poole lükkas niiet uks lahti läks. Märt maksab Ennule selle 125rubla ning Enn asub teele. Majas on nüüd kõik õnnelikud, et varsti õiged pulmad ukse ees on. Ka taat on nüüd sellega rahul ja vähem rahul on sellega, et kunagi uskus ta Ennut mitte naist, tütart ja nüüdseks tulevast väimeest.
kadrisandid käisid neil külas. Illimar kartis ning oli voodis vaiba all varjus kadrisantide eest. Peale kadrisantide käimist tuli ka Illimari isa koju. Koeradki olid kadrisante kartnud ning jooksid teadmata ringiga koju. Kõik naersid koerte äpardust. Paar päeva hiljem läks Illimar uuesti õue. Sel korral koos isaga. Nad läksid kuivatusrehte. Seal kuvatati parasjagu kaera ning peale isa lahkumist lasi Illimar pika liu kaeral ning sai julgust ka koos Avvus-Jaani ja Mark-Jaaniga Musse Ennu poole minemiseks. Nad astusid siis kolmekesi üle nurme Ennu suitsurehe juurde. Rehi oli paksu suitsu täis. Mehed rääkisid kolmekesi juttu, mis Illimari väga hirmutas. Tegelikult hirmutas see jutt isegi Musse Ennu ennast. Just jutu lõpupoole oli rehe ukse tagant kosta kolistamist ning seal olid Kähri ja Milli. Illimar kasutas võimalust ning jooksis koos nendega kiiresti koju. Nüüd oli valgust vähe ning päev lühike. Sel päeval, kui hakati härrastemaja pesu pesema, ärkas
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB
..Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad... ta ei murdnud siiski... Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivast kogu ta vigastatud kehast (Jakobson) või: Siin-seal oigasid verest nõretavad haavatud naised ja lapsed kuulidest läbistatud laipade kõrval. Vanaema kükitas kätega abitult vehkides verises poris, põlvedel purustatud peaga Ennu laip. Meie 3 põlvkonna lastele võib niisugune suhtumine tunduda naljakaski, kuid need lapsed olid ju surma ja sõda näinud, niisiis on nende koshmaaride võimendamine eriti elajalik. Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Täielikult lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele
Tondirahu, Uuemererahu, Valgerahu, Vareslaid (Käina laht), Vareslaid (Väinameri), Varesrahu, Väike Härjamaa, Öakse laid, Öörahu. 4 1.4. Suurimad läänemere saared: Aland, Hiiumaa, Saaremaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen. (Joonis 2) Joonis 2. Läänemere suurimad saared. Allikas: (http://saare.maavalitsus.ee/laanemere-saarte-koostoovorgustik-b7) 5 2. LAHED 2.1. Liivi lahe lahed: Ennu laht, Kasti laht, Kunnati laht, Kuressaare laht, Kõiguste laht, Laidevahe laht, Muraja laht, Mõisalaht, Paatsalu laht, Pärnu laht, Rame laht, Saastna laht, Sepamaa laht, Sutu laht, Suur katel, Tõstamaa laht, Undu laht, Vaiste laht, Vanalubi laht, Värati laht 2.2. Soome lahe lahed: Aablaht, Eru laht, Hara laht, Ihasalu laht, Kakumäe laht, Keibu laht, Kolga laht, Kopli laht, Koporje laht, Kunda laht, Käsmu laht, Lahepere laht, Lauga laht, Lohusalu laht, Muuga laht,
Juhan, Ants ja Jüri tõmbavad Jaagu püsti, Jaak surub Juhani kui väimehe kätt majast tuleb välja Maret, eelmised. Enn lamab murul, ilmub Seeliohw, Juhan läheb aeda, Jaak ja Enn tuppa. Maret ja Seeliohw jäävad kahekesi. Seeliohw ütleb kihlusest lahti, lahkuvad sõpradena Seeliohw tormab minema. Õuele ilmuvad Mimm, Jaak, Juhan, Maret teatab kihluse katkestamisest. Silvia tormab Ennu kallistama. Triibud. Enn, Mimm, Silvia lähevad majja. Juhan, Maret, Jaak, Enn. Juhan peab kõne, teeb minekut, põrkab kokku reisivalmis Mimmiga Mimm kuuleb uudist, et talu on Mareti oma, lahkub pahaselt. Jaagul kahju Juhani lahkumise pärast Silvia ja Enn tulevad pakkidega majast. Enn saab Jaagult raha kaasa, Jaak läheb neid saatma reisivalmis Juhan tuleb majast, Maret kõnetab teda, lepivad, suudlevad.
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas.Lootsin saada ka keelepraktikat. Võtsin endale eesmärgiks saada uusi töövõtteid, saada palju informatsiooni Selveris müüdavate
16 tahab oma tütart petisele (Erastu Ennule) naiseks anda ja kerges kasulootuses ning ajalehe kuulutusest valesti aru saades laseb odrad tangudeks jahvatada. kuid tema ettevõtmised kukuvad läbi. Haridusele püüdlev ja ettevõtlik noorsugu võidab põikpäise ja vanameelse mentaliteedi. Sündmused lahenevad nii: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu, Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast, Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta (joonis 8). Joonis 8. ,,Vanemuise'' teatri sajandat aastapäeva tähistanud ,,Säärase mulgi'' etendus ,,Vanemuises'' 1970 (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 291)
Tema loodud muusika kõlab filmides ,,Punane oht" (1995), ,,Peenike punane joon" (1998), ,,Gladiaator" (2001), ,,Võimatu missioon II" (2000), ,,Hannibal" (2001), ,,Pearl Harbor" (2001), ,,Allatulistatud Black Hawk" (2001), ,,Viimane samurai" (2003), ,,Da Vinci kood" (2006), ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" (2006), ,,Sherlock Holmes" (2010) jpt. (Stevenson 2014) 2. Uurimuslik osa 2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus 131. ennu seas, kokku vastas 58 õpilast (30 neidu ja 28 noormeest). Küsitluses (vt lisa 1) uuriti õpilaste teadmisi filmimuusika ajaloo ja funktsioonide kohta. Vastaja pidi ära tundma filmimuusika looja ja tema kirjutatud muusikaga seonduvad filmid ning nimetama teisi välismaa ning ka Eesti päritolu filmimuusika loojaid. Vastajalt küsiti, kui sageli ta filme vaatab, millist muusikat ta kuulab, milline on tema jaoks filmimuusika olulisim roll, kas tal on oma lemmik
sind ma tahan süles hoida, süles hoida, silitada, kaisus hoida, kallistada." · Hoia last kaisus ja kallista teda tugevasti. · Korda salmi. Kallista last, tõsta ta kõrgele õhku ja anna talle musi. · Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi. RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) MÄNGUD 2-3aastastele PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga
Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356 Evi Arais Raja 15 - 137 Frederick Rang II 203 620 2168 Galina Rang II 226A 620 2161 Gert Jervan Raja 15-229 620 2261
29.07.03 1999 kõrb Kuusalu vald kõrb TRULLA Vanaküla küla 6246 ER Harjumaa UELN 1987 raudjas tel. 59049289 233002300541603 Ennu Tsernjavski 07.08.2010 * ajutine tunnustus 157 205 24,0 HEROLD 2170 ER OMANIK täku asukoht ja järglaskon kontakttelefon d HEARTLAND* HÄROLD
lahendamiseks (mille kohta on ülesannete kogu lõpus toodud vastused ja mõnikord ka vahetulemused). Autorid on kasutanud samu tähiseid, mis on kasutusel H. Sillamaa raamatus, välja arvatud diskreetsete süsteemide maatriksite tähistus, kus F ja G asemel kasutatakse kreeka tähti ja . Selle aine õpetamise pikaajaline kogemus näitas sellise ülesannete kogu vajalikkust. Kõik märkused, soovitused ja teated avastatud vigadest on teretulnud. Autorid tänavad oma kolleegi professor Ennu Rüsterni asjalike märkuste ja soovituste eest ülesannete kogu ettevalmistamise käigus. 3 SISUKORD Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Laplace'i teisendus ................................................................................................................ 5 2
ENSV TsK § 536 lg 1 p 1 kohaselt hulka pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas. päris abikaasa võrdselt lastega (juhul kui ei ole elus pärandaja vanemaid), seega oleks abikaasa Silvia seadusjärgse pärandiosa suuruseks olnud 1/5 osa Ennu pärandvarast, samuti saanuks Ennu lapsed Pärandvara jagamisele ei saa kohaldada perekonnaseaduses sisalduvaid ühisvara jagamise sätteid. igaüks 1/5 pärandist. Teisiti toimus ka koduse vara pärimine. ENSV TsK § 538 kohaselt läksid Pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi (1. jaanuaril 2009 jõustunud tavalise koduse sisustuse esemed üle pärandajaga tema surmani vähemalt üks aasta koos elanud PärS §-d 152-161 järgi)
· Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi. UURINGUTE ANDMETEL tunneb laps end kindlalt ja turvaliselt ning julgeb suhteid luua, kui talle saab osaks soe ja toetav suhtumine. See salm suurendab lapse turvatunnet. 44 RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) UURINGUTE ANDMETEL areneb lapse aju kogemuse ja kiindumuse kaudu, mis on lapse arengu kaks olulist komponenti.
ehitusturu mahtu Võrreldes Eestis elamispinna suurust üle elaniku kohta, milleks on 28 m 2, muu Euroopaga (u. 40 m2), võib just siinkohal näha Eesti ehitusmahtude suurenemise tulevikupotentsiaali, kuid seda loomulikult eeldusel, et elanike sissetulekud suurenevad. 9. Juhtimine ja õigusõpe (9.1-9.5 Enn Tammaru poolt kontrollitud, 9.6-9.10 Roode Liiase, Helje Johansoo poolt kontrollitud) 9.1 kuni 9.5 kohta käib selline kommentaar Ennu poolt : üldjoones O.K. ei sooviks siiski , et eksami vastuseid kontrollides saan lugeda 40 X Sinu loodud tekste . Igal inimesel on oma rõhuasetused ning oma sügav filosoofia . Liiatigi on ehk mõni inimene nii nagu ka Roode Liias juba veendunud , et PJ tänases mõistes on end ammendanud ja soovib töötada hoopiski LEAN Construction süsteemile tuginedes ning 80
Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356 Evi Arais Raja 15 - 137 Frederick Rang II 203 620 2168 Galina Rang II 226A 620 2161 Gert Jervan Raja 15-229 620 2261 Gert Toming Akad
annaabi.ee 
