Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas

Saar, Kaja

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Alternatiivpedagoogika

1 Hindamata

Lapsega KOOSmängIMISE roll kaasaegses perekonnas
Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena.
1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus
V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. „Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke“ (Сухомлинский 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus . Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, Скорлупова, Логинова 2005).
Mäng on üks laste peamisi tegevuse liike, mille kaudu täiskasvanud arendavad laste psüühilisi ja sotsiaalseid oskusi (Эльконин 1999, Абраменкова 2000, Piaget 1951, Saar 1997). Tõlgendades autorite seisukohti, võib väita, et mäng on eriline tegevus, milles lapsed suhtlevad eakaaslastega. Nad jagavad ühist eesmärki ja kooskõlastatud jõupingutusi selle tegevuse saavutamiseks ning ka üldist kogemust. Mäng on seotud nii kasvatus- kui ka õppetööga lasteaias. Teadmised ja oskused, mis on tegevustes saadud, peegelduvad mängudes, kinnistavad käitumisreegleid. Mäng on oluline vahend eelkoolilaste hariduses, sest selles arenevad laste sotsiaalsed oskused, mis valmistavad last täiskasvanu eluks.
Järgmisena uurib autor mängu funktsioone ja selle klassifitseerimist.
Mängu esimene funktsioon on arendav . Mõned mängud arendavad tugevust, vastupidavust , samas kui teised – mõistust, kolmandad - mitmeid seotud tunnuseid. Sel juhul omab mängudes iga mäng oma hierarhiat. Intellekti tuleb kasutada igas mängus, kuid mõningates mängudes võiks see olla teisejärgulise tegurina. Mängus arenevad kõige intensiivsemalt mõtlemine, emotsioonid , suhtlemine , kujutlusvõime ja teadvus. Mäng pakub lapsele emotsionaalset heaolu, võimaldab realiseerida erinevaid püüdlusi ja soove, ennekõike soovi käituda nagu täiskasvanu, soovi asju kontrollida. Teine funktsioon - kompenseeriv - põhineb asjaolul, et mäng on nagu teine reaalsus , mis esindab püsivat saarekest tegelikus elukaoses. Ta annab lapsele ahvatlevat võimalust avaldada võimed, milliseid on raske rakendada täiskasvanute maailmas (Михайленко, Короткова 1990, viidanud Эльконин 1999).
Mäng on samuti lapse jaoks:

Distsiplineerimise kool. Kui lapsel on raske seista paigal isegi kaks sekundit, siis mängulises situatsioonis teeb ta seda rõõmuga. Näiteks: Meri on rahutu - jälle täies hoos - kaks täies hoos - kolm. Seisa ! Lapsed kangestuvad ja seisavad, isegi kõige rahutumad poisid ja tüdrukud seisavad ühel jalal (Эльконин 1999).

Moraali kool. Võib väga kaua selgitada lapsele, mis on hea ja mis on halb, aga muinasjutt ja mäng annavad võimaluse tunda emotsionaalset empaatiat ja ennast kellegagi samastada ning see õpetab tegutsema vastavalt moraalsetele nõuetele. Psühholoogilised uuringud on näidanud, et mäng õpetab tolerantsust: kui " vaenlasi " mängu võtta ning lapsed on sunnitud töötama koos, siis ebasõbralikkus kaob ja vastupidi - sõbrad, kes on hasartmängudes rivaalid , siis kirg ja soov võita on sageli sõprusest tugevam (Абраменкова 2005).
Aktiivsuse ergutaja, mis mõjutab intellektuaalset, füüsilist ja moraalset tugevust lapse arengus (sama).

Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus. Mängija ise tahab mängida ja leiab selleks idee, algatab mängu ja kutsub kaaslased mängima. Iseseisvus , algatusvõime ja valikuvabadus on jooned, mis teevad mängu lapse arengu seisukohalt tähtsaks. Mängu tunnustena on toodud välja neli komponenti a) justkui nagu päris, b) paindlikkus , c) positiivsed emotsioonid ning d) seos vahendi ja eesmärgi vahel (Saar 1997, Ugaste 2005).
Seega on mäng lapsele omapärane viis vajaduste edasiseks intensiivseks arenguks, mis kinnitab mängu olulist osa lapse vaimses arengus. Peamine tingimus vaimses arengus on lapse aktiivne tegevus.
A. Leontjev (1972) rõhutas, et aktiivsus on peamine protsess, mis iseloomustab lapse vaimset arengut, on eriline protsess saavutuste assimilatsioonis või assigneeringus, saadud eelmistest põlvkondadest. See protsess avaldub lapse tegevustes, mida ta ellu viib. See kujuneb tegevuse mõjul, mis vastutab antud arenguastmel suurte muutuste eest mentaalprotsessides ja psühholoogilistes lapse tunnustes (suhtlemine, mängimine, õppimine, tööjõudlus). Mäng on juhtiv tegevus eelkooliealistel lastel.
Mäng täidab erinevaid funktsioone lapse arengus.
Sotsiokultuurne funktsioon on eriti tähtis, kuna mäng on oma olemuselt sotsiaalne nähtus, kus laps tunneb ennast nii isiksusena kui ka kolletiivi liikmena. Mäng on lapsele sotsialiseerumisvahend. S. Rubinštein uskus, et lapse mängu saab võrrelda ainult loovuse võluga. Mäng soodustab lapse eneseteostust. Ta leiab oma füüsilise, emotsionaalse, sotsiaalse väljenduse mängus. Ta moodustab oma „oma“ komplekti: eneseväljenduse, enesekontrolli, eneseteostuse, füüsilise isiku omarehabilitatsiooni (viidanud Доронина 2007).
Mäng on võimatu ilma suhtlemiseta. Mäng soodustab lõimumist suurte ja väikeste vahel, aidates neil leida ühise keele. See on kollektiivse tegevuse algkuju, kus laps õpib kaaslastega suhtlema, tegema mööndusi, kuulama sõpra, jätkama tema tegevust, aitama teda ning ka allutama olemasolevaid eeskirju oma tahtele. Laps õpib mõistma ja austama teisi. Mängudes võib kohata kaht suheteliiki. Üks nendest liikidest on võistlustüüpi suhe. See on suhe partnerite, võistkondade vahel, kellel on vastandikune eesmärk (kui üks võidab, siis teine kaotab). Teine suhe on tõelise koostöö suhe ühe meeskonna liikmete vahel. Selline koostöö aitab lapsel väljuda situatsioonist ja analüüsida seda kõrvaltvaataja seisukohalt (Доронина 2007).
Paljudes mängudes mängukooslus teeb tõelisi ja sümboolseid otsuseid, mis on kehtetud reaalses maailmas. Kui mäng jõuab sellise tasandini, käituvad lapsed väga vabalt, kuna see annab võimaluse vähemalt mõnikord käituda nii nagu nad tahavad, murdes tabusid. Mängus saab naerda, karjuda, tõugata, teha teravaid liigutusi, kiiresti joosta . Lapsed ei ole kunagi mängust väsinud, nendel on mugav ja nad on õnnelikud. Mäng soodustab kaitsemehhanismide loomist ning psühho-emotsionaalset lõdvestustumist, mille tulemuseks on positiivsed tunded. Mida rohkem positiivseid emotsioone, seda harmoonilisem ja rõõmsam tundub maailma. Laps tunneb ennast reaalses elus mugavamalt ja enesekindlamalt. Mängu iseloomustavad pinge, rõõm, tugevad emotsioonid ja edu taotlus . Tänu eduelamusele saavutab laps liikumises neid tulemusi, milliseid ta ei saaks teistes olukordades saavutada (Saar 1997).
Liikumismäng arendab ja täiustab laste liikumist, tugevdab keha. Liikumismängu abil paraneb lastel hingamine , vereringe ja ainevahetus , arenevad lihased, luud , sidekude, paraneb liigeste liikuvus, eriti seljalihaste . Kuna organism on funktsionaalne tervik, mõjutab mäng ka last psühholoogiliselt (Доронина 2007).
Lapse loovus , kujutlusvõime on vältimatu eeldus mängudes, parandab aju impulsse, mis omakorda stimuleerivad hüpofüüsi, kilpnäärme aktiivsust ja kogu endokriinsüsteemi. Positiivsed emotsioonid on võtmetegurid paranemisel. Lapse vaba aja rikastamine mängudega soodustab üldist ja igakülgset arengut. Samuti hästi valitud (võttes arvesse vanust, tervist, looduse ja funktsionaalseid organismi muutusi ning laste füüsilist arengut) vabaõhumängud, soodustavad ja tugevdavad lapse keha, karastavad ja soodustavad haiguste ennetamist (Saar 1997).
Mängudega kaasnevad sageli laulud, luuletused, riimid , intonatsioonid, see täidab ja rikastab sõnavara. Ka õpetavad mängud lapsi rääkima ja laulma, aitavad vabaneda hirmudest . Mängus õpib laps värve, esemete kuju, materjalide omadusi, ruumilisi ning numbrilisi seoseid , uurib lahendusi. Suurt tähtsust omavad mängud kõlbelises kasvatuses. Läbi mängu õpivad lapsed meeskonnas tegutsema, üldistele nõuetele kohanduma. Eeskirjade saamine ja nende täitmine, sagedane mängujuhtide vahetus, asetavad mängijad võrdsete partnerite olukorda, mis soodustab emotsionaalseid kontakte laste vahel. Lapsed õpivad mängus, et ei tohi inimesi abita jätta ning kellegi piinliku olukorra peale naerada, sest see võib igaühega juhtuda. Vastastiku abi meetmest sõltub ka üldedu (sama).
Mängu toetajaks on mänguasi.
Mänguasi on lapse suure ja väikse motoorika arenemisvahend. Meie ajal valivad lapsed meelsasti teraviljaga täidetud mänguasju, mis annab hea võimaluse uurida, tunda, hoida ja visata . Laps hoiab mänguasja käes, kompab ja viskab. Erinevad spordivahendid ( pallid , batuudid, kiiged) õpetavad last oma keha kontrollima, arendama koordinatsiooni (Смирнова и др. 2004).
Tähtis pole mitte mänguasjade rohkus , vaid see, kui palju ja kuidas laps nendega mängib. Õige mänguasja valimisel peab vanem teadma, et mänguasi peab olema lapsele eakohane, soodustama lapse edasist arengut. Mänguasjal peaks olema mitu otstarvet. Mängimiseks on vaja luua õige mängukeskkond. Mänguasi peab sealjuures olema ainult abimaterjaliks, mille abil lapsel oleks võimalik matkida täiskasvanute tegevusi ja käitumist, loomade häälitsusi ja liikumist, andma võimaluse oma mänguideede teostamiseks ning pakkuma esteetilist naudingut. Et kõike seda saavutada, peab laste mängumaailmas olema nii valmismänguasju, mis kopeerivad tegelikke esemeid, kui ka tinglikke mänguasju, mis kujutavad päriselt, üldisemalt ja tinglikumalt. Mänguasi peab arendama ka lapse kujutlusvõimet (Sarapuu 1977, Ugaste, Välk 2009, Saar 1997 ).

Kokkuvõtteks saab väita, et mäng on eritegevus, milles eakaaslased suhtlevad. Nendel on ühiseesmärk, ühisjõud selle saavutamiseks, üldine kogemus. Mäng on seotud kasvatus- ja õppetööga lasteaias. Mäng fikseerib käitumisreegleid. Mäng on oluline vahend eelkooliealiste laste kasvatuses, sest see arendab laste sotsiaaloskusi ning valmistab last ette täiskasvanueluks. Mängu toetajaks on mänguasi.
1.2. Mängude liigid
Nagu eelpool on manitud, siis mäng keskendumisvõimet, oma keha ja tundemaailma valitsemist, enesemääratlust, aga ka enesekindlust, meeskondlikke omadusi. See on ka lapse positiivse “mina” loomine. Positiivne “mina” loob lapsel positiivse motivatsiooni õppimiseks (Järva 2004). Mängu tähtsuse üle õppimises on arutletud juba alushariduse algusaegadest alates ja mängualased uurimused on kinnitanud mängu õigsust alushariduse keskmena (Hujala 2004). Laste mänge jaotatakse loovmängudeks ehk vabamängudeks ning reeglimängudeks ehk valmismängudeks ( Tuuling 2008; Ugaste, Tuul, Välk 2009b). Seda klassifikatsiooni täiendab A. Ugaste (Ugaste 2005) järgnev mängude liigitus.
Traditsiooniliselt jaotatakse mänge kahte rühma: reeglitega ehk valmismängud ja loovmängud ehk vabad mängud. Loovmängude hulka kuuluvad rolli-, ehitus- ja lavastusmängud. Rollimängus võtab laps kellegi teise rolli ja vastavalt sellele ka käitub. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi. Lavastusmängus kujutab laps loovalt mõne kirjanduspala süžeed või loob ise mängu süžee (Saar 1997).
Tõlgendades eelnevalt öeldut võib rõhutada reeglite tähtsust mängus: mängureegleid tajuvad lapsed nagu seadust ja nende täitmine arendab enesevalitsust, vastupidavust, kontrollivõimet, käitumist, arendavad mängus ausust, distsipliini , õiglustunnet. Koostöö mäng õpetab siirust, kaaslase austust. Rühmamängudes võib tuvastada korraldajat, juhti, lapsi, kes teavad kuidas eesmärki saavutada ja oskavad ka teisi kaasata.
Loovmängud on rolli-, ehitus- ja lavastusmängud. Loovmängudes on mängu teema, sisu ja vahendid vabad. Seda iseloomustab spontaansus ja vabatahtlikkus ning siin lähtutakse vaid mängu enda reeglitest. Õpetajad kindlustavad loovmänguks ruumi ja ressursid ning võivad olla mängu kaasatud, kuid liidrirolli jääb laps. Mängudes saades saab laps oma kogemusi eelnes, täiendes ning kinnistades sellega oma teadmisi. Lapse jaoks on mängul isiksuslik tähendus ehk mõte (Laherand 1998; Ugaste, Tuul, Välk 2009b).
Rollimängus on objektiks inimestevahelised suhted. Kõige tähtsamaks elemendiks on mängus etendatav osa. Kui mängus esineb roll, tekibki mäng. Lapse eelnevad mängukogemused on eelduseks sellele, et laps hakkab oma mängudes võtma rolle. Rolli võtmisest annab kõigepealt märku see, et laps nimetab ennast oma nimega (Saar 1997).
Rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimängu suunas. Esemelise rollimängu sisuks on kaasmängijale suunatud tegevus esemetega. Sotsiaalse rollimänguni jõuab laps siis, kui teda hakkab huvitama teine mängija kui mängupartner ja selle mänguroll. Lapse vanuse kasvades muutub mängija suhtumine oma rolli. Mängija hakkab kriitiliselt hindama oma rolli mängimist kui ka mängukaaslaste käitumist rollis (Saar 1997; Ugaste jt 2009b).
Rollimängud võimaldavad katsetada oma ideid. Need on olulised allikad sotsiaalsete reeglite õppimisel ja kinnistamisel. Rollimängus asub laps teise inimese positsioonile ja õpib selle kaudu nägema maailma teiste silmade läbi. Selle kaudu areneb lapsel fantaasia . Tänu rollimängule hakkab laps paremini mõistma ümbritsevat maailma ja täiskasvanute elu. Rollimängud vajavad mängukaaslaste olemasolu. Üheks rollimängu väärtuseks võib pidada laste omavahelist suhtlemist, teiste isikute soovide ja vajadustega arvestamist (Saar 1997; Leppik 2000, Niilo & Kikas 2008).
Väärib tähelepanu ka mängude klassifikatseerimine lähtuvalt eri inimtegevustest:
• Füüsilised ja psühholoogilised mängud ( liikumis - ja sportmängud). Ekstaatilised, ekspromtmängud ja meelelahutused, lõdvestavad ja lõbusad, ravimängud (mänguteraapia).
• Intellektuaalloomingulised mängud - asjalikud mängud, intellektuaalsed, didaktilised, (õppe-, ehitus-, töömängud), tehnilised, konstrueerimis- ja arvutimängud.
• Sotsiaalmängud - loomingulised, rollimängud, (jäljendus- ja lavastusmäng, dramatiseeringud), lauamängud (ärimängud, korraldamis- ja kommunikatsioonimängud, korraldamis- ja mõtlemismängud, rollimängud, simulatsioonid).
• Segamängud (kollektiivloominguline, vabaajaline tegevus) (Доронина 2007).
• Temaatilised rollimängud – mängud, kus lastel on oma rollid ja nad mängivad erinevaid üritusi kujutades inimeste elu, nende tegevust, suheid, töö- ja ühiskondlikku tegevust, näiteks koolimäng, ema-lapse mäng, kauplusemäng, raudtee . Rollimängud arendavad lapse initsiatiivi, loovust , tähelepanelikkust. Temaatilisi rollimänge tõstsid pedagoogid ja õpetajad esile juba ammu aega tagasi.
• Liikumismängud – eristuvad reeglite, liigutuste tüübi järgi. Nad soodustavad lapse tervise tugevnemist, arendavad ka liikumist. Lapsed armastavad neid mänge.
• Õppemängud – on spetsiaalselt laste jaoks välja töötatud, näiteks, loto ( vaatlus , mälu, tähelepanu) (Козлова, Куликова 2008).
P. Lesgaft uskus et mäng on harjutus, mis aitab eluks valmistada. Mäng on teadlik tegevus, mille ülesandeks on teatud eesmärgi saavutamine. Hästi valitud ja korralikult juhitud mäng on võimas vahend koolieelsete kasvatamises. Mängu mõju lapse arendamises seisneb emotsionaalses erutuses, huvis ja hobis, mida laps tunneb mängu ajal, laps tahab tublisti töötada ja hoolikas olla (viidanud Доронина 2007).
Autor leidis, et temaatilised rollimängud mõjutavad kõige rohkem lapse arengut, kuna läbi nende mängude areneb lapsel empaatiavõime.
Lavastusmänge on erinevaid tüüpe. Konkreetse kirjandusteose põhjal lavastatud, õpetaja oma looming, laste oma looming. Lavastusmängudes laps väljendab tundeid, tõlgendab kunstiliselt mõistet, õpib rollis käitumist, kasutab omapäraselt asju ja asendusliikmeid. Laps avastab tegelaskuju tõest minapilti, suudab tegevusi hinnata ja analüüsida (Козлова, Куликова 2008, Мигунова 2009, Маханева 2009). Seega lavastusmängud soodustavad sotsiaaloskuste arengut. Laps saab teada, et igal muinasjutul on oma moraalne alus.
Ehitusmaterjalidega mäng – ehitusmäng – selle peamine sisu on konstrueerimisoskuse arendamine. Ehitusmäng on sarnane rollimänguga, sest nendel on ühisallikaks keskkond. Mängu ajal ehitavad lapsed sildu, staadioneid, raudteid jne. Ehitusmängu mängides toovad lapsed kaasa ümbritsevaid esemeid, mis väljendavad nende loomingulisi ideid. Ehitusmängude eriomadus on see, et nad põhinevad projekteerimisoskustel. Ehitusmängud liiva-, tellise-, eriehitusmaterjalidega arendavad laste konstruktiivseid võimeid, samuti peenmotoorikat, valmistuvad tööoskuste arendmiseks ette (Ломтева 2005, Угасте и др. 2009).
Ehitusmaterjalide erinevad liigid:

spetsiaalselt loodud (põranda laudehitusmaterjal, konstruktorid);
loodusmaterjalid (liiv, lumi, savi, kivid, käbid, oksad jne);
abimaterjalid ( plaadid , kastid , karbid) (Ломтева 2005, Угасте и др. 2009).

Iga ehitusmäng sisaldab intellektuaalset ülesannet „kuidas ehitada“ ning laps otsustab, milliseid erinevaid materjale kasutada. Mängu toetavad selleks loodud või looduslikud materjalid. Ümbritseva maailma tajumine, kommunikatiiv- ja tehniliste oskuste omandamine soodustavad kollektiivehitusmängude teket. Ehitusmäng saab sageli alguse temaatilise rollimängu käigus või tuleneb sellest. Rollimäng paneb ehitusmängule eesmärgi. Näiteks lapsed otsustasid meremehi mängida – nendel on vaja ehitada aurulaev , müüjate mängimiseks on vaja pood ehitada ja nii edasi. Ehitusmäng võib ka iseseisvalt toimuda ja selle alusel tekib ka temaatiline rollimäng (Калинченко, Микляева, Сидоренко 2004, Угасте и др. 2009).
Ehitusmängud aitavad lastel mõista maailma struktuure ja mehhanisme , mille on loonud inimene.
Vene ajakirjaniku ja filosoofi V. Zenkovski sõnul on mäng vaba looming, mis on oluline inimese esteetiliste põhimõtete ja mõistete arenemiseks . K. Ušinski märkis, et väga oluline on lapse mängu juures jälgida üldist arengut ja intellektuaalset arengut, määramaks lapse seisundit . Kui laps ei tunne mängude vastu huvi, on passiivne, mängib stereotüüpselt ja primitiivselt on see tõsine signaal täiskavanule: laps vajab erilist tähelepanu ja täiskasvanu tuge (viidanud Абраменкова 2005).
Õpetamine on mängu abiga efektiivsem ja kasvatamine on nauditavam. Mäng on lapse psüühilise seisundi, tema isikliku arenemise diagnoosija, samal ajal on see puuduste, arenguliste hilinemiste korrigeerija. Mängu psühhoteraapia on uuem psühholoogiline meetod.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 41 allalaadimist

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas #1

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas #2

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas #3

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas #4

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas #5

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas #6

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas #7

Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaja Saar Õppematerjali autor

Mängu mõiste ,liigid

mängude rollimängu mängus mängudes ehitusmäng psühho rollimängud mänge mänguasi tegevusmille loovmängud nendel soodustab

Sarnased õppematerjalid

doc

Mängu mõiste

lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole tegevus, mis on seotud primaarsete vajaduste rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu tunne. Olles vaba igapäevaelu vajaduste rahuldamisest, kuulub mäng täiskasvanute jaoks koos kunsti, muusika ja spordiga vaba aja tegevuste hulka. R Caillois mängu tunnused: Mäng on vaba tegevus, mille juures mängijat ei sunnita. Mängul on kütkestav, rõõmus ja meelelahutuslik iseloom; mäng on tegevus, mille ajalised ja ruumilised piirid on varem täpselt kindlaks määratud; mängu käik ja tulemused pole mängu alguses kindlad ega selged; mäng on ebaproduktiivne tegevus, mis ei loo rikkust

Arengupsühholoogia

doc

VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIA

· Mängus laps ka muudab tegelikkust. · Mäng sisaldab alati loovust. (Elkonin 1999: 197-287). Lapse mänguhuvi tekkimiseks on oluline, et lapsel oleks palju teadmisi, kogemusi ja muljeid mängitava teema, kujuteldava olukorra, isikute ja nende tegevuste kohta. Teadlased on rõhutanud, et laste rollimäng on eriliselt tundlik täiskasvanute maailma suhtes (samas). D. Elkonin juhib tähelepanu sellele, et laste jaoks on mängus erakordselt tähtis nii roll kui kujuteldav situatsioon. Kujuteldav situatsioon ja roll annavad mängule mõtte ja emotsionaalse värvingu (Saar 1997:136). Rollimäng Kooleelsete laste mängus on suur tähtsus rollil, mille laps enda peale võtab. Rolli teostumisel kujuneb ümber lapse tegevus ja tema suhtumine tegelikkusesse (Elkonin 1978:6). Eelkooliealiste laste rolli- ehk nn. loovmäng kujutab endast tegevust, milles lapsed võtavad endale täiskasvanute rolle (funktsioone)

Eelkoolipedagoogika

doc

VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD

Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni. Võgotski on iseloomustanud lapse mängu: mängus on laps peajagu pikem. Mängul on ka tähtis roll lapse õppimises ja arengus. Mäng peegeldab lapse arengut ja mõjutab seda. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001:121). 2. JEAN PIAGET MÄNGU ARENGU TEOORIAD Jean Piaget (18961980) on sündinud Sveitsis. Jean Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse teooria esindajaks. Mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Piaget´ (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus

Mäng ja laps

doc

PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS

(Butterworth, Harris, 2002, 194-195). Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: 7 Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme – lapse käed õpivad haarama. Kui laps on asja kätte saanud, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad, kes peavad 1

Pedagoogika

docx

Loovmäng

rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud, mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele sõbralikkust, käitumise- ja suhtlemisoskust. Loovmängu struktuur jaguneb järgnevalt: Süžee, sisu, roll, mänguline tegevus. Mängu süžee on igapäevane tegelikkus. Kõike mida laps näeb, kuuleb, tajub ja tunneb, seda ta kasutab ka oma mängudes. Mängusisu sõltub lapse nägemusest ümbritseva maailma suhtes ja selle täpsemast iseloomustamisest. Loovmängus manipuleerib laps mänguasjadega mängimist, erinevaid tegutsemisviise ja matkimist. Oma tegevuses määrab laps ise oma rolli. Mängus võib olla rohkem kui üks tegelaskuju. Selles mängus on oluline arvestada teistega,

Alushariduse pedagoog

rtf

Mänguseltskondade moodustamine, üldoskuste areng koolieelses eas, mänguliigid

Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel. Müramismäng- On eriti omane poistele. Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp.

Mäng

doc

Laps ja mäng

Ta märkas lapse mängus 3 eri sfääri:*autosfäär-väikelapsemäng oma kehaga, lähedaste inimestega, esemetega. *mikrosfäär-mänguasjade maailm. *makrosfäär- lisanduvad siin mängukaaslased.Psühhoanal.-te mänguteooriate iseärasuson,et need püüavad selgitada, miks laps mängib mitte ainult rõõmu ja lõbuga seotud sündmusi vaid ka valu ja hirmudega sündmusi. Samuti uuris ka mänguasju.D.W.Winnicott: arendab edasi mõtteid mängust.Kõigepealt mängivad lapsed üksinda või koos oma emaga, hiljem lisanduvad ka mägukaaslased.Nii nagu leiavad täiskasvanud oma töö juures sõpru kui vaenlasi, nii leiab see aset ka laste mängus. Mängus on kergem luua sots.-d kontakte ja suhteid, elada läbi emotsioone.Winnicott hoiatab aga lasteloovusesse vahelesegamise ja selle hävitamise eest. Mäng tähendab lapseleviisi olla ,,aus iseendaga". Innovatsiooniteooria- B.Sutton-Smith: B.S-S. on hoiatanud laste mängu uurijaid mängu ületähtsustamise eest.Nimelt on mängu

Mäng kultuuri kontekstis

docx

Mäng ja lapse kognitiivne areng

argipäeva. Ka laste verbaalne suhtlemine muutub üsna keerulisemaks. Paljudes uurimuses on leitud, et oma mängudes kasutanad lapsed rohkem kõnet kui teistes sotsiaalsetes integratsioonides. Griffin eristab mitmeid verbaalseid mängusõnumeid. Sõnumite liigid varieeritud „Avalikest ettepanekutest“ mida esitatakse tavalise häälega kuni teate edastamiseni rollis hääleliste modifikatsioonidega vastavalt karakterile (isa roll kõneleb mängija madala häälega). Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid. Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk