Lapsega koos mängimise roll kaasaegses perekonnas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Mängu mõiste

lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole tegevus, mis on seotud primaarsete vajaduste rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu tunne. Olles vaba igapäevaelu vajaduste rahuldamisest, kuulub mäng täiskasvanute jaoks koos kunsti, muusika ja spordiga vaba aja tegevuste hulka. R Caillois mängu tunnused: Mäng on vaba tegevus, mille juures mängijat ei sunnita. Mängul on kütkestav, rõõmus ja meelelahutuslik iseloom; mäng on tegevus, mille ajalised ja ruumilised piirid on varem täpselt kindlaks määratud; mängu käik ja tulemused pole mängu alguses kindlad ega selged; mäng on ebaproduktiivne tegevus, mis ei loo rikkust

Arengupsühholoogia

19

doc

VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIA

· Mängus laps ka muudab tegelikkust. · Mäng sisaldab alati loovust. (Elkonin 1999: 197-287). Lapse mänguhuvi tekkimiseks on oluline, et lapsel oleks palju teadmisi, kogemusi ja muljeid mängitava teema, kujuteldava olukorra, isikute ja nende tegevuste kohta. Teadlased on rõhutanud, et laste rollimäng on eriliselt tundlik täiskasvanute maailma suhtes (samas). D. Elkonin juhib tähelepanu sellele, et laste jaoks on mängus erakordselt tähtis nii roll kui kujuteldav situatsioon. Kujuteldav situatsioon ja roll annavad mängule mõtte ja emotsionaalse värvingu (Saar 1997:136). Rollimäng Kooleelsete laste mängus on suur tähtsus rollil, mille laps enda peale võtab. Rolli teostumisel kujuneb ümber lapse tegevus ja tema suhtumine tegelikkusesse (Elkonin 1978:6). Eelkooliealiste laste rolli- ehk nn. loovmäng kujutab endast tegevust, milles lapsed võtavad endale täiskasvanute rolle (funktsioone)

Eelkoolipedagoogika

7

doc

VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD

Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni. Võgotski on iseloomustanud lapse mängu: mängus on laps peajagu pikem. Mängul on ka tähtis roll lapse õppimises ja arengus. Mäng peegeldab lapse arengut ja mõjutab seda. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001:121). 2. JEAN PIAGET MÄNGU ARENGU TEOORIAD Jean Piaget (1896­1980) on sündinud Sveitsis. Jean Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse teooria esindajaks. Mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Piaget´ (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus

Mäng ja laps

22

doc

PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS

(Butterworth, Harris, 2002, 194-195). Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: 7 Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme – lapse käed õpivad haarama. Kui laps on asja kätte saanud, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad, kes peavad 1

Pedagoogika

12

docx

Loovmäng

rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud, mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele sõbralikkust, käitumise- ja suhtlemisoskust. Loovmängu struktuur jaguneb järgnevalt: Süžee, sisu, roll, mänguline tegevus. Mängu süžee on igapäevane tegelikkus. Kõike mida laps näeb, kuuleb, tajub ja tunneb, seda ta kasutab ka oma mängudes. Mängusisu sõltub lapse nägemusest ümbritseva maailma suhtes ja selle täpsemast iseloomustamisest. Loovmängus manipuleerib laps mänguasjadega mängimist, erinevaid tegutsemisviise ja matkimist. Oma tegevuses määrab laps ise oma rolli. Mängus võib olla rohkem kui üks tegelaskuju. Selles mängus on oluline arvestada teistega,

Alushariduse pedagoog

4

rtf

Mänguseltskondade moodustamine, üldoskuste areng koolieelses eas, mänguliigid

Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel. Müramismäng- On eriti omane poistele. Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp.

Mäng

8

doc

Laps ja mäng

Ta märkas lapse mängus 3 eri sfääri:*autosfäär-väikelapsemäng oma kehaga, lähedaste inimestega, esemetega. *mikrosfäär-mänguasjade maailm. *makrosfäär- lisanduvad siin mängukaaslased.Psühhoanal.-te mänguteooriate iseärasuson,et need püüavad selgitada, miks laps mängib mitte ainult rõõmu ja lõbuga seotud sündmusi vaid ka valu ja hirmudega sündmusi. Samuti uuris ka mänguasju.D.W.Winnicott: arendab edasi mõtteid mängust.Kõigepealt mängivad lapsed üksinda või koos oma emaga, hiljem lisanduvad ka mägukaaslased.Nii nagu leiavad täiskasvanud oma töö juures sõpru kui vaenlasi, nii leiab see aset ka laste mängus. Mängus on kergem luua sots.-d kontakte ja suhteid, elada läbi emotsioone.Winnicott hoiatab aga lasteloovusesse vahelesegamise ja selle hävitamise eest. Mäng tähendab lapseleviisi olla ,,aus iseendaga". Innovatsiooniteooria- B.Sutton-Smith: B.S-S. on hoiatanud laste mängu uurijaid mängu ületähtsustamise eest.Nimelt on mängu

Mäng kultuuri kontekstis

20

docx

Mäng ja lapse kognitiivne areng

argipäeva. Ka laste verbaalne suhtlemine muutub üsna keerulisemaks. Paljudes uurimuses on leitud, et oma mängudes kasutanad lapsed rohkem kõnet kui teistes sotsiaalsetes integratsioonides. Griffin eristab mitmeid verbaalseid mängusõnumeid. Sõnumite liigid varieeritud „Avalikest ettepanekutest“ mida esitatakse tavalise häälega kuni teate edastamiseni rollis hääleliste modifikatsioonidega vastavalt karakterile (isa roll kõneleb mängija madala häälega). Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid. Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi

Pedagoogika

Kommentaarid (0)