LIIKUMISPUUDE MÕJU LAPSE TEGEVUSVÕIMELE (0)

LIIKUMISPUUE.docx



LIIKUMISPUUDE MÕJU LAPSE TEGEVUSVÕIMELE Alguses kirjelda lühidalt, mida see häire endast kujutab. Liikumispuue on seotud liikumisfunktsiooni häire või kahjustusega. Halvemal juhul võib
isegi olla liikumisfunktsiooni puudumisega. Liikumispuue võib olla kaasasündinud või
tekkinud haiguse või trauma(de) tagajärjel. Liikumispuue võib olla erineva iseloomu ja
raskusastmega. LIIKUMISPUUDE MÕJU LAPSE ARENGULE Kuidas liikumispuue mõjutab lapse kognitiivset arengut? Tavaliselt on liikumispuudega lapse kognitiivsed oskused maha jäänud. Mahajäämine on
seotud ka vähese liikumise ja suhtlemisega. Arendada tuleb mängulisi oskusi kui ka kõiki
tajuliike (eriti ruumi- ja kompimistaju). Kuidas liikumispuue mõjutab lapse sotsiaalset arengut? Liikumispuudega laps ei pruugi kõnes olla samal tasemel kui norm laps, teistel võib olla raske
teda mõista. Ta ei pruugi osada ennast mõistetavaks teha. Kuid samas võib olla laps väga
sotsiaalne kuid ei pruugi oma liikumisvahendiga pääseda igale poole kuhu norm laps pääseb. Kuidas liikumispuue mõjutab lapse emotsionaalset arengut? Nad võivad olla emotsionaalsemad kui norm lapsed. Vajavad ka emotsionaalset tuge. Kuidas liikumispuue mõjutab lapse füüsilist arengut? Liikumispuudega laps on võrreldes oma eakaaslastega nõrgem ja maha jäänud oma arengus.
Kuna liikumispuue on erineva raskusastmega ei pruugi mõni laps teatuid asju üldse teha. Kuidas liikumispuue mõjutab lapse keelelist arengut? Kui lapsel liitpuue või ka liikumispuude raskem vorm võib lapse keeleline areng olla maha
jäänud või täiesti olematu. Kuid kui on liikumispuude kergem vorm võib laps olla oma
eakaaslastega samal tasemel.


LIIKUMISPUUDEGA LAPSE TEGEVUSVÕIMET TOETAVAD
LOOV- JA MÄNGULISED TEGEVUSED Pane kirja sellised mängulised tegevused, mis arendavad liikumispuudega last
+ temale sobivad terapeutilised tegevused (vajadusel) Liikumispuudega lapsel on võimalik käia erinevatel terapeutilistel tegevustel, nii neil mis
aitavad puudega leppimisel kui ka ravi või toetus ravi otstarbel. Järgnevates alateemades toon
ka välja millistes arengu gruppides terapeutilist abi saab kasutada. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse kognitiivsele arengule Minule jäi silma üks tähelepanu mäng mis sobib kognitiivse arengu alla. Selle mängu nimi on
Jalutuskäik (nukuteater). Jalutuskäik Eesmärk: Nägemis- ja kuulmistähelepanu arendamine, liikuvate asjade jälgimine, lihtsa
tegevuse mõistmine, mänguasjadesse heatahtliku suhtumise kujundamine. Vahendid: Nukumaja (lahtikäiv), nukk, mängukoer, väike eesriie või ekraan. Mängu käik: Lapsed istuvad poolringis õpetaja laua ees. Laual on eesriide taga nukumaja.
Nukk on majas peidus. Õpetaja võtab eesriide ära, näitab lastele maja ja ütleb, et seal elab
nukk Kati. Kostab koera haukumist. Õpetaja kuulatab ja küsib lastelt: „Kes seal on?” Ta toob
koera nukumaja juurde, koer haugub. Nukk tuleb majast välja ja küsib: „Kes mind kutsus?”
Lapsed vastavad. Nukk vaatab ringi, näeb koera, rõõmustab, paitab teda, jalutab temaga ja
läheb koos koeraga majja. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse sotsiaalsele arengule Kuna laps areneb täiskasvanuga suheldes siis üks ühele saab liikumispuudega lapse arengut
arendada näiteks mängides Käekesed või Räägi endast. Käekesed Eesmärk: Täiskasvanuga emotsionaalse kontakti loomine. Mängu käik: Mängitakse kas ühe või mitme lapsega. Täiskasvanu paneb lapse enda ette
istuma, võtab tema käed oma kätte ja lapse käsi rütmiliselt kokku lüües ütleb: „Kus on, kus on
meie käed? Siin on, siin on meie käed.” Korratakse 2–3 korda. Räägi endast Eesmärk: Kinnistada laste ettekujutust oma välimusest, õpetada kasutama peeglit oma
välimuse kirjeldamiseks, keha- ja näoosade nimetamiseks ja funktsiooni täpsustamiseks.


Vahendid: Suur peegel lapse täispikkuses vaatamiseks, fotod, nukk. Mängu käik: Õpetaja palub lapsel vaadata ennast peeglist ja vastata küsimusele „Kes on
peeglis?”. Siis näidatakse lapsele rühmafotot ja palutakse tal näidata, kus ta sellel fotol on.
Seejärel pannakse lapse ette kaaslaste üksikfotod ja palutakse tal enda foto teiste hulgast üles
leida. Küsitakse, kuidas ta ennast ära tundis. Nüüd palutakse lapsel ennast uuesti peeglist
vaadata ja rääkida endast: „Vaata peeglisse ja räägi, milline sa oled (juuste ja silmade värvus).
Nimeta kehaosad, mis sul on. Näita, kus on su käed (jalad, keha, kael, pea, sõrmed). Nimetada
näo osad. Mis sul näos on. Näita, kus on su silmad (nina, suu). Milleks silmi vaja on (nina,
suud, kõrvu, juukseid)? Milleks käsi vaja on (sõrmi, jalgu, pead, kaela)?” Kui laps ei näita
oma kehaosi, palutakse tal seda teha nuku peal. Kui laps ise näitamisega ei saa hakkama siis saab seda teha koos lapse käega. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse emotsionaalsele
arengule Emotsionaalsele arengule sobivad kõik mängud mis aitavad mõista tema emotsioone. Siia alla
sobib ka minu meelest mänguteraapia. Kus ta saab läbi turvalise mängu aru saada oma
emotsioonidest ja leppida vajadusel oma puudega. Koos lapsega võib vaadata erinevaid pilte
või raamatuid ja rääkida millised emotsioonid kellelgi on või küsida lapse käest. Mäng mis
meenub selle alateemaga on Peegel. Peegel Vaja läheb: Paarilist või sõbra. Mängu käik: Üks laps näitab teistele mingit grimassi. Teised omakorda matkivad seda
grimassi võimalikult täpselt järele. Selle mängu käigus saab tutvuda erinevate emotsioonidega
ja rääkida milline üks või teine näeb välja. Aitab neid tundeid paremini mõista ja õpetab neid
sõnadesse panema. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse füüsiline arengule Loov- ja mängulisi tegevusi teevad lapsele füsioterapeutid, tegevusterapeutid ja
liikumisõpetaja. Kasu võib olla ka hobuteraapiast. Hobuteraapia sobiks kuna see parandab üldist füüsilist
võimekust. Hobuteraapia lõõgastab lapse pingeid ja aitab kohaneda oma puudega. Näiteks kui
hobust kammib siis sirutab kätt rohkem välja kui muidu. Kui on kergema liikumispuudega siis saab koos juhendaja ja kaaslastega mängida palli
veeretamis mänge näiteks Palli veeretamine täiskasvanule ja tagasi. Palli veeretamine täiskasvanule ja tagasi Vaja läheb: palli


Mängu käik: laps istub põrandale. täiskasvanu istub tema ees ja veeretab palli lapsele. Laps
veeretab palli tagasi. Et lapse saaks natuke liikuda kasvõi abivahendi toel (kargud või rulaator) oleks heaks
mänguks Läheme mööda teekest. Läheme mööda teekest Vaja läheb:  nööri või teipi Ettevalmistused:  Aseta põrandale kaks nööri või tõmba kaks teibi riba. Mängu käik:  Laps püüab mööda teed astuda nii, et nööri või teipijutti ei puudutaks. Tee lõpus
võib olla mingi preemia. Mõnele liikumispuudega lapsele on see kõndimine juba suureks katsumuseks. Loov- ja mängulised tegevused liikumispuudega lapse keelelisele arengule Kui lapsel on kõnes maha jäämine saab teha erinevaid
logopeedilisi harjutusi. Youtubes on näiteks üheks minu
lemmikuks pannkoogipidu. See on tehtud nii
lapsesõbralikuks. Saad kuulada juttu ja samal ajal teha
harjutusi keelekesega kaasa. Ühenda sõna ja pilt mängu
saab kohendada vastavalt lapse vanuse grupile. Ühenda sõna ja pilt Eesmärgid: laps oskab viia kokku pildi ja sõna, kasutada sõna
äratundmiseks nägemismälu, lugeda kokku 3-4 silbilisi sõnu. Vanus: 4-5 aastastele Vahendid: sõnakaardid koos kujunditega, sõnapildid koos
kujunditega Sõnakaardid: EMA, ISA, LAPSED, VANAEMA,
VANAISA, KANA, KUKK, TIBU, PART, PÄÄSUKE, KOER,
KASS, LEHM, LAMMAS, HOBUNE, SILM, NINA, SUU,
KÕRV, NÄGU, TASS, TALDRIK, LUSIKAS, NUGA,
KAHVEL. Mängu käik: laps häälib pildil olevat sõna ja leiab vastavalt oma
kaardile samasuguse geomeetrilie kujundiga sõnakaardi.
Nimetatakse vastavalt ülesandele näiteks esimene või viimane
häälik. Hiljem katsutakse juba nimetada kõik tähed. Õppemängu
käigus õpib laps nii tähti kui ka matemaatilisi kujundeid. TEHNILISED ABIVAHENDID (vajadusel)


Loov- ja mängulises tegevuses keelelisele arengule läheks vaja arvuti või muud nutiseadet
kust saaks neid logopeedilisi harjutusi teha. Ühenda sõna ja pilt mängus on abivahendiks vaja
sõnakaardid koos kujundiga. Loov- ja mängulised tegevused sotsiaalsele arengule mänguks oleks vaja peeglit kust ennast
vaadata. Ja samas oleks vaja rühma fotot ja igast lapsest eraldi portreed. Kui laps ei saa ennast
nii palju liigutada, et enda peal kehaosi nimetada siis oleks vaja ka nukku, kus oleks lapsel
mugavam neid osutada. Loov- ja mängulised tegevused kognitiivse arengu toetamiseks mängus Jalutuskäik on vaja
nukumaja, nukku ja koera. Muidugi on ka vaja eesriiet. Loov- ja mängulised tegevused füüsilisele arengule abivahendiks oleks pall. Istumiseks võiks
olla mingi vaip või tekk, et laps ei saaks põranda peal istudes külma.  Kõndimis mänguks
võuks olla abivahendiks rulaator või kargud mille toel kõndida omas tempos. KASVUKESKKONNA KOHANDAMINE LIIKUMISPUUDEGA LAPSELE (Siin kirjelda, mida silmaspidada kasvukeskkonna kohandamisel lapse tegevusvõimet ja
vajadusi arvestades.) Liikumispuudega lapse kasvukeskkonna kohandamine hõlmab nii füüsilisi tingimusi,
sotsiaalseid tegureid kui ka asutuse\ rühma tingimusi. Füüsilised tingimused hõlmavad näiteks
ruumi tingimusi või ka õppevahendite tingimusi. Sotsiaalseteks teguriteks on näiteks
spetsialistid kui ka õpetaja koolitus tegeleda liikumispuudega lapsega. Keskkond peab olema
lapse arengut toetav ning stimuleeriv.  Liikumispuudega laps areneb kõige paremini koos
teiste omavanuste lastega. Kuna neilt on eeskuju võtta ja/ või midagi õppida. Kasutatud kirjandus: https://marialaada.wordpress.com/rehabilitatsioon/liikumispuue/ https://hev.edu.ee/get/591/Strebeleva+Laste+arendamine.pdf https://parnu.ee/failid/haridus/trykised/Keel_ja_k6ne_6ppem2ngud.pdf “Liikumismängud 1-3 aastastele lastele” Imbi Raasuke Pildid: https://www.youtube.com/watch?v=csPnUaoMKzQ