Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse areng (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on küllalt vaid ka küllalt mida?
Vasakule Paremale
Lapse areng #1 Lapse areng #2 Lapse areng #3 Lapse areng #4 Lapse areng #5 Lapse areng #6 Lapse areng #7 Lapse areng #8 Lapse areng #9 Lapse areng #10 Lapse areng #11 Lapse areng #12 Lapse areng #13 Lapse areng #14 Lapse areng #15 Lapse areng #16 Lapse areng #17 Lapse areng #18 Lapse areng #19 Lapse areng #20 Lapse areng #21 Lapse areng #22 Lapse areng #23 Lapse areng #24 Lapse areng #25 Lapse areng #26 Lapse areng #27 Lapse areng #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 260 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Külli Kelder Õppematerjali autor
Raamatute Dr. Richard; C. Woolfson „Arukas imik”; „Arukas maimik”; Elizabeth C. Vinton, M.D. „Kuidas piire seada“, J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft „Millal saab küllalt?” kokkuvõtted.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
102
doc

Mängud

Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA

Mäng
thumbnail
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

laste käekäik korda läheb. velt. Ehk julgustab see raamat teidki midagi ette võtma, et ära hoida ühe agressiivse või vägivaldse lapse väljakujunemist. Rasked ja ohtlikud kehavigastused Vigu teeme lastega suheldes me kõik. Ent sellest ei teki prob- Võrreldes 1996. aastaga tõusis alla 21-aastaste kuritegevus leemi niikaua, kui laps tunneb, et teda pannakse tähele, teda 1997. aastaks 20,8%

Avalikud suhted
thumbnail
19
doc

Lapse arengu pretanaalne periood

......................................................6 7. raseduskuu...............................................................................................................................7 8. raseduskuu...............................................................................................................................7 9. raseduskuu ..............................................................................................................................7 lapse eeldatav areng esimesel elukuul........................................................................................7 lapse eeldatav areng teisel elukuul..............................................................................................8 lapse eeldatav areng kolmandal elukuul..................................................................................... 8 lapse eeldatav areng neljandal elukuul........................................................................................8

Alushariduse pedagoog
thumbnail
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009)

Alushariduse pedagoog
thumbnail
16
docx

IMIKUIGA

TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse

Anatoomia
thumbnail
12
docx

Lapse kohanemine lasteaiaga

Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last. Suur hulk lapsi, kellede tegutsemist saadab vali kõne, kes kõik vajavad õpetajapoolset tähelepanu ja hoolt, võivad esimestel päevadel liiga pikalt lastekollektiivis viibinud lapse üle stimuleerida. Samuti mõjutavad last võõrad lõhnad, rühmaruumi tavalisest eredam valgustus, laste pidev liikumises olemine ja üksteise vastu põrkumised, puudutused. · orienteerumine ruumis. Oluline on teada, kus asub tualettruum (wc potid), magamistuba, mängutuba, esik, kust pääseb õue ja milline on lasteaia konkreetse rühma territoorium. · sisemiste vajaduste rahuldamine (lapsest endast alguse saanud tegurid) · kord

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
17
docx

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju

Pedagoogika
thumbnail
37
pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

Tööandja pole luba töötamiseks selleks päevaks andnud. Kas tegemist on tööõnnetuse või õnnetusjuhtumiga? Tegemist ei ole tööõnnetusega (§ 22 lg 1), kuna õnnetusjuhtum ei toimunud tööandja antud tööülesannet täites või muul tööandja loal tehtaval tööl. 43. Millised õnnetuste vältimiseks mõeldud vahendid peavad kõigis töökohtades olema? Tulekustuti, esmaabi komplekt, porimatid, 44. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse elukohta , siis peab põrandapinna temperatuur ruumides olema...? vähemalt 20°C. 45. Kuidas mustuse levikut piirata? Kanna võimalusel vahetusjalatseid, enne ruumidesse sisenemist puhasta jalatsid, kasuta porimatte, pese käsi, tihenda uksed ja aknad, tuuluta sageli ruume, õpi korda hoidma, kasuta õigeid pinnakattematerjale, hinda töökultuuri, kasuta prügikorve ja –kaste. 46. Mis pH tasemega puhastusained on õige kasutamise korral (kui vahendi kogus on sobiv)

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun