VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks
О некоторых аспектах проблемы повышения познавательной активности у дошкольников с интеллектуальной недостаточностью (из обзора литературы) Е.В. Комаровская, к.биол.н., доцент, Северодвинский филиал Поморского государственного университета им. М.В. Ломоносова, Северодвинск Модернизация образования на современном этапе смещает акценты с развития личности исполнителя на развитие активной личности, что требует переосмысления не только того, как и чему учить, но и того, какое место в этом процессе занимает ребенок, какова его активность. Данные тенденции отмечаются также и в системе специального дошкольного образования [1]. Нам представляется важным обсудить некоторые аспекты проблемы повышения познавательной активности у дошкольников...
Ø Pimeda saatmisel siruta talle oma küünarnukk ja liigu samm eespool. Ø Aseta pimeda käsi bussi (auto) ukse äärele. Ø Leia kliendile vajalik istekoht, et ka koer mahuks kliendi juurde põrandale istuma. Ø Pole mõtet karta ega vältida sõnu vaata, nägema, jälgima jms Ø Osutades millelegi, kasuta sõnu vasakul, paremal, all, üleval, kella kolme suunas jms. Ära kasuta sõna seal see ei anna pimedale teavet! Vaimupuudega klient Vaimupuue tähendab vaimset alaarengut. Nõuded suhtlemiseks: Ø Vaimupuudega inimene saab aru lihtsamast kõnest. Jää rahulikuks, ole tähelepanelik , kannatlik ja viisakas. Ø Räägi aeglaselt (kui vaja ka eesti/vene keeles), korda oma kõnet. Ø Vaimupuudega inimesel on raskusi võõras kohas orienteerumisega, aga õpitud marsruuti suudab ta kasutada. Ø Erilist abistamist vaimupuudega inimene üldjuhul ei vaja. Reeglina liigub ta saatjaga. Ø
laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega mööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine on jäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid on kinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapse arendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.) Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.) Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja arengutaset. Kooliealine vaimupuudega laps on tavaliselt oma arengulise vanuse poolest
Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas
Arvamusartikli analüüs Anna-Liisa Udumäe 12.KM Võrdsed võimalused Eesti moodi, autor Tiina Kangro. 8.detsember 2010 Postimees Ajakirjanik Tiina Kangro küsib:"Kuidas on võimalik, et vaimupuudega inimesed on Eestis jäätud täielikult ilma võimalusest oma hambaid ravida, et sellest isegi ei räägita, neid võimalusi ei püütagi luua." Vaimupuudega patsiendid vajavad erilist hambaravi, loomulikult pole mõeldav sügava puude ja mitme neuroloogilise diagnoosiga inimese hambaid tohterdada tavalise hambaarsti juures. Hambaravi tavanarkoosis isegi, kui vanemad selle eest ise maksaks ei tuleks see kõne allagi, sest kahjustatud aju ei pruugiks seda taluda. Estis tuleks kiiremas korras vähemalt ühte haiglasse seada sisse hambaravi operatsioonisaal. Ja kui vaimupuudega
Kunstilist tegevust kasutatakse tänapäeva sotsiaaltöös üha tihemini. Inimesed on aru saanud, et kunst kui teraapia on suhteliselt tõhus vahend terapeutidele. Sellest meetodist on abi ka näiteks õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, noorsootöötajatele, psühholoogidele jne. Kunstiteraapiat võib kasutada igasuguste erinevate inimeste seas. See sobib kõigile- lastele, eakatele, vaimupuudega inimestele uimastisõltlastele, alkoholisõltlastele jne. Tänu kunstile suudavad inimesed, ennast paremini väljendada. See tuleb esile just eriti laste sea. Olles igapäevaselt laste ja noortega tegelev inimene tean, et inimesi on igasuguseid. Kui mõne noorega saab väga lihtsalt rääkida ja nad võivad rääkida palju rohkem kui sa küsisid, siis palju on selliseid, kes ei soovi üldse oma soove ja tundeid avaldada. Nad on vaiksed ja
Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele keskenduda ka igapäevaste oskuste parandamisele (nt riietumine, hügieen, söömine jne). Vaimupuudega laste õpetamise olulisemad eripärad: varajane sekkumine- ennetava iseloomuga, tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Erivajaduste olemasolu korral on mistahes abinõud üksnes sel juhul piisavalt varajased, kui neid rakendatakse kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist. igale vaimupuudega lapsele on vaja koostada individuaalne arenduskava- arvestada
kahjustumine. Intellektipuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. · Valimuse poolest ei ole valdavalt mingil moel eristatavad nn normaalsest inimesest. · Need inimesed omandavad keele moningase viivitusega, kuid enamik on voimelised kasutama keelt igapaevaelus.
• Vajadusel kirjuta oma teade paberile. Nägemispuudega inimese teenindamine • Märka valget keppi, pimedat ja juhtkoera. • Kõnetamisel puuduta pimeda käsivart. Tutvusta ennast. • Küsi kliendilt, mitte tema saatjalt, kas ta soovib abistamist. • Kliendiga suhtlemisel ära tõsta häält. • Pimeda saatmisel siruta talle oma küünarnukk ja liigu samm eespool. • Osutades millelegi, kasuta sõnu vasakul, paremal, all, üleval, kella kolme suunas. Vaimupuudega inimese ja kroonilise haige teenindamine • Erilist abistamist vaimupuudega inimene üldjuhul ei vaja. Reeglina liigub ta saatjaga. • Võivad kaasneda korduvad liigutused, kohatud itsitused, häälitsused. • Muutub harva agressiivseks. • Kroonilise haigusega inimene kannab vajalikke ravimeid ise kaasas. Liikumispuudega inimese abistamine • Küsi, kas abistamist vajatakse. • Ratastooli lükkamisel jälgi takistusi. • Aita abivahendeid kokku panna.
tualettidesse lisandunud abivahendid jms. Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras! Füüsilise puudega inimene võib olla sama edukas, toimekas ja tark inimene kui ilma puudeta inimene. Vaimne puue Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellekti- ehk vaimupuudega inimesi elab ühiskonnas ca 2,4%. Vaimupuude tekkel on palju põhjusi. Puue võib tekkida sünnituse ajal ja enne või pärast seda. Puue võib olla pärilik, aga võib ka tekkida sünnituse käigus lapse aju hapnikupuuduse tagajärjel. Puude võib tekitada ka haigus või õnnetus. Vaimupuue ei ole sama, mis vaimuhaigus, seda ei saa ravida. Küll saab vaimupuudega inimest toeatada, et inimene saaks ise elus hakkama. Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt
Mis on selliste inimeste élu mõte? Kas ei oleks parem, kui nad sureksid? Kui sellistest mõtetest ja tunnetest saaks kellegagi rääkida ning nendesse suhtutakse soojuse ja mõistmisega, siis on loodud tingimused isiklikuks arenguks, mida ei paku kaugeltki iga töö. Et hooldustöös on vaja niipalju endast anda, peab ametirolli kujundama oma isiku järgi. Me suhtume teistesse igaüks omal kombel. Ja nii see peabki olema: vaimupuudega inimesed on sama vähe ära teeninud stereotüüpset kohtlemist. See ei tähenda, et võib endale kõike lubada, oma tundeid välja elada ja oma vajadusi rahuldada: hoolekanne on töö, mis nõuab teadmisi, enesedistsipliini, kannatlikkust ja sisseelamisvõimet. Sellele lisaks on vaja tunda iseennast, et oleks võimalik vahet teha enda ja arengupuudega inimeste vajaduste vahel. Kuna vaimupuudega inimesed ei sarnane üksteisega, on rikkuseks see, kui ka hooldajad on sama erinevad.
tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneraviga alustati 1920. aastatel. Okupatsiooniaastatel oli haridus kattesaadav ainult kerge vaimupuudega lastele (abikoolid), keskmise, raske ja sugava vaimupuudega lapsed saadeti hooldekodudesse ja olid tunnistatud õpetamatuteks. 1990. aastal laienes koolikohustus mõõduka, raske ja sügava vaimu- ja liitpuudega lastele. Alles peale
nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Põhjused. Tserebraalparalüüs on liikumispuude kõige tavalisemaks põhjuseks, mille esinemissagedus on üks juhtum kolmesaja sünni kohta. PCI avaldub peamiselt füüsilise arengu häirena, vaimse arengu mahajäämust esineb 35%-l PCI-lastest. Vaimupuudega inimestel tserebraalparalüüsi esinemisest on teada, et 10%-l kerge vaimupuudega ja 20%-l raske vaimupuudega inimestest on tserebaraalparalüüs. PCI võib oma olemuselt/raskusastmelt olla kas kerge, mõõdukas või raske. Kerge PCI puhul ei pruugikõrvalseisvad inimesed aru saadagi, et inimesel on mingi puue. Kerge PCIga inimene võib ise kõndida,joosta ja hüpata, vabalt liikuda. Sümptomid ilmnevad alles lähema uurimise
Kuulmise ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli viipekeele, mis erinevates kultuurides ja riikides on suhteliselt erinev nagu kõnekeelgi. (Meeleelundite puue 2010) 2.4. Vaimne puue Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellekti- ehk vaimupuudega inimesi elab ühiskonnas ca 2,4%. Vaimupuude tekkel on palju põhjusi. Puue võib tekkida sünnituse ajal ja enne või pärast seda. Puue võib olla pärilik, aga võib ka tekkida sünnituse käigus lapse aju hapnikupuuduse tagajärjel. Puude võib tekitada ka haigus või õnnetus. Vaimupuue ei ole sama, mis vaimuhaigus, seda ei saa ravida. Küll saab vaimupuudega inimest toetada, et inimene saaks ise elus hakkama. Vaimupuue piirab inimese
hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g. Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest Erivajadustega lapsi on lasteaedades iga aastaga üha rohkem. Kuigi kohti on viimastel aastatel juurde loodud, pole neid siiski piisavalt. Suur probleem on ka tugispetsialistide nappus. Kuigi järjekorrad
Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.kirilill.edicypages.com/ Seisuga 01.09.2012 osutatakse teenuseid 37-le Lääne-Virumaalt pärit kliendile ja MTÜ Kirilill on tööandjaks 27-le inimesele. Tutvustus Ühingul on kaks osakonda: 1. Päevakeskus Päevalill 2. Rakvere Lille Kool koos arendusrühmaga Pääsusilm Rakvere Lille Kooli eesmärk koos arendusrühmaga Pääsusilm: Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Ühingu eesmärkideks on: · põhihariduse andmine riikliku õppekava, lihtsustatud-, toimetuleku- ja hoolduse õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele; · õpilaskoduteenuse osutamine põhikooli õpilastele;
docstxt/15289090879919.txt
Viimase kümne aasta jooksul on oluliselt suurenenud huvi väikelaste ja laste koolieelsetel aastatel toimuva arengu vastu. Varases lapsepõlves aset leidvatele õpitegevustele pööratakse senisest rohkem tähelepanu. Haridustootajad on hakanud väikelastele rohkem tahelepanu poorama ja paljud koolieelsed lasteasutused keskenduvad senisest rohkem laste õpitegevustele. Koolitajad, füsioterapeudid, tööterapeudid ja kõneterapeudid on samuti hakanud vaimupuudega koolieelikutele rohkem tähelepanu pöörama. Erilise tähelepanu keskpunktis on Downi sündroomiga lapsed, kuna erinevalt teistest vaimupuudega lastest diagnoositakse nende haigus vahetult pärast sündimist. Seetõttu on nende õpetamisega võimalik varakult algust teha ning harilikult täheldavad vanemad professionaalide abivalmidust ja soovi neile nõuga abiks olla. Mis on varane arendusravi? Termin ,,arendusravi" hõlmab fusioteraapiat, tooteraapiat, koneteraapiat ja puuetega lastele
Näiteks räägitakse selles vaimse puudega inimeste kohtlemisest ning konfliktist intellekti ja emotsionaalse küpsuse vahel. Raamatus on tähtis osa peategelase minevikusündmustel ning kuidas need tema hilisemat elu on mõjutanud. Raamatut oli huvitav lugeda, sest põnevus säilis kogu raamatu vältel. Ka selle ülesehitus oli omapärane. Soovitan seda lugeda, sest see pakub mõtlemisainet mitmetel tõsistel teemadel. Väga oluline on tõdemus, et ka vaimupuudega inimesed on isikud, keda mõnitades naitab inimene vaid oma rumalust.
see sinu poolne eksimus. Vaegkuulaja ja kurt inimene püüavad lugeda suult, seepärast tuleb vaadata rääkides neile otsa. Kõne peab olema selge ja kõneleda ei tohi väga kiiresti. Kasuta normaalset hääletooni, väldi liialdusi suu liikumisel. Kuulmispuudega kliendiga suhtlemiseks võib kasutada paberit ja pliiatsit. Kurdid võivad olla koos saatjaga, kes valdavad viipekeelt, kuid teenindajana ei pea kuulmispuudega inimesega suhtlemisesks viipekeelt tundma. Vaimupuudega klienti teenindades tuleb olla kannatlik ja rahulik. Vajadusel seletada talle mitmeid kordi ja veenduda, et klient on õigesti aru saanud. Teeninduses kohtab üldiselt kerge vaimupuudega kliente ning mõõduka vaimupuudega klientidel on kaasas tavaliselt saatja. See inimene aitab neil olukordades hakkama saada. 7 Ei tohi karta esitada ausaid ja siiraid küsimusi selgitamaks, kas ja missugust abi puudega
"Erivajadustega inimene on nagu iga teine inimene, kellel on õigus teistega võrdväärseks eluks" (Haavistu 2009: 51) ja tal peaksid olema "samasugused õigused ja võimalused kui teistel inimestel" (Haavistu 2009: 51), sest "vaatamata eripärale, on erivajadustega inimestel samasugused vajadused kuuluvuse, turvatunde ja eneseteostuse järele nagu teistelgi" (Haavistu 2009: 51). Jaagu Lasteaed-Põhikool eripedagoog Rita Tamm (Tamm 2009: 44) kirjutab: "Vaimupuudega lapsed on palju arenguvõimelisemad kui seda tavaliselt ette kujutatakse." Kui ta kirjutab nii lähtuvalt oma kogemusest hooldusklassi lastega, kellega ta töötab, siis seda enam kehtib see toimetulekuõppe kohta. 1990/1991. õppeaastal Haridusministeerium andis luba "avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele". (http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30) Toimetulekuõpe on mõeldud õpilastele, kellel on mõõdukas (Vabariigi Valitsuse 16.
ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002). Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal, nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt
ALTERNATIIVKOMMUNIKATSIOONI E-ÕPPE TÖÖ. Tiina Liiv Mis on visualiseeritud tegevusjuhendid? Visualiseeritud tegevusjuhend on kõige lihtsamalt öeldes piltidega juhend mille abil vaimupuudega inimene saab teha oma igapäevaseid tegevusi jälgides neid pilte. Piltidel olevad juhised peavad olema selged ja üheselt mõistetavalt, juures ka kiri tegevuse kohta. Tegevuste keerukus oleneb kindlasti individuaalselt inimese arengutasemest, tema piltidest arusaamisest ja paljudest muudest teguritest. Kliendile tuleb seda tegevust kindlasti korduvalt ja korduvalt tutvustada enne kui ta saab kõigega iseseisvalt hakkama. Kui lapsel
Nendeks lasteasutusteks on: lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaed (kuni seitsmeaastatele lastele), erilasteaed (kuni seitsmeaastatele erivajadustega lastele) ja lasteaiaga ühendatud algkool või põhikool. Põhiharidus on kõigile aga kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhiharidust on võimalik omandada kolme erineva riikliku õppekava alusel: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (normintellektiga õpilased), põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava (kerge vaimupuudega õpilased) ja toimetuleku riiklik õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased). Keskharidus põhineb põhiharidusel ning jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Vastuvõtt gümnaasiumi toimub põhikooli lõpetamise tulemuste ja iga gümnaasiumi korraldatud täiendavate teadmiste kontrolli alusel. Üldkeskhariduse omandamine annab
Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1
ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlaste, ekraani- ja lavatähtede tuntuks tegemisel. Meedia on staaride looja, ent samas võib ta olla nende hukutaja. Poolavalikud ruumid On kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, baarid, restoranid,
2007.aastal ilmus tema raamat "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud", mis võeti vastu väga hästi > Nelja naispeategelase elu läbi antakse edasi kiretu, ent iseloomulik pilt Eesti elust 21.sajandi alguses. Raamatus on välja toodud töö ja meelemürgid kui põgenemisvõimalus igapäevaelust ning seks armastuse puudumise varjamiseks. Positsioon ühiskonnas Alates 2012.aastast aitab toimetada ajakirja Vaimupuu, mis keskendub vaimupuudega inimestele Eesti ühe menukaima seriaali autor Aastatel 2012-2015 töötas Tallinna Kesklinna Valitsuse avaliku suhete nõunikuna Ei ole ühegi erakonna liige Kus teda näeb? Kerttut pole pildis kunagi väga palju olnud, kuna ta on pigem tagaplaanil tegutseja tüüpi, kirjutades raamatuid ja koostades stsenaariumeid Kerttu Rakke sõnul on tema 2010.aastal ilmunud raamat "Seitse aastalt seebiselt" tema viimane isiklik
oskust. Õpetaja peaks suutma arvestada spetsialistide juhiseid ja lapsevanemate soovitusi. Kujundama keskkond lapse võimetele vastavaks ja motiveerivaks. Kujundama oskust otsustamiseks mida, kuidas ja mis järjekorras õpetada. Suutma vähendada sõnalise materjali keerukust, et selle mõistmine oleks lapsele kerge. Korraldama teadlikult lapse tegevust ja osalema lapse tegevustes. Erivajadustega laste õpetamise võimalused Juba esimeste erikoolide asutamise ajal vaimupuudega laste jaoks seati hariduslikuks esmaülesandeks integratsioon. Selle taga seisis idee, et vastavalt laste vajadustele ja võimetele tuleb neid säästvas keskkonnas teatud metoodilis-didaktilisi põhimõtteis kasutades selliselt arendada, et see lihtsustaks nende ühiskonda lülitumist või teeks selle üldse võimalikuks. Pedagoogilisel eesmärgipüstitusel lähtuti sellest, et vaimupuudega lapsed peavad õppima ümbritsevas keskkonnas iseseisvalt toimima, orienteeruma ja suhtlema.
Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi saab kõrvaldada pärilikke väärarenguid. 4)Eriõpetus kasutatakse vaimupuudega inimestel. Pärlike haiguste profülaktika: 1)Mutageenide vältimine 2)Suguabielude hoidumine 3)Sünnieelne diagnostika Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega. Sellega kaasnevad puudused:1) mutatsioonid tekivad juhuslikult ja nii ei saa soovitud omadustega organismi teket planeerida. 2)Mõjutada tuleb väga paljusi isendeid. 3)Organismid ei saa enam normaalsel viisil elada. 4)Saavutatud kasulik omadus võib kaduda.
väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega. Vajaduse korral alaealise ülekuulamine audiovideosalvestatakse. Juhul, kui kohtumenetluses on kavas kasutada ülekuulamist tõendina, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu, siis käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine audiovideosalvestatakse. 13.Mis alusel võib läbiotsimist teostada?
Vaadates filmi ,,Lendas üle käopesa'' tekkis mul mitu mõtet. Esimene neist oli muidugi see, et film on äärmiselt hea. Minu mõtted liikusid erinevaid radu pidi ning jäin juurdlema kahe põhilise probleemi üle. Esiteks see, kas sealsete patsientide ravimiseks oli tõesti vaja hoida neid nelja seina vahel, ning teiseks see, et ühiskond kipub väikeste kõrvalekalletega inimesi minu silmis liiga kiirelt haigeteks tembeldama. Film käsitles pigem kerge vaimupuudega inimesi ning jättis sügavalt haiged isikud kõrvale. Esimene märk sellest oli juba see, enamik patsientidest olid haiglas vabatahtlikult ning poleks endast vabaduses otsest ohtu kujutanud. Teose arenedes kerkis minu jaoks korduvalt esisele küsimus, kas nende majutamine sellises asutuses oli tõesti nende aitamiseks parim lahendus, või oleks pidanud neid lihtsalt toetama oma haiglavälise elu kordaseadmisel.
8 3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS Eestis saab kutseõpetust 91 kutsekoolis. 1997/1998. õppeaastal olid puudest tingitud erivajadustega inimeste õpperühmad kaheksas kutseõppeasutustes, 1998/1999. õppeaastal kümnes kutseõppeasutuses. Lisaks kutseõppeasutustele on 1996. aastast puudega inimestel võimalik saada kutsealast ettevalmistust ka Astangu Toimetulekukeskuses, kus korraldatakse kutseõpet õpiraskustega, kerge vaimupuudega, füüsilise puudega või kroonilistest haigustest tingitud püsiva terviserikkega inimestele. 1998/1999. õppeaastal õppis kutseõppeasutustes 197 puudest tingitud erivajadusega õppurit. Põhilise osa erivajadustega õppuritest moodustasid vaimupuudega inimesed (166). Astangu Toimtulekukeskuses õppis lisaks veel 104 õpilast. Puudega õpilased õppisid talupidamist, majapidamist, infotehnoloogiat, sotsiaaltööd, lastehoidu,
varases eas. Nad ei ole aru saanud, milline on nende vastutus. Alates 14. eluaastast saab inimest võtta kriminaalvastutusele. Selle seadusega eeldatakse, et inimene on selleks vanuseks võimeline oma tegude eest vastutama. Ometi satuvad ka selles vanuses noored seadusega pahuksisse. Nad ei mõtle, et nende tegudel on tagajärg ning nad peavad ka selle eest vastutama. On inimesi, kellelt on võetud ära vastutus. Neil ei ole ka õigust valida ja otsustada. Need on psüühiliselt haiged ja vaimupuudega inimesed. Nad ei saa teha valikuid, sest pole võimelised oma tegude eest vastutama. Sellised inimesed on enamasti kinnistes raviasutustes või vanemate ja hooldajate järelevalve all. Nende eest vastutavad teised inimesed. Seda selle pärast, et nad võivad teha tahmatult liiga endale ja teistele inimestele. Ühiskonnaohtlikud on ka inimesed, kes on vastutusvõimelised, aga ei taha oma tegude eest vastutada. Varem või hiljem satuvad nad seadustega pahuksisse ning lõpetavad vanglas. Seega
sündroomi jooni, aga mingil määral oli ta näost natuke aru saada, et tegemist on sündroomiga. Seda poissi oleksin lausa tahtnud kallistada, sest ta oli tõesti imearmas. Kindlasti soovitan raamatut kõigile, kes peab enda elus Downi sündroomiga kokku puutuma ning ka kõigile huvilistele. · Esimesed päevad on kõige raskemad · Vanemad kasutavadoma reaktsiooni kirjeldamiseks sõnu ,,vapustatud", ,,masendunud" ja ,,sokeeritud". · Downi sündroom on üks vähestest vaimupuudega seonduvates seisunditest, mille diagnoosimine on võimalik vahetult peale sündi. · Uuringud näitavad, et vanemad soovivad kuulda oma lapse diagnoosist võimalikult varakult; nad soovivad olla koos hetkel, mil neile sellest teada antakse, ning eelistavad ka lapse kohalolekut. · Tihti luuakse vanematele Downi sündroomist ebarealistlikult negatiivne pilt, mille alusel on vananenud ja ebaõige informatsioon.
11.Kuidas ravitakse pärilikke haigusi? abiks Õp. lk 145 Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. Dieetravi ainevahetushäirete korral, loobutakse sellest toidu või toitainest ,mida organism ei suuda omastada või lõhustada. Kirurgiline ravi saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid. Eriõpetus saavad isikud kelle kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega. 12.Miks muundatakse taimi geneetiliselt? (2) * paremad maitseomadused * suurem saagikus * parem säilivus * suurem haiguskindlus ja kahjukindlus 13.Miks muundatakse loomi geneetiliselt? (2) * rohkem toitu (kasvavad kiiremini) * haigusekindlad 14.Joonisel on kujutatud tunnuste esinemist ühes perekonnas. Vasta joonise põhjal. abiks Õp. lk 130
ehituseja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. Pärilike ainevahetushäiretekorral kasutatakse dieetravi. Kirurgilise raviga saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid.Isikud, kellel kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega, saavad eriõpetust. Pärilike haiguste profülaktika seisneb eeskätt mutageenide vältimises. Tuleb hoiduda sugulusabieludest. Pärilikke haigusi aitab oluliselt vältida ka sünnieelne diagnostika. Perspektiivne tulevikusuund pärilike haiguste ravis on geeniteraapia, mis seinseb vigase geeni asendamises normaalsega. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskonna ja organismi
pruugi jätkuda eripedagooge ja tugispetsialiste. · -Kui puuetega lapsi on tavakoolis vähe ja nende erivajadused on erisugused, on väga kulukas rakendada nende jaoks vajalikke tugiteenuseid. · -Võib juhtuda, et üksikud puuetega lapsed tervete hulgas jäävad ilma arenguks vajalikest eduelamustest või siis hoolitsetakse nende eest ülearu ja tehakse nii-öelda hinnaalandust. KASULIKUD AADRESSID Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Tatari 12, 10116 Tallinn Pärnumaa Downi klubi Mai 8-61, 80025 Pärnu KASUTATUD KIRJANDUS . (Mark(Selikowitz) 1996:39, 47, 110, 213) 4 (Tervis Pluss 2006: 28, 29) (Puutepunktid nr3 detsember 2011: 5) 5
kliinilisest aspektist" ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Hiljem täiendas ta end ka pedagoogika alal. ... Samal 1896. aastal valiti Maria Montessori Itaalia naisliikumise esindajaks Berliinis toimuvale feministide kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest. Pärast ülikooli lõpetamist alustas tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Ta õpetas vaimupuudega lapsi ning tema edu oli märgatav. Maria Montessori avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem ja, et tuleks muuta kogu õpetamissüsteemi. Osaledes Torino kongressil 1899, taotleski ta õpingute inimlikumaks muutmist ja kaitses puuetega lapsi, nõudes, et nende haridus oleks teistega võrdsel tasemel. ... 1899–1901 juhatas Maria Montessori teaduslikele alustele toetuvat nõrgamõistuslike laste kooli.
1930-ndate aastate Eestis oli kunagise 3 kurttummade kooli asemel üks Riigi Kurttummade Kool. Porkuni kooli lõplik avamine oli 5.jaanuaril 1925 aastal (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,15). Porkuni Kurtide koolis jätkus suulise meetodi rakendamine. (R. Toom, http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis). Kool tegutses kuni 2001. aastani. Osa lapsi asus õppima Tartu Hiie Kooli, osa aga Tallinna Kurtide Kooli. Porkunis tegutseb praegu vaimupuudega laste kool. KURTIDE ÕPETAMISE TÄNAPÄEV Eestis on hetkel kurtidel noortel võimalik omandada põhiharidust ja keskharidust järgmistes erikoolides: Tallinna Heleni Kool, Tartu Hiie Kool, Porkuni Kool ja Narva Paju Kool. TARTU HIIE KOOL 1941. aastal loodi Tartu Kurttummade Kool asukohaga Tartu, Päeva 7. Internaadiks sai Tähe 42 asuv elamu. Kooli organiseerijaks ja esimeseks juhatajaks oli August Karu. Kooli tuli üheksa õpilast. Vaevalt saadi alustada õppetööga, kui puhkes sõda
eripedagoogilise haridusega. Tavalasteaias saab logopeedi olemasolul laps tema abi kasutada, kuid mitte nii suures mahus. Eestis on mitmel kuulmislangusega õpilasel koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini. Kasutatud kirjandus Bakk, A., Grunewald, K., (1999). Kuulmispuuded. Vaimupuudega inimeste hoolekandest, lk 94-100. Tallinn: Koolibri Kõrgesaar, J., (2002). Kurtus ja nürmus vaegkuulmisena. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse, lk 43-35. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Woolley, M. (2000). Elu kurdina. Tallinn: Koolibri Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit. Külastatud 07.11. 2010, aadressil http://www.eklvl.ee/? id=36&keel=ee&PHPSESSID=60708a71dcb93fc2ac083e5e0f7ca6cb Müil, E., (2009) Meie kurdid lapsed. Külastatud 08.11.2010, aadressil http://www
• Teadvuse hägunemine koos tähelepanu alanemisega • Tunnetusprotsesside häirumine: nii a) meenutamisvõime ja lühimälu halvenemine kui ka b) desorientatsioon ajas, kohas või enese isikus • Psühhomotoorika häired • Une ja une-ärkvelolekutsükli häired • Sümptomite järsk algus ja ööpäevane varieeruvus 15. Too näiteid sotsiaalse adaptatsiooni nõrgenemisest ja sellega seotud konkreetsetest riskidest vaimupuudega inimestel. . Nähtuste olemuse mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et ühiskonna korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda tõlgendada, mistõttu võib raskendatuks osutada kultuuritraditsioonide järgimine, laste kasvatamine jms. Igapäevases elus vajab mõõduka vaimse alaarenguga inimene igapäevaselt juhendamist, sest talle on selgusetud ühiskonna korraldust kirjeldavad põhimõisted (vargus, omandus, vastutus).
Lapsevanem vajaks üha sagedamini võimalust rääkida oma probleemist erapooletule inimesele, st. sellele, kes ei tööta lapse lasteaias või koolis. Lapsevanema nõustamine aitab emal-isal leida endas jõudu minna edasi. Arenguhäiretega lapse kasvatamine on probleemiderohke ja vanemal on õigus väsida. Paljud aktiivsed lapsevanemad on ühinenud kõiksugu liitudesse Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit, Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit, Südamelaste Tugiühing, Vaimupuudega Laste Vanemate Ühing jne. Kindlasti on kergem kui saab oma muret ja rõõmu teistega jagada, ja kes veel paremini üksteisest aru saaks, kui ühesuguste probleemidega kokkupuutuvad inimesed. Koos on kergem infot ja kogemusi hankida ja vahetada. Ka lapsed saavad seal kohtuda omasugustega ja sõlmida sõprussuhteid, mis on ilmselt üsna tugevad ja millest saavad jõudu ka lapsed ise. Raskemate puuetega lastele on rajatud hoolekandeasutusi Maarja Päikesekodu, Käo Päevakeskus, Haraka Kodu
6. Tegusõnade kasutamine(aktiivne) Nt. tõusta püsti ja küsida ,,Mida õpetaja teeb?" Vastus: ,,seisab". Ja siis järgnevad tegevused. Tunnustamine ja üldistamine. 8.Eneseteeninduslike tegevuste õpetamine ja harjutamine: mida, kuidas põhimõtteliselt on vaja osata. 9. Eriõppe koolisüsteem Eestis, haridustasemed: hariduse eesmärgid puudega lapse õpetamisel, spiraalõppekava olemus. Haridustasemed: 1. LÕK lihtsustatud õppekava kerge vaimupuudega, õpiraskused 2. TÕK toimetuleku õpe keskmine vaimupuue 3. hooldustaseme õpe sügav vaimupuue, liitpuue 4. üldharidus RÕK riiklik õppekava.
tundmusi koolis võrreldes ennast kesksoolise inimesega. Arvatakse, et mitte puue ei ole see, mis neid teistest inimestest eraldab, vaid selleks on teiste inimeste suhtumine. Seksuaalsuse kirjeldamisel kasutatakse peamiselt füüsiliselt tervetele inimestele mõeldud võimalusi ja meetodeid. Inimesed, kelle lülisammas on vigastatud või inimesed, kes on halvatud peavad aga leidma teised meetodid. Teistsugust tähelepanu vajavad kõik inimesed, kellel on mingi erivajadus või puue. Vaimupuudega õpilastele seksuaalelu selgitamine nõuab samuti teistlaadi selgitust ja dialoogi. Oluline on seksuaalsus ja tervis. Seksuaalsed harjumused ja hoiakud mõjutavad inimeste tervist mitmeti. Seksuaalsuse ja isiklike suhete küsimust ei saa käsitleda eraldi. Seksuaalsuse ja isiklike suhete alase hariduse kuulub ka abortide ennetamise küsimus. Noorte seksuaalse harituse teavitustöös peaks tegema koostööd nii kool, vanemad, kirik, meelelahutus organisatsoonid, noorte nõustamiskeskused jms
bussiliinid pakuvad tasuta sõitu puudega lastele, selleks aga on vaja kaasas kanda tõendavat dokumenti. Sotsiaalteenused puudega lapsele EV on: Tugiisiku teenus- mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Ühe või mitme kooselava aitamine igapäevases elus. Isikliku abistaja teenus- puudega inimese abistamiseks ja tema perekonnaliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Sotsiaaltransport- liikumis- ja nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele. Koduhooldus teenus- sisaldab koduabi ja hooldusabi kodustes tingimustes, mis aitavad abivajajal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Lapsehoidja teenus- lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus. Rehabilitatsiooniteenus- isiku iseseisva toimetuleku ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks koostatakse isiklik plaan, mille alusel juhendatakse abivajajat ning osutatakse teenuseid.
teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga kaasa parema edasijõudmise edasises elus. 11.)Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus? Perearst, sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, eripedagoog, vajadusel psühholoog eriarstid 12.)Milliste puudest tingitud erivajadustega laste arengukavas peab tingimata olema mänguõpetus? Vaimupuudega ja autismiga lastel on mänguõpetus eriti olulised, kuna lapsed õpivad maailma tunnetama läbi mängu. Mängides kogeb laps inimesi ja asju, täiendab oma mälu, katsetab põhjuseid ja tagajärgi, rikastab sõnavara, õpib kontrollima oma emotsionaalseid reaktsioone. Mäng arendab keskendumisvõimet, alustatu lõpetamis oskust, omandatud kujutluste sihipärast kasutamist mängu õnnestumiseks, peenmotoorikat ja eneseteenindamisoskust. 13
Pärilike haiguste tagajärge on mõningatel juhtudel võimalik leevendada: · Pärilike haiguste raviks on tänapäeval mitmeid võimalusi. · Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. · Kirurgilise raviga saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid, näiteks sõrmede või näo muutusi. · Eriõpetust saavad isikud, kelle kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega. · Perspektiivne tulevikusuund pärilike haiguste ravis on geeniteraapia, mis seisneb vigase geeni asendamises normaalsega. Enamik haigusi pole pärilikud: · Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. 6. MUUDETUD PÄRILIKKUSEGA ORGANISMID:
tegeleb kasvatuse, hariduse, rehabilitatsiooni ja inimeste ühiskondlikust elust osavõtmise küsimustega. • Tüflopedagoogika - on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaegnägijate ja pimedate õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega. • Oligofrenopedagoogika - Vaimupuudepedagoogika, varem nimetati ka oligofrenopedagoogikaks, on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaimupuudega ning raskete psüühikahäiretega laste õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega. Üha enam pööratakse tähelepanu ka täiskasvanute õpetamisele ning võimalikult suure iseseisvuse saavutamisele. • Surdopedagoogika - on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaegkuuljate ja kurtide õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega. • Logopeedia - on teadus kommunikatsioonipuuete avaldumisest, ennetamisest, hindamisest ja teraapiast
Meeleolu lõid orkester Popsid ning Ott Lepland ja tema bänd. Medalivõitjaid olid oma kohaolekuga austamas nii president Toomas Hendrik Ilves kui peaminister Andrus Ansip. Londoni Paraolümpiamängud algasid 29.augustil ja lõppesid 9.septembril Eestit esindasid Londoni Paraolümpiamängudel ujuja Kardo Ploomipuu treener Õnne Pollisinski saatel (Eesti Invaspordi Liit), kergejõustiklane Sirly Tiik treener Liivi Rünk saatel ja kergejõustiklane Jüri Bergmann Mallika Koeli saatel (Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliit). Paraolümpiamängudel Eesti sportlastel medalit napsata ei õnnestunud. Eestlaste parimaks tulemuseks Londoni paraolümpail jäi seega Kardo Ploomipuu 4.koht 100m seliliujumises, olles ühtlasi ka parim eurooplane. KASUTATUD ALLIKAD http://www.samsung.com/ee/london2012/ http://et.wikipedia.org/wiki/2012._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud http://london.postimees.ee/937620/loputseremoonial-kannab-eesti-lippu-heiki-nabi/ http://london
annaabi.ee 
