S. (2008) Application of geospatial technologies for environmental impact assessment: An Indian Scenario https://www.researchgate.net/publication/233000565_Application_of_geospatial_techn ologies_for_environmental_impact_assessment_An_Indian_Scenario (21.11.2016) 3. McKendry, J.E., Eastman, J.R. (1991). Applications of GIS in Forestry: A review. http://www.nrac.wvu.edu/classes/for326/GISInForestryReviewPaper.pdf. (21.11.2016) 4. Peterson, U., Eerme, K., Lang, M., Nilson, T., Kuusk, A., Väljataga, K. (2008) Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses http://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/2406_PDF.pdf (28.11.2016) 5. Dejonghe, P., François J. (2006) The use of ArcPad® and ArcGIS® in Forest Management. Tampere https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/9307/TMP.objres.686.pdf?sequence=2 (30.11.2016) 6. ESRI, (2006) GIS Best Practices Mining http://www.esri
LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub LOOTE ARENG -15-18 nädal: oskab pilgutada kujuneb miimika ...
· Inimelude kaotus ja vara hävimine · Linnateede häving · Joogivee saastumine · Kommunikatsioonikanalite häired · Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused · Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või traumade tõttu Kasutatud kirjandus Annabel Craig ja Cliff Rosney ,,Laste teaduseentsüklopeedia", lk 85 Osvald Nilson ja Heli Tiits ,,Maateadus VII klassile", lk 38 http://www.dasya.com/~jahnu/tornado/funnel.htm http://www.columbiacountyga.gov/home/index.asp?page=2712
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn:
· 1871.Asutati Muusikaühing · 1876.Asutati Kvarteti ühing · 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman) Rootsi · 1771. Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul konservatoorium, 1971. aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson) · 19. sajandi keskel sai kuulsaks rootsi laulukunst (J. Lind, K. Nilson jt.) Soome · 1790. Asutati Turus esimene muusikaühing (sinna kuulusid lisaks orkester, noodikogu ja muusikakool) · 1835. Kirjastati "Kalevala" eepose I Raamat (35. runoga) ning 1849. aastal II Raamat (50 runoga, koostaja Elias Lönnrot, 1802-1884). · 1852. Valmis esimene soome ooper (Frederik Paciuse ,,Kaarle Kuninkaan Metsastys" - "Kuningas Karli jaht") · 1881. Toimus esimene Jyväskylä festival · 1882
· uurime turgu · toodame · reklaamime ja müüme Võrguajastul · moodustame tarbijate kogukonna tekkeks sobiva keskkonna · ergutame sõnumite ahelaga kogukonna kasvu (kasvab firmaväärtus) · aitame tarbijal osta talle sobivaid tooteid ja teenuseid (tekib kasum) 7 Kasutatud kirjandus · Don Tapscott, David Ticoll, Alex Lowy. Digitaalne Kapital. K-Kirjastus, 2001. · Äripäev - Väärtusahel kulgeb võrguajastul teisiti. Mait Nilson, 14.12.1999. 8
sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda, kasvuhoone jt hooned. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb algselt baroksena kujutatud mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. [5] Joonis . Palmse mõisa peahoone vaade edelast A. Kaldam 23.09.2010 Joonis . Palmse mõis interjöör. J. Nilson ALATSKIVI LOSS Alatskivi mõisa on esmakordselt mainitud 1601. aastal. Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangeli, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Praeguse härrastemaja laskis Luunja parun Arved von Nolcken ehitada enda tehtud projekti järgi aastatel 1880-1885. 1921. aastal mõis riigistati. Seal on aja jooksul tegutsenud Alatskivi Kõrgem Algkool, piirivalve
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spor...
php? id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=738809902&subprog_id=242666702 (18.11.2012) Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006. Rannikumere seire vastavuse analüüs Eesti ja rahvusvahelistele normatiivdokumentidele ja ettepanekud seireprogrammi 12 muutmiseks. [WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=306709/Microsoft+Word+- +Seiresoovitused.pdf (18.11.2012) Peterson U., Eerme, K., Lang, M., Nilson, K., Kuusk, A., Väljataga, K.2008. Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses. In Kaugseire Eestis artiklikogumik. (Väljataga, K., Kaukver, K.) pp. 8-17 [WWW] Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1083970/Kaugseire+Eestis.pdf (18.11.2012) Taavi Liblik. In-situ mõõtesüsteemid. 2010. Meresüsteemide Instituut [WWW] http://www.msi.ttu.ee/~elken/OkeanProgn06_Liblik_2010.pdf (18.11.2012)
puutüve ruumalaga Iga puu tegelikkusele võimalikult lähedase tüvemoodustaja saab teada ainult mõõtmiste kaudu(mida tihedamalt mõõdetud seda täpsem) Puutüve moodustaja valemid on üldistatud keskmised Lihtsamad analüütilised pöördkehad, millega tüve üksikuid lõike saab võrrelda on (alates tüükaotsast): neiloid, silinder, paraboloid ja koonus. Mahu valemid-ei ole väga täpsed, üldistatud keskmised 1)A. Nilson 2) A. Denzin Mõeldud 26...31 m kõrgusega puudele A) v=g1,3hf1,3 n -1 g B) Otspinna liitvalem v=L((g0+gn)/2+ 1 )+vlatv K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn) C) Keskpinna liitvalem, ehk nn Huberi valem v=L g +vtüükaosa+vlatv D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h E) Newton-Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6
rannikumere välibaasi kaasajastamist Kõigustes [9]. Euroopas on mereseisundi vaatluste ja prognooside arendamisel alates 2009. aastast käimas suuremahuline projekt MyOcean, mille on ellu kutsunud Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi algatus COPERNICUS. Kolm komponenti kaugseire, in situ vaatlused ja mudelid on sealgi esindatud suhteliselt võrdse kaaluga. Eesti teadlased on aktiivsed nii MyOcean liinis kui ka laiemalt. Kasutatud kirjandus [1] Peterson, U., Eerme K., Lang M., Nilson T., Kuusk A., Väljataga K. (2014) ,,Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses." Kaugseire Eestis 2014, lk 8 [2] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 12 Kättesaadav: http://euroakadeemia.ee/materjalid/KU-meetodid-12.pdf [3] Elken J. (2013) ,,Kosmosest merele vaadates ehk mida sealt on näha ja mis on peidetud." Horisont nr 3, 1967 2015. [4] Ibid [5] Kutser T. (2011) ,,Riikliku keskkonnaseire mereseire allprogrammi rannikumere kaugseire
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
Maareformi seaduse rakendamine näitas, et vähemalt pool Eestimaa metsadest saab olema eramets. Eeltoodu rõhutas vajadust riikliku nõuande ja järelevalve süsteemi loomise järele. Eesti metsanduse arendamise toetamiseks otsis ministeerium välispartnereid. Peeti läbirääkimisi Põhjamaade ja Maailmapangaga. Rootsi Kuningriigi metsaamet oli juba varem huvi tundnud meie erametsade majandamise ja korraldamise vastu. 1993. a. kevadel organiseeris prof. Artur Nilson Eesti metsameestele Rootsis kuuajalise kursuse metsamajandusest turumajanduse tingimustes. Metsaameti koostöökogemustest Soome ja Rootsi partnerorganisatsioonidega selgus, et loodusväärtustele tähelepanu pööramata ei ole metsade järjepidev majandamine võimalik. Naabermaade suhtumine tugines oluliselt 1992. aastal ülemaailmsel keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil ja sellele järgnenud Helsingi resolutsioonidel
loengud kuulamata. Otsene kontakt professor Kipperiga algas siis, kui tulin 1952. aasta sügisel observatooriumisse tööle." (18.218) Tänapäeval on Tõravere Observatooriumis tööl väga palju teadlasi, sealhulgas vanemteadurid Tõnu Kipper, Tiit Nugis, Indrek Kolka, Kalju Annuk, Arved-Ervin Sapar, Tõnu Viik, Jaan Pelt, Jaan Einasto, Mirt Gramann, Erik Tago, Maret Einasto, Urmas Haud, Peeter Tenjes, Jaan Vennik, Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson. Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk,
htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/mardikalised.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/pehmekoorlased.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/poilased.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/siklased.htm http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf 44 Kiryanova, Krall, 1980 Krall, Luik, 2000 Looduse entsüklopeedia lk 144-145 Maaleht,09.2007 Mati Martin 1999. Eesti Loodus O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 196-197 www.kiideva.ee/puisniit www.wikipedia.org 45 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 PUISNIITUDE LOOMASTIK..................................................................
Sõnade "hopp, hopp" juures hakkab jänku koos kõigi lastega hüppama. Valitakse uus jänku. Mäng kordub. "Lastetants" Tral-lal-li, tral-lal-la, lapsed lähme tantsima. 1. Kuidas teeb koerake? Auh, auh, auh! Aga kuidas kiisuke? Näu, näu, näu! Tral-lal-li, tral... 2. Kuidas teeb kanake? Kaa, kaa, kaa! Aga kuidas kukeke? Kokk, kokk, kokk! Tral-lal-li, tral... 3. Kuidas teeb hobune? Kopp, kopp, kopp! Aga kuidas jänkuke? Hopp, hopp, hopp! (M. Nilson. Muusikaline kasvatus lastesõimes. Haridusministeerium 1990. Lk 101) Laulumängu esimeses osas jooksevad lapsed koos õpetajaga vabalt ruumis ringi. Teises osas jäävad lapsed seisma näoga õpetaja poole. Õpetaja esitab lauldes küsimusi: "Kuidas teeb koerake?" Lapsed vastavad: "Auh, auh, auh!" jne.) 34 Õpetajaraamat A. Kumpas "Hiili ja hüppa" 1. Hii-hii, hii-hii, hiili nii kui hiireke, hiili nii, hiili nii. 2
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
Facilities 2000;18(10/11/12):444–55. Mattson, J., Carlson, O.E., Engh, I.B. Negative influence on IAQ by air movement from mould contaminated constructions into buildings. In: Proceedings of indoor air 2002, vol. 1. Monterey, California, USA, 2002. p. 764–9. Mehta., P. K. Concrete Structure, Properties, and Materials. Prentice-Hall, Inc., Englewood Cliffs, NJ, 1986. Minenergie The MINERGIE®-Standard for Buildings. MINERGIE® Building .Agency. Ngab, A. S.; Slate, F. O.; and Nilson, A. H., 1981, “Microcracking and Time-Dependent Strains in High-Strength Concrete,” ACI JOURNAL, Proceedings V. 78, No. 4, July-Aug., pp. 262-268. NRCan 2004. R-2000 Standard. Olesen, B. W. The philosophy behind EN15251: Indoor environmental criteria for design and calculation of energy performance of buildings. Energy and Buildings, 2007, 39, 7, 740-749. Pavlovas, V. Demand controlled ventilation. Chamlers University of Technology, Göteborg, 2003, 17-50.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
