Telefon puhelin Veekeetja vedenkeitin Telekaalus tv-taso Vein - viini Teler television/telkari Vesi vesi Terass terassi Vihm räntää Terpikoda rappu Viinamari rypäle Tolmuimeja imuri Voodi sänky Tool tuoli Võisai voisarvi Torm myrsky Värske tuoretta Tort kakku Õlu oluta Tugitool nojatuoli Õun omena Tund tunti Õunapirukas omenapiiras Turg torila Äike ukkosta Tuul tuulee Äratuskell herätyskello Tuunikalasalat tonnikalasalaatti Öö yö Tähtpäevad merkkipäivinä Öökapp yöpöytä Täna tänään Ühetoaline yksiö
KAKUKE ELASID KORD... TAAT JA EIT TAAT ÜTLES EIDELE: "EIDEKE KULLAKE, KALLIKE, KÜPSETA MULLE, PALUN, KAKUKE " EIT VÕTTIS... PIIMA JAHU PÄRMI MUNE VÕID RAPUTAS... JA SOOLA SUHKRUT JA HAKKAS... TAINAST SÕTKUMA EIT LAULIS: "PATSU-PATSU, LEIVAPÄTSI SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA
hoiab esimesest poisist vöökohast kinni.Nendest on üle laotatud Kes õigesti ütleb,saab endale (Saarde 1938) Mardiemal on väike kivi peos.Lapsed mõistatavad,kummas käes kivi on,kes ära arvab, saab kiita. Tõrremäng Mängijad seisavad ringis,hoiavad üksteisel kätest ja alustavad liikumist.Üks väljaspool ringi olev mängija katsub trügida ,, Tõrre" sisse.Teda takistatakse.Kes tõrrelaudadest" trügija endast paremalt sisse laseb,peab hakkama uueks trügijaks. Teeme kakku Patsi,patsi kakku, Veere,veere kakku, Sili sealihaga, Kasta kanamunaga, Viska kopsti!ahju,s Söö ära nämm,nämm! Lapsed istuvad laulukest lauldes ringis koos õpetajaga ning vastavalt sõnadele: Veere- ringikujulised liigutused peopesadega Sili ja kasta- paita ja kasta kujuteldavat kakukest Viska viska kakuke kahe käega ahju Võta võta kujuteldav kakuke ahjust välja Söö ära pista suhu ja patsuta kõhtu Teeme,teeme Teeme,teeme,mis me teeme?Teeme tainarullikese.
EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts Kõrvukräts Händkakk Värbkakk Kassikakk Kodukakk Kassikakkude arvukus väheneb, on looduskaitse all, teda kutsutakse öökulliks, arvukus 2003.aastast alates on vähenenud kaks korda, sest toidulauad on väiksemad, on kolinud rannikualadele-toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120 kakku. ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Molekulaarne- biomolekulid(sahhariidid) 2)Organell- ribosoomid, kloroplastid 3)Rakk- neuron 4)Kude- lihaskude 5)Organ e elund- Süda 6)Organsüsteem e elundkond- hingamiselundkond 7)Organism- koer 8)Populatsioon- kased kaasikus 9)Liik- harilik jugapuu 10)Ökosüsteem- Variku mets 11)Biosfäär- kogu maailma elustik ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1)Liik: hunt 2)Perekond: Koer 3)Sugukond: Koerlased 4)Selts: Kiskjalised 5)Klass: Imetajad 6)Alamhõimkond: Selgroogsed
Nukker sügis, looduse surmakuu, on esivanemate meenutamiseks tõesti kohane. Soomlastegi november, marraskuu, tähendab tõlkes surnukuud. Hingedeaja ja -päeva näol me kohtume nähtusega, mis ilmselt sobib tänapäevasesse kontekstigi, veel enam - on siia lausa hädavajalik, sest mineja peab ikka aeg - ajalt üle õla tagasi vaatama. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud
Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. MIDA TEISED TEEVAD? Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande.
Silutakse pealt märja käega ning vajutatakse peale jooned või augud. Peale seda lastakse soojas kerkida. III etapp Leivad pannakse ahju. Küpsetatakse 1 tund ja 20 min 230 kraadises kuumuses, siis 200 kraadi juures ning hiljem 180 kraadi peal lastakse leival lõpuni küpseda. Ahjust tulnud leivad määritakse õliga. Leiva kaetakse soojalt ja lastakse u 1 tund järelküpseda. 12. Juur Uue taigna hapendamise kiirendamiseks lisatakse leivajuurt nn kuivatatud kakku, mis saadakse leivaküna puhtakskraabitud taignast. 13. Juuretis Leiva juuretis on hapnenud tainas (juuretis), mis on leivataina oluline koostisosa. Sobib kasutada eelmisest leivateost üle jäänud hapnenud tainast. Juuretist võtta enne pätside vormimist. Säilib kõige paremini tainapallikesena. Juuretisepalli veeretada jahus, et sellele paks jahukord jääb (kaitseb hallituse eest). Juuretist võib säilitada külmkapis kuni kolm nädalat. 14. Taigen
okasmetsi, aga on kohanenud ka Lääne - Eesti lehtmetsadega, saartel kohtab eksikülalisi. Talvine arvukus küündib viie tuhande linnuni. Tänavu on hea hiireaasta, seega toiduprobleem väiksem. Händkaku hääl ei hakka nii lihtsalt kõrva kui kodukaku oma. Erinevalt oma inimeseleplikust sugulasest ta parkides, surnuaedades ja muudes asustuselähedastes kohtades elama ei kipu. Ta eelistab pigem suuri metsi, soovitavalt kuusikuid, ehkki erandkorras on pika sabaga kakku pesitsemas kohatud ka koduaedades. Nii nagu teiste öökullide huikamine, on händkakugi oma ilus pisut õudsel moel. Vahel võib ta kuuldavale tuua ka teistsuguseid helisid, näiteks kräuksuda, kuid tema tuntavaim häälitsus on tuhm uhhuu- uhhuhuutamine, mille Rein Kuresoo on raamatus «Eesti elusloodus» tabavalt kirja pannud kui «tohoo-tohuvabohuu-ohohoh.» Just hääle, aga kindlasti ka hämaruse ja pimedusega seotud elustiili pärast on kakkusid alati seostatud maagiaga
MEELESPEA Vanus 2-6 Toas ja õues Laste arv: piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik väiksemate laste puhul Ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Plaksutamismängud on head rütmi tabamiseks, laulu kulu (näiteks riimide) etteaimamiseks ja käte osavuse arendamiseks. mida teha: Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega. PATSI-PATSI LEIVAPÄTSI Patsi, patsi leivapätsi, siilu, saalu, saiapätsi veere, veere kakku, (2x) viska ahju, hopp (tehakse kahe käega viskeliigutus) PLAKSUTA JA KOPUTA Kolmeaastasele on juba jõukohane vaheldumisi plaksutada ja koputada. Plaksuta, plaksuta, mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA Järgmine laul on igas eas laste lemmik. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust.
võidab reeglipärase harjutamise läbi jõus, kandvuses ja kaunis kõlas. Iga laps omab esimestel eluaastatel suurt muusikalist potesiaali. Kui suurel määral neid võimalusi arendatakse, sõltub sellest, kuidas lapse hooldajad teda toetavad ja saadavad. Lauludel on lasteaias aga ka signaali ülesanne. Kui üks kindel laul kõlab, teavad lapsed, mis järgmisena toimuma hakkab. Kui kasvataja laulab ,,Küpse, küpse kakku" toovad esimesed lapsed iseseisvalt oma põlled lagedale. Nad on häälestatud ja ettevalmistatud. Nii mõnegi teadaande saab asendada lihtsa lauluga. Paljud hoolsad käed korraldavad lõpetamist, On siin meie jalad ja siin meie käed, kõik, kõik lähevad nüüd magama, sa siin kõige vahvamaid koristajaid näed. laevukesed purjetavad sadamasse, Me korjame, korjame klotse terve päev; koristama koristama
Vahetevahel istuvad kakud päeval aias või isegi linnapargis puu otsas, inimesed neid aga tavaliselt ei märka, sest lindude kaitsevärvus on nii hea. 1 Ääristatud suled Paljude kakuliikide hoosuled on ääristatud pehmete udemetega, mis muudavad nende tiivalöögid peaaegu hääletuks. Häälekas lendamine segaks kakku saagijahil, sest ta ei kuuleks näriliste tasast krõbistamist. Toitumine Kui kakk on lõpuks saagi tabanud, tassib ta selle tavaliselt puu otsa, enne kui sööma hakkab. Kakkudel on suur suu ning enamik liike suudab hiire või väikese linnu korraga alla kugistada. Suuremat saaki söövad nad nii nagu päeval tegutsevad röövlinnudki: rebivad oma kõvera noka ja tugevate küüniste abil lihatükke lahti. Mõned Aafrikas elavad kalakakud, kes
Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Taive Särg hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.
Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei 4 palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Esivanematekultus Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et pärast surma jätkab
lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) MÄNGUD 2-3aastastele PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega. mida teha: Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega. PATSI-PATSI LEIVAPÄTSI Patsi, patsi leivapätsi, siilu, saalu, saiapätsi veere, veere kakku, (2x) viska ahju, hopp (tehakse kahe käega viskeliigutus) PLAKSUTA JA KOPUTA Kolmeaastasele on juba jõukohane vaheldumisi plaksutada ja koputada. Plaksuta, plaksuta, mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA Järgmine laul on igas eas laste lemmik. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö!
merehädalisenalina, inimesena esineval näkil on mustad hambad Näkk ei saa esineda hauginajõuline kala)(, piiblina(püha raamat), tallena(kristuse esinemiskuju, sümboolne) Tõrje: nime nimetamine, kui aga näkk juba küüned sisse lööb siis einam pääsu pole, mitu paari sukki jalas (kui näkk jalast haarab pole pääsu, kui sukkadega jäävad sukad pihku) Ohverdati : kakk või leivake, sülitati kivile peale ja visati vette ,,näkile kakku". Kohtades kus nö näkk oli siis ta võttis endale regulaarselt inimesi Muusika lummavalt ilus ja kutsuv, viiuli, kandle või flöödiheli Kunagi ujuda väga ei osatud ja uppumine oli väga lihtne Vetevana- nõuab austust ja ohvreid, palju uskumusi liivlastel Ohvrid: hobune (tänapäeva mercedes :D), enamasti osteti kronu ja toideti kanepiseemnete ja
Tema selg ja tiivad on pruunid heledate laikudega ja rind ning kõht heledad pruunide laikudega. Saba on samamoodi altpoolt hele ja pealtpoolt tume. Tema nägu näeb välja nagu küliliipööratud hall kaheksa, mille rõngaste keskel asuvad keskmise suurusega silmad ja mille keskkoha all asub kollane nokk. Kakk on oma nime saanud selle järgi, et tema varbad on sulgedega kaetud ja tunduvad karvastena. Küüned nende karvavarvaste otsas on mustad. Karvasjalg-kakku võime kohata tavaliselt suuremates metsades. Mõnikord on ta elukohaks valinud ka mõne üksiku metsatuka või pargi, aga üldiselt ta selliseid paiku ei eelista. Kakk vajab pesapaigaks mõnda õõnsust ja sageli on selleks mõne musträhni mahajäetud pesa. Kui pesa endine omanik peaks ka välja ilmuma, ei tehta sellest erilist probleemi, kakk on rähnist igal juhul üle ning elupaik endistele omanikele tagastamisele ei kuulu.
............................................................................................. 48 RINGMÄNG ...................................................................................................................... 49 ENDA VAATAMINE .......................................................................................................... 49 VÄIKE ARMAS JÄNKUPOEG .......................................................................................... 50 PATSI-PATSI KAKKU ....................................................................................................... 50 TERETAMINE .................................................................................................................. 51 SOSINAL .......................................................................................................................... 51 PUUVILJALUGU ........................................................................................................
Pulmatraditsioonis oli leib tähtsal kohal. Nii seisis päts leiba kogu pulma aja söögilaual. Seda ei puutunud mitte keegi. Nii loodeti kindlustada noorpaarile küllus ning vältida leivapuudust edasises kooselus. Leib oli pulmades ka traditsiooniliseks viljaõnne tagavaks kingiks (Tedre, 1985). Pulmaajaks tehti pulmaleib, mis paikkonniti valmistamisviisi poolest erines. Vanasti peetud paremaks pulmaleivaks odrajahust karaskit, kakku ja odraleiba. 19. sajandi keskpaigast on teateid, et pulmaleivaks tehti hästi läbi sõelutud kodujahvatatud rukkijahust keeva veega magushaput leiba, nn peenikest leiba. Hiljem hakati seda tegema veskis jahvatatud rukkipüülist (Kalits, 1988). Pulmaleivad küpsetati tihti ka tavalistest leibadest erineva kujuga. Vigala pulmaleivad olevat olnud määratu suured 18 tolli laiad ja 8 tolli paksud, ratta moodi. Leiva suurus olenes enamasti pulma mineva pere suurusest
poole seljaga, peab püüdma kuju teibaga pikali lükata. Õlenuku poole näoga olev mängija peab juhtima teiba otsa kingsepast eemale, et see ümber ei kukuks. II variant Kummagi mängija ette asetatakse kingsepp (õlest nukk). Mängijad seisavad seljad vastamisi ja hoiavad kinni jalge vahelt läbi pandud pulgast. Pulgaga püüavad mõlemad mängijad samaaegselt vastase kingseppa ümber lükata. Tee pätsi, tee pätsi kasta kakku, kasta kakku, silita sealihaga, kaitse kanamunaga. Pista ahju küpsema, lapse suhu amps! Rahvasuust 44 TALURAHVA MÄNG MÄNGULAUL · :,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS
Mida paremini on arenenud peenmotoorika, seda paremini areneb kõne, sest selle kaudu stimuleeritakse aju kõnekeskust. Seega on oluline liikumine, võimlemine, ronimine, peenmotoorikat arendavad tegevused (voolimine, kivikeste pudelisse toppimine, nööpide nöörile lükkimine, rõngaste pulga otsa asetamine, klotsidest torni ladumine jne). Kasulikud on korduvad tegevused, sh liigutustega luuletused-salmikesed- mängitused, kus on rütm ja kordused, nt „patsu-kakku“ jms. Kõne (artikulatsiooniaparaadi) arengule tulevad kasuks ka järgmised lõbusad tegevused, nagu taldrikult keelega toidu (nt kamapalli) püüdmine ja suhu tõmbamine, keeleotsaga ülahuulelt millegi limpsimine, keele laksutamine, erinevate häälte ja häälitsuste tegemine (pss, põmm, tsuhh-tsuhh, koera ähkimine jne), huulte torutamine, puhumine. Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara.
Maastike vaheldusrikkusest tulenev elupaikade rohkus annab aluse liigilisele mitmekesisusele. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Vaheldusrikas maastik on loonud head tingimused taime- ja loomaliikide mitmekesisusele. Kaitsealal ja selle lähikonnas elab mitmeid haruldasi ja ohustatuid linnuliike: väike- konnakotkast (Aquila pomarina), händkakku (Strix uralenis), jõgiritsiklinde (Locustella fluviatilis), jäälinde, karvasjalg-kakku jt. Haruldasematest imetajatest elavad looduspargi territooriumil mitmed nahkhiireliigid (veelendlane, habelendlane, suurkõrv jt.), kaelussiil, saarmas ja kääbus-karihiir. Suurematest loomadest võib kohata siin ilvest (Lynx lynx), kobrast (Castor fiber) jt. Kaitstavaid taimeliike on registreeritud koos veetaimedega 19 liiki, maismaa liike 14 (kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik käoraamat, harilik näsiniin jt.) Märkimist väärib ka
kaikki kõik Kainuu (alue Itä-Suomessa) Kainuu (piirkond Ida-Soomes) kaiutin kõlar, valjuhääldi kaivata igatseda Kaivopuisto (kaupunginosa Helsingissä) Kaivopuisto (Helsingi linnaosa) Kajaani (kaupungin nimi) Kajaani (linna nimi) kakkonen number kaks kakkosasunto teine korter (kodu) kakku kook kaksi kaks kaksikymmentä kakskümmend kaksikymmentäkaksi kakskümmend kaks kaksikymmentäkolme kakskümmend kolm kaksikymmentäyksi kakskümmend üks kaksistaan kahekesi kaksitoista kaksteist kaksitoistavuotias kaheteistkümneaastane kala kala
Lisatagu siia veel juurde kroogitud krae, 'intsõlmed kingadel ja see, et undruku triibud ristipidi ' Sina palveta (lad. k.). 3 Louis Suur (käändes) (lad. k.). Vastav võidukaar asub Saint-Denis' tänaval. ora kõlab peaaegu nagu Trou aux rats -- rotiauk. 197 jooksid, mitte ülevalt alla, ja veel tuhat muud eksimust hea maitse vastu. Kahel esimesel oli maalt tulnuile Pariisi näitavate pariislannade kõnnak. Provintsinaisel oli käe kõrval tüse poiss, kes omakorda tüsedat kakku käes hoidis. Me peame kahjuks lisama, et ta oma keelt ninarätikuks tarvitas, sest ilm oli jahe. Poissi tuli järel vedada, non passibus aequis1, nagu Virgilius ütleb, ja ema suureks pahameeleks komistas ta igal sammul. Tõsi küll, ta vaatas sagedamini oma kakule kui jalge ette. Kahtlemata takistas teda mingi tõsine põhjus seda kakku hammustamast, sest ta leppis sellega, et ainult silmitses seda õrnalt. Muidugi oleks ema pidanud kakku ise kandma. Oli
tasuks pühademuna või ka muud meelehead anda, sellepärast öeldi ka: "Urvad sulle, muna mulle!" Kui perest peresse urbimas käimise komme juba kaduma hakkas, kestis see oma peres. Siin on mõned kohased meenutused. "Palmipuudepühal tuuakse urbadega pajuoksad tuppa. Pajuokstega urbitakse siis teineteist, enamasti lapsed vanemaid, kes veel voodis on. Urbimise laul on Tartu pool järgmine: Urvin, urvin uue kuue, värvin valge kasuka. Muna mulle urvimast ja kakku kaua hoidemast. Aastast urvin ja nädalast võlgu." Viimase lausega on mõeldud seda, et urvaoksaga löömise hea mõju püsis kogu aasta, võlg pühademuna näol tuli aga tervistava urbimise eest tasuda juba nädala pärast. Jüripäev Jüripäev (23. apr.) on talurahva majanduskalendri suvepoolaasta alguse tähis. Siitpeale arvestati suvetööde algust. Eriti Kagu-Eestis, kus veneõigeusu mõjuliste tavade järgi oli püha Georg (Jüri)
kauguselt -- palju kaugemalt kui enne. Silmapilgu pärast oli jälle kottpime ja müristas hirmsa kärgatusega; siis veeres mürin parinaga ja kärinaga taevast alla maailma teisele küljele, nagu oleks tühje tõrsi trepist alla veeretatud, -- pikast trepist, teate, kus nad aina astmelt astmele; põrkasid. «Jim, see on tore,» ütlesin ma. «Ei tahaks kuskil mujal olla kui ainult siin. Anna mulle veel üks tükk kala ja kuuma kakku.» «Noh, sind poleks siin, kui Jimi poleks olnud. Oleksid väljas metsas ilma lõunasöögita ja läbimärg, -- seda sa oleksid, kullake. Kanapojad teavad, millal vihma tuleb, ja linnud ka, pojuke.» Jõgi tõusis ja tõusis, kümme või kaksteist päeva, kuni ajas viimaks üle kallaste. Vett oli kolm või neli jalga saare madalamatel kohtadel ja Illinoisi-poolses otsas. Sealtpoolt oli jõgi mitu head miili lai; kuid Missouri-poolsel küljel oli ta niisama lai kui enne -- pool miili --,
annaabi.ee 
