ARUKAS MAIMIK Dr. Richard C. Woolfson Ergutamise tähtsus · Ergutamine julgustab teda ennast ja ümbritsevat maailma avastama nii, et temast saab arukas maimik. Rivaalitsemisest. · Väldi maimiku võrdlemst uue titaga · Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima · Ütle maimikule, et ta noorem õde või vend armastab teda · Kohtle lapsi kui erinevaid isiksusi · Kui tekib rivaalitsemine tegele sellega. Soolised erinevused · Last tuleb julgustada soost olenemata ja talle omasel moel arendada. Jonnimine · Kui on võimalik, enneta jonnihoogu · Jää rahulikuks · Julgusta teda · Räägi hiljem temaga
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordi...
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine
''Nipernaadi'' ''Keskpäevane praam'' Grigori Kromanov ''Viimne Reliikvia'' ''Hukkunud Alpinisti hotell'' Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball'' Andres Maimik, Rain Tolk ''Jan Uuspõld läheb Tartusse'' Arko Okk ''Ristumine peateega'' Mikk Mikiver ''Indrek'' Elmo Nüganen ''Nimed marmortahvlil'' Mati Põldre ''Need vanad armastuskirjad'' Helle Karis-Murdmaa ''Nukitsamees'' Arvo Iho ''Karu süda'' Theodor Luts ''Noored kotkad''
äratav) intertekstuaalsele remiksile. Muidugi on lavastajahärra postmodernismi Kaval-Ants, kes armastab klassikuid oma pillide järgi tantsima panna. Aga isegi vana Will Shakespeare pole sellise metoodilise järjekindlusega l ä b i r a p i t u d k u i v a e n e P e e t - p o i s s . Va l l a k u t r e t s i t e e r i t a k s e , jauratakse, ümisetakse, eteldakse, räpitakse, karjutakse ja nii edasi. Andrus maimik Katkend kriitiku artiklist «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» Armastus ja erootika, asjad, mille adekvaatne tõlgendus sotsiaalsetel murranguhetkedel kõige rohkem viga kipub saama, on ideaalseks lakmuspaberiks teatriretseptsiooni hindamisel. Ühtlasi ka nii-öelda põhiväärtuste väljendamisel. vallak on olnud kompromissitu, ega ole end reaalajaga suhestanud siis, kui
Ekspressiivne ilmekas Lõhmus pärn Selve iseteenindus Ellerhein jaanilill Läppuma- kopitama Semantika tähendus Ennistaja restauraator Lävima suhtlema Semasioloogia Ennistaja restaureerija Mahitama komplekteerima tähendusõpetus Eruditsioon õpetatus Maika särgik Sentimentaalsus Estetism eestipärane sõna Maimik 1-3 aastane laps hingelisus Fennism soomepärane Maldama läbema Sidus tihe sõna Marketing turundus Sisask ööbik Fiiling tunnetus Meede abinõu Spontaanne iseeneslik Foneetika häälikuõpetus Meene suveniir Stenograafia kiirkiri Fonogramm-helilindistus Morfoloogia vormiõpetus Sudu udu suits
Articspordi reklaam ütles, et on aeg kilosid vähendada. Reklaamis sai ülekaaluline jõuluvana lihaselise, päevitunud ja igati seksika keha. Usun, et nii mõnigi vajus mossi selle reklaami tõttu. Reklaamid on kõik väga osavalt valmistatud. Asju, mida ei taheta rõhutada, aga mis peab olema reklaamis näidatud, pannakse teleekraanile väga väikeses kirjas. Samuti on teada see, et palju suuremat tähelepanu saab erootiline reklaam võrreldes mõne lihtsakoelise reklaamiga. Andrus Maimik ütles oma Eesti Ekspressi artiklis, et poliitiliselt korrektset erootilist reklaami saab teha eemaldades kehalt mitte ainult nibud ja genitaalid, vaid ka kõik siseorganid ning nahk. Tuleb võtta ära füüsiline materiaalsus, eritised, hääled, lõhnad, jätta ainult "erootilised" poosid ja klaasjas pinnalisus. Seega on üsna kerge teha reklaami, mis võib tunduda mõnele sobimatu ning paned katma väiksemate kõrvu ja silmi, kuid see reklaam vastab reklaamiseadustele.
• füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust 1 aastasel 2/3 tk aju kaalust 2a 4/5 tk ajukaalust 2. maimik • hambad • 2. eluaastal : kaal +2,5-3.5 kg pikkus + 10-12 cm • 3. eluaastal : kaal +2kg pikkus 7-8cm • kõndimisoskuse omandamine • teaduslikkus oma kehast! • vanemate suhtumise olulisus! 3. koolieelik • pikkus : +5-8 cm aastas 6.aaastane 116 cm pikk • kaal : +1.8-2.7 kg aastas 6. aastane umb 21-22 kg raske • lihastiku ja luustiku areng – tugevus ja jõud ( süda ja kopsumaht)
pole vahetult seotud konkreetse situatsiooniga. Kõne abil hakkab saama teadmisi, mis on kätteasaamatud ta enese tunnetusele. 2. 2.a laps grammatika omandamise periood Kaheaastseks saades kasutab laps juba 200-300 sõna. Passiivne sõnavara (sõnad, mille tähendust lapsed mõistavad, aga ei kasuta) on tunduvalt suurem. Kolmandal eluaastal suureneb lapse arusaamine kõnest ja kujuneb õige grammatika. Laps mõistab täiskavanu kõnet hoopis enam, kui ta ise on võimeline väljendama. Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme ja nii mõnigi laps ei häälda kõiki häälikuid õigesti, eriti kaashäälikud R, K, L, S). 3 Lapse laused muutuvad pikemaks, ta kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Lausetes esineb veel grammatilisi vigu. Laps hakkab kasutama mitmust ning sõnade erinevaid vorme. Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist.
Naiste puhul tähendab see Freudi järgi peaaegu alati püüdu erootilisele ahvatlusele mitte järele anda. Kukkumisunenäod heiastavad ka varase lapsepõlve tegelikke kukkumisi voodist. Tuli- Freud tõlgendab tuleunenägusid alateadvuses oleva materjaliga lapsepõlve öisest kusepidamatusest. Ujumine unes- Freudi tõlgenduses taastab une ajal vees hulpimine sümboolselt selle rõõmu, mis maimik sai voodi märgamisel. Kasutatud kirjandus: ♦ http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud
. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng Kolm kiindumuse tunnust Vaimne töömudel *Emotsionaalsed reaktsioonid Sotssiaalne referents *Suhted eakaaslastega Vastastikus(järje üle võtmien) Prosotsiaalne käitumine Düaadisuhte eelistused Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine
Kukkumisunenäod toovad ilmsiks inimese sisemise ärevuse. Naiste puhul tähendab see Freudi järgi peaaegu alati püüdu erootilisele ahvatlusele mitte järele anda. Kukkumisunenäod heiastavad ka varase lapsepõlve tegelikke kukkumisi voodist. Tuli. Freud tõlgendab tuleunenägusid alateadvuses oleva materjaliga lapsepõlve öisest kusepidamatusest. Ujumine unes. Freudi tõlgenduses taastab une ajal vees hulpimine sümboolselt selle rõõmu, mis maimik sai voodi märgamisel. Isiksuse kujunemine läbi astmete Arengulooliselt kujuneb isiksus välja läbi järjestikuste astmete. Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse
Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud
koaala - kukkurkaru lõhmus - pärn koleerik - ruttu ja tugevasti erutuv inimtüüp lõimuma - millegagi liituma, ühte sulama kollektsioneerimine - kindlate esemete kogu- mine M koloonia - asumaa magnituud - mõõtühik maavärina võimsuse kommentaar - seletav märkus, arvamusavaldus mõõtmiseks kompleksne - mitmest osast koosnev maimik - 1-3-aastane laps komplekteerima komplekti koostama; manipuleerima - rahvahulki mõjustama ettenähtud määrani täiendama soovitud suunas komöödia - lõbusa sisuga näidend või film marsruut - liikumistee konkurent - võistleja, rivaal mastaapne - laia ulatusega konkurss - võistlus koha, auhinna vm materiaalne - aineline (vara, kahju vm)
Kirjeldatud perekonnaideoloogia meediumid on seadusandlus, haridussüsteem, meedia ja reklaam. Ka kodu ise taastoodab seda mudelit.6 7. Eesti noored, kes annavad mõistele feminism eestikeelse ja eestimaise sisu Selve Ringmaa....feminism on võimalus elada vaba inimesena. Feminism on rõõm elust endast armastusest, sõpradest, unistustest, mängudest, õppimisest, unenägudest, sukeldumisest, ringihulkumisest, tantsimisest, öistest jutupuhumistest ilma soolise piiranguta. Andres Maimik....feminism on vastavalt maitsele kas pipipikksukklik mäss sotsiaalse eestkoste ja bioloogilise ülemvõimu vastu, ühiskonna valvekoer ja kombluspolitsei, või maomürki keetvate nõidade salaselts. Laura Paide....feminism on sisemine eluviis ja veendumus. Ideoloogia ja võitlus. Toomas Tombu....feminism on kultuuri lugemist võimaldavad prillid. Helen Talalaev....feminism on niivõrd mitmetahuline ja põnev nähtus, et üldsõnaline
omaealistega. (vanaemaga kasvanud laps, palju reisinud laps, ema ja ta sõbrannade jutte pealt kuulanud laps jne) Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidustele. 6. Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee. 1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele
6. sponsorlus; 7. kliendisuhtluse korraldus; 8. toetav kommunikatsioon (telefonikataloogid, meened) (Semenik 2002: 8, Belch 1997: 15, Smith 1993: 19). Lühidalt: Reklaam: Reklaami defineeritakse kui mistahes makstud mittepersonaalset sõnumit organisatsiooni, toote või idee kohta identifitseeritavalt allikalt. Mittepersonaalne tähendab siinjuures, et reklaami edastatakse läbi massimeedia ning sõnumi edastajale ei võimalda vahetut kohest tagasisidet (Belch 1997: 15). Filmirezissöör Andres Maimik kirjutas hiljuti Eesti Päevalehes: /../ ,,Raha lugev tootja on ettevaatlik, tema eesmärk pole luua uljast brändiuniversumit, vaid toode kerge kasumiga maha müüa. Nüüd soovib klient sooja ja perekeskset klipikest, milles igaks juhuks peaks vältima vaimukust, originaalseid karaktereid ja teravaid nurki. Pole imestada, et eeter on täis just nagu matriitsi alt pudenenud munajaid süzeesid, kus pere istub
Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus. • Harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • Fundamentaalsed baasoskused => küpsemine • Spetsiifilised erioskused => harjutamine • Füüsiline välimus ja osavus => sotsiaalsed suhted. Kainik – Latentsusperiood................, • Oluline
keskmisele tasemel 2) olla "parem kui teised" - see loob edu motiivi, on tahte arengu ja refleksiooni kujunemise eelduseks. Lapse MINA ehitub nii suheldes täiskasvanu kui ka eakaaslasega, kuid toimemehhanismid on siin erinevad. Teadmine enesest ja suhtumine enesesse saavutatakse erinevates suhtlussfäärides erineval viisil. Suhetes täiskasvanuga on laps vastuvõtja, siin toimib täiskasvanu suur autoriteet, mis ei võimalda lapsel end temaga võrrelda. Kui maimik toetub oma enesehinnangu loomisel vahetult täiskasvanu hinnangule, siis kujuneb tal oma isiku ainukordse, absoluutse väärtuse tunne. Varase enesehinnangu iseärasuseks ongi tema absoluutne iseloom. Koolieelsesse ikka jõudmisel toimub lapse enesehinnangus oluline transformatsioon - ta kaotab oma absoluutse iseloomu ja ehitub nüüd võrdlemise või vastandamise alusel eakaaslasega. Laps võrdleb end, oma toiminguid, oma tegevuse produkte eakaaslasega
Kiindumussuhete tähelepanu pöörata kõigele (kognitiivsele, tekkimine; taju sotsiaalsele, emotsionaalsele, füüsilisele arengule). areng; kiire areng Lapsevanem peaks lapsega suhtlema, sest imik peab õppima seoseid looma, samuti hakkab ta ema/isa järgi sõnu õppima (alguses küll ainult lälisema vms). Oluline on, et lapsel oleks kellegagi kiindumussuhe. MAIMIK Oluline on lapse keele areng ja samuti kõndima Sõnavara kiire õppimine. Selles eas toimub ka kiire areng, kus areng; reeglite lapsevanem peab lapsele selgeks tegema kindlad olulisus; piiride reeglid, sest selles eas hakkavad nad ise katsetama katsetamine asju. Lapsevanem peaks kindlasti toetama lapse iseseisvust (lasebki lapsel ise süüa, kõndida jms). KOOLIEELIK Koolieelik on teadmiste himuline, mis tähendab, et
Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada
Nad on inimest edasiviivad, uusi psüühilisi kohanemisviise ja tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda
Mängu ei pea õpetama, mängida oskavad enamasti kõik lapsed. Lisaks füüsilisele on mängudel ka füüsiline, emotsionaalne, intellektuaalne arendusfunkstioon. Esimesel eluaastal on tõelist mängu vähe, küll on aga mänguelemendid. Esimesena mängib imik iseendaga (oma käte ja jalgadega). Hiljem tulevad esemetega mängud (psühhomotoorsed mängud). Ajapikku läheb mäng keerulisemaks ja mitmekesisemaks. Maimik (1.eluaasta lõpp kuni 3.eluaasta) isiklik kogemus on juhtiv mängu element, toimub matkimine (nt kammimine, habeme ajamine). Ühe sümbolskeemi projektsioon teisele objektile. Sümbolmängus hakkavad keel ja kõne arenema. Siin kujutatakse ette reaalsust. Mängukaaslasi hakatakse otsima oma eakaaslaste seast. Mängud hakkavad sisaldama kombinatsioone. Nt laps teeb ennast korda, katab lauda, teeb süüa, võtab nukud ja matkib teejoomingut. 3
Nad peavad ütlema, kus nad on, kuhu lähevad ja kellega. Tavaliselt on teismelise terved, kuid haigusi tuleb ikka ette. Stress ja üleväsimus võivad ükskõik kelle jalalt murda ning kasvueas teismeline pole mingi erand. Teismelisele on vaja tervislikku toitu, mõõdukat päevaplaani, aega magamiseks ja väljapuhkamiseks, et end taastada. Kui ta seda ei saa, jääb ta haigeks. 16 Dr. Richard; C. Woolfson ,,Arukas imik"; ,,Arukas maimik" Kehaline aktiivsus Esimestel elunädalatel toimuvad kehalised liigutused reflektoorselt ning automaatselt näiteks neelab suhu sattunud piima alla, ehmatuse korral tõmbab küüru selja ja lükkab käed-jalad õhku (Moro refleks). Vastsündinute liigutused on üllatavalt tugevad kuid need on siiski veel juhuslikud. Keha juhtimine algab peast allapoole ja rindkerest väljapoole. Näiteks hakkab laps kõigepealt pead ise üleval hoidma ning siis suudab
ja riideid veidraid, pentsikuid ning mütsi küljes sarvi. Kui Eedu salmi pähe saab, siis papist valmis meisterdab veel imeuhke larvi. Ma arvan küll, et aimate ja väga hästi taipate, et milleks kõik need jandid sest polegi vist seda last, kes arvata ei oskaks vast, et nad on mardisandid. Kui mardiõhtul tõuseb kuu ja naeratab ta kuldne suu, siis tulevad nad kohe. Näe, toas Peedu, habe pikk ja Eedu nagu põrgusikk või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?"
Mõnikord läheb tuju pahaks, kui ma olen "Loomingust" midagi ignorantset või eputavjõhkrat lugenud. Kinos käivad saginad rohkem raha ümber, pole ju sisulisi vaidlusi, muidugi teeb keegi kellegi maha. Joonisfilm on ju saanud palju rahvusvahelisi auhindu, aga mõnikord, kui vaatad mõnda filmi, siis leiad, et kuningas on ju alasti. Seal on täiesti mõttetut sebimist ei millegi ümber ja ükskord peavad kriitikud selle välja ütlema. Maimik kirjutab teinekord ülekohtuselt ja teravalt, aga tal on ka sageli õigus küsida, kus on sõnum. Mulle tundub, et filmiinimeste kisma põhjus pole niivõrd kultuuripoliitiliste, finantsstrateegiate ja kunstiliste nägemuste lahknemises, kui just isikutevahelises leppimatus vastuolus. Nõnda on see ka poliitikas ja igal pool. Mina näen, et üks peamisi põhjusi on raha jagamine. Filmis liiguvad suured rahad,
tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte
kõrva juures justkui karu juttu kuulates. Räägi lapsele, et karu ütles: "Hakkame mängima!" · Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga. · Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb. · Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale . · Õhuta last palli tagasi veeretama. · Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!" · Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/isale! Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. MÄNGIME KLOTSIDEGA
Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte
Vanematega praktiline ja emotsionaalne suhtlemine on lapse arengule määrav, eriti mõjutab see sensoorset ja tundmuste arengut. Tähtis on naeratamine ja lähedus. Imikuea tegevused on hiljem aluseks teiste tegevusliikide väljaarenemisele. 2. Maimikuiga (1.-3. eluaastani)- õpitakse kõndima ja kõnelema. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. II eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv, tema emotsioonid on pidurdamatud, arenema hakkab mittetahteline, kuid vahendatud mälu. 3. mudilasiga (3.-6. eluaastani)- põhitegevus on mäng, selles mõtestatakse tegelikkus. Tegelikkuse välimine külg- nähtused, asjad ja nendevahelised seosed- kandub psüühika sisemisse plaani, sh keeleprotsesside vahendusel. Algul imiteerib vanemate õpetusi, hiljem taandub see regulatsioonimehhanismiks. Tahet hakkavad kujundama mitmesugused kindlate
Anonüümsus kas agressiivne akt leiab aset või mitte. Mingi nt riietus mis raskendab indiviidi identifitseerimist. Kui on veel pime ka. See suurendab agressiooni esinemist. Deindividualisatsioon ohvrilt võetakse tegevusega või verbaalselt inimlikkust ja isikupära. Agressiivsed aktid leiavad aset olukordades, kus ohver vähetähtis, meie grupile pole sarnane. Võetakse isiksus eripära agressiivselt käitutakse. Arenguline perspektiiv maimik, eelkooliiga. Kas on tõenäoline, et käitub vägivaldselt? Jah, 2.ea füüsiline agressiivne käitumine hakkab langema drastiliselt. Suur enamik lastest kuni 12.ea füüsilist agressiooni peale seda enam ei ilmne. Osadel püsib see arenguliselt kogu elu jooksul, aga neid on vähe. Need käituvad agressiivselt ka peale maimikuiga.4- 5% kellel jääb. Peab õppima, just varajases lapseeas. 2-3 aastane änäitab agressivsustvälja selleks, et mänguasju ja mänguruumi saada endale.
Erinev see, et varem vaadati ka enam sugulaste ja vanemate riietust, tänapäeval tulenevad suurimad mõjutused hoopis meediast. Murdeeas saab riietumine sooidentiteedi osaks. Ka soo orientatsioon (nt homoseksuaalsus) väljendub riietuskäitumises. 2. Riietuse funktsioonid lapse ja noorukieas. Vaatame peamiselt lapseeas. Riietusega seoses number 1 (funktsioon)on autonoomia saavutamine. Imik hakkab protestima, kui riietusega tema liikumist, käitumist piiaratakse. Maimik protestib, kui oskab riideid selga panna, kuid seda ei lasta tal ise teha. Eelkooliealine protestib, kui tal ei lasta riideid ise seljast võtta või ise riideid valida. Riietel on ka küpsuse funktsioon: suurtele on omased teised prioriteedid- tahetakse paista vanem, kui ollakse, olla küpsem jne- riided kannavad seda funktsiooni. Komandaks funktsiooniks on tähelepanu tõmbamine. Uute riietega tõmmatakse tähelepanu.
· Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb. · Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. UURINGUTE ANDMETEL eristab laps iga üksikut sõna, kui rääkida aeglaselt ja hääldada korrektselt. Sõnade eristamist hõlbustab ka rõhutamine ja kordamine. See on mänguline moodus lapse keeleoskuse arendamiseks. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale . · Õhuta last palli tagasi veeretama. · Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!" · Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/isale! Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. 35 UURINGUTE ANDMETEL
psüühilist tööd, pingutama, iseseisvuda vanematest, muretseda endale kasvama nende suuruseks. õppimiskoht, amet ja toimetulekuvahendid Erinevate vanuseetappide arenguväljakutsed Eriksoni järgi on järgmised. 31 Imik Põhi(alus)turvalise sündi Kiindumussuhte loomine Põngerjas e. maimik Motoorsete oskuste ja kõne õppimine Puhtusepidamise õppimine Eraldumine emast, tutvumine teiste inimestega Esimeste käitumisreeglite õppimine Mänguiga e. koolieelik Peenmotoorika oskuste areng Mängu ja fantaasia areng Sõprussuhete loomine Sotsiaalsete oskuste omandamine Oma soo määratlemine –tüdrukuks/poisiks kasvamine Kooliküpsus Kooliiga
1927. aastal veel vaid noore Leo Tautsi reis koos Henry Ambeliga Duke Ellingtoni orkestri kontserdile Stockholmis. Artiklis “Takt ja trumm...” 213 mainitakse, et The Murphy Band’i on “mitmel puhul isegi Rootsi ja Lätti mängima kutsutud”, nende võimaluste realiseerumise kohta ühtki teadet aga ei ole. Ka ei maini Strobel ega Paalse neid oma mälestustes. The Murphy Band’i liikmetelt, kellega Jüri Maimik vestles, on pärit ka info, et nad käisid korduvalt Soomes A. Arderi, M. Rungi, P. Pinna, A. Sälliku ja K. Savi saatjaina plaadistamas, kuid mingist kontaktist Soome džässmuusikutega ei ole andmeid ka J. Maimikul (1969: 5). Aadu Regi, kes oli tegev asendusmängijana mitmes Tallinna džässorkestris (Bi-Ba-Bo, K. Strobeli orkester, Tallinna Garnisoni džässorkester), meenutab, et Tallinna Tööstuskooli puhkpilliorkester Elmar Peäske juhatusel käis 1935. aastal Soomes ja 1938
andma. Tsensuuri suunas NLKP ja sellega oli seotud julgeolek! Andmed tsensuuri organisatsioonist, iseloomust ja töömeetoditest olid salastatud. Tööeeskirjad levisid piiratult ametkondlikuks kasutamiseks. Alusdokumendid tulid Moskvast. Tsensuuritöötajatelt võeti tööle asumisel vaikimiskohustuse kohta allkiri. Tsensori üle valitses järeltsensuur, nn Moskva silm. Tsensuurile allutatud temaatika võiks jagada mitmesse kihti (vt Maimik): · Tabuteemad mida ei tohtinud üldse puutuda · Pühad teemad võis käsitleda vaid rituaalselt, ettekirjutuste kohaselt · Ideoloogilised teemad (ühiskonna poliitilise struktuuri käsitlused) · Poliitiliselt tähtsad teemad valitseva partei tegevus · Tundlikud teemad nõudis ettevaatlikkust · Vihjavad teemad mitmetähenduslikud Tõene informatsioon massiteabesse ei jõudnud, mõtlev inimene avastas ebakõla
" Erika Salumäe "Kõik, mida kestahes kirjutaja kirjutab, on tema enese lugu." Jaan Kross "Parim võit on see, mille puhul tegelikult ei pea lahingut pidama." Sun Tse "Ringiga tee võib osutuda lõpuks palju lühemaks kui otsene tee." "Alati tuleb kaaluda, et äkki annab tiibhaarang palju suurema efekti kui otserünnak." Ilmar Raag "Konflikt on see, mis maailma liigutab." "Nilbus on roppuse tädilik versioon, eba-cool, kahe suure UU-ga." Andres Maimik "Inglid suudavad lennata, sest nad võtavad end kergelt." "Kui elu annab Sulle viinamarja, annab ta Sulle valiku, kas teed sellest veini või kuivatad rosinaks." "Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed." "Õnn on see, kui õnn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kõrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga." "Õnn on lühike ja räpane nagu lapse särk." "Õige satiir on keelatud." Jüri Aarma "Sa võid olla siiras, ent sellest hoolimata nõme." C
annaabi.ee 
