Minu eetilised tõekspidamised Liisa Tamm Käitumisnormid Teatrisse ei lähe dressided Enne mõtled, mida ütled või teed Sõpradega võid suhelda vabalt, kuid täiskasvanute juuresolekul vali oma väljendusviisi Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks Viisakusnormid Teretamine, tänamine Õnnitlemine tähtpäevade puhul (sünnipäev, abiellumine, lapse sünd jne) Ära mõista hukka teiste inimeste kombeid või tavasid Usaldus Ole usaldusväärne Kui oled kellelegi midagi lubanud, siis täida oma lubadus
Sissejuhatus on nagu teretamine, kui ruumi sisened esmane sideme loomine. Hea, kui suudad endast kohe algul hea mulje jätta ning selgeks teha, mis on sinu kontaktiloomise eesmärk. Siis on kergem edasi suhelda. Kirjandit alustades on kasulik mõtelda, kas tegemist on laia või kitsa teemaga, kas probleem või peamõte on pealkirjas antud või pead need ise sõnastama, kas tahad koostada arutlust või jutustust. Võimalikud sissejuhatuse variandid: · Probleemi püstitamine (teemast lähtuva küsimuse esitamine); · Teema piiritlemine (oma vaatenurga leidmine); · Idee rõhutamine (peamõttest lähtumine); · Mingi mõiste avamine; · Vastupidine väide; · Teemakohane lühilugu, näiteks juhtum elust; · Ajalooline taust (sobib kirjanduse, ajaloo, üldteemade puhul); · Elamuse, tunde, meeleolu, looduse, tegelase vms kirjeldamine; · Hoogne otsekõne; · Humoorikas algus · Ja palju muud. ...
Olgu see siis kas suuline, kirjalik vms. Sellist suhtlemist saabki nimetada teeninduskeeleks. Samuti loetakse teeninduskeeleks ka lihtsalt telefoni teel esitatavatele küsimustele vastamine organisatsioonis ning ka e- mailidele vastamist. Üks kõige olulisem hea teeninduskeele tunnus on kohene inimeste märkamine. Kas siis kliendi sisenedes ettevõttesse või ka võimalikult kiirelt kliendi e-mailile vastamine. Teiseks oluliseks punktiks hea teeninduskeele leidmisel on tähtsalt kohal teretamine. Teretamine, sellele lisada siirus ja silmside võrdub suurepärase tervitusega. Teretus on klientidele alati sõnum: Me tunnustame ja väärtustame teid; meil on hea meel, et te tulite; me oleme valmis teid teenindama; me soovime teid aidata; me lahendame teie probleemi. Samuti on olulisteks punktideks kliendiga suheldes viisakate väljendite kasutamine, optimistlikus, oma kliendiga arvestamine tema teenindamisel, kliendile
Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello Lattik Tragikomöödia – G. B. ''Andrese elukäik'', Mati '' Pastoraal Guarin ''Ustav
Rajas Pärnus enda raamatukogu Aitas kaasa Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe toimetamisel Lydia Koidulal ilmus hulgaliselt erinevaid raamatuid Luulataja Koidula põhiliseks luulezanriks oli isamaaluule Kirjutas ka looduslüürikat ja armastusluulet Peale luule on ilmunud ka hulgaliselt proosat ja ballaade Luuletused "Eesti muld ja Eesti süda" "Kodu" "Meil aia äärne tänavas" "Emasüda" "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" "Teretamine" Raamatud 1866 "Vaino-lilled" 1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst) Pärast surma ilmusid: 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" "Mo isamaa on minu arm" Mo isamaa on minu arm,
Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel! ,,Kaugelt koju tulles" Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda. ,,Teretus" Teid ma teretan,Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest kaob põline jõud: Astuge ette! 2. Koidula on oma luuletuses loonud kevade salajase saabumise meeleolu, looduskujundid, läbi loodus kujundite ülistamine.Ridade vahele on kirjutanud kevade tegelikku tulekut läbi loodus nähtuste. 3. ,,Üürike"
aasta tagasi korrastati minu kodulinnas rannapromenaad. Paar päeva pärast avamist olid kaagid seda juba jõudnud rikkuda. See oli neist väga ebaviisakas ja näitas lugupidamatust inimeste vastu, kes olid selle teinud ning ka linnaelanike suhtes. Austust teiste vastu on tänapäeval vähem kui oli vanasti. Harva kuuleb teietamist vanemate inimeste suhtes isegi koolis osa õpilasi sinatab õpetajaid. See peaks olema elementaarne viisakus, et vanemaid inimesi austatakse ja teietatakse. Teretamine on ka problemaatiline. Seda on meile õpetatud põhimõtteliselt alates sellest ajast kui me rääkima hakkasime. Teismeeas tundub aga, et vanad harjumused ja õpetused hakkavad ununema. Noored käivad pea maas ringi ning ammugi ei teretata. Koolis rõhutatakse seda endiselt, kuigi me oleme juba peaaegu täiskasvanud. Viisakus ei tohiks ununeda aastate jooksul, vaid peaks muutuma järjest olulisemaks. Kui
vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele. Kasvõi kõige lihtsam viisakus, tulles tereta ja minne ütle head aega, vahet ei ole kas ütled tere ja head aega või ütled tsau või pakaa või veel midagi sellist, mõte on tähtis. Väga lihtne kuid annab inimesest väga viisaka ja eeskujuliku mulje. Muidugi on palju viisakus nippe aga ei ole mõtet neid kõiki siia kirjutada. Tähtsamad ongi teretamine, viisakalt riides käimine, avalikult teiste mitte tülitamine ning vajadusel teiste abistmine. Tänapäeval on inimesed miskipärast liiga omakasupüüdlikud. Nad on harjunud kõike saama ja tahtma, mitte kunagi ei taheta midagi anda. Enamus inimeste arusaam on see, et mina olen kõige tähtsam. Kuid nii see ühiskond ei toimi meil õieti. Muidugi peab inimene ennast kõige tähtsamaks ja see on õige, kuid mitte nii, et eksisteerib ainult mina. Peab ka arvestama teistega.
Halba või head käitumist kujundavad ümbritsev ühiskond, perekond, võib omandada ka näiteks filme vaadates. Enda puhul võin kindlasti öelda, et püüan olla igati viisakas. Kindlasti usun ka seda, et nii kuidas kohtled teisi, kohtlevad ka nemad sind, seda ka kommete puhul. Suurt rolli on mänginud perekond, kes on öelnud mis on õige ja mis on vale, samuti rõhutanud igasugust aitamist ning abi pakkumist. Samuti on kool näidanud, mis on õige teretamine, mitte vastu hakkamine, rahulikult probleemi lahendamine jne. Uskumusteks nimetatakse uskumist millesegi või kellesegi. Igal inimesel on erinev arusaam ja mõtlemine elust, seega usutakse kõikvõimalikke asju. Mõni võib uskuda elutut, teine elusolendit, kolmas väljamõeldist. Ma valetaks, kui ütleks, et ei usu millesegi ega kellesegi. Usun ikka, nagu kõik inimesed. Kahjuks või õnneks ei usu ma Jumalasse ega teistesse kõrgematesse jõududesse. Huvi pakuvad horoskoobid
ning pakkus ka meelelahutust. *kontratants – kontratants kahes reas v. nelinurgas vastamisi tantsitav tants. *ringtants- *rahvaluule- *töölaulud- Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. *kehapill- inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill) *loits- Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised ** loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); ** inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *lõõtspill- Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali,
paikade atraktiivsus, tegevuskeskkonna vastavus tänastele nõuetele, muuseumi tegevusvaldkonna atraktiivsus jmt. Iga muuseum peab määrama konkreetsetest võimalustest ja eeldustest lähtuvalt oma tegevuseesmärgid ja sihtgrupi(d), kellele nende tegevused on suunatud. Oluline koht on heal teeninduskeelel ka näitustel: Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine, viisakate väljendite kasutmine, optimism, kliendiga arvestamine, soovitamised, tagasiside küsimine, lahkumisel viisakalt head päeva soovimine. Määrav on reklaam ja teavitus. Hea näide on KUMU, kes alustas turundusega enne avamist, edastades raadiouudiseid ja reklaami. KUMU`l ilmub oma ajaleht ja tekitatakse pidevalt väikseid uudiseid, mis kutsub inimesi külastama KUMU`T. Ekspositsioon (näitus), millega puutub kokku iga muuseumikülastaja, mis on sündinud hea
haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks: a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud b)konventsioonid ehk kokkulepped- näiteks liiklusreeglid(valgusfoor), viisakusreeglid(teretamine), grammatikareeglid(ning, ja ette koma ei panda), sõnade tähendused(poissmees, abielus mitteolev mees), ajaarvamine(Jeesuse järgi ajaarvamine) *Aprioorne ja empriiriline teadmine -Mitte ükski häärasmees ei ropenda-aprioorne -Jõululaupäev on 24. detsember-aprioorne (kristlik maailma on kokku leppinud, et see on nii) -"Tõe ja õiguse" autor on A. H. Tammsaare-empiiriline -Foori roheline tuli tähendab, et võib minna-aprioorne
juures üldse kõige raskem. 6. Rakendamine Õue mängima minnes püüavad kõik lapsed ennast ise riietada. 7. Iseseisev harjutamine Lapsed panevad riidesse ilma teiste abita. 8. Jätkuvuse kindlustamine Edaspidi igal õueminekul püüab laps ennast ise riidesse panna. 2. Tervitamine Eesmärk lapsed oskavad tervitada oma rühma lapsi, lapsevanemaid ning õpetajaid. Vahendid: pildid, luuletuste raamat. 1. Vajaduse määratlemine Teretamine on üks elementaarsemaid viisakusreegleid. On kurb kui enamus lapsi hommikul rühma tulles tere ei ütle. 2 2. Sissejuhatus Õpetaja loeb luuletuse ,,Igahommikune tere" Kõlab üle maa ja mere igahommikune TERE. Kips ja kaps, kips ja kaps, läheb kooli rannalaps. Tuleb tuttavaid tal vastu- kalur sadamasse astub, sõiduks üle laia mere. TERE HOMMIKUST! JAH, TERE! Igaühte töö nüüd ootab.
Sellest on ajapikku välja arenenud viisakusnõue. Suur vahe tervitamisel on ka see ,et kellega me parasjagu kohtume. Kas endast kõrgemal positsioonil inimesega või kellegagi kes on meist vanem. Selleks, et teada kumb peab esimesena tervitama , peame tundma etiketti . Viisakas selle juures on tõusta püsti, vaadata silma , naeratada, öelda oma nimi ja ulatada kästi . Rahvarohketel kohtadel pole see nii tähtis ,et peaksime kohe kättpidi tervitama minema , seal kõlbab ka niisama teretamine . Viisakas oleks ka tervitada oma sõbra tuttavaid , kuigi see pole eriti levinud enam . Paljudel on küsimus ,et kui näeme ühte ja sama inimest mitu korda ühel päeva jooksul , mida siis teha ? See ei ole raske , tuleb lihtsalt naeratada ja edasi minna . Mõned reeglid , kes peab esimesena tervitama : Noorem tervitab vanemat, mees tervitab naist, alluv tervitab ülemust, saabuja tervitab kohalolijaid , taganttulija eesminejat, külalised perenaist
saavutamiseks järeleandmisi. Konsensus on üksmeelne kokkulepe. Sotsiaalsed normid meie käitumise regulaatorid. Seadused on vajalikus, sest: · Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla. · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu. · Autavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda · On riigi tegutsemise aluseks Loodusseadused: Ilm ning ka aastaajad Kirjutamata seadused: Tavad ja kombed (teretamine, jaanituled ja jõulud) Kirjutatud seadused: Põhiseadus, eeskirjad, tulumaks Riik mis see on? Ja kelle heaks töötab? Riigitunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna heaks. Riis koosneb territooriumist ja rahvast. Territoorium on maaala, mis allub riigi võimule. Lisaks maapinnale kuulub riigile ka maapõu ja õhuruum. Territooriumi märgitakse riigipiiriga.
Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada kui teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga. Ka interneti teel saadetud e-mail, või telefoni kõne küsimaks midagi väga väikest, või lihtsalt ettevõttesse sisse astumine on juba suhtlemine klientidega.. 2. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused. Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine, viisakate väljendite kasutmine, optimism, kliendiga arvestamine, soovitamised, tagasiside küsimine, lahkumisel viisakalt head päeva soovimine. Kuid ka pisikesed asjad, mida sõbrannaga rääkides tähtsaks ei pea, on kliendiga suheldes oluslised, näiteks see, kuidas oma keha hoiad, kus asuvad sul käed, milline on sinu tööriietus või kui palju ehteid, parfüümi või meiki sul teenindades tel on. Muidugi see ei ole
- Kooli riided peab ära vahetama, et neid ikka järgmine päev saaks ka kanda. - Õpikutel ja juturaamatutel võiks olla järjehoidja, kui mitte mingil tingimusel ei tohi raamatu nurki murda. - Kui teised loevad või kuulavad midagi, ei tohi vahele segada. - Väga ebaviisakas on valetamine, olgu see suur või väike vale, vale on siiski vale. - Rääkima peab kõvasti ja selgelt. - Naeratades muudab ka teised inimesed rõõmsamaks. Kombed tänaval vanadel aegadel 1. Teretamine. Härra võtab parema käega peakatte ja tõstab selle kas üles või paremale poole, sealjuures teeb ta aga väikese kummarduse. Daam vastab peakummardusega. Härra teretab kõige enne vanemaid isikuid, daame ja ülemaid. Härra võtab tervituse vastu püsti ja kummardusega. 2. Seisab daam kusagil koha puudusel püsti, tõuseb härra üles ja pakub oma istme daamile. On daame rohkem, siis vanemale neist.
olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Muinasjutulaulud Muinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. Loitsud Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised: *loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud); arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Itkud Itk tähendab eelkõige surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule.
.......................................................13 1.10.MIDA?.......................................................................................................................................14 1.11.LÕPP JA ALGUS/OMA SAAR.................................................................................................15 1.12.VIII.............................................................................................................................................16 1.13.TERETAMINE...........................................................................................................................17 1.14.MO ISAMAA ON MU ARM.....................................................................................................18 2 1.15.MU JUURDE VOOGAS....................................................................
See ei olene ainult teenindajast endast, vaid ka teenindatavast keskkonnast. Olulist rolli selles keskkonnas mängib miljöö, muusika, asukoht jne. Ka see on teeninduskeele osutaja, kuid pisut kaudsemal moel. Teenindaja rollis väljenduvad need tunnused teisiti. Klienditeenindus saab alguse suhtlemisest. Kui klient saabub teenindavasse ettevõttesse, ootab ta koheselt inimest, kes temaga suhtlemist alustab ning abi pakub. Esimene samm on kindlasti teretamine ning silmside tekitamine. Sellega väljendab teenindaja selget sõnumit, et on klienti märganud ning tema tähelepanu on pööratud kliendile. (Anderson, Zemke 2003:77) Eelkõige tuleb asetada end klienditeenindaja rolli kliendi isiksusest lähtudes, selgitades välja tema soovid ning vajadused. Selleks, et sinna rolli minna, peab vältima iseenda tujusid ning emotsioone, et need ei väljenduks kliendi jaoks negatiivselt. Seega tuleks
Loomulikult peavad ka juhid aru saama, et kui nad suudavad tuua teenindaja näole naeratuse, siis kandub see edasi ka klientidele," ütles Padar. Taimre arvates on Eesti teeninduse kolm suurimat valupunkti vähene initsiatiiv, elementaarse viisakuse puudumine ja kehv lisamüügi oskus. ,,Initsiatiivi puudumise all peame silmas, et teenindajad ei paku vabatahtlikult abi. See võib olla tingitud motivatsiooni puudumisest või vähesest koolitusest. Elementaarse viisakusena puudub teretamine kontakti alguses, tänamine ja muud viisakusväljendid ning positiivsed soovid kontakti lõpetamiseks. Kehv lisamüügi oskus on ilmselt tingitud sellest, et teenindajad ei naudi selle tegemist. Teenindajatel on tunne, et nad peavad klientidele midagi ,,pähe määrima" ja jätavad selle parem lihtsalt tegemata." Eesti teeninduses seisneb peamine probleem selles, et teenindajatesse suhtutakse kui alamklassi ning teenindajad ise peavad seda ametikohta sageli ajutiseks lahenduseks. ,,Kui me
4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – tegevuse ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Sots normide liigid: *tavanormid – (teretamine)..on pärimuslike tavade kogum, millele tekkinud riik andis seadusjõu *moraalinormid *korporatiivsed normid – erakond, üliõpilaste organisatsioon *õigusnormid – on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel Tava on iidne sotsiaalse kogemuse säilitamise ning sotsiaalse kontrolli vorm, mis avaldub eelnevailt põlvkondadelt päritud käitumisreeglitena, mis määravad inimese toimimise korduvais olukordades.
Nimelt on suureks probleemiks see, kui müüja ei oska Eesti Vabariigis eesti keelt ja sellest tulenevalt ei suuda klienti abistada. Samuti ei tunne müüjad kaupu. Ühelt poolt on mõistetav, et suure poe puhul on igal müüjal oma lett, mille eest ta vastutab. Kui aga klient abi vajab, siis võiks müüja vähemalt osutada abi otsimisel, kas siis küsida ise teise müüja käest või vähemalt olla mure suhtes osavõtlikum. Ka peaks olema müüjate jaoks ,,teretamine" elementaarne. Kui näiteks tuua siia võrdluseks Selveri poekett, siis selle poe puhul küll võiks öelda, et teenindajad eranditult tervitavad alati esimesena ja küsivad sealjuures kohe ka Partnerkaarti. Selles osas oleks Maximal teiselt poelt õppida. Füüsilise keskkonnaga võib enamasti rahule jääda. Juurdepääsetavus poele on hea ning liikumisruumi poes ka üldjuhul piisavalt. Samuti ei oma tudengid nimesildi olemasolul erilist tähelepanu.
Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi väljendamine, eesmärk midagi saada ( midagi paludes) ning eesmärk kindlustada sotsiaalseid suhteid ( teretamine). Informatsioon, mida vahendatakse, võib olla erinev: · Semantiline informatsioon selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente. Semantilisest informatsioonist tuleb lahus hoida inimese teadmus suhtlemise hetkel. · Statistiline informatsioon põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel.
HAOKANDJAD (läbisegi). 1) Teeme ikka jaaniku, mis jaanik on! 2) Missugust enne ei ole olnud! 3) Mis üle kolme valla näha! JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rääkima). Täna teeme jaaniku jah! Mis üle kolme valla näha jah! I HAOKANDJA. Jass, kanna hagu! JASS. Mina toon hagu kah jah! (Ei lähe aga kuhugi. Naer. Eemalt kostab tulevate tüdrukute laul.) TÜDRUKUTE PARMAS (tulles, läbisegi). 1) Tere! 2) Tere, poisid! 3) Tere läbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.) LAPSED (kilgates laiali). Toome meie kuivi kadakaid! VANATÜDRUK EPP (tõrvatünni varrast katsudes). Kas see varras ka peab? POISID (naerdes läbisegi). 1) Miks ta ei pea! 2) See peab kui hull! Seda ei känguta Epp ise ka lahti! OGAR POISS. Mina - mina - mina tõin terve kuuse korraga! TÜDRUKUD (läbisegi). 1) Kas saab ka hea jaanik? 2) Kas oli ka kasetohtu? 3) Ja hästi palju tõrva? POISID. 1) Tõrva kui mett! 2) Tõrva ja tohtu - küllalt! Vana rasvase
meil on vaja tekitada enad jaoks arusaadav tervik, milles ei ole nurki ega vastuolusid. Ja selleks et aru saadavat tervikut enda jaoks joonistada, kasutadki kõike seda, millest tajukujundi tasakaalustamiseks kasutatakse. (mees peksab lapsi ja naist ja samas on õrn hoolitsev ja hell. 2 eripilti tuleb ja sellest püüad aru saada)(kodus on mees tuhvlialune, aga tööl on ülbe vana) --- soovitused kontakti loomiseks · silmside (alles siis teised nipid) · kehakontakt (teretamine) · üldine miimika ja kehakeel · püstitõusmine, vastuminek · naeratus · hääletoon · võiks lasta valida istumiskoha. · Tuleks ennast osata tutvustada · Nimi tuleb kindlasti meelde jätta (ära sellega eksi) · Kui ta on ärevuses, tuleks lihtsalt niisama vestelda. St et tuleb osata juttu üleval hoida · Enda emotsioone piisavas koguses avada. · Tuleks jälgida tema kehakeelt alati
................................................................................................................ 49 ENDA VAATAMINE .......................................................................................................... 49 VÄIKE ARMAS JÄNKUPOEG .......................................................................................... 50 PATSI-PATSI KAKKU ....................................................................................................... 50 TERETAMINE .................................................................................................................. 51 SOSINAL .......................................................................................................................... 51 PUUVILJALUGU ............................................................................................................... 51 TANTSI JA KEERUTA .........................................................................................
loomad eemale. Käokuld on silmapaistev eredate sidrunkollaste õitega taim. Teda esi- neb peamiselt Kagu-Eestis ja ta on võetud looduskaitse alla. Orhideelised käokeel, käopõll ja käoraamat kuuluvad samuti looduskaitse alla. 2. Kägu kukub kasesalus nii et kajab laas, suvel samas metsaalust käopõll kaunistab. Lehed on tal sedamoodi nagu põllesiilud, õied rohekollast tooni põõsa varjust piilub. q Käo teretamine Rahvalaul Kägu kukub kuuse otsas, kukku! Tare lävel tamme otsas, kukku! Tere, väike vellekene, kukku! Punapõskne poisikene, kukku! Ma toon sooja suvekese, kukku! Kibe kiini-ajaksese, kukku! Toon sull' kauni kannikese, kukku! Lõhnavlehte lillekese, kukku! Kukkukukku, leib lukku, võti vanamoori tasku. Kes meil kukub kuue pääle või laulab laia lindi pääle? Kägu meil kukub kuue pääle, lõo laulab laia lindi pääle. Kes läits kukkudes kuusikusse, lauldes laane latvadesse
jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) PATSI-PATSI KAKKU Lastelaule saab huvitavamaks muuta, kui rõhutada iga rea viimast sõna ja samal ajal teha mingit liigutust. See aitab lapsel laulu sõnu meelde jätta. "Patsi, patsi, leivapätsi, (tee patsutavaid liigutusi) siilu, saalu, saiapätsi, (tee siluvaid liigutusi) veere, veere, kakku (tee rullivaid liigutusi) veere, veere, kakku (korda rullimist) lükka ahju, hopp!" (Tee, nagu paneksid saia ahju.) TERETAMINE · Istu lapsega põrandale ja näita, kuidas võtta mängulooma või nuku käed ja neid üles-alla raputada. Võite talle näiteks tere öelda. · Anna mänguloom lapsele ja palu tal teretamist proovida. · Mõtle välja kõikvõimalikke tegevusi, mida mänguloomaga veel saab teha. · Mõned ideed: - lehvitamine - käte plaksutamine - jalgade kokku löömine. Palu ka lapsel mõelda, mida mänguloom veel teha võiks SOSINAL
4.4. MuinasjutulauludMuinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. 4.5. LoitsudLoitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised · loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); · inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); · töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud);· arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Loitse esitati poolsosinal pomisedes, poollauldes-poolkõneldes või hõigates
Õigusteadus on oskus korrastatud mõelda. See saab alguse põhimõistete tundmaõppimisest. · Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Praktiline teadus. Teadmiste abil saame hinnata situatsioonide õigustele vastavust. · Entsüklopeedia teadmistering Normatiivne reguleerimine · Tavanormid kõige vanem. Saanud inimestele harjumuseks, tavaks. Nt teretamine. · Moraalinormid hinnangulise sisuga. Nt kas enne peaks teretama mees või naine. Inimesed saavad sellest erinevalt aru. · Religiooninormid · Korporatiivsed normid ühiskondlike organisatsioonide normid. · Õigusnormid ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest. Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm. Formaalselt lepib kokku Riigikogu, seadusandja. · Kui me end ei alluta, siis korda ei ole. Normide järgimise garanteerimine
annaabi.ee 
