Minu elukaar Lühiuurimine Juhendaja:Eve Raja Kerk-Alexander Nõupuu 7. A Sisukord 1 Maimiku iga 2 Koolieeliku iga 3 Kainiku iga 1 Maimiku iga: Üheaastasena meeldisid mulle kõige rohkem need kannid:mänguautod, pall, telefon raamat,mängud:peitusemäng, õhku viskamine ja tagaajamine, raamatud ja laulud: vanniskäimise laul, söögid:banaan, mandariin, kaerahelbepuder, hapukapsad, õunakissel ja borsisupp. Kui olin aastane, pandi minu juures tähele seda, et olen hästi edev poiss. Kõndisin hästi palju, jutustasin omas keeles, ütlesin ,,täh" ja lehvitasin ,,tsau". Lõigati ära mu kaasa sündinud ,,Hitleri" tukk.
Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme ja nii mõnigi laps ei häälda kõiki häälikuid õigesti, eriti kaashäälikud R, K, L, S). 3 Lapse laused muutuvad pikemaks, ta kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Lausetes esineb veel grammatilisi vigu. Laps hakkab kasutama mitmust ning sõnade erinevaid vorme. Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu. Maimiku kõnesse ilmub palju küsimusi- lisaks mis- küsimusele hakkab laps küsima:"Kus?","Miks?","Millal?". Hakkab tarvitama grammatilisi vorme, KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust, Täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, Kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause,
ARUKAS MAIMIK Dr. Richard C. Woolfson Ergutamise tähtsus · Ergutamine julgustab teda ennast ja ümbritsevat maailma avastama nii, et temast saab arukas maimik. Rivaalitsemisest. · Väldi maimiku võrdlemst uue titaga · Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima · Ütle maimikule, et ta noorem õde või vend armastab teda · Kohtle lapsi kui erinevaid isiksusi · Kui tekib rivaalitsemine tegele sellega. Soolised erinevused · Last tuleb julgustada soost olenemata ja talle omasel moel arendada. Jonnimine · Kui on võimalik, enneta jonnihoogu · Jää rahulikuks · Julgusta teda · Räägi hiljem temaga · Sälita enesekindlus Söömisharjumused
• peast-jalgade suunas e. Kefalokaudaalne • keha-tüvest-väljapoole e. Proksimodistaalne • lihtsamast keerulisemale • iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik
Laps armastab kõiki liikumisega seotud mänge ja tegevusi ning need harjutavad teda tundega, mida tekitab kehahoiaku ja asendi muutmine. Laps kiljub vaimustusest, kui te tegevust sisaldavaid laulukesi koos laulate ning sünkroonis liigutusi teete. Püüa ära õppida mitu tegevusega laulu (teistelt vanematelt, raamatutest või videolt). Kehalise aktiivsuse ergutamine 19.-21. elukuuni Kõige märkimisväärseni muutus selle eas maimiku liikumismeisterlikkus on võime ringi kõndida ja samal ajal veel midagi teha. Näiteks võib ta kõndimise ajal mõnda mänguasja nööriga järel vedada. Nõuandeid · Lase tal vabalt ringi liikuda. Maimik vajab maailma uurimiseks vabadust ja tahab uute oskuste testimiseks oma soovi kohaselt ringi liikuda. Niikaua kui sa tead, et see on ohutu, lase tal majas ringi liikuda ning ära tee selles liiga palju takistusi. · Paku lahendusi
Oma tegevuse planeerimisel ei pea ta enam käsutama valju kõnet, vaid koostab plaani ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi. TEGEVUSE ARENG. Eelkooliiga peetakse mängu klassikaliseks vanuseks. Eeldused üleminekuks rollimängule tekivad maimikuea lõpus - mängulisi esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid, käsutatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele - keerustub toimingute organisatsioon. Kui maimiku mäng koosneb 2-3 toimingust (peseb ja riietab nukku), siis nüüd kujunevad nn loogilised ahelad: leiab aset toimiku üldistumine ja eral- dumine esemest, tekib oma toimingute võrdlemine täiskasvanu omadega ja enda nimetamine täiskasvanu nimega - toimub emantsipeerumine täiskasvanust, kusjuures täiskasvanu esineb kui tegevuse mudel. Lapse üleminek uuele tegevuse tüübile eeldab lapse ja täiskasvanu suhete muutumist.
· Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis. UURINGUTE ANDMETEL tuleb nägemise ja motoorse suutlikkusega seotud neuroneid varakult kasutada, muidu ei pruugi need täiskasvanueas erinevate olukordadega piisavalt hästi kohaneda. Lükkamismängud tekitavad lapses tunde, et ta on tugev ning et olukord on tema kontrolli all. Need mängud aitavad suurepäraselt arendada maimiku enesekindlust ja koordinatsiooni. LAULAN TUJU HEAKS Ära muretse selle pärast, et sa ei pea hästi viisi või ei mäleta käiki sõnu. Oluline on laulmist nautida. · Kuigi sobivad kõik laulud, mida sa tead või armastad, annan väikese laulusoovituse: - "Rongisõit" - "Juba linnukesed" - "Mutionu pidu" - "Mu koduke on tilluke" - "Igaühel oma pill" · Laula uuesti ja lisa sõnadele ka liigutused. · Liiguta lapse käsi laulu rütmis
juba ütelnud. Sellel ajal võiks temaga mänguliselt õppida erinevaid sõnu näiteks kehaosi, kodus olevat mööblit või midagi muud sellist. Seda tuleks teha pika aja jooksul, kuid alati mänguliselt, sest muidu võib laps tüdineda sellest. Selles vanuses oleks hea, kui laps saaks mängida omavanuste lastega. Tavaliselt on selles vanuses lapsed väga huvitatud teiste lastega mängimisest, tahtes nendega sarnaneda ning matkida, suhtlemine arendab aga lapse kõneoskust. Maimiku sõnavara kasvab pidevalt juba loomulikult, kuid ikkagi saab veel aidata tal vestlusoskust arendada. Paljude laste jaoks on lemmik mänguks selles vanuses, kui mänguloomad nendega räägivad. Minule endale meeldis selles vanuses vanaemaga metsas käia ning puude ja põõsastega rääkida. Lapse sõnavara saab suurendada ka 23 temaga rääkides tehes laused pikemaks näites selle asemel, et ütelda ,,Tõsta see üles"
kaitsmisel. Käesolevaks ajaks ei ole sellest tööst säilinud ühtki eksemplari. V. Ojakääru 1966. aastal ilmunud “Džässmuusika” andis küll esimese eestikeelse džässi ajalugu käsitleva raamatuna tänuväärse ülevaate kogu selle muusikažanri senisest arengust (loomulikult läbi nõukoguliku prisma), kuid eesti džässile oli seal pühendatud vähem kui kaks lehekülge. Järgmiseks katseks seda temaatikat käsitleda on Jüri Maimiku 1969. aastal kirju- tatud Tallinna Riikliku Konservatooriumi diplomitöö “Tallinna estraadiorkestritest minevikus ja tänapäeval”. Nii U. Loobi kui J. Maimiku tööde puhul tuleb arvestada kõigepealt diplomi- tööde piiratud mahu ja uurija väheste kogemustega, aga eelkõige siiski kirjutamise ajaga – nagu näha, ei ole kummaski töös peetud võimalikuks kasutada sõna “džäss”7 . Kolmas teadaolev ja otseselt džässiteemaline töö on Aadu Mutsu 1991
tegevusega/riietumisega. Ei old jah. Naised mäletavad riietusega seonduvalt mingit piiravat/keelavat situatsiooni, mehed aga mäletavad riietust seoses teiste inimestega- ema, vanaema jne. 1. Sooidentiteet ja riided. 2. Riietuse funktsioonid lapse ja noorukieas 3. 3 aspekti mina arengus, mida riietus mõjutab 4. Kujutlus oma kehast Peegel (peeglike, peeglike...). peegel näitab vahel (eriti noorukieas) mida näha ei tahaks. Peegel on kõige olulisem maimiku ja noorukieas. 2- aastane mängib peegli ees ja vaatab end peeglist. Nii saavutab ta............ sõltumatust. Noorukieas, kui üritab saavutada emotsionaalset sõltumatust. Füüsilise mina paremini tundmine on alusmüüriks enesetunnetusele, mis pannakse paika juba varases nooruses. 1. Sooidentiteet ja riided. Igal arenguastmel aitavad riided leida oma mina. Väga varasest east peale on oluline see, mis värvi riideid selga pannakse
annaabi.ee 
