http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt...
praktiliselt õigusteta. (Sparta kodanike naistel olid aga meestega peaaegu võrdsed õigused, mis olid nonde äraolekul võrreldavad isegi etruskide naiste omadega.) Ateena oli rohkem mures oma elanike kui riigi enda heaolu pärast, mille unarusse jätmine sõjakas maailmas kiire lõpu toob. Spartalased, kuigi oma meetoditelt drastilised, olid teiste Kreeka rahvaste ja muude riikide poolt palju austatumad ja kardetumad ning sõjaliselt tugevam jõud kui Ateena. (Seda tõestas ilmekalt Peloponnesosse sõda). Nad seadsid üksikisikust ettepoole riigi turvalisuse ja võimsuse, pidades eriti tähtsaks nende rahva ja eluviisi püsimajäämist. Sellepärast arvan, et spartalaste ühiskonnakorraldus oli kõigest hoolimata ateenlaste omast parem.
Ateenlased mereliidu, kust jäid välja Pärsiale alluvad Väike-Aasia linnad, ja kus Ateenlaste domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks, kui 5. sajandil. Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus Kesk- Kreekasse tunginud Sparta väe. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lüüasaamine Leuktra juures tõi kaasa Sparta liitlaste lahkulöömise ja Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid Epameinondase juhtimisel kahel korral Peloponnesosse, rüüstasid Lakoonikat, vabastasid Messenia Sparta võimu alt ja kujundasid Peloponnesoses ulatusliku Sparta-vastase liidu. Samal ajal alistasid teebalased Kesk-Kreekas ümbruskonna kindlalt ja karmilt oma võimule. 362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba ülemvõimu. Tulemuseks oli Mantineia lahing, kus teebalaste ja nende liitlaste vastu võitles Sparta poolel ka vahepeal Teebaga tülli läinud Ateenla
ja teen isegi kirjaliku ettepaneku, nii et, kui see on teile vastuvõetav, kinnitate selle hääletamise teel. Kõigepealt on tarvis meil endil end kaitsta ja ette valmistuda -- ma kõnelen trieeridest, rahast ja sõdureist. Sest kui ka kõik teised nõustuksid orjadeks muutuma, tuleb meil igatahes võidelda vabaduse eest. 71. Niisiis, esiteks valmistame kõik selle ette ja teeme seda avalikult, siis juba pöördume üleskutsega teiste poole ja saadame saadikud asja selgitamiseks kõikjale, nagu Peloponnesosse, Rhodosele, Chiosele, Pärsia kuninga juurde (sest ka tema huvides pole lasta Philipposel kõike oma võimule alistada), et juhul, kui te neid veenate, nad oleksid tarbe korral teie kaaslased nii ohtudes kui kuludes, kui aga see ei õnnestu, et siis tegevuseks vähemalt aega võita ... 73. Ent ma ei ütle, et tuleb üles kutsuda teisi, et aga meie ei peaks ise tegema seda, mis meie huvides, tarvilik. Oleks ju ka rumal oma valdusi kaitsetuks jättes väita, et hoolitseme võõraste
480 vallutaid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk-Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jäänud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid. Pärslased vallutasid Kesk-Kreeka (peale Delfi, mis imekombel pääses), kaasa arvatud Atika, mille elanikud evakueerusid Peloponnesosse ja Salamise saarele. 480 septembris purustas kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlase Themistoklese juhtimisel, pärsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast. Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasid Teebat peamise tugipunktina.
Leonidas enamusel väest taganeda, jäi ise koos 300 spartiaadi ja veel mõnede üksustega kohale ning hukkus kangelaslikult. Kreeka laevastik taganes Kesk- ja Lõuna-Kreekat ühendavale Isthmose maakitsusele. Pärslaste tee Kesk-Kreekasse oli seega vaba. Sealsetest tähtsamatest linnadest läks Teeba pärslaste poole üle, ateenlased aga otsustasid oma maa maha jätta ja evakueerisid oma pered ja vara Salamise saarele või Peloponnesosse. Ateena rüüstati pärslaste poolt. Otsustav lahing vaenulike laevastike vahel toimus Ateena lähedal, Salamise saart maismaast eraldavas väinas, kus kreeklased saavutasid, suurel määral Themistoklese juhtimisel, hiilgava võidu. Xerxes pöördus Aasiasse tagasi, tõenäoliselt vältimaks võimalikku ülestõusu, ja Pärsia laevastik taganes Väike-Aasia rannikule. Suur osa Pärsia maaväest Mardoniose juhtimisel jäi aga Kreekasse ja veetis talve Tessaalias. 479. a
Nõnda näiteks alistati helleenide poolt pelasgid, kes hiljem sulasid nendega ühte; pelasgid olid muistendi järgi Kreeka ürgelanikud. Teine muistend jutustab, kuidas doorlased liikusid Kesk- Kreekas asuvast Doorisest Peloponnesosse ja vallutasid selle pikkamisi. Joonis 1 Iidsed Trooja müürid Article II. Kreeta-mükeene kultuur Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann. Kreeka ajaloo vanimaist perioodist teame praegusajal muististe järgi, mis on avastatud väljakaevamiste puhul: ehitiste, relvade, tarberiistade jne jäänuste järgi. Varemalt tundsid õpetlased vanimat perioodi ainult kahe tuntud poeemi "Iliase" ja "Odüsseia" järgi. Need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
