Rooma kirjandus ja kultuur on alguse saanud Rooma linna järgi, mis legendi kohaselt sai nime Romuluse nimeliselt mehelt, aastal 753 ekr. Rooma kirjandust peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks, sest Rooma kirjanduse loomises on järgitud Kreeka kirjandust, kuna teosed olid ladina keeles, mida osati rohkem. Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero.Rooma kõnekunsti areng oli oluline, sest inimesed, kes tahtsid saada kohtunikuks/ advokaadiks vms pidid oskama hästi kõnekunsti. Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis ". Tänapäeva teatri ja Antiikteatri erinevusteks olid need punktid : Tänapäeva teatri kostüümid oli arenenumad, teater toimus saalides ehk kindlates teatrimajades või kultuurimajades, maksab rohkem, kutseliste näitlejate vastu pole midagi, dekoratsioon parem ja tehnika arenenum. Antiikteatris oli kõ...
SOLIPSISMI SEOS RELIGIOONIGA ◉Keha ja vaimu probleem ◉Monistlik teooria- tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. ◉Dualistlik teooria- tunnistatakse mõlemat. SOLIPSISMI SARNASUSED IDAMAADE RELIGIOONIDEGA ◉Taoismis- erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. ◉Hinduismis- meeled on ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada. ◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVEDAJAID LÄÄNE KULTUURIS Rene Descartes George Berkeley ◉Dualist- tunnistas ◉Monist- tunnistas materiaalset ja vaid vaimu vaimset maailma. olemasolu. ◉Arvas, et inimese
Rooma kõnekunst 1.saj ekr hakkas rooma kirjandusest kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirik...
"Antigone" on Oidipuse poegade tüli ja nende mõlema surm ning nende õe, Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad. Filipika kõige ägedamate poleemiliste kõnede piltlik nimetus. Sokrates (470-399 e.m.a.) - antiikaaja kuulsaim filosoof, kes ise ei kirjutanud midagi üles, vaid õpilased kirjutasid. Platon (427-347 e.m.a.) - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhiline kirjapanija
Need kõik on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri. Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks. Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad. Kui poleks kreeklasi, poleks me need, kes me praegu oleme. 13) Kes olid nimetatud isikud ja millega on nad maailma ajalukku läinud: Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr). Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
skulptuuri ja maalikunstiga. Need kõik on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri. Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks. Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad. Kui poleks kreeklasi, poleks me need, kes me praegu oleme. 13) Kes olid nimetatud isikud ja millega on nad maailma ajalukku läinud: Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr). Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
vabariiklikud juristid. Q. Mucuse peamine töö oli süstematiseerida ülevaade ius civilest, kohaldades arvatavasti esimest korda dialektika meetodeid, olles inpireeritud Kreeka filosoofiast. Tundub, et ta oli esimene jurist, kes selgitas väja tõelise eraõiguse süsteemi käesolevast eraõigusest pärimisõiguseni, isikute õigusest, ajsaõigusest ja võlaõigusest. Tema tööd pole paraku säilinud. Servius Sulpius Rufus oli algselt reetor ja Cicero sõber. Servius kirjutas väikese kommentaari praetooriumi edikti ja tema õpilane Ofilius jätkas samas vaimus, kuigi esimese suurema kommentaari kirjutas Labeo. Gaius Aquilis oli Q. Muciuse õpilane, praetor ja kaasaegne Cicero, kes väitis, et avastas valemi, kuidas saada teada hageja pettuse põhjustest- actio de dolo malo. Kas Alfenius Varus oli Serviuse õpilane ja Justinianuse Digestis ilmuvad katkendid tema töödest. 10 9 D. Tamm. Roman law and European legal history
KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule e...
Märtrite kirju loeti ette jumalateenistustel, et usuvendade ja ka kogudustevahelist usku tugevdada. 3) Oma roll kristluse levikul oli ka apoloogiatel. Apoloogiaid oli kahte laadi: ühed olid kristlikud kaitsekirjad, milles toonitati kristlaste ustavust riigile ning kristlaste moraalset laitmatust. Neid kirjutati ametivõimude kaitse saamiseks tagakiusamiste ajal. Enamik neist pärineb keiser Marcus Aureliuse ajast (161-180), tuntumad autorid reetor Miltiades, Hierapolise piiskop Apollinaris ja Sardese piiskop Meliton. Teised olid kirjanduslikud apoloogiad, mis olid pärit piirkondadest, kus ei toimunud tõsist tagakiusamist. Kristlust esitati kui tõelist filosoofiat, mis on ühendatav kreeka filosoofiaga. Väideti, et kristlased on kolmas sugupõlv juutide ja hellenite kõrval. Tuntumad esindajad olid Aristides Ateenast, Justinus Roomast, viimase õpilane Tatianos. 4) Missioonid ja imeteod ka neid peetakse oluliselt
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
sunniti linnadest küladesse laiali asuma ja nõuti Delfi aarete järkjärgulist tagasimaksmist. Amphiktyonia valis Philippose oma liikmeks ja samal aastal (346) viidi korralised Püütia mängud läbi Makedoonia kuninga eesistumisel. Tessallased olid juba varem valinud Philippose oma liitriigi valitsejaks. Seega olid nii Tessaalia kui ka oluline osa Kesk- Kreekast Philippose võimu all. Ateenaski suhtusid mõned ringkonnad Philipposesse heatahtlikult. Nii pöördus juba kõrges eas reetor Isokrates Makedoonia kuninga poole avalikus kirjas, kus kutsus Philippost ühendama helleneid võitluseks Pärsia vastu. Kuid üldjoontes tugevnesid järgnevalt Demosthenese mõjuvõim ja ateenlaste veendumus Makedoonia ohtlikkusest. Demosthenese eestvõttel tõhustati laevastiku rahastamist, suurendades selleks rikaste kodanike finantskohustusi. Ka mitmed mereliidust lahku löönud riigid sõlmisid, Makedoonia ohtu adudes, taas Ateenaga liidu ja Philippose mõju tugevnemine Epairoses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
