· Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne-
Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia , Lesbos, Chios, Rhodos ja Kreeta. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. Taimkate: Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad
See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis. Mägised alad olid vanasti kaetud männi- , tamme- , pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid
Naiste positsioon. Abielu ja perekond Ühiskond oli patriarhaalne; Naistel polnud kodanikuõigusi; naise koht oli kodus;abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi; mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllalt pinnapealseks; Mehe elu möödus sageli kodust väljas, näiteks rahvakoosolekul; naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi;hetäärid(sõbratarid;armukesed);pederastia(tulnud sõnast paiderastia;meeste vaheline armastus);lesbid(tulnud sõnast Lesbos; naiste vaheline armastus) 4.Kreeka linnriik Polis Linnriik ehk polis; kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, Sellised riike kus domineerisid rikka ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus Poliste siseolud olid üsna ebastabiilsed; vaesemaid kodanike ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust; sageli viisid sisevastuolud türannia kehtestamisele; Segadusi ja
valitses Lõuna- ja Kesk-Kreekas ühtlane kirjaoskus. Doorlaste sissetung kattis kogu Lääne-Kreeka ja Peloponnose, jõudis Atika piirini ja vallutas paljud lõunapoolsed saared (Kreeta) terve mere ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased Boiootiast ja Tessaaliast, aeti suures ulatuses üle mere Küklaadidele ja Väike-Aasia lähistele saartele (Samos, Khios, Lesbos). Pärast mõnesajandilist tumedat ajajärku sai see Joonia klassikalise kreeka kultuuri hälliks, koosnedes linnriikidest nagu Mileeto, Efesos ja Smürna, kust omakorda loodi kolooniaid Krimmi, Lõuna-Itaaliasse ja Gallia ja Ibeeria rannikule. Sarnase ajalise, ruumilise ja kogukondliku killustuse kiuste jäid kreeklased ome keelele ja kultuurile truuks ja isegi taastasid suurel määral sisemise ühtsuse hellenistlikult ajastul. Kord
Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange
jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks: 1. Atika 2. Kesk-Kreeka3. Kesk-Makedoonia 4. Kreeta 5. Ida-Makedoonia ja Traakia 6. Ípeiros 7. Joonia saared 8. Põhja-Egeus 9. Peloponnesos 10. Lõuna-Egeus 11. Tessaalia 12
saabus. Laokoon - preester, kes hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Leda - Aitoolia kuningapaari Thestiose ja Erythemise tütar ning Sparta kuninga Tyndareose abikaasa. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest lapsed olevat koorunud. Zeus lõi Leda mälestuse jäädvustamiseks Luige tähtkuju. Lesbos - Kreekale kuuluv saar Egeuse mere idaosas Türgi ranniku lähedal. Lesboselt oli pärit Sappho. Lethe Allilma jõgi. Kui sellest jõid siis jäid täiesti hajameelseks. Leukippos - Messeenia kuningas, Perierese ja Gorgophone poeg. Ta lubas oma tütred Hilaeira ja Phoibe naiseks oma poolvenna Aphareuse poegadele Idasele ja Lynkeusele, kuid tema teise poolvenna Tyndareose pojad Kastor ja Polydeukes röövisid neiud. Peigmeeste kokkupõrkes said
ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid
4 Geograafiline asend Kreeka asub Lõuna-Euroopas, Vahemere kaldal, Balkani poolsaare lõunaosas ning Egeuse, Joonia ja Vahemere saartel.Temast loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 131 957 km². Kreeka rannajoone on pikkus on 14 880 km. Suurimad saared on Kreeta,Euboia, Rhodos,Lesbos,Chios ja Kefallenia, moodustades 19% riigi pindalast. Riigi pealinn on Ateena. 5 Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni
See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid
Tema värssidest on säilinud palju fragmente.15 Sappho (6. s algus eKr) Mytilene, Lesbose saarel; suurim Vana-Kreeka lüürilistest poeetidest, nii et Platon nimetab teda 10. muusaks. Tema elu kohta teatakse vähe. Ta oli aristokraat, kes kirjutas oma sõpruskonnale luuletusi, enamjaolt, kuid mitte eranditult naistele. Võimalik, et tal oli ka tütar. Mõiste lesbiline, tema arvatav seksuaalne orientatsioon, on tuletatud tema kodusaare nimest Lesbos. Tema kaasaegsetel oli tema luulet oli seitse või üheksa raamatut (esimene neist koosnes originaalis 330 salmist). Säilinud on vaid fragmendid, pikim neist (seitse salmi) on Aphrodite appikutsumine armastatud naise pärast. Ta kirjutas Aioolia murrakus, erinevates meetrumites, millest üks on tema auks nimetatud inglise keeles Sapphic. Tema värsid on armastuslüürika klassikaliseks näiteks, iseloomustatuna tema armastusest naiste, looduse suhtes, otsesest
Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Joonis 1: Kreeka asukoht Euroopas Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta. Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse
suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.(33) Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. (35) Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste talvel püsib mägedes mitu kuud,
See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis. Mägised alad olid vanasti kaetud männi- , tamme- , pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid
liidusõjas sai Ateena eskaader Hiiose juures lüüa. Rahapuuduse leevendamiseks liitusid ateenlased Pärsia kuninga vastu mässu tõstnud Früügia satraabiga, kes maksis kinni Ateena sõdurite palga, ent kui levisid kuuldused kuninga kavandatavast karistusretkest, mille tagasilöömiseks reaalsed vahendid puudusid, pidasid ateenlased targemaks liitlaste lahkulöömisega leppida. 354. a. rahuleping kinnitas Hiiose, Kosi, Rhodose ja Byzantioni sõltumatust. Seejärel lahkusid liidust ka Lesbos ja Korkyra. Ateena mereliit jäi küll püsima, kuid kaotas senise tähtsuse. Ateena nõrgenemine tugevdas omakorda Kaaria Mausolose positsioone, kes aitas mitmes kreeka linnas võimule oligarhilised valitsused ja saatis neile toeks oma garnisone. Kuid valitseja surm (353. a.) katkestas Kaaria edasise tugevnemise. Võimu päris 40
annaabi.ee 
