NOORKUU JA BIRGIT ÕIGEMEEL retsensioon 06.11.toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert Noorkuu ja Birgit Õigemeel. Vokaalansambel Noorkuu andis taas soolokontserte Eesti erinevates kontserdipaikades. Tegemist on ansambli esimese suurema kontserttuuriga peale 2006. aasta oktoobris korraldatud 10. juubeli kontserte. Esitati palju uut ja senikuulmata loomingut, ikka humoorikas ja Noorkuule omases stiilis. Nagu tavaliselt, ei puudunud ka seekord Noorkuu kontserdilt nauditav lavashow, mitmed üllatused ning vahetu kontakt publikuga. Kontsertide külalisesineja oli Eesti verivärske superstaar, populaarse telesaate „Eesti otsib superstaari“ võitja Birgit Õigemeel. Koos esitati mitmeid tuntud hitte nii eesti kui inglise keeles ja enamasti ikka a capella seadeis. Mõned laulud esitas Birgit ka oma novembris ilmuvalt debüütalbumilt. Alates 2003. aastast laulavad Noorkuus Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor),
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala"
pidudel ühesugused, ainuke vahe oli selles, et need kellel olid aiamaad, kes said ise kasvatada toorainet lisaks nendele mis poest osta sai, mida ei olnud muidugi palju, nende lauad olid natukene rikkamad ja värvilisemad. Kõige rohkem kasvatati tomateid, kurke, kõrvitsaid, peeti, porgandit, kaalikat, nagu tänapäevalgi. Väga palju tehti hoidiseid sisse, marineeritud kurk, marineeritud kõrvits, marineeritud peet. Soolati ja marineeriti ka seeni ja needki ei puudunud nõukogude aja söömingult. Kellel võimalik käisid ka marjul ja tegid ka moose. Kõige töömahukamad, aeganõudvamad ja ilmselt ka vastutusrikkamad olid süldi, verivorstide ja maksapasteedi tegemine. Nende tegemist pidi alustama varakult ja need ei tohtinud kindlasti nõukogude aja laualt puududa. Nõukogude peolauad nägid alati välja väga rikkalikud, eelroana võis leida peolaualt puljongit ja pirukat. Pirukad olid reeglina õlis küpsetatud liha- riisi pirukad. Õlis küpsetati ka
Selles filmis oli see siis, et Forrest oli alaarenenud ning jutustab filmi kestel oma lugudest ning haigus on temaga terve filmi kestel algusest lõpuni. Kuigi film oli tehtud n-ö tavapärases enne-nüüd-pärast tsükklis, kasutati seal novellilist jutustamistiili. Muusikat kasutati filmis üsna vähe, kuigi samas ei saa öelda, et seda üldse ei tehtud. Aga minu arvates ei teinud vähene muusikakasutus filmi sugugi halvemaks - see, mida kasutati, tegi filmi ainult paremaks. Muidugi ei puudunud filmist filosoofilised ja mõtlema panevad stseenid, emotsionaalsed momendid ning hea huumor. Selle kõige keskel kannab oma rolli väga hästi välja Tom Hanks. Forrest Gumpi kehastab ta väga usutavalt,tal tuleb, seda küll minu arvates, päris raskena tunduv alaarenenud mehe mängimine suurepäraselt välja, ta ei jäänud vähemalt seda tehes lolliks. Hea valik oli tehtud ka kõrvalosatäitjate suhtes, nad suutsid oma rolli sisse elada ning ka neil õnnestus kõik nagu valatult
Cissy oma armsa vanaemaliku olekuga kandis tagasihoidlikku pikka seelikut ja pluusi. Jeani iseloomustasid kleidid, kübarad, pärlid ning kõik muu, mis ühe daami riidekappi võiks kuuluda. Kostüümid viidi uuele tasemele teises vaatuses, üsna etenduse lõpuosas, kui toimus galakontsert, kus nelik ,,Rigoletto" ooperist katkendit esitas. Riietus muutus ,,Rigoletto" ajastule, 19. sajandile, omaseks. Isikupäraste kostüümide kõrvalt ei puudunud ka julge lavameik. Lii Tedre kehastatud Jean Horton oli tõeline daam, kes ei suutnud kuidagi leppida sellega, et ta pidi elama vanadekodus. Endine ooperilauljanna pidas end endiselt nooruslikuks staariks, keda kõik teavad ning austavad. Kui vanadekodu iga-aastasel üritusel oli vaja kvartetil taas esineda, siis oli Jean ainus, kes keeldus, sest ta mõistis, et lauluhääled pole neil enam samad, ning ta ei oleks talunud sellist enesealandamist
Rõõm ja mure Vargamäel Muresid oli Vargamäel näiliselt kindlasti rohkem kui rõõme. Mured põllu pärast, mured karja pärast, mured kiusliku naabri pärast mure Vargamäe pärast. Vaatamata sellele ei puudunud Vargamäel ka õnn ja rõõm, kellel vähem, kellel rohkem. Millised olid rõõmud ja mured Vargamäel? Eelkõige olid mured seotud Vargamäe talude edendamisega. Andrese mure oli sellevõrra suurem et, ta Eespere talus alles esimest põlve oli. Ära teha oli palju korrastada laokile jäetud eluhooneid ja lautu, ehitada uued kambrid, muretseda leib lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis,
Rahvuslik liikumine Eestis: koostöö ja erimeelsused 19. sajandil tärkas kogu maailmas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Sellest ei jäänud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisu kuuluv Eesti. 1840. aastal maad tabanud vapustused (rahutused, väljarändamine, usuvahetus) ning kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud sundisid rahvast oma olemuse üle sügavamalt juurdlema. Selle vaimus tegi eesti rahvas palju koostööd, kuid igal mündil on kaks poolt ning ei puudunud ka erimeelsused. Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus, sest kooli rajamise idee ühendas erinevaid rahvuslasi ja kaasas tavainimesi
Kokku toimus sel ajavahemikul 12 matemaatika tundi Kokku 24 õpilast, kellest 12 on poisid ja 12 tüdrukud Variatsioonrida: 1,1,1,1,1,2,2,2,3,3,3,3,3,4,4,4,4,4,4,8 N=20 Mo=4 Me=3 Puudumised kokku poisid tüdrukud 7 6 5 poisid tüdrukud 4 3 2 1 0 41184 41190 41194 41198 41211 41218 Järeldus 12.oktoober puudus kõige rohkem õpilasi 6.oktoober ei puudunud keegi Poistel on 2 puudumist rohkem kui tüdrukutel
Laiuse Jõgevamaa Lugupeetud Viive Kibena Põltsamaa Ametikooli direktor SELETUSKIRI 22. november 2009 Lugupeetud direktor Mina, Jana Kask, III kursuse müüja eriala õpilane, olen tihti puudunud koolist seoses transpordi ebakorrapärase liikluse ning koduste põhjustega. Vahemikus 12. - 21. november puudusin koolist, sest olin haigestunud grippi ja kooli tulles unustasin arsti tõendi koju, õppematerjalide vahele, mille ainetunde 22. novembril ei toimunud, see ajendas klassijuhatajat pöörduma direktori poole. Minu puudumised on pahandanud klassijuhatajat eelnevaltki kuna pole ette teatanud, sest meie pere
Vokaalmuusikat laulsid naised enamasti soprani. Muusikalis esitati aastast 1959. Richard Charles Rodgers, kes oli Ameerika helilooja, kirjujtatud muusikat. Muusikali lauludele sõnad on kirjutatud Oscar Hammerstein II poolt aastal 1959. Oscar Hammerstein ja Richard Charles Rodgers on sündinud Ameerika Ühendriikides, New York'is. Lavakujundus oli üle keskmise, kindlasti on ka paremaid "Heliseva Muusika" lavakujundusi, kuid Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla. Etendusel ei puudunud ka eriefektid nagu näiteks äikesetorm ja välgu löömine. Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid riideid. Naisnäitlejatele olid tehtud ka korralikud suured lokid, vahel ka krunn. Mehed kandsid pintsakute all vesti ja lipsu. Naised kandisid ka pearätte ja korsette. Nunnakloostris ei puudunud ka nunnade suur tärgeltatud tanu ja nunnariided. Muusikalis on väga tuntud laulud. Üks nendest on "Do-Re-Mi", milles muusika oli väga lõbusa
Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatisooni struktuuriks. Hardy-Weinbergi seaduse järgi saab hinnata mikroevolutisooni tegurite toime suunde ja intensiivsust populatsioonides. Nendeks teguriteks on mutageen -> geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik. Kombinatiivmuutlikus- alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Geenivool- erinevate populatisoonide isendeit ristamine. Populatsiooni genofondi võivad sattudauued, varem sealt puudunud alleelid. Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Looduslik valik- seisneb org. ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu muutumine arengus mingi aja jooksul. Fossiile leidub maa sees, erinevates kihtides, selle järgi saab umbkaudse vanuse teada.
tuua · Kandsid kohevaid riideid · Meeste kuubedel täideti puusakohad -vaheriide -hobusejõhvi -paberiga · Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitssaboo · Pehmed ja madalad patsi ja siidlehviga parukad. NAISTE MOOD · Sarnanesid mukitud nukkudega · Laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga · Taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. · Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. · Kleidilt ei puudunud -lehvid -lilled -lindid · Kasutati palju pärleid ja vääriskive · Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid · SOENGUD -kõrgeks seatud traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil. -spiraalselt keerduvad lokid -muudeti harva · Pesemine ja pesu vahetamine ei kuulunud tavade hulka. · Meigiti ja puudertati tugevasti ja kasutati tugevaid parfüüme
Muusika ja mina Mulle meeldib muusika väga. Ma kuulan muusikat igapäev. Hommikuti, kui ärkan, panen raadio käima, siis hommikul bussiga kooli sõites, kuulan muusikat kas siis kõrvaklappidest või kuulan muusikat, mis tuleb raadiost ja mida ka bussijuht ise kuulab. Koolis tavaliselt ei kuula ma muusikat, aga kui, siis väga harva. Õppides kodutöid, kuulan tavaliselt muusikat arvutist. Tavaliselt kuulan tänapäevast pop-muusikat, aga ka muid zanreid. Mul ei ole lemmikut bändi ega lauljat. Ma valin muusikat meloodia järgi ja tavaliselt on see positiivne, olgu see siis pop, rock või reggae. Ma ei ole otseselt tegelenud muusikaga ega mõne pilli mängimisega muusikakoolis. Algkoolis ma laulsin küll palju ernevatel pidudes ning aktustel : jõulupeol, kevadpeol, kooli sünnipäeval, emadepäeva ning isadepäeva kontserditel ja paljudel teistel üritustel. Ja muusika intstrumendist olen mängind ainult kan...
3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? 1. Lühikokkuvõtted. 2.novell Selle novelli peategelaseks oli kaval pagar Cisti, kes oma madalast ametikohast vaatamata armastas oma tööd ja tal ei puudunud kunagi parimad veinid. Kuna härra Geri ja paavsti saadikud tihti tema ärist mööda kõndisid, tekkis pagaril soov anda oma veini talle maitsta. Kuid kuna härra enda juurde sissekutsumist ei pidanud sobilikuks, tuli pagar teisele heale ideele. Iga päev kui härra ja saadikud mööda kõndisid, jõi pagar oma head veini mida ta tahtis härrale pakkuda . Lõpuks äratas see ka härras huvi ja ta palus veini maitsta. Vein
Muutusid inimesed ja nendega seoses ka kostüümid. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde.Seeeest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste
Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Soengud olid kõrgeks seatud traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil. Spiraalselt keerduvad lokid. Soenguid täiendati sulgede ja lintide abil. Soenguid uuendati harva. Pesemine ja pesu vahetamine ei kuulunud tavade hulka. Meigiti ja puudertati tugevasti ja kasutati tugevaid parfüüme. Meeste kuubedel täideti
Eduard Bornhhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on TASUJA ning selle raamatu tegevus toimub Eesti piinal philiselt luna osas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas vga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Miste- vaba mees oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu tiesti mtlematu asi, sest tol ajal olid kik talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju koos. Nad tlitsesid vga vhe ja kui sedagi siis leppisid ka kohe ra, aga kui Oodo suureks sai siis hakkas teda hirima Jaanuse vabadus ning nad astusid omavahel sjajalale. Jri lestusul mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma
Eduard Bornhöhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on "TASUJA" ning selle raamatu tegevus toimub Eesti pinnal põhiliselt lõunaosas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas väga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Mõiste `vaba mees' oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu täiesti mõtlematu asi, sest tol ajal olid kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära, aga kui Oodo suureks sai, siis hakkas teda häirima Jaanuse vabadus ning nad asusid omavahel sõjajalale. Jüriöö ülestõusul, mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada.
klass. Tiitelleht võib olla käsitsi või arvutil kirjutatud. Nõuanne: jäta tiitellehe tegemine viimaseks, sest enne õpimapi esitamist Sul seda vaja pole, aga pika õppeperioodi jooksul võib sellega nii mõndagi juhtuda. Sisu Heas õpimapis on kõik tundides tekkinu olemas. Õpimappi köida kõik konspektid, tunnitööd, töölehed, kodused tööd, arvestuslikud tööd ja nende analüüsid ning muu kraam, mida oled õppimiseks kasutanud. Kui oled puudunud, tuleb tunnitöö järgi teha. Nõuanne: Köida kohe pärast ülesande täitmist või konspekteerimise lõpetamist leht õpimappi. Kui oled puudunud, küsi klassikaaslaselt või õpetajalt, mis vahepeal tehti. Kui oled tehtud töö ära kaotanud, siis kas lepid sellega, et see jääbki puudu, või teed selle uuesti. Konspektid võid kopeerida (grupikaaslase vihikust ümber kirjutada või koopia teha) . Töölehed tuleb ise täita. Kui kardad midagi ära kaotada, jäta see klassi õpetaja kätte
muusikagi. Inimesi, kes nende auks kohale saabunud olid, oli küllaltki palju. Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga restoranis" , ,,Lapsepõlv", ,,Piir" ning ,,Astud lauldes mu poole". Ansambli vanematest lugudest ei puudunud esitluselt ,,Lumevärv" ja ,,Viimane tramm". Oma panuse plaadile andsid ka Riho Sibul ning Teet Velling. Eriti meeldejäävaks sai Jaan Sööda madal, kahisev hääl, mis peale kontserti tükiks ajaks kõrvu kummitama jäi. Oma panuse sellele õhtule andis külastajate kaasalaulmine lugude esituste ajal, mis ka Jäääär'il südame soojaks tegi. Olen õnnelik, et sain osa sellisest elamusest, milleks iga päev võimalust ei teki.
muusikagi. Inimesi, kes nende auks kohale saabunud olid, oli küllaltki palju. Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga restoranis" , ,,Lapsepõlv", ,,Piir" ning ,,Astud lauldes mu poole". Ansambli vanematest lugudest ei puudunud esitluselt ,,Lumevärv" ja ,,Viimane tramm". Oma panuse plaadile andsid ka Riho Sibul ning Teet Velling. Eriti meeldejäävaks sai Jaan Sööda madal, kahisev hääl, mis peale kontserti tükiks ajaks kõrvu kummitama jäi. Oma panuse sellele õhtule andis külastajate kaasalaulmine lugude esituste ajal, mis ka Jäääär'il südame soojaks tegi. Olen õnnelik, et sain osa sellisest elamusest, milleks iga päev võimalust ei teki.
ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid kõik palad tehniliselt väga puhtalt ja korralikult esitatud ja näitlejad sobisid väga hästi oma tegelaskujudesse. Kahjuks puudus teosel mingi sügavam mõte. Kõik oli küll väga hästi mängitud, aga mingit sügavamat sõnumit ma kahjuks ei leidnud. Muusika sobis stseenidega väga hästi. Üldiselt oli etendus rõõmus ja lustakas ning ega huumor ka ei puudunud. Lavakujundus oli väga hea ja hästi organiseeritud. Üldkokkuvõttes oli etendus meeldiv ning nauditav hoolimata tema pikast kestusest peaaegu kolm ja pool tundi. Muusika oli väga hea ja rõõmsameelne ning esinejad mängisid oma rolle suurepäraselt. Kostüümid olid samuti ajastule vastavad ja sobisid nagu valatult. Mina soovitaksin muusikali ,,Minu veetlev leedi" ka teistele, kuna see on tõesti muusikaliselt värskendav kogemus ja teeb tuju rõõmsamaks.
1.arvestustöö Pallid 14. oktoobril 2012 sooritas Felix Baumgartner Ameerika Ühendriikide New Mexico kohal eduka hüppe 39,045 kilomeetri kõrguselt stratosfäärist Maa pinnale. Tema maksimaalseks langemise kiiruseks mõõdeti 1357 km/h. 1. Kui suur oleks olnud langemise kiirus 1 km kõrgusel maapinnast juhul, kui langemine oleks olnud täiesti vaba, st kui oleks puudunud õhutakistus? Gravitatsiooniks ehk vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust ja see on füüsikaline suurus. Gravitatsiooni suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on aga kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Vabalt langemise korral liigub iga keha Maa raskusjõu tõttu vaba langemise kiirendusega
Evolutsioon Maa elu ajalooline areng, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni.Evolutsiooniteooria evolutsiooni teaduslikult põhjendatud seletus, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arenemisest.Palentoloogia- tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on...
Punahirv Punahirv on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda viidud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti
produtsent. Näitles 83 filmis. Osales iseendana kahes ja iseenda impersonaatorina ühes filmis "A Woman of the Sea" produtsent (1921) http://www.youtube.com/watch?v=zskO9O3h Alfred Hitchcock(1899 - 1980) Oli briti filmilavastaja. Alustas filmi alal 1920 Inglismaal, siirdus 1939 Hollywoodi Loonud rea psühholoogiliselt sügavaid detektiivfilme ja freudistlike motiividega õudusfilme, millest ei puudunud kentsakas huumor. http://www.youtube.com/watch?v=fjj32CavzU
lühikesed ja ruumid asuvad teineteisest nii kaugel. Igas klassis võiks olla üks suur arvutiekraan tahvli asemel ning õpetaja kirjutaks enda laualt klaviatuurilt teksti või näitaks varem valmis tehtud asju. Unistuste koolis ei pea õpilased muretsema, kui ei jõudnud päevikusse üles kirjutada, mis järgmiseks tunniks õppida jäi. Kõik õppimised on üleval arvutis kooli kodulehel. Ka need, kes on haigeks jäänud või võistluste pärast puudunud saavad kergelt kooli kodulehelt õppimised järgmiseks tunniks. Õpilased ei pea igal aastal ostma töövihikuid, millest pool või ainult kolmandik õppeaastal ära täidetakse. Õppeülesanded on samuti üleval kooli kodulehel, neid saab koolis täita arvutis või lasta välja printida. Mulle meeldib teha kõige rohkem sporti. Sellepärast ma tahaksin, et selles koolis oleks väga palju võimalusi sporti teha ja veel ma tahaksin, et koolis käiksid minu sõbrad, kellega ma
tõelust, sealjuures kaasaegset olu enda ümber vältimata (tsükkel ,,Pariisi pildid"). Baudelaire'i luule isikupära sugenes sellest, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust, milles ei puudunud ometi oma ahvatlus ja lumm. Vormipuhtuse taotluselt sarnanes ta parnassi liikumise luuletega. Baudelaire'i erootiline luule oli kujundeis julgeim kui ühelgi teisel prantsuse poeedil, samas hämmastasid need kujundid oma täpsuse ja peenusega. Neid inspireeris tema vahekord mulatitar Jeanne Duval`iga (,,Must Veenus" ja seejärel mõnede teiste daamidega (tsüklid ,,Valgest Veenusest" ja ,,Roheliste silmadega Veenusest"). Nii võisid Baudelaire`i erootilistes luuletustes maine
tornisarnane ehitis, mis tõenäoliselt oli sõjaväe eluruumiks ja kuna lossi ehitamisel kasutati tolle aja kohta kõrgtehnoloogilist arhitektuuri-tehnikat siis osa lossid osad oli kuni viie korruse kõrgused. Lossi ida osas asusid käsitööliste eluruumid ja töökojad. Seal oli õlipressijate, pottseppade ja kujurite töökojad. Eriti tähtsad olid pottseppade ja fajansstööliste ametid, sest kättesaadud keraamikas olid ilusaid ja maitserikkaid esemeid. Lossis ei puudunud koolitubagi ja selles on näha veel pinke õpilaste tarvis. Lossi kagu otsas olid kuningliku perekonna eluruumid, piiratud ühest küljest õuega ja teisest 23 m pikkuse käiguga. Harilike elutubade kõrval leidub seal erilisi ruume, näiteks nn "kaksikkirve tuba", milles palju selle püha sümboolse riista kujutisi. Kaksikkirve tuba on sammastega jaotatud kolme ossa. Ruumi tarvitati siiski igapäevaseks eluks ning see ei ole, nagu võiks arvata, mõne kirve tarvis
ning võib öelda, et publikus olid pooled eestlased, pooled venelased. Kontserdi kava oli hästi ülesehitatud. Kogu kontsert oli meeleolukas ning kaasahaarav. Mulle meeldis, et Dima suhtles publikuga palju, see tekitas hea tunde. Hea oli kuulda, et Dima ei ole jäänud vanadele loorberitele puhkama vaid on teinud ka mitmeid uusi laule. Eriti üllatav oli kuulda hispaania keelset laulu.Kuid siiski ei puudunud ka vanad head tuntud laulud nagu ,,Nevozmozhnoe vozmozhno", ,,Eto bõl ljubov" jt. Muidugi kõlasid ka juba Eurovisioonilt tuttavaks saanud laulud ,,Never let you go" ja eelmise aasta võidu laul ,,Beliver". Ainukeseks häirivaks asjaks oli see, et vahepeal käisid turvatöötajad laval ning ka helitehnik. See jättis mulje, et kontsert on ette valmistamata. Ka lava kaunistused oleksid võinud olla veidi üllatavamad. Kuid need puudused korvad Dima oma särava olekuga.
ajaks tööülesannetest keskmise palga säilitamisega. 5. Töötaja kohustub kursusest osa võtma selle täismahus. 6. Juhul kui töötaja omavoliliselt või põhjuseta puudub lepingus kokkulepitud kursuselt, kohustab ta hüvitama (ettevõtte nimi) ............................................................ kursuse täismaksumuse .................... eurot. Kui töötaja on puudunud haiguse tõttu või muul mõjuval põhjusel, on ta kohustatud esitama haiguslehe või muu dokumendi ning sellisel juhul kahjutasu maksma ei pea. 7. Töötaja kohustub (ettevõtte nimi) .......................................... hüvitama koolituskulud summas ............................ eurot juhul, kui töötaja ja (ettevõtte nimi) ............................... ........................... töölepinguline suhe lõpeb. 8
ning Tõnu Tubli, kes tegeleb löökpillidega, kõik kolm täidavad ka solisti rolli. Kontserdi tegid eelkõige eriliseks külalaulikutest pärit rahvaviisid ja esinejate vaba suhtlemine publikuga. Väga muljetavaldav oli ka lavakujundus, mis tekitas hubase tunde. Esinejate kohal ja seljataga olid suured lambid, mille valgusshow tegi kontserdi mängulisemaks ja kuna tegemist on kaasaaegse ansambliga ei puudunud lavalt ka diskokera. Selle esinemise muutis eriti nauditavaks see, et saalis puudusid istekohad ja keskkond oli piisavalt hämar ka tantsimiseks. Kuna nende lood on väga tempokad ja kaasahaaravad oli pea võimatu paigal seista. Enamus nende lood on lihtsate tuntud salmide põhjal ülesehitatud, seega osad lood, mida kuulsin esmakordselt olid ära tuntavad ja neid oli võimalik kaasa laulda. Näiteks üks lugu sisaldas endas paljudele Eesti lastele tuttavat Liisusalmi
ebapraktiline oma sihtgrupile - noortele peredele. Peale tosinate mudelite visandamist ja mõnede valmisehitamist otsustati milline saab olema Ford Mustang 1964½. Kuni 1973. aastani pakuti Mustangit kolmes keretüübis: kõvakatus-kupee kabriolett fastback Mustangi edu üheks aluseks oli tema mitmekülgsus: vastavalt vajadustele võis osta kas stiilse ökonoomse poeskäimiseauto, ülimalt äkilise ja kiire drag-racer'i või hoopis luksusvariandi. Mudeligammast ei puudunud ka GT mudel Esimesel neljal aastal suuri muudatusi sisse ei viidud. 1965 ja '66. aastal muutusid vaid pisidetailid. 1967. aasta mudelil venitati radiaatorivõre veidi rohkem välja ja töödeldi küljepaneele, mis said endale senisest suuremad õhukogujad. Ford oli sunnitud midagi uut välja mõtlema - selleks oli Mustang 1969 1969. aasta Mustang tõi kaasa palju uuendusi. Ta oli pikem, laiem, madalam ja vihasema välimusega. Uuel Mustagil puudus
sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu tõsiselt mõjutab. Mees armastab ka leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning ühise õnne takistuseks on Jake'i impotentsus. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil on juhusuhted tema sõpradega- tuttavatega, mis on peaprobleemi koldeks. Tegevus toimus 20.sajandi alguses, peale esimest maailmasõda ning seetõttu ei puudunud noorte elust pidev draama ja pinge. Surma ja hävingu nägemine muutis täiesti nende maailmavaateid ning sellest ka lihtsakoeline, pettunud suhtumine elusse. Neile tundus võimatu olevat saada tagasi endise elujärje peale ja alustada taas. Teose eesmärk on tutvustada üsnagi ebastabiilsete inimeste tormilist ning ettearvamatut elu. Keeruliseks teeb asjaolud see, et nad ei tea, mida nad tahavad ning tegutsevad suuremjaolt hetkeemotsioonide ajendil, hiljem kahetsedes oma tegusid ja öeldut
Panemaks proovile oma oskusi ning vaprust, korraldati turniire. Võistlesid kaks rüütlit, kes püüdsid hobuse seljas üksteist piikidega maha lükata. Rüütlitele andis osalemine võimaluse võita aadlineidude tähelepanu. Turniiridesse suhtuti kaheti - oli pooldajaid, kes käisid vaatamas ja kaasa elamas, samas kirik aga suhtus taunivalt, põhjendades, et see õhutab mõttetule verevalamisele ja tõmbab eemale võitlusest ristiusu eest. Rüütlikultuurist ei puudunud ka kangelaseeposed, rüütliromaanid ja armastusluule. Jutustustes kujutati ideaalset rüütlit, kes oli osav lahingutes, ustav oma senjöörile ning truu oma südamedaami vastu. Armastusluule väljendas kõige enam sel ajal juurdunud daamikultust. Neid kirjutasid poeedid ning muusikud ehk trubaduurid. Kõrgkeskaega võib siiski pidada rüütlite kuldajaks. Nad on üheks iseloomulikumaks tunnusteks sel perioodil. Paljud tänapäeva mehed võiksid õppida neilt seda vaprust ning kombekust
klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust
populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. -Meioos kromosoomide ristsiire -Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi _Geenivool: muutumatuna. erinevate populatsioonide isendite ristumine. -Mikroevaolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued,varem seal muutlikkus,mis tuleneb: puudunud alleelid *Mutatsioonilisest muutlikusest -Migratsioon(tuul, loomaderänded) *Kombinatiivne muutlikus *Geenivoolust *Geneetilisest triivist *Looduslikust valikust
kas see on märgitud õpilaspäevikusse. 3.5 Õpetaja ei tohi jätta õpilasi ilma järelvalveta kabinetti, sööklasse, garderoobi, klassivälistele üritustele, pikapäevarühma, samuti jalutuskäikudel. 3.6 Õpetaja võtab osa koolisisestest õppepäevadest ja koolitustest. 3.7 Tegeleb pidevalt enesetäiendamisega. 3.8 Õpetaja peab olema oma käitumisega õpilastele eeskujuks 3.9 Leiab aja teha järeleaitamist õpilastele, kes on puudunud põhjusega ja aines maha jäänud. 3.10 Koolivaheaegadel tegeleb õppetööks ettevalmistamisega, õppevahendite korrastamisega, tööplaanide tegemise ja analüüsimisega, enesetäiendamisega või võtab osa õpilasüritustest. 4.ÕIGUSED 4.1 Saada teavet kooli juhtimisest ja majanduselu korraldamisest. 4.2 Teha direktsioonile soovitusi ja ettepanekuid töö paremaks organiseerimiseks. 4.3 Saada vajadusel täienduskoolitust. 4
Kindlasti oli sarnaseid sündmusi Päikesel esinenud ka varem, kuid siis ei vaadanud keegi läbi teleskoobi nende kulgemist. Kui võrrelda Päikest teiste tähtedega, siis kuulub Päike väga rahulike hulka. Sellegipoolest toimub Päikesel aegajalt sündmusi, mis võivad meie tsiviliseeritud maailma heaolu tuntavalt mõjutada. Möödunud ja käesoleval aastal on päikeseplekke olnud märksa vähem kui eelnevates miinimumides. Vahel on nad puudunud rohkem, kui kuu aja vältel. 30 aasta jooksul oli napilt 50 päikseplekki. Sama ajavahemikku kuulub ka „väikese jääaja“ sisse, mille taassaabumist nüüdki globaalse soojenemise kõrval kardetakse. Kuigi Päikese ja tema mõjude uurimine on enneolematult heal järjel, ei ole ikkagi üksühest teadmist selle kohta, mida lähitulevik toob. Üheks kõlapinda leidnuks on väljakuulutatud suur purse Päikesel aastal 2012. Purske toimumine on Päikese siseasi,
Kui ta sai päriselt Eespere perenaiseks, muutus see olukord drastiliselt. Jussi enesetapp laastas teda vaimselt ja keerulise olukorra tõttu tekkisid kuulujutud, mis Maril leinamist sugugi ei aidanud. Andrese ja Mari vaheline suhe muutus ka oluliselt halvemaks, kui nad olid abielus. Andres ei pööranud talle sellisel viisil tähelepanu, nagu ta seda tegi nende abielu alguses. Laste surmad keerasid olukorra veel omakorda halvemaks ja pärast seda jäi Vargamäel armastust veelgi vähemaks. Ei puudunud olukorrad, kus Andres tõstis oma kätt Mari vastu. Laste surmades kannatajateks olid ka Tagapere rahvas, eesotsas Pearu Muraka naisega, keda ta kutsus hellitavalt Lambasihvriks. Pearu tihedased joomatsükklid kõrtsi sakstetoas lõppesid alatihti sellega, et ta tuli koju naist ja lapsi peksma. Kohutav perevägivald toimus Tagaperes, kuid õnneks suudeti asjade kulg kõige hullema suunas alati ära hoida. Ometigi oli nende põllumaa
Romaani ,,Noore Wertheri kannatused" saamislugu ja mõju lugejatele Goethe teose ,,Noore Wertheri kannatused" oli saksa kirjanduses esimene bestseller, mis sai otsekohe tormilise vastukaja. Põhjuseks sellele võis olla, et tollane lugeja, nagu sageli tänagi, ei osanud võtta kirjandusteost fiktsioonina ja otsis sellest eluloolist tagapõhja, mis teosel tõepoolest ei puudunud, uskus ära arvavat prototüüpe, aset leidnud sündmusi ja tegevuspaiku. Romaan põhineb elamustel, mis said Goethele osaks Wtzlaris, kuhu ta 1772. aastal oli läinud isa nõuandel riigikohtu praktikandiks. Ühel ballil kohtas Goethe Saksa Ordu ametimehe tütart Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga. Kõik kolm sõbrunesid. Sedalaadi sõprust tunti tolle aja romaanikirjanduses hästi, ja teati selle riske: harva püsis see
läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Seeliku karkassi toed olid rauast või puust ning muutsid koos kangaga selle riideeseme väga raskeks. Hiljem uuendati seelikut igasuguste detailidega ja püüti teha kergemaks ning mugavamaks. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Korsett. ROKOKOO. Kaua aega oli naiste poolt armastatud riideesemeks korsett. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Inglismaal muudeti korsett rokokoo ajal vähem vaenulikuks ning Prantsuse revolutsiooni perioodil loobuti sellest üldse. Kasutatud materjalid http://www.archimedes.ee/noorteadlased/2003/ http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rokokoo.h http://www.epl.ee/artikkel/358217
Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid muid teoseid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lydia Koidula autoportree Teostes ei puudunud ka rahvuslikkus Arhitektoonid Linnaruumi sobituvad taiesed ehk "arhitektoonid" Esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja see kandis nime "monument tallinnale" http://digikogu.ekm.ee/no_category/oid12178/?&offset=5164 Luulekogud "Armastades" (2012) "Võta suhu sõna" (2011) "Kaunimad laulud: luulet möödunud sajandist" (2000) "Sitased seitsmekümnendad: ebatsensuurset luulet. 19691977 Teosed on avaldatud Albert Trapeezi nime alt
Kontsertil esitati ainult parimaid ja tuntumaid eesti punki palasid, nagu näiteks Singer Vingeri ,,Massikommunikatsioon", Vennaskonna ,,Insener Garini Hüperboloid", jne. Muusikat esitati enamasti terve bändiga, kus siis Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller olid nii solistid kui ka kitaristid. Aga oli ka soolosid, nagu näiteks Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky. Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga. Ning showlt ei puudunud ka ropendamine, iga kolmas sõna oli ropp, kuid ka sellele olid piirid pandud. See mis kontserti eriliseks tegi, oligi see koha peal valitsev õhustik ja meeleolu. Rahvas läks väga pöördesse ja muusikutega kaasa ning enamus laule lauldi kõik koos. Rahvast oli väga palju ning kõik iga pala lõpedes karjusid hullumoodi. Kuid minu arvates see oligi just selleteemalise kontserti tunnuseks, et õhkkond on vaba ja kuulajad tunnevad end vabalt
Seega olid lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele abiväge pakkuma. Ka idanaabritega ehk venelastega ei olnud eestlaste suhted head. Pidev sõjaline kokkupuude nõrgestas eestlasi ja kuna ordurüütleid abistasid endised paganad siis eestlaste alistamine oli veelgi lihtsam. Kindlasti oli eestlaste üheks peamiseks kaotuse põhjuseks erinev sõjaline tase. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus, hea väljaõpe ning neil ei puudunud ka kogemused. Vaenlasi oli palju rohkem ning ordurüütlite koostöö oli suurepärane. Eestlased jäid aga kõiges selles alla ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Eestlased täiendasid end võitluste käigus kiiresti. Võtsid kasutusele uusi sõjariistu ja õppisid neid edukalt kasutama. Pikka aega olid eestlased vastastele võrdsed vaenlased. Üks vaenlane, Rootsi suudeti isegi tagasi lüüa.
Samas mulle on väiksest peale meeldinud loodus. See on andnud suure tõuke mu tulevikule ja kelleks tahan ma saada ma tean seda. Tänapäeval on aga järjest vähem inimesi, kes tegelikult teavad, mida nad õppima lähevad ja kelleks saavad. Ma usun, et kui inimene soovib midagi väga, siis ta võib selle ka saavutada. Tuleb näha palju vaeva, seada kõrgeid eesmärke, kuid just need viivadki elus edasi ja ka kaugele. Kui sa vaatad inimesi, siis näed, et paljudel pole olnud sihti ja puudunud on ka tahe. Tänu sellele on nad elus vähem edukamad, kui nad võib-olla on unistanud. Samas tasuks eesmärkide saavutamiseks vahendeid valida. Alati ei ole just kõige targem ainult ennast kuulata. Nõu saamine või andmine on väga oluline. Seega on sinu ees terve suur maailm ja sina oled selles väiksem kui 1 %. Ei tasu karta, vaid tuleb julgelt vastu astuda sellele, ja loomulikult, naeratusega. Sest just positiivsus ja suur tahe on sinu tuleviku ja edu võti.
Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad. Puuviljad- õun, ploom, kreek. Seened- soolatult või tükeldatult ja rasvainega läbi praetult purkides. Teraviljadest rukis, oder ja pidupäeval nisu. Nii mõneski külas kasutati tangusid tükk aega enne kui kruupe. Piima ja hapupiima kõrval joodi palju taimeteed õunakoortest, pärnaõitest, köömnetest või piparmündist. Pidulaualt ei puudunud kali ja õlu. 3
Tartu Ülikoolile, mis on tänaseni väga hinnatud ja kõrge tasemega ülikool. Suure miinusena tuleb siin kohal siiski märkida talupoegadele kehtestatud keeldu, mis keelas neil pikemaajalist õppimist ülikoolis. Rootslaste arusaama kohaselt ei tohtinud talupoeg olla targem, kui mõisnik. Olen arvamusel, et võlgneme suure tänu tolle aja Rootsi rahvale, sest neil oli meisse, eestlastesse, usku ja tahet, et meid õpetada ja harida. Paraku ei puudunud Rootsi ajast ka meie rahva alandamine ja „lüpsmine“, kuid sellest hoolimata kaaluvad rootslaste jõupingutused meie rahva heaolu nimel need miinuspooled üle. Marten Vaas XI klass
Kõik inimesed on erinevad ja neil on teistsugune silmaring. Suheldes inimestega, keda kooliteel kohtad, saab pidevalt enda teadmisi täiendada. Kui eelnevalt mainitud stress hakkab liiga palju elu segama, siis on koolis olemas koolipsühholoogid, õpetajad ja sõbrad, kes on alati nõus toeks olema. Kuna 21. Sajandil on tehnika niivõrd arenenud ja internet on olemas peaaegu igas majapidamises, siis on lihtne küsida klassiõelt matemaatika kontrolltöö teemasid, kui oled ise tunnist puudunud. Selge on see, et koolis käimine on tunduvalt kergem kui ümber on positiivsed inimesed. Õpetajad ei seisa klassi ees ainult sellepärast, et see on nende töö, vaid nemad hoolitsevad ka selle eest, et keegi ei tunneks ennast klassis viienda rattana ega jääks teistest õpilastest maha. Kool annab igale õpilasele kaasa eluks vajaliku teadmistepagasi. Pole vahet kui raske kooliga hakkama saamine ka ei oleks, positiivsed kogemused kaaluvad selle igatahes üle
● H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 13. Millal ilmus esimene eestikeelne täispiibel? Miks oli see rahva jaoks oluline? ● 1739a. ● Kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist ● Aitas kaasa lugemisoskuse arenemisele, avardas silmaringi. ● Rikastas kirjakeele sõnavara. 14. Millega on läinud ajalukku keelemees Otto Wilhelm Masing? ● Võttis õ-häälku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. ● Andis välja Marahwa Näddala-Leht. 15. Kes pani aluse uuele kirjaviisile? Mis oli uue kirjaviisi eeskujuks? ● Eduard Ahrens ● Soome keel 16. Miks on Friedrich Reinhold Kreutzwald oluline isik eesti kirjakeele ajaloos? ● Ta oli uue kirjaviisi propageerija ja sõnavara rikastaja. 17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Aaviku loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, ilu, omapärasus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
