Hukati! Idee=vorm=asjade ja nähtuste olemuspõhjused. Eeskujuks Sparta. Sarnasused Ei pooldanud demokraatiat. Ei pooldanud demokraatiat. Ei pooldanud täielikku demokraatiat. (Soloni aeg) Asutas kooli Akadeemia! Kool Lykeioni gümnaasium. Inimene saab õnnelikuks elades riigis. Inimene saab õnnelikuks elades riigis. Erinevused Õpilased püüdsid relva jõul demokraatiat Idee muutumatu ja reaalne. Tajutav maailm on Pidas ideepuhtust ebakorrektseks (idee pole iseseisev kukutada. ideede ebatäiuslik koopia. olemine, asjad pole ideedest lahus).
Pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. Aastal 343 või 342 e.m.a kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks. Tulevane Aleksander Suur oli siis 13-aastane. Philippos Teine suhtus soosivalt filosoofiasse ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aristoteles lahkus Pellast umbes 50-aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust)
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippok...
filosoofi surma. olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Antiikaja mitm.külg. õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust, maailma üldist korraldust Ta vaated põhinesid eelkäijate tööde põhjalikul tundmisel. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumis. Võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujunas nende põhjal omad originaalsed seisukohad. Vana-Kreeka kultuuripärandit tunti paljuski just tema tööde kaudu. Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Oma õpetaja Platoni mitmetesse seisukohtadesse suhtus Aristoteles kriitiliselt
veeväljasurve seaduse. Kreeka filosoofide Sokratese, Platoni ning Aristotelese mõtted ning arutlused panid aluse filosoofia sünnile. Sokrates juurdles inimese vooruse ja hüve leidmise üle. Sokratese küsimusi- esitades-vastuseni-jõudmise meetod pani aluse ratsionaalsele arutlusele. Platon uskus, et on olemas ideede maailm, mis on meie tavapärasest maailmas tegelikult palju reaalsem. Aristotelese mitmekülgsed käsitlused teadusest ja filosoofiast võimaldasid tal luua Lykeioni, mis tänapäeval tähistab ,,lütseumi" mõistet. Kogu tänapäeva loogika põhineb Aristotelese õpetusel. Aristoteles sõnastas ka inimloomuse väga tõetruult. Ta väitis, et inimene on küll kõrgeim elusolend, kuid ilma seaduse ja õiglustundeta on ta kõigist hullem. Kreeklaste tööd ja saavutusi leidub tänapäeval igas valdkonnas. See tõestab, et olenemata sellest, et möödas on peaaegu 2500 aastat, võlgneme oma praeguse toimiva maailmakorralduse suuresti antiikmaailmale
b) Maailma seletati läbi teadusharude ja otsiti algainet. 7) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Ta oli antiikaja üks mitmekülgsemaid õpetlasi (Valdas järgmisi valdkondi: loodusteadus, loogika, füüsika, loogika, ajalugu, riigikord, eetika, muusika jne.). Aleksander Suure õpetaja. Võttis kasutusele mõisted füüsika, loogika, botaanika, poliitika. Asutas kooli Lykeioni gümnaasiumi. Herodotos- Ajaloolane, kes kirjutas Kreeka - Pärsia sõdadest. Tema teos "Historia" sai ajalogu tähistavaks üldmõisteks. Ta pälvis omale austava nime "ajaloo isa". Kirjeldas erinevate rahvaste kombeid. Elas 5. saj eKr. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Archimedes- kuulsaim füüsik ja leiutaja hellenismiperioodil. Avastas, et vanni
Kiri, haridus, teadus, kirjandus, filosoofia ja teater Kiri: Alfabeet - 24 märgiline kreeka tähestik, mis on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal (üle võetud u. 800a.ekr). Kreeka tähestiku võtsid hiljem mugandustega üle Itaalia elanikud. Sellest sai ladina tähestik. Veel loodi kreeka tähestiku alusel ka slaavi tähestik. Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik. Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija"). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis- ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi. Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros...
ARISTOTELES (383-322 eKr) elu ja isik. · Õppis Platoni Akadeemias (saabus 18- ja lahkus 37-aastasena). mõjutatud Platonist. · kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, ühiskonnateadusest, psühholoogiast, bioloogiast, keelest, kunstist, spordist, botaanikast, keemiast, täheteadusest, metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. Vaid osa tema teoseid on säilinud. Töötas Lykeioni koolis. · Oli Aleksander Suure koduõpetaja. 3.1. Ideeõpetuse kriitika Alljärgnevalt kritiseerib filosoof Platoni ideeõpetust: · 1.Meelelist maailma ei saa seletada ideede abil, sest ideed on püsivad. Miski, mis on püsiv, ei saa aga selgitada seda, mis on pidevas muutumises. 2.Kuna ideede maailm on eraldiolev ega ole kaduvate asjade põhjustajaks, siis ei saa nende abil seletada kaduvate asjade olemasolu.3.Kui ideid üldse on, on neid liialt palju
Erinedes sofistidest, ei võtnud ta oma õpetussõnade eest tasu. Arvas filosoofiat vaja minevat selleks, et mõista, mis on hüve. Selleks, et voorust mõista, tuleb meil teada, kui vähe me tegelikult sellest teame. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Aristoteles antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, eetika, muusika, riigikord, kirjandus, maailma üldine korraldus. Asutas omaenda kooli: Lykeioni gümnaasiumi. Ta võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas neist enda originaalsed seisukohad. Nii oli tema õpetusel erakordselt suur mõju. `'Ideedel pole iseseisvat olemist'' 8. saj eKr ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: · kasvas elanikkonna arvukus · tekkisid linnad · kerkis esile rikas ülemkiht · taastusid tihedad sidemed välismaailma
kelle teosest historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, sokrates sofist, kelle õpetusi tuntakse tema õpilaste kaudu ning kes juhatas vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidetega tõe poola (sokraatiline meetod), platon sofist, sokratese kuulsaim õpilane, kes asutas akadeemia, kes kujundas tervikliku õpetuse riigi ja kes arvas et on olemas tegelik maailm ja näiline maailm, aristoteles sofist, platoni õpilane, asutas lykeioni gümnaasiumi, ta kujundas oma teadmised eelkäijate töödest, ta ei pidanud õigeks platoni ideedeõpetust, aleksander suur makedoonia kuningas ja antiikaja kuulsaim väejuht, kes vallutas pärsia impeeriumi, tema vallutusi loatakse hellenismi perioodi alguseks, archimedes hellenismi perioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja, kelle leiutiseks on archimedese kruvi, ta avastas seaduse kehade veevälja survest, eukleides hellenismiperioodi matemaatik, kes võttis oma teoseselemendid
Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on see, mis on olemuselt hea. Ta ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon oli Sokratese kuulsaim õpilane. Pärast Sokratese surma naasis kodumaale ja asutas seal oma kooli akadeemia. Platon uskus,et hüve on igavene ja muutumatu. Ta kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Platoni õpilane. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumi. Tema õpetusel oli erakordselt suur mõju. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Saloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. Herodotos kirjutas raamatu Kreeka Pärsia sõdadest. Hilisemad põlved andsid talle asutava nimetuse ajaloo isa. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Hippokrates kõige kuulsaim arst 5-4 sajandi vahetusel. Hiljem peeti teda mitmeköitelise
seosed jne. Nad uurisid ka ühiskonda ja kuidas oleks parim viis valitseja jms. Kuulsamad: Thales, Demorkitos, Aristoteles, Platon, Epikuros. 23. Olümpiamängude alad:kiirjooks (staadion oli umbes 192m pikk), maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks,odavise, kettaheid, kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud (võistlesid omanikud), mitte juhid). 24. Punasefiguuriline vaasimaal - taust must. Mustafiguuriline figuurid tumedad, taust värvimata. 25. Aristoteles astuas Lykeioni gümnaasiumi. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas oma seisukohad. Herodotos sai kuulsaks ,,Historia" raamatuga. Ajalugu, Kreeka-Pärsia sõjad. 26. 7 maailmaime: Giza püramiid, Babüloni rippaiad, Zeusi kuju, Artemise tempel, Halikarnassose mausoleum, Alexandria tuletorn, Rhodose koloss. 27. Kreeka (hellenid), madala kultuuriga välismaalane (barbar), tähestik (alfabeet), parimate võim (aristoskratos), koosjooming (symposion), meeste ruum (andron), veinisegamisnõu
voorus tegelikkuses. Misteti surma. Homeros - pime laulik, keda arvatakse olevat 'Iliase' ja 'Odsseia' autor. Platon - Sokratese pilane, asutas Akadeemia, kirjutas dialooge, kus kaks inimest (vi rohkem) vaidlesid arvukate ksimuste le. Ontoloogia ehk olemispetus. Pdis lahti seletada inimeksistensi. Herodotos - ajaloolane, kelle teose 'Historia' jrgi tuli nimetusse miste ajalugu. Ajaloo isa. Pdis ajaloost petliku snumi esile tuua. Aristoteles - Platoni pilane, asutas oma kooli Lykeioni (millest tuleb sna ltseum). Ei vtnud omaks kik Platoni ideed. Tuleb leida keskteed asjade vahel. 17.Mille poolest oli Aleksander Suure valitsusaeg eriline? Tooge kaks nidet. v: Kreeka keel muutus paljudes riikides kige levinumaks knekeeleks ning kreeka kultuur hakkas vallutatud piirkondade kultuure krvale trjuma.
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Platoni vaated: Demokraatia on halb valitsusvorm, sest seda ei juhi teadmine, vaid inimeste arvamused, mis vahelduvad ja kõiguvad. Nii nagu inimese mõistus peab tahte kaudu kontrollima kirgi, peab sama toimuma ka ühiskonnas. Valitsejateks võiksid olla filosoofid Aristoteles 17-aastaselt tuli Ateenasse Platoni Akadeemiasse. Sai Makedoonias kuningas Philippose poja Aleksandri õpetajaks Asutas oma filosoofiakooli Lykeioni Teda süüdistati jumalakartmatuses, põgenes Ateenast. Tema arvates on vaid üks maailm see, kus me elame ja mida kogeme Aristotelese vaated Riigi mõte on võimaldada üksikisiku areng ja õnn. Heaks pidas ta neid vorme, mis välistasid võimaluse võimu kasutamisest isiklikku tulu lõigata: monarhiat (üks riigipea), aristokraatiat (riiki juhib rühm) Halvad, heade äärmuslikud vormid: türannia, äärmuslik demokraatia (pööbli võim) Naine on ,,ebatäiuslik mees"
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
Platon Elas 4. sajandi ja 3. sajandi vahetusel. Sokratese õpilane, rajas filosoofia kooli Akademia. Hakkas kirja panema mõtteid dialoogidena, peategelaseks Sokrates, kes vaidles sofistidega. Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused. Rajas ideeõpetuse, mis tähendas, et kõikidel asjadel maailmas on oma algpõhjus ehk idee. Platoni ideaalse riigi ettekujutus. Riigi ametnikud pidid olema vooruslikud ja filosoofid. Aristoteles Platoni õpilane, rajas Lykeioni gümnaasium. Sellest on tulnud sõna lütseum. Koostas õige mõtlemise, ehk loogika reeglid. Püüdis eeldustest korrektselt jõuda järeldusteni. Oli esimene kes leidis, et Maa on kerakujuline ja tiirleb ümber päikese. 11. Hellenism 338. a e.m.a alistasid makedoonlased kreeklased. Aleksander Suur alustas laiaulatuslike vallutusi. A. Suur vallutas lisaks Väike-Aasia poolsaare, seejärel Süüria ja Palestiina ning siis jõuti Egiptusesse
nähtusi ja asju pidas ideede koopiateks. Ideid ei ole võimalik meeltega tajuda, neid saab tabada vaid mõistusega. Õpetus ideaalsest riigist riigi eesotsas ainult filosoofid; riigis on erinevad inimesed: vähem andekamad peavad tegema tööd, andekad arendama oma võimeid, andekad peavad abielluma andekatega; laste kasvatamine on riigi kontrolli all, haridust peaksid saama ka naised; kogu elu riigis on rangelt filosoofide kontrolli all. ARISTOTELES: Tegevus õpetajana rajas Lykeioni Õpetus ideedest Asju ja ideid ei saa lahutada, idee ongi asja olemus. See tähendab, et iga asi on ühelt poolt mateeria ja teiselt poolt idee. Ideed ei eksisteeri iseseisvalt. Õpetus ideaalsest riigist riigi eesotsas peaksid olema keskmise jõukusega haritud inimesed; riik peab vältima väga suurte kääride tekkimist rikaste ja vaeste vahel, sest ükski äärmus ei too riigile head; poisid saagu haridust kas koolis või kodus
· Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. · Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. ARISTOTELES Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles.Veetis nooruse Platoni Akadeemias aga ise asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli.Teda iseloomustab erakordselt lai silmaring.Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja muidugi maailmakorra üldist põhimõtteid.Vahest kõige olulisemad olid tema saavutused loogika vallas.Aristotelese vastav õpetus püsib loogika alusena tänapäevani.Tema õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju.
sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas). Platoni õpetus ideaalsest riigist. Ideaalses riigis on 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas. Ideaalses riigis on 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus. ARISTOTELES Elas 4 sajandil eKr. Rajas Ateenasse oma koolkonna- Lykeioni. Jagas teadmised kolmeks: teoreetilised ( metafüüsika, matemaatika ja füüsika), praktilised ( poliitika, eetika) ja loomingulised. Metafüüsika- teosed olemisest ja tunnetusest. Ise nimetas seda esimeseks filosoofiaks. A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus. Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on). A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine,
Platon oli tema kuusaim õpilane ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" · Platon 7 35 filosoofilist dialoogi Platooniline armastus Rajas akadeemia · Aristoteles Oli 20 aastat Platoni akadeemia õpilane Aleksander Suure õpetaja Asutas Ateenas Lykeioni (gümnaasiumi) Pani aluse loogikate, eetikale, keeleteadusele, bioloogiale ja kosmoloogiale Vana-Kreeka tragöödia o Aishylos · Teosed: ,,pärslased", ,,dresteia" · Uuendused: 2 näitlejat · Iseloomulikku: harmoonia stabiilsus, ühiskondlikud huvid o Sophokles · Teosed: ,,kuningas Oidipus", ,,antigone" · Uuendus: näitlejate arv · Iseloomulikku iga tragöödia oli iseseisev tevik. Koori roll väheneb
· Platon 4. saj 3. saj vahetusel; Sokratese õpilane ja rajas oma filosoofiaakadeemia Ateenas; kirjutas üles oma mõtteid dialoogidena, peategelane Sokrates, kes vaidles sofistidega, Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused; rajas ideeõpetuse; kõikidel asjadel maailmas on algpõhjus ehk idee; Platoni ettekujutus ideaalsest riigist, vooruslikud riigiametnikud. · Aristoteles Platoni õpilane ja rajas Lykeioni gümnaasiumi (sellest tuleb sõna lütseum); koostas õige mõtlemise ehk loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese. Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani
üldkokkuvõttes ka riigile. SOKRATES – arvab, et inimene peab olema vooruslik: ei tee teisele kurja, on aus, töökas, oskab viisakalt käituda. Need käitumisjooned on kindlad ja ei ole seotud suhtelisusega. Ateena riik polnud Sokratese arvates vooruslik, sest ametnikud valiti loosi teel. PLATON ARISTOTELES Tegevus õpetajan Rajas Akadeemia Rajas Lykeioni Õpetus ideedest Kõikidel asjadel ja Asju ja ideid ei saa nähtustel on ideed, mida lahutada, idee ongi asja ta pidas tõeliseks , olemus, see tähendab iga nähtusi ja asju pidas aga asi on ühelt poolt ideede koopiateks, ideid mateeria ja teiselt poolt
ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322. aastal, ta suri. Aristotelesest jäi maha mahukas looming, mis sisaldab loogikat ja tunnetusteooriat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, eetikat, poeetikat, retoorikat ja poliitikat, samuti loodusteadust meteoroloogiat, astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on loengukäsikirjadega ja märkmetega koolis kasutamiseks. Esimesel sajandil eKr pani Andronikos Rhodoselt, Lykeioni kümnes juht pärast Aristotelest, tema kirjutised meie ajani säilinud kujul kokku. Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa
ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aleksandrit ei saanud Aristoteles siiski kaua õpetada, sest juba 17-aastaselt oli kasvandik hõivatud riigijuhtimisega oma isa eemalviibimiste ajal. Aastal 336 eKr aga Philippos tapeti ühe tema ihukaitsja poolt ning Aleksandrist sai Makedoonia kuningas. Head suhted õpetaja ja kasvandiku vahel säilisid, kuid Aristoteles lahkus siiski Pellast umbes 50- aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Seda piirkonda nimetatigi vastavalt Lykeioniks. (Meos, 2000) 4 Lykeionis asus ka gümnaasium, milles enne oli toimunud õppetöö sofistide käe all ning mida nimetati samuti lykeioniks. Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks (kr peripatos) ja õppetöö toimus jalutamise ajal. Sellest siis ka Aristotelese koolkonna levinud nimetus peripateetikute (s.o "jalutajate") koolkond. (Meos, 2000)
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
riigikorraldust. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend. Ideaalseks pidas Aristoteles sellist riiki, kus kodanikuõigused kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Riigi eesmärgiks oli tema arvates tagada oma kodanikele õnnelik elu. Selleks tuli hoiduda äärmustest ja leida aristokraatia ja demokraatia vahel kuldne kesktee. Aristotelese peateosteks olid ,,Metafüüsika" ja ,,Eetika". Ta asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli. VANA-KREEKA SPORT Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos
3) skenee ehitis, milles asusid näitlejate ruumid, kostüümide ja lavainventaaride ruumid, rahvapoolne sein dekoreeriti, 4) proskeenion lava, kes näitlejad esinevad. 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127. Platon Aristoteles Tegevus õpetajana Rajas Ateenasse Rajas Lykeioni. Akadeemia. Kõikidel asjadel ja Asju ja ideid ei saa nähtustel on ideed, mida ta lahutada. Idee ongi asja pidas tõenäolisteks, olemus, see tähendab, et Õpetus ideedest nähtusi ja asju aga ideede iga asi on ühelt poolt idee koopiateks. Ideid ei ole ja teiselt poolt mateeria.
meeleorganitega tajutavate nähtuste ja asjade olemuspõhjused. Kõigist ideedest tähtsaim oli hüve idee, mis kätkes endas kõige tõelise, hea ja voorusliku olemust. Selle mõistmine teeb võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk. Mitmekülgseim antiikaja õpetlane oli Aristoteles, kes valdas loodustedusi, loogikat, füüsikat, ajalugu jne. Ta tegutses Ateenas kuhu rajas ka Lykeioni gümnaasiumi. Tema seisukohad on oma eelkäijate mõttearendused. Tema originaalsetel seisukohtadel oli väga suur mõju. Ta kirjutas õpetuse korrektsete järelduste tuletamisest ning vigaste vältimisest. Kõigele vaatamata pidas ta Platoni ideedeõpetust vääraks. Tema meelest võtab idee küll kokku aja olemuse, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele. Ideedel pole iseseisvat olemist. Talle oli loomupärane riiklik ühiselu, ta sõnastas inimese riiklikuks elusolendiks
süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma ja ta võttis otsuse vastu külma rahuga. *Platon-Sokratese kuulsaim õpilane Ateena aristokraat. Asutas kooli-akadeemia. Sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Tänu sellele tunneme Sokratese seisukohti, samas pani Platon sinna ka omi mõtteid. Platon kujundas ka tervisliku õpetuse riigust. *Aristoteles-Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Lõi oma kooli Lykeioni gümnaasiumis. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujunas nende põhjal originaalsed seisukohad. *Epikuros-342/341e.Kr. Samas 271/270 Ateena. Demokritose atomistika arendaja. Lisainfot leian erinevatest ajaloo õpikutest,raamatutest ja teatmeteostest.
Lühiülevaade Aristotelese eluloost. Aristoteles (384/83 322 e.Kr.) sündis Makedoonias Stageira linnas. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) ihuarst ja sõber. Juba varases nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane) kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle...
lõigata, uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning esinemised olnud ülespuhutud. Aristoteles lahkus akadeemiast võib-olla juba Platoni eluajal. Levinum on siiski oletus, et ta tegi seda pärast oma õpetaja surma. Mõne aasta rändas Aristoteles ringi. Aastal 343 või 342 eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks. Hiljem naasis Aristoteles tagasi Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni temple läheduses. Aristotelese teaduslik pärand on rikkalik, tema teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika, majandusteadus, retoorika ja poeetika. TEADUSTE KLASSIFIKATSIOON Aristoteles lõi kõige üksikasjalikuma antiikfilosoofia süsteemi ning jagas teadused (või õigemini teadmised) kolmeks: 1. teoreetilised teadused filosoofia, matemaatika, füüsika 2. praktilised teadused eetika, poliitika 3
Ateenasse, kus temast sai Platoni õpilane. Ta jäi sinna kahekümneks aastaks ning lahkus alles siis, kui Speusippos, Platoni järglane akadeemia juhina, andis filosoofilistele uuringutele matemaatilise kallaku, mis Aristotelesele, kes oli kõike muud kui matemaatik, polnud meelepärane. Pärast kahtteist Põhja-Kreekas veedetud aastat naasis Aristoteles 355. a. Ateenasse ning rajas oma filosoofiakooli Lykeioni ( ladinapäraselt Lyceum), mis jäi uurimis- ja õpetuskeskuseks seni, kuni Rooma keiser Justinianus selle 860 aasta pärast sulges. Aristoteles eristas filosoofias 3 erinevat osa. Esiteks, teoreetiline osa, mis koosnes olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimustest. Teiseks, praktiline osa, mis koosnes inimtegevuse küsimustest ning kolmandaks, poeetiline osa, mis tegeles loomingu küsimustega.
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
.................... h) 5. ja 4. sajandi vahetusel eKr tegutsenud arst, kes on sõnastanud ka arstidele mõeldud vande - ................... i) Ajaloo isa, ,,Historia" autor - .......................... j) Sündis u 470. eKr, mõisteti surma ja hukati 399 eKr, Platoni õpetaja, õpetus voorusest - .......................... l) Rajas Akadeemia, õpetus ideaalsest riigist - ............................ m) Aleksander Suure õpetaja, rajas Lykeioni, loogikareeglid - ........................... n) ,,Iliase" autor - .......................................... 12 Hellenistlik ühiskond ja kultuur 1.Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Aleksander Suure sõjakäik vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste, ulatusliku väljarände idamaadesse
· Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia) · A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus
Mükeenes. Aastal 343 e.m.a kutsutakse ta Makedoonia õukonda, tollal noorusikka jõudva troonipärija Aleksandri kasvatajaks. Võites oma kasvandiku sõpruse ja lugupidamise avaldab ta sügavat mõju kujunevale valitsejale, jäädes sellega südamilikku vahekorda pikaks ajaks. Aastal 335 e.m.a, varsti pärast Aleksandri kuningaks saamist pöördub Aristoteles tagasi Ateenasse ja avab siin Lykeioni gümnaasiumi juures õppeasutuse, mida hakati nimetana: peripateetiline kool. Selle nime sai ta arvatavasti seal harrastatava õppeviisi alusel: nimelt suvatses Aristoteles oma ettekandeid pidada peamiselt jalutades ("peripateo" tähendab "jalutan"), misjuures ettekanne tavaliselt omandas elava vestluse iseloomu. Kooli elu ja õppetegevus meenutas mõnevõrra platonistlikku akadeemiat, kuid omas ka erinevusi. Aristoteles jagas oma kuulajad kahte rühma - algajaiks ja edasijõudnuiks
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion. Esimesed museionid rajati kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku arhidektuuriga,seal toimusid näitused,kunstnike kogunemised ning kohtumised rahvaga. See kõik sai alguse 2500 aastat tagasi Ateenas,kus valitsejaks oli antiikaja kuulsamaid poliitikuid Perikles (495-429 eKr) Aleksandria raamatukogu: Tähtsaim antiikmaailma raamatukogu. Raamatukogu asutati 3 saj e.m.a. Egiptuses
öpetaja mötted üles dialoogidena filosoofide möttevahetustena. Hüve idee möistmine oli Platoni veendumuse kohaselt filosoofia ülim eesmärk. Ideaalse riigi eesmärk oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada, et just nemad ja ainult nemad pääseksid riigi etteotsa. Reaalsetest riikidest ideaalile köige lähedasemaks Spartat. Platoni öpilane Aristoteles öppis Akadeemias ning hiljem asutas linnalähedases Lykeioni (=lütseum) gümnaasionis oma kooli. Tal oli erakordselt lai silmaring, käsitles köiki valdkondi, kus ta vöttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstemateeris need ja kujundas nende alusel omaenese pöhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad. Loogika vallas löi ta tervikliku öpetuse, kuidas teha olemasolevatest eeldustest lähtudes korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese öpetus püsib tänapäevani. Aristoteles vaidles Platonile vastu: tema meelest ei saanud ideid ja
riigil tervikul 4)õiglus - riigil tervikul ● Platoni ideaalne riik on sarnane totalitarismiga: 1)inimeste range jagamine klassideks 2)valitseva klassi eriline seisund 3)tsensuur 4)riigi endassesulgumine ● soositi propaganda kunsti- kunst ei tohi olla kunsti pärast, kunst peab kasvatama inimest riigi truuks 3.ARISTOTELES- vanakreeka 384-322 eKr ■ Platoni õpilane ■ rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni ■ jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika) 2)praktilised (poliitika, eetika) 3)loomingulised ■ Metafüüsika- Aristotelese teosed olemisest ja tunnetusest, sest järgnesid füüsika-alastele teostele, selle eesmärk on arusaamine ■ protei philosophia- esimene füüsika (olemise ja selle uurimine) ■ metafüüsika põhimõisted: 1)mateeria ja olemus 2)tekkimine 3)võimalikkus ja tegelikkus
Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat (lääneliku loogiateooria rajaja), metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat (katarsise teooria). Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond. 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchose (u 46/47 - pärast 119) proosatööd jaotakse kaheks: 1) ,,Moralia" (entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse omaaegset teadusi); 2) ,,Paralleelsed elulood" (sisaldab 46 väljapaistva kreeklase ja roomlase elulugu); Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad ,,Julus Caesar" ning
vasted ideed. Ideed on muutumatud ja tõelised. Nagu kõik muu, nii pidi riigikorralduski Platoni meelest põhinema voorusel. Esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist, kus oli eraldatud võimekad vähemvõimekatest. Viimaste osaks jäi töö tegemine, esimesed pidid pühenduma enese arendamisele, neist said ideede mõistjad ja nende osaks jäi riigi juhtimine. Aristoteles Platoni õpilane. Asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid. Aristoteles ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Inimene oli A arvates riiklik elusolend, kelle õnnelik elu väljapool riiki pidas filosoof võimatuks. Ideaalseks pidas A sellist riiki, kud kodanikuõigused kuuluksid eestkätt keskmise jõukusega elanikkonnale
Inimesed tuleks jaotada kolme rühma: filosoofid, sõdurid ning käsitöölised ja talupojad. Riiki peaksid juhtima filosoofid, kes on enne olnud töötajad ja sõdurid. Riigi tähtsaim ülesanne on oma kodanike kasvatamine. 20. sajandi mõtleja Karl Popper peab Platonit oma ühiskonnaõpetuse poolest avatud ühiskonna vaenlaseks (nagu ka Hegelit ja Karl Marxi). ARISTOTELES (IV s. e.m.a.) Õppis umbes 30 aastat Platoni AKADEEMIAS, hiljem rajas omaenese filosoofilise õppeasutuse LYKEIONi (Lütseum). Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; "teise" Aristotelese filosoofiat = looduse kui physise filosoofilist mõistmist hakati tunnistama alles viimastel aastakümnetel) oli kogu Euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Tõsi küll, seda moonutati tugevalt (nt Aquino Thomas 13
Ta õpetus on jäik. Kõigepealt on idee, siis praktika. Tegevus elus on püüdlemine kättesaamatute ideaalide poole, ideaalide paikapanemisest tegi ta karme klassifikatsioone. Kuna luule on tegelikkuse kopeerimine, on tegemist kahekordse kopeerimisega (kuna see, mida näeme, on nagunii koopia). Homerost poleks tema riigis austatud. Luule kuulub madalate nähtuste hulka. Aristoteles tema õpilasena on produktiivne ja arendab Platoni ideesid edasi (vahel vastu vaieldes). Rajab samuti oma kooli Lykeioni. Peripateetikud tema õpilased (Aristotelesel oli kombeks arutada õpilastega filosoofiat sammaskäikudes(peripatos) edasi-tagasi jalutades). Tegeles loodusteaduste, metafüüsika, kunsti, ühiskonnaga oli tõeline filosoof. Antiikaja renessansimees. Eemaldub Platoni idealistlikust skeemist. Lähtub igapäevasest praktikast (kes oleme, mida teeme), mitte ei lenda peale rangete klassifikatsioonide ja kastidega nagu Platon.
ARISTOTELES: Aristoteles (384 - 322 eKr) pärines Stageira linnast Egeuse mere põhjakaldal. Ta isa oli arst ja perekond heades suhetes Makedooniaga. Veetnud nooruse Platoni Akadeemias, pöördus Aristoteles vahepealse äraoleku järel (mille jooksul tegutses muu hulgas Makedoonia kuninga Philippos II poja Aleksandri kasvatajana) küpse õpetlasena pärast Makedoonia ülemvõimu kehtestamist Ateenasse tagasi ja asutas oma kooli linnalähedases Lykeioni gümnaasionis. Kui Aleksander Suure surma järel vallandusid Makedoonia-vastased välja astumised, põgenes Aristoteles Ateenast ja suri Chalkises Euboia saarel. Aristoteles oli erakordselt laia silmaringiga õpetlane, kelle tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riiklikku korraldust, moraalseid tõekspidamisi ja muidugi maailmakorralduse üldiseid põhimõtteid. Ta võttis kokku oma eelkäijate teadmised,
voorusest ja oli seetõttu lubamatu. Reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. Küllap oli sealne riigikord teda oma ideaali kujundamisel ka mõjutanud. Aristoteles Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja kõige mitmekülgsem õpetlane Aristoteles. Veetnud nooruse Platoni Akadeemias, pöördus ta pärast vahepealset äraolekut juba küpse mehena Ateenasse tagasi ja asutas oma kooli linnalähedases Lykeioni gümnaasionis (Lykeionist tuleb nimetus lütseum). Aristoteles oli erakordselt laia silmaringiga õpetlane, kelle tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riiklikku korraldust, moraalseid tõekspidamisi ja muidugi maailmakorralduse üldiseid põhimõtteid. Ta võttis ta kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. Väga olulised olid tema saavutused loogika vallas
Need on inspireeritud sellest jumalast, kes neid oma valduses hoiavad. Loominguline inspiratsioon on meelteväline. See idee on tänapäevanigi elujõuline. Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber. Kritiseeris ka kunstnikke alahindamist ja alavääristamist. Tegeleski kunstiga kunstikeskselt.
voorusest ja oli seetõttu lubamatu. Reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. Küllap oli sealne riigikord teda oma ideaali kujundamisel ka mõjutanud. Aristoteles Platoni õpilaste seast pärineb omakorda antiikaja kõige mitmekülgsem õpetlane Aristoteles. Veetnud nooruse Platoni Akadeemias, pöördus ta pärast vahepealset äraolekut juba küpse mehena Ateenasse tagasi ja asutas oma kooli linnalähedases Lykeioni gümnaasionis (Lykeionist tuleb nimetus lütseum). Aristoteles oli erakordselt laia silmaringiga õpetlane, kelle tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riiklikku korraldust, moraalseid tõekspidamisi ja muidugi maailmakorralduse üldiseid põhimõtteid. Ta võttis ta kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. Väga olulised olid tema saavutused loogika vallas
mõistmine filosoofia ülim eesmärk; riigikorraldus pidi põhinema voorusel, riiki võisid juhtida need, kes said hüve ideest aru filosoofid; ideaalne riik eesmärk kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada, et nad juhiksid riiki, tuli eraldada võimekad vähem võimekatest, viimased tegid tööd; kõige lähedasem Sparta Aristoteles Platoni õpilane, käis Akadeemias, asutas Ateena lähedal olevas Lykeioni gümnaasionis oma kooli; lai silmaring; võttis kokku eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid, kujundas nende põhjal oma seisukohad; saavutused loogika vallas õpetus selle kohta, kuidas teha olemasolevatest eeldustest lähtudes korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi loogika alus tänapäevani; ei pidanud õigeks ideeõpetust, tema meelest oli idee asja olemus, idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, teda võib määratleda üldistamise teel;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
