Küproselt, kus Aphroditest kujunes armastuse ja viljakuse jumalanna ning sõjakas linnade kaitsejanna. Astarte (Aštarte) oli Foiniikia ja Süüria muistne viljakusjumalanna, kelle babüloonia vaste oli Ištar. Teda austati kogu Lähis-Idas (Väike-Aasiast läbi Süüria ja Egiptuse Lõuna-Araabiani), mainitud on teda ka Vanas Testamendis (Aštoret). Süüria kaupmeeste vahendusel jõudis Astarte kultus Küprosele, Kreetale, Sitsiiliasse (Eryx) ning Kartaagosse. Kreeklased seostasid teda Adonise- ja Europe-müüdiga. Astartel oli selgelt sõjakas ja kaitsev funktsioon, mis võis mõjutada Aphrodite kultust Korintoses. Aphroditet on peetud ka indoeuroopa koidujumalanna edasiarenduseks. Homeros ei maini Aphroditega seoses Korintost, ka mitte jumalanna sõjalist külge. Arese ja relvis Aphrodite vahel on leitud seoseid. Aresel oli Korintoses pühamu. Pindarose järgi olid nad mõnes mõttes paar. Aphrodite võib olla seotud ka hobustega
Aphrodite tähendab vahul kõndiv. Aprose e vaht. Seotud ka tuvidega.Tal on kindlasti semiidi ja sumeri tasst, samastav Inanna ja Istariga. Küpros on koht, kust ta veest välja tuli ka seal on ka mitmeid tema kultuskohti. Nt üks on juba 12. saj peale. Idamõjud. Inanna- Viljakus, seksuaalsus, agressiivne armastus. Neid saab ka Aphroditega siiduda. Lisaks Küprosele austati teda ka Korintosel ja Sitsiilias. Nendes kohtades olid ka idamõjud ja kokkupuuted foiniiklastega. Eryx oli poolkreeka/foiniika pühamu Aphroditele. Millal kreeklased Aphrodite omaks võtsid, ei ole teada, aga Iiliases 7-8 saj on ta juba olemas. Võib ka eeldada, et kõik palja naiste kujutised on Aphrodited, selles vaatepunktis on ta juba Mükeene perioodist alates olemas olnud. Tema põhifunktsioon on ikka suguline paljunemine ja seksuaalsus. Ta on rõhutatult ilus ja seotud erootilise armastusega. Ta on ehitud, teda ümbritsevad kolm graatisat, nö rõõmuneiud kes teenivad teda
tormis tagasiteel Itaaliasse. Sõja lõppfaas möödus taas Sitsiilias. Veel neljal korral hävis Rooma laevastik tormis. Kuid kartaagolastel ei jätkunud raha piisavaks sõjajõuks ja Rooma maavägi vallutas 58 enamuse Sitsiiliast. Saare lääneosa kaitset juhtinud Hamilkar Barkas (Välk) toetus eeskätt raskelt ligipääsetavatele mägikindlustele (Panormos, Eryx) ja suutis suuri lahinguid vältides roomlastele edukalt vastu seista. Kuid 241. a. saavutas Rooma uus laevastik Egaadi saarte juures Sitsiilia lääneranniku juures otsustava võidu, mis sundis Kartaagot taas, ja seekord lõplikult, rahu paluma. Sitsiilia lõplik alistamine Roomale sai teoks teise Puunia sõja (218 201) käigus. Itaaliasse tunginud Kartaago väejuhi Hannibali hiilgavad võidud, eriti terve Rooma armee hävitamine Cannae lahingus (216. A
annaabi.ee 
