Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga kodanikke, ning haaras linnriigis võimu (vahel kasutati ka võõrsilt palgasõdurite abi), oli Türann. Türannid püüdsid kehtestada riigis kindla korra ja vahel parandada ka vaeste elujärge, mistõttu vaesed türanni alati toetasid. Türanni põhilised vaenlased olid teised aristokraadid, kuna türanni võimuletulekuga kaasnes ka paljude kodanike poliitiliste õiguste kärpimine. Teiste aristokraatide vastuseisu tõttu ei kestnud türannia tavaliselt üle ühe, kahe inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Enamus orju olid barbarid - võõrsilt
saanud hüüdnime Mother of Presidents 'presidentide ema' ja Mother of Statesmen 'riigimeeste ema'. Moto: Sic semper tyrannis 'Nii juhtub türannidega alati'. Laul: ''Carry Me Back To Old Virginia'' (''Kanna mind tagasi vanase Virginiasse''; 1940). Osariigiks saamise aeg: 25. juuni 1788 (10.osariik). Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp. Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon. All osariigi moto, üleval sõna VIRGINIA, kõike ümbritseb viinapuuokstest pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918). Koer: ameerika rebasekoer (1966) Puu: ameerika õiskontpuu (Cornus florida; 1956). Jook: piim (1982)
raske ligi pääseda. Skylla ja Charybdis- 2 merekoletist, kes valvasid sissepääsu teise merre Messiina väinas. Odysseus pääses nende käest, kuid paljud tema kaaslased mitte. Skylla sõi ära kõik ettejuhtuvad elusolendid, Charybdis imes väinast 3 korda päevas vee välja ja purskas selle siis tagasi. Ülekantud tähenduses 2 suurt võrdest ohtu/ 2 võrdselt vältimatut õnnetust Damoklese mõõk- Damokles oli Sürakuusa türanni Dionysos I õukondlane, kes kadestas türanni ta võimu, õnne ja rikkuse tõttu. Üks kord Dionysos I kutsus ta pidusöögile ja lasi Damoklesel istuda toolile, mille kohal rippus hobujõhvi otsas mõõk. Damokles võttis kiidusõnad türannielu kohta tagasi. Tähendus- õnnes ja naudingus valitsev hädaoht. Danaiidid- Egiptuses elanud Danaose 50 tütart. Danaose venna 50 poega tahtsid neid vägisi kosida, seetõttu põgenes Danaos tütardega Argosesse. Pojad võitlesid Danaosega ja võitsid. Tütred olid sunnitud naituma
talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid. · Aristokraadid võistlesid ja vaenutsesid ka omavahel. · Türanniks sai mõni aristokraat. · Ülejäänud aristokraadid protestisid oma riigi türanni vastu. · Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia (naabermaakond) . · spartiaadid sparta kodanikkond. · Eesotsas üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud.
seisukohalt teha väärasid otsuseid. D. toimimist takistab türannia. Suurte sisevastuolude korral üritas mõni suursugune ning silmapaistev juht rahvast enda poole meelitada ning seeläbi riigivõimu haarata. Türannid toetusid sõjalisele hirmuvalitsusele. Vaatamata sellele kehtestasid nad riigis kindla korra ning parandasid olukorda. Kuid aristokraatidele ei olnud see meeltmööda ning tahtsid türanni võimult kukutada. See põhjustas riigis ebastabiilsust. Üks tuntumaid Ateena türanne oli Peisistratos . Aristokaatia on valitsemisvorm, kus türannia puudus ning oli stabiilne kord. See oli tänu vanadest ning elukogenud meestest koosnev geruusia, kes jagasid võimu kahe kuningaga ning võtsid vastu, erinevalt demokraatias võimutsevatest ebakompetentsetest kodanikest, adekvaatseid ning asjakohaseid otsuseid. Sparta oli klassikaline aristokraatlik linnriik
............................................................ Sissejuhatus See uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene suur osa on diktatuurid. Teine osa räägib täpsemalt ühest diktatuurist. See on Kommunistlikust Venemaast, kus põhiline valitseja oli Stalin. Uurimistöö räägib ka Nõukogude Liidust. Ma valisin selle teema, Kommunistlik Venemaa, kuna see tundus kõige huvitavam. Peamised allikad on interneti leheküljed. Samuti leidin ka midagi raamatust ,,Vassili Stalin-kas türanni vesivõsu?". 3 Diktatuurid Enne diktatuure valitses mitmel pool maailmas demokraatia. Esimese maailmasõja järel suutsid nad näitada maailmale, et nad tulevad toime, kuid varsti see enam nii ei olnud. Demokraatia ei suutnud enam lahendada probleeme, tekkis pettumus ning tuli demokraatlik kriis. Diktatuurid tekkisid, kuna mitmed riigid vaevlesid majanduskriisis ja üleüldises viletsuses
iraaklaste positsioonidele. Sellele järgnes neli päeva kestnud maavägede tegevus, mis lõppes Kuveidis olevate Iraagi vägede täieliku purustamise ja okupeeritud riigi vabastamisega. Kuid see võit jäi poolikuks. Koalitsiooniväed ja nende ülemjuhataja kindral Norman Schwarzkopf said USA presidendilt George Bush seeniorilt käsu peatada lahingutegevus just siis, kui tekkis reaalne võimalus hävitada Lähis-Ida türanni sõjaväe parim osa vabariikliku kaardiväe diviisid ja kukutada Saddami reziim.
Tekib isiklik vara ja kõrgeimaks väärtuseks kujuneb rikkus. Domineerib ihalev hingejagu. · Vähemus ei suuda siiski püsida võimul, vaesel enamusel õnnestub kukutada rikkad oligarhid ning kujuneb demokraatia ehk rahvavõim. Keskseteks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Domineerib ihalev hingejagu. Kerkivad esile rahva juhid ehk demagoogid. · Kui üks demagoogidest kehtestab ainuisikuvõimu, tekib türannia. Türanni hinges domineerib täielikult ihalev hingejagu. Ta ei kontrolli oma ihasid. 3. Platoni poliitiline õpetus. Platoni poliitilise õpetuse aluspõhimõtteks on tees, et inimeste loomu- ja sünnipärane võimete erinevus põhjendab nende õiguslik-poliitilist ebavõrdsust. Hariduskäik jaguneb kolme etappi: 1) kuni 20. aastani- kunst, sport, muusika. Inimene ei tea veel, kes ta on. 2) 20 kuni 30. aastani- õpetuse aluseks on matemaatika, loodusteadused. Meeltega tajutav maailm
Koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Riigi eesmärk oli olla distsipliineeritud ja sõjaliselt vastupandamatu. Selle saavutamiseks kehtisid riigis ranged ja julmad seadused. Kuid leidus ka positiivset, mida selle korraga saavutati. Minu jaoks oli positiivne nende valitsemiskorraldus. Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat, kes pidid üksteise otsustega arvestama, hoidis see ära türanni etteotsa tekkimise. Rahu ajal aga võeti kõik otsused vastu 30-ne liikmelises vanematenõukogus geruusias, kuhu kuulusid ka kaks kuningat. Vanematenõukogusse kuulumiseks pidi olema vähemalt 60aastat vana ja tavaliselt kuulusid sinna suursuguste perekondade liikmed. Igal aastal valiti kogu valitsemise kontrollimiseks ka viis eufoori, nende võim oli riigis kõige suurem. Veel toimis rahvakoosolek, millest võisid osa võtta kõik täiskasvanud spartalased
Sõja korral relvastusid kodanikud oma majanduslike võimaluste järgi. Muidugi oli olukord Kreekas erinevate riigikordade ajal erinev. Kreekas on valitsevateks riigikordadeks olnud aristokraatia, türann ja demokraatia. Türann üritas kehtestada riigis kindla korra ja ka vaeste elujärge teatud määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga kaasnes ka kodanike poliitiliste õiguste kärpimine, millega rahval aga nõustuda ei saanud. Eriti olid türanni vastu aristokraadid, kes ootasid sobivat võimalust ainuvalitseja kukutamiseks. Peale türannia kukutamist kaasnesid tavaliselt riigikorras suured muudatused, millega prooviti türanniat vältida. Ainus kahte maakonda hõlmav polis oli Sparta. Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat
tagasi kokku kuna kuningas vajas parlamendi toetust ning üksinda kuningad probleeme lahendada ei suutnud. Samuti võeti hiljem kuningalt õigus parlament laiali saata, parlamendi loata kehtestatud maksud tühistati. Parlament võitles enda õiguste eest. 5. Kes oli Charles I, miks ta tapeti? Charles I oli inglise kuningas. Tal tekkisid parlamendiga mitmed konfliktid, mistõttu parlament mõistis Charles I-se surma kui türanni ja rahvavaenlase. 6. Kes oli Oliver Cromwell? Oliver Cromwell oli inglise riigimees, sõjaväelane ja lordprotektor. Ta oli puritaan, kes tegutses peamiselt usulistel eesmärkidel. 7. Kes olid puritaanlased? Puritaanlased olid range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liikmed. 8. ,,Kuulus revolutsioon" Kuulus revolutsioon oli Suurbritannias toimunud parlamentlik riigipööre, mille
õilsamaks pidanud, sest oli neist vabam; ja kes veel kord oma sõltumatuse nimel ei saaks tegema tegusid, mis kogu ilmamaa teda imetlema, võib-olla ka sajatama panevad." (1796) Tulevikuvisioon "Mu isamaa, armas isamaa! Sulle jõuavad kätte õnnelikud päevad, kuid selle eelkäijaks on hirmuäratavad tormid. Võib-olla kestab märatsemine siin aastasadu..." (1796) Kolm revolutsiooni vormi: natsioon või selle õilsamad liikmed ühe türanni vastu üks osa natsioonist teise natsiooni vastu (rõhutud rõhujate vastu) kogu rahvamass vigase riigikorralduse vastu "Minge tulevikule vastu, ennetage seda. Andke vabatahtlikult, mida Teilt ühel hetkel jõhkralt nõutaks, andke see nõudmisteta ja see võetakse tänulikult vastu kingitusena..." Merkeli autoripositsioon parteitu inimsõbra objektiivsed tähelepanekud? patriootliku ohvri tooja? Merkel Saksamaal I õpingud Leipzigis ja Jenas
kesk- ja väikekodanlusele, vahel. Esialgu oli mõjukam zirodiinide rühmitus, kes arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon läbi, jakobiinid aga pooldasid revolutsiooni süvenemist ning kuninga kui riigireeturi ning kriisi põhjustaja hukkamist. Vastuolud viisid zirodiinide lahkumiseni ning võimu kindlustamiseks kehtestasid jakobiinid diktatuuri ja hukkasid kuningas Louis XVI kui riigireeturi ning türanni. Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Põhiseadus ei jõustunud reaalselt aga mitte kunagi, sest selle jõustumine lükati edasi sõja lõpuni, seni pidi kehtima jakobiinide juhi Robespierre'i ainuvõim
On pärit Lõuna Inglismaalt rikkast aadli sugukonnast. Oli vabameelsete vaadete ja mässumeelse hingega. Shelley õppis Oxfordi ülikoolis. Osales Iiri vabadusvõitluses Inglise ülemvõimu vastu. Tähtsamad teosed on luuletused ja poeemid. Kirjutas ka romantilisi draamasid. Oli 2 korda abielus, elas ka Sveitsis ja Hadias. Suri tormiga merel. ,,Islami ülestõus" poeem , mille peategelased on vend ja õde, kes korraldavad ülestõusu õela türanni vastu. Kuid valitseja põgeneb välismaale ja koondab enda ümber väed ning tagasi tulles laseb mässajad hukata tuleriidal. Loodus on hingestatud ja kajastav tegelaste tundeid. Lõpp on positiivne, kuna peategelased rändavad vaimumaailma, vabaduse idu jääb püsima. ,,Vabastatud Prometheus" näidend. Prometheus mässaja, kes astub üle Jupiteri keelust ja tagastab inimestele tule. Ta aheldatakse kalju külge, aga ta ei alistu. Lõpuks Herakles vabastab ta
Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa. 1655 jagas Inglismaa 11 sõjaväeringkonnaks. Oli puritaan, independentite juht revolutsiooni ajal. 1658 suri, poeg ei sobinud valitsejaks. Milton kodanlane, ideoloog, luuletaja. Trükivabadus on inimõigus. Vabariigi pooldaja. Türannide võim on saatanast. Rahval on õigus astuda türanni vastu. Võim peab olema rahval. Abielulahutus. ,,Areopagitica" Hobbes kaitses absolutistlikku kunungavõimu. Inimene on loomult kuri. Kuningavõimu ei tohi miski piirata. Kuninga ja parlamendi koostöö viib kodusõdadeni. Revolutsioon on kuritegu. Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt. ,,Leviathan" Locke Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa. Valitsuse põhiülesanne
Kui laenu tagasi maksta ei suutnud, tuli maa loovutada. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitööliste positsioon oli madal. Aristokraadid olid suursugust päritolu suurmaaomanikud. Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul
Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon (Akadeemia) ja Aristoteles (Lykeion). Tänapäeva teatri juured pärinevad arhailisest Kreekast: esimesed etendused toimusid Ateenas 534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose auks ette kantud ditürambidest, säilitades seose koorilüürikaga kogu klassikalise perioodi vältel. Etendused olid osa Dionysosele pühendatud rituaalist. Ateenas lavastati etendusi talvistel Dionysose pidustustel. Kreeka teater oli põhiplaanilt hobuserauakujuline, mis koosnes orkestrast, skeneest ja theatron'ist. Orkestra oli lava, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid
a. Peterburist Lõuna-Venemaale · Pagendus kesti 1824. aastani, aga ennem peatus ta 1823. aastani Kisinjovis 1820 - 1824 · Arvukad kokkupõrked kõrgema seltskonna esindajatega. · Sidemed dekabristidega ei katkenud · Lõunas paiknevasse armeesse oli kogunenud Hüvanguliidu liikmeid · Kisinjovis oli dekabristidel oma grupp · Puskin oli dek. Liikumise kõige äärmuslikumate ideede väljendaja · Pooldas ka türanni tapmise ideed, mida järjekindlalt arutati · 1822 a. veebr. algas Kisinjovi grupi hävitamine · Puskin saadeti Odessasse, kus viibis 1824. a. suveni 1823 Pagenduses · Puskin oli elutunnetuselt romantik · Tema teostesse ilmusid vangi, põgeniku ja pagendatu kujundid · 1823. a. alustas Puskin "Jevgeni Onegini" kirjutamist · Armus oma ülemuse M. S. Vorontsovi poolatarist abikaasasse · Vorontsov ässitas Peterburi ülemused Puskini vastu
vastandama kuningavõimule (basileia) kui heale ning seaduslikule monarhiale. On põhjust arvata, et varasemate türannide esiletõus ei tekitanud laialdast vastuseisu. Aristokraatliku liidrina toetus türann ilmselt oma sõprus- ja kaaskonnale, ning kui uskuda hilisemaid antiikajaloolasi, võisid mitmed neist arvestada lihtrahva poolehoiuga. Ilmselt suutsid türannid mõnigi kord sisekonfliktid väevõimuga lõpetada ja tagada polise siserahu. Kuid võimu hoidmine olukorras, kus türanni poliitilised vastased, keda alati leidus, ainuvõimuga ei leppinud, nõudis paratamatult vägivalla rakendamist, muutis türannia peagi vastuvõetamatuks kodanikkonna järjest suuremale osale ja viis tavaliselt valitseja vägivaldsele kukutamisele. Tüüpilise näitena võib tuua arhailise Kreeka ühe silmapaistvama polise Korintose türannia. Korintoses olevat 8. sajandist peale võimutsenud suursugune Bakchiaadide suguvõsa, mis 657. a
Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust. See viis nad vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele ehk presbüterlastele vastuvõetavad kirikukorralduse. Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali. Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid indenpendentide kogudustele. Mõistagi esindas uus parlament vaid Cromwelli toetavad vähemust. Cromwell nimetas end lordprotektoriks. 1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu
Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse, saatis Ülemkoja laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad. Alles jäi päraparlament, kes mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. Charles I hukati jaanuaris 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks.Tegelikult kehti Cromwelli diktatuur. Ta saatis parlamendi laiali, võttis lordprotektori tiitli.Cromwell suri, tema poeg loobus võimust. 5.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi. Kapitalistlikud suhted said vabalt areneda; majanduslik areng kiirenes; parlamendi tähtsus kasvas. 6. Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni.
Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast Kodrosest,ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Periktione oli kolmekümne türanni reziimi ajal mõjuvõimsa Kritiase nõbu. Nooruses sai Platon korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures.Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese
vastuoksliku kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. Nüüd on selgelt välja toodud ka sarnasused kahe suure kirjaniku olulisemais romaanides. Mõlemais on peategelasele omastatud nii häid kui ka halbu jooni, keerulised karakterid, kelle mõistmiseks peab raamatusse süvenema. Ilmselt see oligi autorite eesmärk, panna lugeja mõtlema. Alati ei pruugi ka nende luuletajate teosed olla samatähenduslikud. Võtame poeemi ,,Pistoda". Puskini ,,Pistoda" on revolutsiooniteemaline, õigustab türanni tapmist. Väljendab nii suurt igatsust vabaduse järgi, et selle nimel võib kasutada karme abinõusi, nagu näiteks mõrv. Lermontovi luuletus meenutab pigem lüürilist novelli. Pistoda on kui sõber, kes alati kaaslaseks oma vaiksel viisil. Põhjus, miks Puskini ja Lermontovi proosateosed polnud sarnase meeleoluga, oli tingitud sellest, et nad kirjutasid eriajastuil. Puskini kooliskäimise ajal toimus Napoleoni sõjaline sissetung
Zeusi keha oli tahutud elavandiluust. Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisid võidu- jumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skeptrit, mille otsas istus kotkas. Halikarnassose Mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. See ehitati aastate 353 ja 350 eKr Halikarnassoses. Kujundajateks ja ehitajateks olid arhitektid Pytheos ja Satyros. Hauamonumendi lasi endale ehitada Mausolos. See pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonelisem hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 meetri
Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asi. 32. Damoklese mõõk Üks Sürakuusa türanni õukondlane Damokles polnud oma eluga rahul ning ihkas tema võimu ja rikkust. Türann kutsus ta pidulikule õhtusöögile, kus Damoklese pea kohale kinnitati hobusejõhviga raske mõõk, mis iga hetk ähvardas kukkuda. Sellega näitas türann Damoklesele väga näitlikult oma võimu haprust ning sellega kaasnevaid ohte. 33. Spartalik kasvatus range, sõjakasvatus. 34. ,,Ilias" Trooja linna piiramine, Trooja sõda 35. ,,Odüsseia" Odysseuse eksirännakud, u
Türann kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud oma ainuvalitsuse, mis põhineb pol. ülemvõimul. 2 vormi: ühel juhul sai türann võimule, kui rahvas hakkas mässama sugukondliku aristokraatia vastu; 2. vorm Väike-Aasia kreeka linnades ja saarekogukondades pärast nende allutamist Pärsia võimule. 2. variant tähendas lihtsalt Pärsia oligarhilistest ringkondadest pärineva tegelase troonilepanekut Pärsia ametnike poolt. Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile. Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme (Theagenes Megaras, Polykrates Samosel, Keisthenes Sikyonis). Mitmed türanniad viisid sisse oma raha (Thrasybulos Mileetoses). Mõned türannid algatasid kolonisatsiooni (Kypselos ja Periandros Korintoses) Ateena türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos (viimased ei olnud populaarsed)
demagoogidest, kasutades oma ihukaitseväge, kehtestab oma ainuisikuvõimu. Rikkuse ümberjagamine, millega türann alguses oma võimule rahva toetust püüab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem või hiljem küsimus, millega oma võimu õigustada. Üks viis, kuidas erakordseid võimuvolitusi õigustada, on sõda. Sõda on aga kulukas tegevus ning kulutuste katmiseks peab inimesi maksustama. Nii tekib pikkamööda türanni vastu pahameel. Türann aga peab oma võimu iga hinna eest säilitama, sest kui ta peaks selle kaotama, mõistetaks ta ebaseadusliku vägivaldse võimuvõtmise eest surma. Nii tuleb tal paisutada repressiivaparaati. Türann peab juba eos lämmatama kõik konkurendid võimule. Platon nimetab türanni “isatapjaks”. Rahvas on tema “isa”, kuivõrd rahva toetus lõi eeldused, mis võimaldasid tal võimu haarata. Nüüd muutub aga türanni “sünnitaja” oma “lapse”
Moonutused, liialdused, anakronismid (nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine), kontaminatsioon (mitme kirjandus- või rahvaluuleteose või teoseosa sulandumine uueks teoseks või selle tulemusena tekkinud teos), fiktiivsed lisandused Eeposte arhailine keel (nn Homerose keel) Aristokraatlik diskursus, "konservatiivsed" väärtused 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Esitati panatenaiade pidustustel (tava 522. aastaks eKr), alusepanija: Ateena türannid Hipparchos ja Peisistratos (6. saj) Panatenaiad (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis)
Laulu ja tantsu saatel kantakse Toorat pidulikus rongkäigus mööda sünagoogi ringi. 1.6 Templipühitsemispüha Templipühitsemispüha (Hanukka) ajal süüdatakse kaheksaharulises küünlajalas küünlad: üks küünal põleb ühe päeva, teine teisel päeval ja nõnda edasi. See tähistab juutide usu säilimist katsumuste läbi. Seetõttu, et 2. sajandil eKr võitis iisraellane Juudas Makkabi kreeka türanni, kes oli sundinud juute oma usust loobuma. Tempel, mille too türann oli rüvetanud, taaspühitseti, kuid templi lampides oli õli ainult üheks päevaks ning uue õli muretsemiseks läinuks kaheksa 5 päeva. Sellest hoolimata süüdati lamp ning ime läbi põles see kaheksa päeva.Templipühitsemispüha on eriti populaarne Euroopa ja Ameerika Ühendriikide juutide seas,
abil riigis võimu. Võimule tõusnud ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka teatud määral parandada vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreek- lased pikemat aega leppida. Peamiselt teised aristokraadid püüdsid türanni kukutada. See sundis türanni rakendama karme abinõusid ja nii muutus tema võim lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Seetõttu ei kest- nud türannia tavaliselt üle ühe inimpõlve. Kreeka polistest olid tähtsamad Ateena ja Sparta. Ateena asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algselt kuulus võim seal aristokraatidele, 5. saj. eKr, kui Ateenat juhtis selle kuulsaim riigimees Perikles, muutus Ateena lõplikult demokraatlikuks poliseks kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, mis sai õiguse
a. H. oli pime rändlaulik ehk rapsood; sünni-, kodukohaks peetakse 20 eri paika; eeposte keelekasutus ja linnad/kohad H. elus viitavad, et need võisid sündida Kreeka Väike-Aasia rannikualadel ja saartel. H. eeposeod esitasid rapsoodid kitaara saatel, nende värss seostus üleva stiiliga. Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks. Aleksandira + uusaja filoloogid on tegelenud nn H. küsimusega, vaieldes eeposte terviklikkuse ja autentsuse üle. H
Nad olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tegid kaubaretki, kuid kaupmeesteks neid nimetada ei saa. Türannia Paljudes linnriikides suutis mõni aristokraatlik juht varem või hiljem suure osa kodanikest enda poole tõmmata ja haaras nende abil riigis võimu. Võimule tõusis ainuvalitseja türann, kes püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli parandada vaeste elujärge. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid. Paljud neist pidid minema pagendusse. Kohalejäänud ootasid sobivat hetke, see sundis türanni veelgi karmimatele meetmetel, mis kahandas tema populaarsust lõpuks ka lihtrahva seas. Türannia ei kestnud tavaliselt üle kahe inimpõlve. Sparta riik Keskusega Lakoonika maakonnas. Alistasid hiljemalt 8.sajandile eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, seejärel vallutasid naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva
kasvatussüsteemi looja. Sai seadustiku Suur Rhetra Delfi oraaklilt (8-7 s). Pärimuse järgi seadustik enne Messeenia vallutamist (8 s), kogu terviklik süsteem 7-6 s. Spartat valitses 30- liikmeline eluaegne geruusia üle 60-aastastest suurtsugu spartiaatidest, rahvakoosolek võttis vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku. Kylon: 636 või 632 OM võitja Kyloni vandenõu, esimene Ateena ajaloo kindlalt dateeritud sündmus. Püüdis oma äia Megara türanni toel Ateenas türannivõimu haarata. Vallutas OM mängude ajal Akropoli, piirati, pääses põgenema. Kaasavandenõulased tapeti sõnamurdlikult Alkmeoniidide ülikusoo poolt pühamute altarite ees, sealt tuleneb pühaduseteotuse eest Alkmeoniididele `Kyloni needus' (Perikles oli Alkmeoniid). Drakon: seadusandja, lasi 621 seadused Ateenas kirja panna, lahendus Kyloni vandenõu sisepingetele. Olnud väga karmid - drakoonilised. Klassikalisel ajal ei kehtinud. Säilinud
impeeriumitega vahetus kontaktis, olles kohati ka ise impeeriumiks) toimuv diplomaatiline rutiin ja asjaajamine annab hea aimduse olukorrast, mida võib nimetada formaalseks sallimiseks ning mis mõningas mõttes võib korreleeruda teise ülaltoodu sallivuse-võimaluse ehk leebelt ükskõikse suhtumisega erinevustesse. Sest kehtib ju siin paljuski maksiim ,,ela ja lase elada" mõni riik võib olla aktiivselt vaenulik, valmis nii mõnelgi türanni kombel oma naabri kultuuri kahjustama, kuid ei taha või ei julge kanda otsese sekkumise kulusid. Nii et kui diplomaadid suruvad nende türannide kätt, siis see on teatud ,,kinnastatud" tegevus: sel pole moraalset tähendust, küll on need aga sallimisaktid. Sallimisaktid jällegi kas rahu huvides või ka veendumusest, et mingi reform peab seestpoolt välja kasvama. Selles siseriikluses või ka institutsioonisisesuses
Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid püüdsid saavutada ka kodanike toetust. *Türanhnid kehtestasid riigis kindla korra, lõpetasid segadused ja astusid sageli samme vaeste olukorra parandamiseks. Mõned sõdisid naabritega ja tugevndasid riigi võimsust. *Paljud kodanikud, eriti aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid soovisid endisel viisil riigivalitsemisest osa saada. *Rahulolematud läksid sageli pagulusse, et oodata võimalust türanni kukutamiseks. Türannid püüdsid neid paljastada ja karistada, see aga muutis nende võimu vastumeelseks ja viis võimult kukutamiseni. *Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Seadusandjad pidid riigielu ja õigusemõistmise Reeglid täpselt sõnastama ja kirjapanema. Nad määrasid kindlad karistused erinevate kuritegude eest. Täpsemalt sõnastati ka kodanike õigused ja kohustused. *Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriikliku korraldust. 1
Stiili tunnuseks on nappide lausetega kõne, mis võib tunduda juhuslik, kuid sisaldab tegelikult vihjeid tähendusrikastele seikadele tegelase elus. Jäämäe meetodit kasutab näiteks E. Hemingway ,,Hüvasti relvad" Vihjelis sümbolistlik meetod Kirjanik, ei ütle otse välja, mis toimub, vaid lugeja peab ise ridade vahelt lugema. Sümbolism nähtust ei räägita otse, vaid läbi sümbolite. Näiteks Friedebert Tuglase teos ,,Popi ja Uhuu", kus Uhuu sümboliseerib türanni vägivaldset, oludega hästikohanevat isendit. Tüüp, kellel ei ole teadmisi ja sellepärast hävitab kõike endale tundmatut. Popi alandlik Isanda kummardaja, sõltuv isiksus. POSTMODERNISM Ehk pärast modernismi. NB! TUNNUSED LÄHTUVALT EESTI KIRJANDUSEST (tekkis siin umbes 1990ndate alguses): 1. iseloomulik autorite arvu tõus internet, kirjastamise rahastus 2. Raamatuid ilmub väga palju (nädalas ca 15-50) 3. kirjandusse tullakse palju nooremana 4
Arkaadia on mägine ala Peloponnesose poolsaare keskosas. Arkaadia nimi on arkaadlaste müütilise esiisa Arkase järgi, kes oli Zeusi ja Kallisto poeg. Antiikajal tegeles Arkaadia elanikkond karjakasvatusega ja Arkaadiat hakati kirjanduses kujutama kui idüllilist maakonda, kus elavad karjused. See kinnistus ka hilisemas kirjanduses ja kujutavas kunstis. 35. Damoklese mõõk- Teda kirjeldatakse õukondlasena, kes ei olnud oma eluga rahul. Ta kadestas türanni võimu ja rikkust ning tõstis oma meelitustes alati esile nende eeliseid. Dionysios otsustas seetõttu näitlikustada Damoklesele nüüdseks kõnekäänuks saanud Damoklese mõõga abil mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Valitseja kutsus Damoklese pidusöögile ning pakkus talle võimalust istuda kuningliku laua ääres. Enne laskis ta aga Damoklese koha kohale riputada suure mõõga, mida hoidis kinni üksnes hobusejõhv
valitsejatena ja saanud juba varakult sellekohast haridust Vabariik ehk politeia on valitsemisviis, kus võimu teostavad vooruslikud ja võrdsed kodanikud, kes on hariduslikult, majanduslikult või sünnilt juba paremad kui kodanikuõigusi mitteomav rahvamass. Ekslikeks või valedeks peab ta: Türanniat, sest seal üksikisik teostab oma piiramatut võimu- vaatamata sellele, kas ta on kõlbeline või mitte. Ühtki türanni pole iial huvitanud teiste inimeste või laiema rahvahulga arvamus ja üldine heaolu. Oligarhia, kus võim on majanduslikku ladvikusse kuuluva kildkonna käes ja kes peavad silmas ainult oma isiklikke või oma kitsama ringkonna materiaalseid huvisid ja ei ole võimelised mõistma laiemate rahvamasside vajadusi. Demokraatia ehk rahva võim on A. arvates väheväärtuslik, sest see on toore enamuse võim,
Ta nimelt ei pea toetuma oma otsuseis sellele, mida ta näeb, vaid sellele, mida ta ette näeb ning ta ei või leppida elanikkonna hetkeolukorraga, vaid tal tuleb pidada silmas seisundit, milleni antud rahvas peaks loomu poolest jõudma. Riigile tuleb panna alus ajal, mil valitsevad küllus ja rahu, sest sündiv riik on kõige vastupanuvõimetum ning kõige kergemini purustatav. Riigi rajamise hetke valik on üks kindlamaid tundemärke, mille põhjal saab seadusandja loomingut eristada türanni omast. Iga seadusandlussüsteemi eesmärk taandub kahele põhipunktile : vabadusele ja võrdsusele. Vabadusele sellepärast, et igasugune isiklik sõltuvus on ühtlasi riigilt ära võetud jõud; võrdsusele seetõttu, et teisiti ei saa vabadust olemas olla. Rikkust ärgu olgu ühelgi kodanikul nii palju,et ta saaks teise kodaniku ära osta, ning keegi ärgu olgu ka nii vaene, et ta oleks sunnitud end müüma. See
Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, ent tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Kolmekümne türanni hirmuvalitsuse ajal 403-404 (türannide hulka kuulus ka Platoni sugulasi ja tuttavaid) tõmbus ta peagi poliitikast tagasi ja pühendus filosoofiale. Kui türannide valitsus kukutati, lootis ta, et demokraatide juhtimisel olud paranevad, kuid ta pettus sügavalt ka demokraatides, kui nad mõistsid Sokratese, "tolle aja õiglasima mehe", surma. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi
abiks.pri.ee Sissejuhatus Ilma Hitlerita on Kolmas Reich mõeldamatu. Enda ümber kurjust koondanud meheta lakkas riik olemast. Riigi mõrtsukalik eksistents sõltus ainuüksi Hitlerist, kelleta seni kehtinud institutsioon surmalaevaks muutus. Diktaator sõltus omakorda paljudest end täielikult tema teenimisele pühendanud abilistest. Need paladiinid olid Hitleri võimu kandjateks ja tagatiseks, nad olid Hitleri ideede elluviijad. Kõik türanni käsud täideti, vahel veidi rohkemgi. Hitleri poolt loodud riik oli midagi palju enamat kui nõrk diktatuur eesotsas tööpõlgurist vagabundiga, kes asjadel vahele sekkumata, omasoodu minna laskis ja kes vaid ajuti natsivõimu struktuuridesse sekkus ning alles asjaolude arenedes paratamatult kurjategijaks sai. Hitler teadis, et ükski tema abilistest ei julge eales temaga kooskõlastamata mingeid toiminguid ette võtta.
ratsaväge. Kas parlamendis eneses oli usulistes küsimustes erimeeli. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independendid nõudsid isiklikku usuvabadust mitte riiklikku religiooni. Enamus parlamendis eelistas aga kirikukorraldust. Seepeale hõivas Cromwell Londoni ning tegi parlamendis puhastuse. Allesjäänud parlamenti kuulus vaid kümnendik esialgseslt ning Ülemkoda oli saadetud laiali. Samuti mõistis uus parlament kuninga kui türanni surma. 1649. aastal Charles I hukati. 19. mai 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelikult kehtis riigis aga sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, sest kardeti, et need toonuksid kaasa Cromwelli reziimi lagunemise. Parlament küll lagunes kuid uuel moodustamisel said hääleõigused vaid indenpendentide kogudused ehk jätkati Cromwelli reziimi. Äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne. Kõik lõbu oli kuulutatud patuks. Pärast Cromwelli
anti šotlaste poolt 1648 parlamendile välja. Peamiselt anglikaani kiriku liikmetest koosnev Pikk parlament läks äärmuspuritaanidest sõjaväega (independendid) usuküsimustes tülli. Cromwell vallutas seepeale endale ustavate vägedega Londoni ja puhastas parlamendi oma vastastest, jättes sinna vaid independentidest toetajad (~1/10 endistest liikmetest; nn Päraparlament). Päraparlament mõistis Charles I kui türanni ja rahvavaenlase surma ning 30.jaanuaril 1649 hukati Inglise kuningas pea maharaiumise läbi vaikiva rahva silme all. Kuninga hukkamise järel kuulutati Inglismaal välja vabariik (1649 – 1660; ing k Commonwealth). Valimisi läbi ei viidud ning Cromwell valitses sõjaväelise diktatuuri abil eluaegse lordprodektorina. 4.4. Stuartite restauratsioon ja parlamentarismi kindlustumine:
et saavutada linnas üha suuremat võimu. Kasvas riigi sisemine ebastabiilsus, mis lõppes tihti relvastatud kokkupõrgetega. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht lõpuks võimu haarata, saades ainuvalitsejaks türanniks. Ta püüdis parandada vaeste elujärge ja kehtestada riigis kindlat korda. Vaesemad kodanikud olid sellega väga rahul, arisokraatidele tähendas see aga vähem võimu ning nad ootasid pidevalt sobivat hetke türanni kukutamiseks. See tähendas aga, et türann rakendas veelgi karmimaid vahendeid ja muutus lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Sparta Asus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas ja põhines vallutusel. Dooria päritolu sissetungijad, kes alistasid kogu Lakoonika ning naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle, olles ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes olid kõrgemad preestrid
aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas Inglise parlamendile välja. Mõõdukatest puritaanidest parlamendiga usuküsimustes tülli läinud O.Cromwell hõivas endale ustavate independentlike vägedega 1648 lõpus Londoni, teostas parlamendis suurpuhastuse (ülemkoda saadeti laiali; alamkojas säilitasid koha ainult independendid). Alles jäänud nn päraparlament mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma ning Charles I hukati 30.jaanuaril 1649. · Cromwelli diktatuur: 1649 mais kuulutati Inglismaa vabariigiks (ing k Commonwealth) ning riigis kehtestati sõjaväeline diktatuur. Armee toetusel valitsev O.Cromwell korraldas 1653 uued parlamendivalimised, kus valimisõigus anti ainult Inglismaa elanikkonna vähemusele independentide kogudustele. Eluaegseks lordprodektoriks kuulutatud Cromwell võttis kiiresti omaks õukonna tavad
1648. aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas Inglise parlamendile välja. Mõõdukatest puritaanidest parlamendiga usuküsimustes tülli läinud O.Cromwell hõivas endale ustavate independentlike vägedega 1648 lõpus Londoni, teostas parlamendis suurpuhastuse (ülemkoda saadeti laiali; alamkojas säilitasid koha ainult independendid). Alles jäänud nn päraparlament mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma ning Charles I hukati 30. jaanuaril 1649. 7 4.4. Cromwelli diktatuur: 1649 mais kuulutati Inglismaa vabariigiks (ing k Commonwealth) ning riigis kehtestati sõjaväeline diktatuur. Armee toetusel valitsev O.Cromwell korraldas 1653 uued parlamendivalimised, kus
kõrgkultuurid. Nende areng peatati. Nende ajaloo esemed sulatati ära ja veeti euroopasse. Ristiusustamise kõigus põletati ka raamatukogud. 28.Humanism ja renessanss.: eeldused uue kultuuri ja maailma vaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt itaalias. Kuna seal oli väga edukas kaubandus ja riik oli tänu liigkasuvõtmisele rikas, oli neil aega et oma rikkustega uhkustamiseks kaunistada oma kodud kõikvõimalike kunstidega. Itaalias oli türanni. Võim kuulus pärandatavalt ühelt perekonnalt teisele. Kuulsaim pere oli medicite perekond.Uus kultuur: 14-15 saj tekkis kõigepealt itaalias ja siis mujal lääneeuroopas uus kõrgkultuur ehk renessanss ehk humanism. Humanism tähistab seda et rõhku pandi ilmalikele asjadele. Kirik jäi tagaplaanile. Tähtis oli endal harimine jms. Humanistide maailma keskpuntiks oli jumal mitte inimene.humanism kirjanduses: Esimesed maailmavaate väljendajad olid kirjanikud ja kunstnikud
405 langes Ateena laevastik Dardanellide väinas Aigospotamoi lahingus Lusandrose juhitud spartalaste kätte. Spartalased piirasid Ateena nii maalt kui merelt ja linn alistus 404 aastal. Ateena kindlustused lammutati ja mereliit saadeti laiali. Oligarhiline riigipööre Ateenas 404 403 Lysandrose toetusel moodustasid Ateena oligarhiameelsed Kritiase juhtimisel 30- liikmelise nõukogu "isade korra" taastamiseks. Algas nn kolmekümne türanni võimutsemine Ateenas repressioonid, mõrvad ja sellest tingitud massiline pagulus naabermaakondadesse. Äärmuslike oligarhide vastu välja astunud mõõdukas Theramenes hukati. 403 aastal vallutasid demokraatlikud pagulased Pireuse, Kritias langes ja demokraatia taastati. 399 mõistsid ateenlased surma Sokratese süüdistusega jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas
st ka lihtrahva hulgast. Seega mõned aristokraadid olid populaarsemad kui teised. Mõned suutsid koguni ise võimu haarata, selle jaoks oli sõna tyrannis. Seda sõna kasutas esimesena Archilochos, kes kasutas seda Lüüdia kuninga Gygese kohta. Türannia on ihaldusväärne. Türannia oli nende meelest paha, kes ei sallinud ka monarhiat. Neid türanne esines mitmetes Kreeka linnades. Võisid võimu monopoliseerida mitmeks põlvkonnaks. Demagogos- rahva juht, käis ka mõne türanni mõistega kokku. Näiteks Korintose türannia on suht tüüpiline- oli Bakehiaadid, kitsas grupp, kes abiellusid omavahel et hoida võimu suguvõsaringis. Oli tegelane Kypselos, kes pandi väljaspool suguvõsa abiellu. Ta oli sõjaväelane, kogus lihtrahva populaarsuse ja nende toel kukutas vihatud Bakehiaadid ja kuulutati kuningaks. Ta oli hea valitseja. Tema poeg Periandros oli täitsa vastupidine, hirmus ja metsik mees ning range valitseja.
Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui
annaabi.ee 
