Eliise Simanson ja Margot Privoi 10C Hellenite haridus ja kasvatus Poiste kasvatus Harimine algas 7. aastaselt Suur tähelepanu füüsilisel trennil Kui noormees sai Spartas 30. aastaseks, sai ta kodanikuks. Ateenas sai noormees kodanikuks alles 20. aastaselt, neile anti oda, kilp ja nad pidid vanduma isamaale truudust Ateenas kodanikuks saades, oli noormeestel kohustus järjekindlalt relva kanda, kes seda ei teinud, jäi kodanikuõigustest ilma Tüdrukute kasvatus Tütarlapsed kasvatati: · oma elu perekonnale pühendama · isale või abikaasale alluma · teadmises, et neil puuduvad kodanikuõigused Tütarlaste peategevuseks oli riiete valmistamine, Tütarlastele õpetasid emad kodus kudumist, ketramist, õmblemist ja leiva küpsetamist Teatritesse ja võistluspidudele tütarlapsi ei lubatud Koolid Museion tähendas kooli, milliseid asutasid ka Platon ja Aristoteles Tollal olid koolid muusade templid Õppimine Po...
Laulud kandusid edasi pärimuslikkuse teel. Keldi lauludel oli tähtis koht nii lahingutel kui ka surmadel. Keldi keel on tänapäevaks kõnekeelena kadunud, kuid nad on säilitanud oma muusika traditsioonid. Keldi laulu rääkisid kogu Keldi ajaloost, kuid see pole ka kahjuks säilinud. Tänapäeval ei kasutata lahingutes muusikat, pannakse laule enamasti kirja, kui tahetakse kuskil läbi lüüa ja on olemas ka noodikiri. Hellenite jaoks oli muusika tähtsaim kunsti liik. Nendel tuleb ka meil kasutatav sõna „muusika“(musike). Hellenitelt on tulnud Euroopasse rütm ja meloodia. Pythagoros pani aluse muusikateadusele, ta mõõtis ära põhihelide kõrguse ehk võnkesageduse. Hellenid kasutasid noodikirja. Nende noodikiri oli tähtkirjas ja nägi välja selline: a b c d e f g. Hellenite koolis olid põhilisteks aineteks muusika ja matemaatika, neid tunde oli kõige rohkem ja seal õpiti selgeks pillimäng ja noodid
Lakoonia maakonnas Mitmekesine haridus Range kasvatuse/sõjalise Kõik kodanikud on hariduse süsteem võrdsed Kõik ei ole võrdsed Iga kodanik sai olla riigiametnik Aristokraadid olid riigiametnikud 1) Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Polised hoolitsesid oma tulevaste kodanike kasvatuse eest. Tüdruketega piirduti majapidamistöödega, see oli iga perekonna enda asi. Spartas näiteks tegelesid ka tüdrukud kehaliste harjutustega. Ateenas saadeti poisid 7 aastaselt kooli lugemist ja kirjutamist õppima, ka muusikat ja luulet. Rikkamates peredes olid ka majaorjad õpetajateks. 18.20 aastased ateena noormehed said sõjalist ettevalmistust. Spartas saadeti poisid 7 aastaselt
õhtusõõgi ajal ning teatris. Esimeseks sajandiks pKr, kui impeerium laienes ida suunas, saabusid Rooma muusikud ja pillid Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning tulijate eksootilised laulud ja tantsud andsid tõuke pantomiimteatri edasiseks arenguks. Pantomiimid põhinesid kreeka tragöödial, nagu ka väga populaarsed miimid. Pärast Egiptuse vallutamist 30 pKr jõudis Rooma Isise kultus ja koos sellega egiptuse sistrum, harf ja pikk flööt. Roomlased võtsid hiljem hellenite traditsioonid üle, kuid hindasid palju rohkem sõjalistarengut. Roomalste muusika oli lärmakas ja muusika oli sõjaväe paraadide osa. Hellenite jaoks oli muusika tähtis kunst, sõna muusika pärineb neilt. Hellenite koolis õpetati muusikat, ka õlümpiamängudel võistlesin muusikud. Hellenite muusika on säilinud nootidena ,kuid mitte elavana. Kiltide muusikas oli palju sõjakust ja paljud laulud rääkisid surmast. Paljud laulud sisaldasid ka armastust ja õrnust. Tänapäeva muusika on
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Keldid olid muusikalise osa poolest kõige aktiivsemad, vähem aktiivsemad olid hellenid ja roomlased. Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli. Sellepärast, et nende ühiskonnas oli kõige olulisem kunst muusika.Keldi muusikuid kutsuti tollal Bardideks
Hellenid tulid Euroopasse samal ajal kui keldid, nad panid aluse Euroopa kaasaaegsele kultuurile. Vanas-Kreekas oskas iga haritud inimene üht pilli mängida ja noodikirja lugeda. Kreeka koolides oli muusikaõpetus põhiaine koos matemaatikaga ja iga kooliõpetaja tundis noodikirja. Kreeka noodikiri oli tähtnimetustega. Muusikat kasutasid hellenid ka Olümpiamängudel sportlastele energia andmiseks ning ka muusikud võistlesid omavahel. Kui nüüd võrrelda hellenite muusika tähtsust tänapäevaga, siis see on palju muutnud. Muusikaõpetus pole enam koolides põhiaine, matemaatika aga küll. Samuti pole enam noodikiri tähtnimetustega ning noodikirja tunnevad üldiselt ainult muusikaõpetajad. Olümpiamängudel ei võistle enam muusikud omavahel. Euroopa suurim muusikutevaheline lauluvõistlus on nüüd Eurovisioon, mis toimub kord aastas kevadel. Rooma kultuuris oli muusika osatähtsus suhteliselt tagasihoidlik. Nende kultuur muutus
pKr) tähestikuks, mida kasutatakse tänapäevalgi. 6.) Teater sai alguse draamakunsti tegevusest VI saj. eKr. Ateenas pühendati koorilaule ning näidendeid Dionysose auks. Teemad mida esitati pidid pakkuma huvi kogu polisele. Näidendites rääkiti erinevatest teemadest. Näiteks võib tuua müütidelt kuuluvad õpetused; jumalatele meelejärgi olemine ja poliitikute mõnitamine. Peamisteks zanriteks olid tragöödiad ja komöödiad. 7.) Antiik Olümpiamängud - Tähtsaimad hellenite spordi-ja kultuuripidustused Lõuna-Kreekas, Elise maakonnas, Olümpias.(Zeusi auks) Esimesed mängud toimusid 776 eKr (sellest tuleneb hellenite ajaarvamise algus.) ning keelustati 394 pKr Theodosiuse poolt. Kaasaegsed Olümpiamängud toimusid 1896 a. Ateenas. Olümpiaad - Olümpiamängude vaheline 4-aastane periood.
panna. Õige emotsioon annab inimesele jõudu ennast ületada ja võib tekitada temas inspiratsiooni ja tahet anda endast maksimum, tehes mis tahes tegevust. Praeguses maailmas õnneks pannakse kõik muusika kirja ja see säilib nii virutaalselt arvutites, CD-del ja paberil. Tänapäeval enamasti kuulatakse muusikat, et leida inspiratsiooni ja leevendada stressi. On teaduslikult tõestatud, et muusika mõjub ajule hästi. Sõna muusika on tulnud Hellenite rahvastelt. Helleniteks nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime. Muusika oli kreeklastele kõige tähtsam. Koolis olid kõige tähtsamad ained muusika ja matemaatika. Kõik õpilased tundsid noote ja oskasid luua muusikat ning oskasid mängida vähemalt üht pilli. Kreeklane nimega Pythagoras mõõtis helide võnked ja tema mõõdetud võnked on siiani helikõrguste aluseks. Siis tulid Roomlased, kelle jaoks muusika ei olnud enam nii tähtis. Roomlased olid
nagu kreeklaste Zeusil oli Olümpose mägi. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stile, kuid enamasti segatult, kohati jäi seejuures puudu kreeklastele omasest maitsest ja mõõdutundest. Roomlased olid väga lõbujanulised. Teatri jaoks ei otsinud nad sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid eraldi hooned. Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast rööviti ohtrasti skulptuure, tehti koopiaid, tegutsesid kreeka meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Nii nagu Kreekast, ei ole ka Roomast tahvelmaali säilinud. Antiik-Roomal ja Antiik-Kreekal on palju ühiseid ja erinevaid jooni, kuid Rooma oli siiski Kreekast üsna palju maha jäänud ning palju matkitigi hellenite pealt.
Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas. Osalesid olümpiamängudel ning nende ülikkonna hulgas levis laialdaselt kreeka keel, kombed ja kultuur. 4.saj keskpaiku Philippos II valitsusajal sai Makedooniast aga ohtlik konkurent kõigile kreeka linnriikidele. Ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi sai võimsamaks kogu Balkanil. Siiski püüdis kuningas vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega. Sekkus vaid ühe või teise riigi liitlasena ning eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsjana. Osad kreeklsed suhtusid positiivselt Makedoonia tugevnemisesse lootes, et neis saab hellenite ühendaja. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Tema sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedooni-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. Aastal 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus
kristlusega platonlikke mõttekäike. Hakati väärtustama vanade autorite tundmist. Kuid siiski ei saanud need kaks kultuuri üheks, vaid neid nähti eraldiseisvatena. 2) Nimeta viis erinevat võimalust hellenismi tähenduse selgitamiseks Bütsantsi kontekstis (eelkõige katkendi lk 184186 põhjal). 1. Miski, mis on seostatav hellenistliku piirkonnaga Kreekas, kuid see ei omanud rahvuslikku mõttet. 2. Hellenite all võisid bütsantslased mõelda muistseid paganlikke kreeklasi. 3. Helleniteks võidi kutsuda ka kõiki uskumatuid, mitte ainult kreeklasi, vaid ka kreeka piiridest kaugemal elavaid barbareid 4. Hellen võis olla inimene, kes kõneles kreeka keelt. 5. Helleniks võidi kutsuda inimest, kes oli käinud kreekas hellenistlikku õpetust saamas.
Kreeka-Pärsia sõjad Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur PÄRSIA riik. 6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas KYROS oma võimule Väike- Aasia rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta
Nii avanes soodne võimalus Makedoonial.*Makedoonialased osalesid olümpiamängudel. 5 saj.alates levis nende hulgas kreeka keel, kombed ja kultuur.Philippos II valitsusajal sai Makedoonia ohtlikuks kõikidele Kreeka linnriikidele ja ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi võimasimaks kogu Balkanil.Kuningas Philippos püüdis aga vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega.Skkus vaid ühe või teise riigi liitlasena, eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsja rollis. Ateena riigi- ja kõnemehe sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. *338 eKr sai Kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt lüüa. *philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis kuulutada end kõigi hellenite juhiks.Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu. Sparta ja Ateena
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning
Hellenid Hellenid - vanaaja kreeklased Barbarid mittekreeklased Hellenite eluviis KASVATUS JA HARIDUS -haridus vaid poistele - Tüdrukud tegid majapidamistöid ja käsitööd (kodus) -Spartas ka kehalised harjutused Ateena - Poisid läksid kooli 7.a või pedagoogi käe alla - Koolis loeti, kirjutati, muusika, gümnastika - 18-20 sõjaline ettevalmistus. - tulevastele riigiametnikele kõne- ja vaidlustuskunstitunnid Sparta - Peamine oli sõjaline ettevalmistus - Nõrgad imikud hukati - 7.a rühmadesse ja pidid ise hakkama saama. - Rühmades oli põhiliselt sõjaline treening, aga õpetati ka lugemist, kirjutamist ja muusikat. - Homoseksualism ( õpetati sellega tugevust ) - Vanuses 20-30 treenisid nad sõjamehena sõjaväes PEREKOND - Kreeka ühiskond oli patriarhaalne - Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi - Tavaliselt võttis juba umbes 30-aastane mees naiseks äsja murdeeast välja kasvanud tüdruku. - Mehe elu möödus sage...
Milles seisneb Vana-Kreeka kultuuritähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel? Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel, mis on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Kreeta saarel kujunes välja Kreeta-Mükeene ajajärgul (II aastatuhandel eKr) omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni ning on eeskujuks ka praegusele Euroopa kultuurile. Hellenite üheks suurimaks saavutuseks oli oma tähestiku (alfabeet) väljatöötamine foiniikia tähestiku alusel, mis koosnes teatavasti ainult kaashäälikumärkidest kuid mõeldi juurde ka täishäälikud. Roomlased võtsid Kreeka tähestiku üle ja kohandasid oma vajaduste järgi: nii võis tekkida meilgi Euroopas kasutatav ladina kiri. Skulptuurides olid kreeklaste saavutused suured kuna seal said nad avaldada oma huvi inimese vastu, eredamalt tulid esile iga meistri enda kunstilised tõekspidamised. Kujur...
põhjus heade põllumaade nappus Balkanil. Kolonisatsiooni käigus puutusid hellenid kokku foiniiklastega. Foiniikia tähestiku baasil lõid hellenid 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on hellenid Euroopale pärandanud Homerose kangelaseeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“, Herodotose teose „Historia“. Viimast kirjameest loetakse isegi ajaloo isaks. Eelnevale tuginedes võib väita, et nii roomlaste „Aeneisi“, „Rooma ajaloo linna rajamisest alates“, soomlaste „Kalevala“ kui ka eestlaste „Kalevipoja“ ideeline lähtekoht on just Kreekamaa.
Lõuna-Kreekas, oli Ateena riik, kus võidutses kaubandus ning luksusearmastus. Ateena ning Sparta olid erinevad nii oma valitsemissüsteemide kui ka elulaadi poolest, neid nagu ka teisi kreeklaste linnriike ühendas aga siiski ühtne keel, kombed ning kultuur. Isegi kui kreeklastel oli olemas rahva ühendamise soov, ei suutnud ükski valitseja seda siis teoks teha ning riikidevaheline rivaalitsemine jätkus kuni Makedoonia Philippos lasi ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks ning lõppes Kreeka linnriikide iseseisvus.
Neid eristab see, et kasutati muusikat erinevates alades, näiteks keldid kasutasid sõjas, hellenid spordialades ja Roomas meelelahutuses ja neil kõigil oli oma viis, kuidas muusikat edasi anda, kas kirjutada üles või laulda edasi. Kui võrrelda omavahel tänapäeva ja antiikkultuure tuleb välja, et muusikasse suhtumine on muutunud. Selle tähtsus on langenud. Kui kunagi kuulati muusikat mingi eesmärgi pärast, siis nüüd tundub, et paljud kuulavad seda lihtsalt taustaks. Ja kui hellenite ajal pidi iga lõpetaja oskama luua muusikat jne, siis tänapäeval pole muusikal ka enam koolis nii suur roll, kui kunagi, mis on muidugi kahju.
Tänapäeval ei ole pilli oskamine niivõrd tähtis. Bardid olid keltide seas väga austatud, sest nad tegid ise laule ja esitasid neid. Nad olid muusikat kuulates või seda tehes väga emotsionaalsed. Keltide kultuur on jõus ka tänapäeval, mõndade filmide tunnusmuusikaks on just keltide muusika. Keltide kultuuri kohta on rohkem teada, kui teiste kahe kohta, just tänu lauludele ja tantsudele. Kõik haritud hellenid oskasid mängida vähemalt ühte pilli ja tundsid nooti. Hellenite keel on tänapäevaks palju muutunud ning rahvas, kes elab Kreekas on praeguseks segunenud teiste rahvastega. Sealne teater oli nagu meil on tänapäeva ooper, näitlejad laulsid, oli olemas orkester ning koor. Phytagoros, kes oli helleni rahvusest pani aluse muusikale, mõõtes ära noodi võnkesageduse. Nende muusika liigitus kaheks, hullumeelselt rütmiline ja väga hingeline ning vaikne muusika. Roomlased kasutasid väga palju Kreeka traditsioone, kuid aja jooksul need hääbusid.
Kreeka klassikalise perioodi ja hellenismi sarnasused ja erinevused Klassikaline ajajärk leidis aset 5.-4. sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi
Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund.
peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``paljuteadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas. Maailma teadusele ja eriti matemaatikale on Pythagorase panus aga olnud märkimisväärne. Talle omistatakse sõna `filosoofia` leiutamine, samuti võttis Pythagoras esimesena kasutusele arvu `ruudu` ja `kuubi` mõisted, rakendades sellega geomeetria mõisteid aritmeetikas. B. Magee väidab, et ``see kreeka filosoof ja matemaatik oli esimene inimene, kes tuli mõttele, et kogu materiaalse maailma toimimist võib väljendada matemaatiliste terminite kaudu. Huvitav on see, et Platon, kes
Võim kuulus rahvakoosolekule. Koosoleku vaheaegadel juhtis 500-nõukogu ja ametnikud. Ametnikud pandi paika loodi teel, neile maksti palka. Päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Vihik, õpik lk. 106; 108. kodanikud olid võrdsed ja võisid osaleda rahvakoosolekul Ateenast sai suurim linnriik Ateena kindlustati müüriga 7. Hellenite igapäevaelu. Õpik lk. 97-99 Hellenite igapäevaelu olenes sellest, millisesse ühiskonnakihti inimene kuulus 1.ARISTOKRAADID põlde harisid orjad ja sõdalased ei põlanud ära tulusaid kaubaretki pühendusid nii enese igakülgsele arendamisele ja täiedamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele aristokraadid veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus korraldasid pidusööke ehk SÜMPOOSIONE 2.VABAD TALUPOJAD
Kreeta-Mükeene kultuuriks. · Homerose eeposed - Kuigi mükeene kõrgkultuur oli hävinud meeldis hellenitele meenutada vanu aegu ja sageli meeldis laulda trooja sõjast, need laulud levisid põlvest põlve ja enam kui 400 aastat peale Trooja purustamist loodi nende muistsete laulude põhjal eeposed Ilias ja Odüsseia, Kreeklased pidasid nende autoriks pimedat laulikut Homerost . Need olid hellenite tähtsamad kirjandusteosed. Mida osad teadsid isegi peast. · Kreeka jumalad ¤ Kõige tähtsam jumal oli taevajumal Zeus . Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi . Tema relvaks olid piksenooled. Ta ooli teistest juumalatest võimsam ja nii oli ka inimeste valitseja. ¤ Zeusi õde Hera oli abielude kaitsja ¤ vend Poseidon meredevalitseja . kui oli hea tuju andis sõitjatele soodsa tuule, aga kui
aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem arenenud. Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus
Geograafia Hanna Kuld 8.C Tallinna Reaalkool 5 jaanuar, 2014 Minu Kreeka. Ühe isepäise giidi sekeldused hellenite maal. Ester Laansalu Nagu pealkirigi ütleb, lugesin mina Ester Laansalu raamatut tema Kreekas elatud aastate kohta. Minu meelest oli raamat väga huvitavalt ja kaasahaaravalt kirjutatud, eriti meeldis mulle see, et alguses oli
Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline. Kolmest küljest piirab Kreekat meri. A)Balkan:Lõuna-Euroopas Vahemere põhjakaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval Kreeka
Tavaline Taurasi peab olema laagerdunud 3 aastat, millest esimesed 8 kuud on vein seisnud sarapuu või tammest vaatides; Taurasi Reserva laagerdub tammes 10 kuud, hiljem pudelis, kokku on küpsemise periood 4 aastat. Kõrgeim, DOCG kvaliteediklass loodi Taurasis alles aastal 1993. Taurasi veini nimi on tekkinud Campania mägises keskosas asuva samanimelise linna järgi mis asutati vanade roomlaste poolt ning kandis nime Ager Taurasinus. Ellenico ehk kunagi Hellenite, Kreeka asunike toodud viinamarjasort kannab täna nime Aglianico ja on Tauraside valmistamise alus. Aglianico on enim kasvatatud punane viinamarjasort Campanias. Aglianico on varaõitsev, samas suhteliselt hiljaküpsev sort mis vajab heade tulemuste saamiseks kuiva ja päikeserikast kliimat, seetõttu on sort mujal maailmas vastu võetud üksikutes, vaid Austraalia mõnes veinipiirkonnas.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS referaat Koostaja: Gerli Alliksaar Klass: 10E2 Tallinn 2017 Sisukord Olümpiamängud..................................................................................................... 4 Võitjad.............................................................................................................. 5 Spordialad........................................................................................................ 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge, pannes sellega aluse traditsioonile,...
2) Tume ajajärk 1100-800 eKr 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr 4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr 5) Esimesed olümpiamängud 776 eKr 6) Klassikaline ajajärk u 500-338 eKr 7) Ateena demokraatia hiilgeperiood, nn Periklese aeg u 460-430 eKr 8) Hellenismiperiood 4.-1. sajand eKr (või 338-30 eKr) 9) Roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse 30 eKr 4. Poliste valitsemine, Ateena ja Sparta 5. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevane elu 6. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Vali omal valikul vähemalt 5 jumalat, kelle tegevust ja kaitsevaldkonda tutvustad 7. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus, teater, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 8. Olümpiamängud 9. Hellenism mis see oli? 10. Teadus (ajalookirjutuse algus, meditsiin, matemaatika)
Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja a...
Kaksteist olümplast taevalik perekond Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi j...
Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. "Trooja sõda" räägib sellest, kuidas Trooja kuninga Priamose noorem poeg Paris sõidab Mükeenesse ja seal kohtub Heleniga, kelle ta võtab koju minnes Troojasse salaja kaasa. Mükeene kuningas Agamemnon vihastab ja sõidab koos Kreeka sõjaväega ja oma vennaga Troojat vallutama ja Helenit ära võtma. Tolle aja suurim sõdalane Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing hellenite ehk kreeklaste ning troojalaste vahel, hellenid suruvad troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroclose, kes langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja.
· Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus; agoraa - koosoleku ja turuplats · Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, nad allusid alati mehele, isale või mõnele muule meesterahvale. Naine püsis kodus, korraldas
6. Mõisted Minoiline tsivilisatsioon-Mükeene alal välja kujunenud Euroopa vanim kõrgkultuur. Mükeene kultuur- hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. Knsossos-Kreeta kuulsaim loss lineaarkiri A ja B- A-Minoilise kultuuri savitahvlitele vajutatud silpkiri, mida ei osata tänapäeval lugeda. B- Mükeene kultuuri ajajärgul kasutatud Lineaarkirjast A arenenud silpkiri, mida osatakse tänapäeval lugeda. hellen-müütiline hellenite esiisa. barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt arhailine periood- Kreeka riigikorraldus aastatel 800 500 e.Kr, mil toimus tsivilisatsiooni tõus. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. klassikaline periood- Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekond...
Kreeta-mükeene Ven-diagramm KREETA MÜKEENE · Minoiline kultuur Kreeta · II a.t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Lossi...
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta
1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond, eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus. -Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. ...
tarbenõudes ning riistades (küünlajalad, peeglid), mustas ja punases keraamikas. Umbes 1. saj. eKr levis Süüriast ja Egiptusest Rooma klaasi valmistamise kunst; eelistati kahelisklaasi. Rooma kunsti vahetu järglane on bütsantsi kunst. ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast rööviti ohtrasti skulptuure, tehti koopiaid, tegutsesid kreeka meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Portree- ja monumendikunstis aga lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgtasemelisi taieseid. Rooma skulptuuri huvitavamaid alaliike on võidusambad, mida püstitati suurte ja võidukate sõjakäikude jäädvustamiseks. Kivist sambasse raiuti spiraalidena üleskeerduv linditaoline reljeef, millel
maitsele. Ka prantslane abee F.d' Aubignac kirjutas, et Homerost kui isikut pole kunagi eksisteerinud ja et "Ilias" olevat kogumik pimedate laulikute lauludest, mis olla koostatud juba ammu enne 6. sajandit e.m.a. "Ilias" kirjeldab Trooja sõja sündmusi väheste päevade jooksul piiramise viimasel, kümnendal aastal. Lühikeste vahejutustuste kaudu antakse aga ülevaade varasematest ja hilisematest sündmustest. Hellenite arvates kutsusid Trooja sõja esile jumalad ja võtsid ise sellest koguni osa, ühed kreeklasi, teised troojalasi aidates. Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei
Kool OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS Referaat õppeaines ,,Ajalugu" Koostaja: Ees ja perekonnanimi Juhendaja: Ees ja perekonnanimi Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mängudeks valmistumine..................................................................................................4 Võistlused Olümpias..........................................................................................................5 Võitjate autasustamine.......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 ...
Ta oli mõnikord kõvasüdameline ja metsik, teinekord jälle õrn ja heatahtlik. Väga äkiline jumal. Poseidonit on enamasti kujutatud habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute jumal. Isikustatud teispoolsus, mis aitas inimestel leppida surmaga, selgitas, mis juhtub peale surma. Hadest seostatakse eeskätt põrguga, kuid Hadese valitsemisala on ka Elysioni väljad ehk hellenite arusaam paradiisist. Hadese sümboliks oli kolmepealine koer Kerberos. Mõnede allikate väitel ka granaatõun. Hestia Koldetule ja kodurahu jumalanna, seeläbi ka perekonna kaitseja. Kreeklased uskusid, et Hestia viibib alati koduse tulekolde juures, seepärast kandsid kreeka neiud ka tule eest hoolt. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Hestiast ei ole väga palju lugusid, kuna ta ei lahkunud kunagi Olümposelt.
kreeklaste ajaarvamissüsteemile. Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka- Pärsia sõjad 490- 479 eKr. Klassikaline ajajärk 5. saj 4. saj I pool eKr. Kui räägitakse klassikalisest kreeka tsivilisatsioonist, peetakse silmas just seda ajajärku. Valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub Periklese valitsusaega. Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Kujunes kaks võimukeskust: Lõuna- Kreeka linnriike koondav Peloponnesose Liit, mille juhtivaks jõuks oli Sparta. Egeuse mere äärseid linnriike koondav Ateena Mereliit ehk Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Periklese juhitud Ateena. Ülesanne: Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? Loe õpikust lk. 104, 111,150. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431. 404 ja algas Sparta ülemvõimu aeg
45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg)
* Demokraatliku korra kodanikud suudavad nii oma eraelu kui ka riigiasjadega tegeleda. * Kõik on seaduse ees võrdsed. Periklese valitsusaeg oli Ateenale äärmiselt oluline, sest: * oma valitsusajal lasi Perikles Ateena ja tema sadama Pireuse ühendada, ehitades nende ümber võimsad müürid * Periklese valitsusaeg kindlustas demokraatliku korra Ateenas. * Kui akropol kaotas oma tähtsuse, lasi Perikles sellest välja ehitada kultusekeskuse * Moodustati mereliit 7. Hellenite igapäevaelu. 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Lihtrahva ja aristokraatliku pere erinevused: * Aristokraatidel võis olla hetääre. * Lihtrahva naine võis linna peal käia kui tekkis vajadus, kuid aristokraatlik naine pidi olema koos saatjaga. * Aristokraatlikud pered soetasid järglasi lisaks oma pere jätkamisele ka poliitilistel eesmärkidel. Ateena ja Sparta naise võrdlus: ATEENA: * Naiste positsioon oli madal: nad täitsid isa, venna ja abikaasa käske; iseseisvalt ringi
Tallinn 2013 Referaat Vana-Kreeka Sisukord 1. Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus 2. Valitsemine ja ühiskond 3. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst 4. Igapäevaelu Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Kõik võõramaalased olid kreeklaste jaoks barbarid, nimetus tulenes selles, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar). Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse. Kolmes küljest piirab Kreekat meri
hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. · Kreeka müüdid on pigem algaegade teadus kui religioon. · Kreeka mütoloogia järgi loodi enne maailm ja alles siis ilmusid jumalad. Kreeka kirjandusloo perioodid 1) arhailine ajajärk: 8.6. saj eKr 2) klassikaline e atika periood: 5.4. saj eKr (levis atika dialekt) 3) hellenismi ajajärk: 3.1. saj eKr (sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedest ja seda iseloomustab kreeklaste e hellenite kultuuri levik ida suunas) 4) Rooma impeeriumi periood: 1.6. saj pKr Komöödia osad proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad (näitleja); parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor; episoodid (vaheldusid stasimonidega) näitelejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga, neid eraldasid koorilaulud; stasimonid (vaheldusid episoodidega) koorilaulud episoodide vahel; eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles
*5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik. *Ühiskonnakihid: - kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud) - metoigid Ateenasse elama asnunud vabad muulased - orjad · Valitsemiskorraldus: *rahvakoosolek (10 päeva tagant, kõik kodanikud) *500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud *6000 kohtuniku *10 strateegi Hellenite igapäevaelu · Aristokraatlik eluviis: *põlde harisid orjad *käisid kaubaretkedel *aega enese arendamiseks ja mõtete avaldamiseks *arstokraatide sõpruskonnad veetsid koos aega, toetasid üksteist poliitilises elus, ühised pidusöögid e. sümpoosionid. · Naiste positsioon: *patriarhaalne ühiskond *naistel puudusid kodanikuõigused, olid mehe koste all *abielluti järglaste soetamise pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
