„Taevall“ Hiljuti sai läbi loetud Peep Ilmeti 2009. aaasta luuleline teos „Taevall“. Tegemist on ühe pika jutustava luuletusega, mis koosneb nelikutest ning milles autor jagab ohtralt oma tundeid ja emotsioone, avaldab arvamust teemadel, mis tema jaoks tähtsad tunduvad. Kuid nagu igas ilukirjanduslikus teoses, peitub ka - pealtnäha – lühikeses raamatus lugejale tunnetav omapära, mida saab nimetada ka Peep Ilmeti võluks ning ise lugedes tundsin. Põhjusi, miks „Taevall“ on kindlasti huvipakkuv ka neile, kes pole luulelembelised, on mitmeid. Eelkõige Ilmeti väljendusviis. Oma luuletuses räägib ta asjatundja hõnguga nii maast kui ilmast, kirjeldab tundlikult inimestevahelisi suhteid ja noomib ühiskonna pahesid. Ühtlasi seob ta oma teost tihedalt planeediga ning tähtedega taevas, andes neile maagilise tähenduse – pealkiri antud juhul võtab tema mõtteid kokku. Need on miskit enamat kui lihtsalt säravad obj...
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles
Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud. Arusaam surmast, kui elust teises maailmas oli hästi arenenud juba Vana-Egiptuses, see on nähtav nende kunstis ja mütoloogias. Kinnitusi surmajärgse elu olemasolust ja uskumustest leiab muldapanekutest, rituaalidest ja kunstist juba preliterate kultuurides. Sõltumata
Väärtused eesti organisatsioonides Organisatsioonide väärtused põhinevad nende eesmärkidel ja tööl. Väärtused on need, mida soovitakse näidata klientidele,tarbijatele ja äripartneritele, sammuti on organisatsioonis ka väärtusi, mis mõjutavad igapäeva töö tulemusi .Organistatsiooni väärtused kujundavad ilmet tema kliendidele. Selleks, et parandada koostööd, teineteise mõistmist, vähendada konflikte, viia läbi muudatusi ja arendada väärtuspõhist juhtimist või saavutada väljakutsuvaid eesmärke, peavad olema organisatsiooni töötajate ja organisatsiooni enda väärtused kooskõlas. Kui organisatsioonil puudub ühtne väärtuste arusaam on raske oma suuri ideid ja eesmärke saavutada. Olenevalt organisatsioonist on ka nende väärtused erinevad. Näitena võiks
Pikk tänav jätab endast väga ohutu ja tühja mulje, kuid tänava lõpus silmitseb suure tõenäosusega oht. Maalil olev mehe vari peletab pildilt naiivsuse ja toob mängu ka veidi salapära, kõledust ja ängistust. 12) Otsi lisamaterjali kunstniku isiku ja eluloo kohta. Kas kunstniku sugu, vanus, varanduslik seisund, ühiskondlik positsioon, teose valmimise aeg, ajalooline taust ja muud taolised asjaolud on Sinu arvates mõjutanud selle töö ilmet? Kui on, siis kuidas? Giorgio de Chirico oli itaalia maalikunstnik. Ta õppis Ateena polütehnikumis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Piiritles 1917. aastal koos kunstniku Carlo Carraga metafüüsilise plaani põhimõtteid, mis ilmnevad de Chirico kõrgaja teostes, mis kujutavad ebatavalisi esemeid. Tema tolleaegsete teoste meeleolu on sageli painava alatooniga, mille esile toomiseks kasutas de Chirico liigselt rõhutud perspektiivi, mõistusevastaseid varje, rongide,
talvel juhtunu ahastuses naised, verised venelaste laibad tare taga ning vihkamine, mida ta oli tundnud seoses tütre sees kasvavast vägisi soetatud venelase lapsehakatisest. Juhan tõuseb püsti ja sõimab Roosi Augustit ning Võllamäe Jaaku. Miilits Rause lööb kartma ning teeb ettepaneku Matsult lahkuda. 5.Peatükk · Ella pannakse Ilmega ühte kongi, Ella kujutab ette, et Hilda on tema tütar Leili ega lase Ilmet lapsele lähedale. Ilme peab Ellat hullumeelseks. · Ülekuulamised*** Ühel päeval enam Ellat kongi tagasi ei toodudki. Ilme viidi sauna, pesti puhtaks ning teatati, et vanglaülem tahab teda näha. · Ilmet ootab ees rikkalik söömaaeg, meessoost vanglaülem justkui pahandab karmilt naisülemaga, et miks naine ning laps on alatoidetud, väike tüdruk haav täis jne. · Ilmel lubatakse minna, kuhu ta aga soovib, Lembit jääb pantvangiks, naine peab Taavi
ekoja plats Raekoja plats on: Väljak Tallinna südalinnas, kus asub Tallinna raekoda. Läbi aegade seltskonnaelu keskus . Läbi ajaloo säilitanud oma vana funktsiooni. Jõulupuu. Raekoja plats on ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Tallinn oli Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht . 10.-11. sajandil kerkis eesti kaupmeeste ja käsitööliste linna taoline asula. Raekoja platsi juurde kerkisid ka elamud. Majade ehitust soodustas paekivi suur varu. Raekoja platsi nimi Esmakordselt 1313. a.-l ladinakeelse nimega Foro. Alamsaksakeelse nimega market. Hiljem nimetati ka Vanaks turuks ning ka Uueks turuks. Alles 1923 aastal sai Raekoja plats oma ametlikult kinnitatud nime. Tartus asub samuti Raekoja plats Tartu raekoja plats Klassitsistliku hoonestusega. Purskkaev ,,Suudlevad tudengid". Peale 1775. aasta hiidtulekahju hakkas Tartu omandama oma tänapäebvast ilmet. Keskajal linnavõimu keskus Raekoda. ...
nähta või ei taheta tunnistada.“ Ta argumenteerib seda järgmiselt: (Peidetud) eeldus 1: Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. Eeldus 2: Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. Eeldus 3: Iseenesele tööandja olemine võimaldab suuremat vabadust teha seda, mida soovib. Järeldus: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku. (Peidetud) eeldus 1: Majanduskasvuga kaasneb palgataseme tõus ning inimesed suudavad endale rohkem lubada. (Peidetud) eeldus 2: Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (Peidetud) eeldus 3: Majanduskriisi ajal jääb tarbijale vähem raha kätte. Eeldus 4: Majanduskriis sunnib tarbijat mõtlema raha väärtuse üle. Järeldus: Majanduskasv võib olla vaid ajutine illusioon ja majanduskriis viib majanduse tagasi tasemele, kus see olema peakski.
Mitte tunnustavalt, vaid kehtestas siin terrorisimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsevat balti hertogriiki. rahvusväeosad saateti laiali. 12. Miks lahkusid sakslased Eestist? Kuna esimeses maailmasõjas oli sakslane kaotuses ja see hakkas lõppema ja tänu sellel hakati ka saklasi eestist minema ajama 13. Millal toimus Eesti Vabadussõda (kuupäevaliselt)? 28.november 1918 14. Kuidas üritas Moskva näidata alanud sõda? Moskva üritas anda sissetungile sõja ilmet ning kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. 15. Mida kujutas endast Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun? Kommuun -enamlaste sõnul iseseisev riik . Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. 16. Kuidas suhtusid eestlased alanud Vabadussõtta? Eestlased suhtusid alganud vabadussõtta võrdlemisi negatiivselt, kuna meeleolu
SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Trumm NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Bandzo Kitarr NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tuuba Kontrabass AJASTUS: Võttis ilmet 19. ja 20.sajandi vahetusel. Õitseaeg kuni 1917.aastani. BUDDY BOLDEN PAPA JACK LAINE Esimene legendaarne Juhatas valgete kornetist muusikute orkestrit Noorte muusikute Trummar inspireeria JOE KING OLIVER (CREOLE JAZZ BAND) Kuulus kornetist Chicago mõjukaim bänd Creole Jazz Band LOUIS ARMSTRONG Karjääri alustas
Ekspressionism Eesti kirjanduses Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. Expression – tähendab prantsuse ja inglise keeles väljendust, ilmet. Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid
pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Loomastik Suhteliselt liigivaene loomastik. Iseloomulikud on paksu karvkattega kiskjad (nt. pruunkaru, hunt). Veekogude ääres kujundavad maastiku ilmet koprad. Erinevad linnud (nt. tihane, vint, käbilind, metsis). Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsas põhiliselt: TÖÖSTUSTES TÖÖTAMISEGA TEGELEVAD METSANDUSEGA KALANDUSEGA JAHINDUSEGA MAAVARADE KAEVANDAMISEGA Keskkonnaprobleemid Suuremateks keskkonnaprobleemideks on: VEEREOSTUSED PÕLENGUD ÕHUREOSTUSED LAGERAIE Kasutatud materjalid Geograafia õpik 8. klassile lk 76-81. Geograafia vihik. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/parasvootme_
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluud...
Lääne- ja Ida-Rooma 10.klass Rooma provintsid Idaprovintsid Lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur
MAALI ANALÜÜS 1) Maali autor: Henri Matisse 2) Maali pealkiri: Tants 3) Millist kunstivoolu töö esindab? Töö esindab Fovismi 4) Millal töö valmis? (kui on teada, võib ka umbkaudu) Töö valmis umbes aastate 1909 ja 1910 vahel 5) Maali kirjeldus (st mida maalil näha on, ära veel lisa enda arvamust): Maalil on näha viite paljast naist, kes hoiavad käest kinni, aga üks käepaar on lahus. Nad tantsivad ringis. Pildi taust on sinine ja roheline. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on ebasümmeetriline ja mitte väga läbimõeldud. Inimesed on maalitud üsna juhuslikult. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Soe koloriit 8) Iseloomusta pintslitehnikat (märksõnad: sile, ühtlane, hoogne, jõuline, metsik ...
Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles 1991 ,,Estonia" talveaiana. Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt ,,Estonia" teatrile, tegutsevad selles praegu siiski
Barokiajastu ei salli sirget joont. Sagedasteks teemadeks on röövimisstseenid ja võitlused. Barokki võrreldakse tormi ja orkaaniga merel. Arenes välja kammermuusika, sündisid ooper ja operett. Kolm maaderühma barokis: Absolutismi ja katoliikliku Absolutismi maad, kus ilmalik Protestantlikud maad )Piirkond, vastureformatsiooni maad võim on kiriku oma huvidele kus ei hoolitud absolutistlike (Kiriku huvid olid nende maade allutanud ( Kunsti ilmet maade paraadlikkusest ning kunstis, eriti arhitektuuris kujundasid peamiselt õukonna põlati katoliikliku kiriku esikohal. St. Kirik tellis kunsti) tellimused) rikkalikku ja tundeküllast kunsti. St kodanlus oli kunsti tellijaks)
Harjus Harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas. Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes - kõige rohkem Narva jões, ka Ahja ja Piusa jões ning piiratud hulgal vähestes Põhja-Eesti jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed-liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Oma liigikaaslaste suhtes on harjus nii noores kui vanas eas aastaringselt vaenulik. Ta elab põhja ligidal, kust sooritab lühikesi kiireid sööste veepinnale. Toidust moodustavad suure osa nii õhu- kui maismaaputukad ning nende vastsed, väikesed kalad (lepamaimud) ning lõhemari, juhul kui lõhi õnnetul ...
4. 1. Praxiteles (u. 385-335 e.m.a. ) 2. Myron. Kettaheitja. u. 450 e.m.a. Rooma marmorkoopas 3. 4. Polykleitos. Odakandja. u. 450-430 e.m.a. Rooma marmorkoopas Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus,seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed
all ning need kuuluvad linna vanemate ja värvikamate arhitektuuri- ja ajaloomälestiste hulka, kantuna ühtlasi ka riikliku kaitse all olevate objektide nimistusse. Üheks ansambliks aga liitis need kaks maja 18. sajandi keskel Hans Diedrich SCHMIDT, kes pani aluse ühele kuulsatest Pärnu kaupmeeste dünastiatest. Schmidt asutas siia 1741 aastal oma kaubakontori. Schmidti järglaste ajal muutis hoonetekompleks mitu korda oma ilmet, seda ehitati ümber, sellele tehti juurde ja pealeehitusi. Kaubamaja 100. aastapäevaks uuendati hooned baroksest klassitsistlikeks, 19. sajandi lõpupoole ühendati kaks maja sammastatud vaheehitusega. Kuni baltisakslaste lahkumiseni 1939. aastal kuulus Pühavaimu 8 maja H.D. Schmidti kaubakontorile. Pärast sõda kolis majja miilitsaosakond, bürgermeistrite ja raehärrade asemel liikusid tumedaks võõbatud seinte vahel sinimundrites korravalvurid, suuremad ja väiksemad sulid. 1975
Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe naine. ● Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. ● Selle mõõdud on 77×53 cm. ● Kui Leonardo da Vinci alustas portree maalimist, oli Mona Lisa 24-aastane ja linnas tuntud kui rahulik, austust vääriv naine. ● Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. ● Kunstnik olevat lasknud modelli laulu ja pillimänguga lõbustada, sest tahtis vältida näol tüdimuse ilmet. ● Kunstiteose stiil ● Teos kuulub renessansiajastusse. ● Tegu on seinamaaliga. See on portreemaal. ● Stiililt kuulub ''Mona Lisa'' klassikalise realismi alla. Kasutatud kirjandus ● http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/htm l/lingid/monalisa.html ● http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa ● http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa
Loodukaitse mõte tuli sellest, et palju loomaliigid hakkasid kaduma ja paljud vähenema. Kaitsa on vaja ka loomade ja isendite elupaika ( liigikaitse,elupaiga kaitse ) Igameheõigus kõik õigused ja kohustused mis seovad inimest loodusega. Rahvuspark suure territooriumiga, rahvastiku väärtusega ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks, Lahemaa71, Matsalu, Soomaa, Vilsandi ja Karlu Looduspargid ehk maastikukaitsealad, säilitada ja parandada maastiku ilmet. Haruldase looduse või kultuurigamaastik. Looduspargid (otepää, haanja) Maastik (kõrvemaa, vooremaa) Looduskaitsealad Teadusliku väärtuseda alad, haruldaste ning hävimisohus olevate liikidega. ( Viidumäe, Nigula, Enda ja Alam-Pedja) Programmiala säilitatakse tüüpilisi looduslikku ala ja hävimis ohus olevate liikidega(taimseenloom) Lääne-eest bio.. ja Pandivere veekaitseala. Keskkonnakaitse eesmärk on vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju loodusele
õnnetus ees ootamas. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983) Mustjala panga tähtsus seisneb selles, et see on Lääne Eesti paekalda kõrgeim ja väljapaistvaim pank, tähtis turismiobjekt, pangal on ulatuslikult jälgitavad panga kivimite lasuvustingimused, koostis ja selle muutumine ruumis. Panga pangal on lubatud turism, geoökoloogilised uuringud ning pangapealne hooldusraie. Loodusmälestisena on keelatud rikkuda Panga panga ilmet, kaevandamine, ehitustegevus ning isetegevuslik mineraalide kogumine.
Need, kes nurisevad koolivormi hinna pärast, saadaksin ma kohe nurka seisma. Neiududel on käsitöö tunnid ja kellel pole raha, see valmistagu ise endale triiksärk või kudum. Kellele koolivorm ei meeldi ning ei taha seda kanda, see vahetagu kohe kooli. Kes tahab kindlas koolis haridust omandada, see võtku vastu sisekorra eekirjad ning täitku korda ja kohustust. Kes seda ei soovi, siis hakaku kohe kooli vahetamisele mõtlema. Eelkõige see ühtlustab kooli ilmet ning mina, kui suur koolivormi austaja, pooldan seda oma ihu ja hingega.
Tallinna Tehnikakõrgkool Referaat värviõpetuses VÄRVID INTERJÖÖRIS Melissa Riso EA-11 Õppejõud: Katrin Laanoja Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Sissejuhatus Värv on see mis muudab kõige põhjalikumalt ruumi ilmet. Värvil on inimestele nii võimas mõju, et seda saab kasutada isegi teraapiliselt. Paljude ühiskondlike hoonete siseviimistlus on tehtud just seda silmas pidades, niisamuti peaks seda arvestama ka oma kodu loomisel. Lisaks meeleolu muutmisele kompenseerib efektiivne värvikasutus negatiivseid mõjureid , nagu loomuliku valguse puudumine ja kohmakad proportsioonid. Värv on väga emotsionaalne ja isiklik asi . Tavapäraselt esindab iga spektiosa erinevaid meeleolusid
3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud lihased. üles ja alla ning jämedamaks. Täiskasvanutel luude kasv peatub. pööravad pead. 4.Liikumatu seondus-luud on kokkukasvanud ja Seljalihased Trapetslihased, Sirutavad selga liikumatud
kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud. Nigeeria arhitektuuris püsivad ülekaalukalt rahvalikud ehitustavad. Majad on reljeefsete ornamentidega kaunistatud ja peamiselt savist või puust valmistatud. 20. sajandi alguses hakkasid linnad võtma euroopalikku ilmet. Vanimaks kujutava kunsti näiteks on Noki kultuuri kuuluvad terrakotakujud.
Vähemat , rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk , milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud , enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju.(1. lk 186) Kasutatud kirjandus: 1. ,,Eluluule" Peep Ilmet 2. ,,Jäälilled" Mats Traat 3. ,,... ja pikkamisi roheldub maailm" Helvi Jürisson
Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistu. Kalamaja ajalugu n Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suurem eeslinn. n Esimest korda mainiti 1421. aastal. n Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. n Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud. Pelgulinna ajalugu n 18. sajandil olid selles kandis valdavalt heinamaad ja metsad. n Pelgulinna ilmet rikastavad 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses rajatud lihtsad tööliselamud. Kopli võimsad metsad n Kopli poolsaar, mis kuulus Telliskopli mõisale, oli eriti hinnatud just maastiku poolest. n Kopli maalilistest metsades on kirjutanud ülistava luuletuse Paul Fleming 17. sajandil. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. Kopli kalmistu n 18. sajandil rajati Koplisse Oleviste ja Niguliste
levinud Ameerika autod. 1910 - 1940 20 30 aastatel, kui inimesed hakkasid rikkamaks saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus. 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. 1920 - 1930 Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati tootma autosid mis nägid enam- vähem välja nagu tänapäeva autod. Sel ajal olid eriti moes sportautod. Peale II Maailmasõda 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavusseadmeid (elektriga toimiv katus ja automaatkäigukast olid ühed tähelepanuväärsemad) Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. 1950 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kadusid lõplikult iseloomulikud uimedega autod.
Projektiraha positiivne või negatiivne? Soov paranda oma kodukandi elujärge või välimust, on mitmetel eestlastel meelel kõlkunud. Iseenesest on mõte väga hea puhas kodaniku algatus. Ometi, lugedes uudiseid, on tulnud päevavalgele mõningaid kahtlaseid juhtumeid, kus abirahad on liikunud igale poole mujale, aga mitte projektile. Kas tõesti inimesed tahavad vaid oma taskud raha täis ajada, mitte kodukoha ilmet paranda? Õnneks asi nii hull pole. On ka mitmeid positiivseid juhtumeid, kus raha on õiglaselt ja ausalt läinud projekti valmimisse ning tulemus on silmaga näha. See jällegi tõestab, et on ka ausaid inimesi meie riigis. Eesti riik on olnud üsna lahke, projektirahasid on jagatud päris mitmeid aastaid ning päris hulgaliselt. Kui projekt on olnud vähegi vajalik ja mõistliku eelarvega, on riik ikka õla alla pannud
hakkab inimene kasutama ka otsest päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamise miinus on see, et päikesepaneelides kasutatav mürgine kaadmiumsulfiid on keskkonnale kahjulik. Neis piirkondades, kus puhuvad tugevad tuuled (mere ääres, kõrgendikel), saab kasutada tuuleenergiat. Tuuleenergia puhul tuleb arvestada, et ka tuulistes kohtades ei puhu tuul kogu aeg piisava tugevusega ja tuulegeneraatorid muudavad maastiku looduslikku ilmet. Suurim ja seejuures keskkonnasõbralik energiapotentsiaal on ookeanides tõusu-mõõna- ja merelainete energial, mis oleksid küll väga stabiilsed, kuid vastavat tehnoloogiat alles töötatakse välja. Seismiselt aktiivsetes piirkondades, kus maa seest väljub kuum vesi või aur, saab kasutada geotermilist energiat. Kõige rohkem kasutatakse seda Islandil. Paljudes riikides saab soojus- ja elektrienergia tootmiseks kasutada biomassi. Eestis on
vastupidavaid materjale, hakkas maal tuhmuma juba tema eluajal. Üks täiuslikumaid portreemaale renessansiajastu kunstis on Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa". See kujutab kaunist nais lahtisel terassil istumas unistusliku maastiku taustal. Tema suunurkades on vaevumärgatav naeratus. ,,Mona Lisa" on antiikajast arvates esimene vabas asendis portree, milles käed on nähtavad. Leonardo olevat lasknud modelli laulu ja pillimänguga lõbustada, sest ta tahtis vältida tüdimuse ilmet, mida poseerimine põhjustada võis. ( ,,Peatükke kunstiajaloost" lk 93-94 ) Lisaks nendele töödele olid tähtsad ka ,,Maarja kuulutus" ja ,,Kuningate kummardamine". Leonardo da Vinci suri Prantsusmaal, Clouxis 2. mail 1519 aastal.
Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber nelinurkse sillutatud keskõue. Mõningaid ruume ühendasid trepid, ruumid said valgust galeriidest, terassidelt või valguskaevudest või olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Iseloomulikud olid puust allapoole peenenevad sambad, mis olid eelkõige tubade liigendamiseks. Losside välisilmele ja siseruumidele andis ilmet värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ning pilte. Kreeka Kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti üldiselt stiliseerimisest. Domineeribelav ja mänglev laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Hiilgavamaid osi Kreeta kunstis on keraamika. Omane on ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Vaase
hoolitsevad oma õe ja ema eest. Ema ja väike õde jäävad koju. Jõudes randa seavad mehed oma paadi valmis, et seilama minna. Tuul on aga merel lained mäslema ajanud. Mehed aerutavad kaldast aina eemale ja eemale. Kõrged valged laineharjad peksavad nende peade kohal kokku, meeste käed on aerude hoidmisest juba valusad, aga nad jätkavad, kuna lubadus on pidamiseks. Torm hakkam aina rohkem ja rohkem ilmet võtma, kuid mehed on kanged ja ei anna alla. Üks vendadest näeb kaugel tulemas hiigellainet, teised aga ei tee sellest väljagi. Laine jõuab aina lähemale ning jõudes nende paadini heidab see noorima venna paadist merre, noorim vend eksleb lainetes ja lõpuks vanim vend sööstab mäslevasse vette talle järgi. Ta leiab venna üles ja hoiab temast tugevasti kinni
Paan See müüt räägib jumal Paanist. Ta oli põlatud oma ema kui ka teisete poolt oma välimuse ja muude asjade tõttu. Ta oli vaene ja inetu. Ta oli pool sokk,pool inimene,tal olid sarved ja soku jalad. Ta oli Hermese ja nümf Dryope poeg. Kui Paan oli esimest korda ilmavalgust näinud siis ma arvan et ka oma ema jubedat karjet ja ilmet kui to Paani oli näinud. Aga Hermesel oli pojast kahju. Ta viis Paani Dionysosse kampa, kes Paani vaatamata tema välimusele omaks võtsid. Oma rõõmsa meele, lamburite ja jahimeeste kaitsjana armastas muude lõbusate asjade kõrvalt Paan üle kõige vilepilli mängu. Nüüd räägin vilepilli valmistamise mõttest. Me kõik teame sõna paaniline. See on tulnud Paani nimest kuna ta ajas inimesed paanikasse
Lõpuks kui tundus, et kõik on korras tekkis probleem rahaga ja Roosi Marta saatis Taavi enda üürikorterisse ehteid tooma (mida tegelikult polnud) ja taavi langes lõksu, kus Taavi pidi veetma kaua vangistuses (mis oli väga ränk üle elamine) aga sellegi poolest õnnestus Taavil tema päästva mõttega vangist põgeneda. Nagu ka paljud tema sõbrad kes on metsavennad hakkab ka taavi ehitades metsas elamiseks endale punkreid. Samal ajal, kui Taavi tegeles metsavendlusega, piinati vanglas Ilmet ja Lembitut, kes olid kinni võetud Roosi Marta reetmise tõttu. Vanglas olles olid Ilme piinad suuremad, kuna ta ootas last ja oli varsti sünnitams. Ilmel ei olnd vanglas kerge kuna üks naine tahtis talt last ära võtta. Ilmet hoiti vangistuses sellepärast, et tema käest taheti saada teada, kus asub ja millega tegeleb tema mees Taavi Raudoja ja tema sõbrad. Ilme aga ei teadnud ja ta lasti vabaks(Ilme lootis, et Taavi lahendab
Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda bussi ees ära sõitmas
roomguista kristlaste pikaaegne tagasi vallutus mohameedlastelt. Mõlema sündmuse keskmes on Hispaania ja eelkõige Kastiilia , mida valitses Isabel 1 . Just selle naise allkiri Kolumbuse tähtsaima avastusretkel ning muutis kogu maailma enesetunnetust. Tema poliitilised oskused aitasid pärast abielu Aragoni troonipärija Fernandoga Hispaania lõplikult ühendada . Hispaania kuldne aastasada hakkas omandama oma tõelist ilmet osana reformi poliitikaga saavutas absolutism ning ühtlasi tugevnes katoliiklus niivõrd , et paavstilt teeniti välja KATOLIIKLIKU VALITSEJA tiitel. See naine oli kartmatu ja iseteadev ta toetas uljaid avastusretki teda aga toetas süng inkvisitsioonile.
(5) · Riigistati maad · Kaotati usuvabadus · Rahvusväeosad asendati Eesti punaväega · Kaotati koosoleku-, sõna-, trükivabadus · Mõisatest moodustusid suurmajandid · Ettevõtted, majad riigistati 4. Kes kuulusid päästekomiteesse? 5. Päästekommiteesse kuulusid K. Päts, K. Kanik ja J. Vilms 6. Mida kujutas endast Eesti Töörahva Kommuun? 7. Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et 8. anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas 9. enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. (52 päeva eksisteerinud nõukogude vabariik) 10. Millal saabus murrang Vabadussõjas? Millised olid sellepõhjused? (5) 11. Murang Vabadussõjas saabus 1919. aasta alguses, kui Eesti sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner käskis alustada üldpealetungi. 12. PÕHJUSED: · Moodustati vabatahtlike väeosi · Teised riigid hakkasid eestit toetama
Seinas olev kõver nael võib sümboliseerida Adamson-Ericu rasket elu, et iga asjaga peab vaeva nägema ja kõvasti tööd tegema ning töö tegemise käigus võib "mõnigi nael seinas kõveraks minna", ehk siis palju asju võib valesti minna. Samas võib ka see nael sümboliseerida autori väsimust, et kõverat naela pole asendatud uuega või vana üritatud sirgeks lüüa. Sümboliks võib selle autoportree puhul lugeda ka autori ilmet, mis on veidike tõsine, kulmud üles tõstetud. See võib sümboliseerida nii varjatud kurjust, kibestumist kui ka mõtlikkust. Autoril seljas olev lahtiste nööpidega triiksärk võib minu arvamuse kohaselt sümboliseerida hooletust, hoolimatust, ükskõiksust. Ükskõiksus võib kajastuda näiteks oma elus püsimise vastu (sest silmus viitab ka surmale), või ka töötamise vastu (sest kõver nael seinas võib samuti samale asjale viidata)
Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus, kuid see oli saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. See rühm oli tegelkult ainus, mis vastas baroki tunnustele täiel määral. Itaalia oli ka barokk-kunsti sünnimaa, seal asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Teiseks olid absolutistlikud riigid, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640. Aasta revolutsiooni) kunsti iseloomustatakse ka klassitsismina, sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17. Sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja
piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. „ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. . Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms
VABADUSSÕDA 28.november 1918 2. veebruar 1920 (vaherahu 3. jaanuar) Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid) ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu
elupaiku säilitada. Inimene peab tegutsema nii,et ta ei kahjustaks tervetes ökosüsteemides kehtestatuid seaduspärasusi. Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandite uurmiseks ja tutvustamiseks. ( Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi. ) Looduspargid on iseloomulik looduse või kultuurimaasikuga kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet. ( Haanja, Otepää, Vooremaa, Hiuuma laiud) Looduskaitsealad on teadusliku väärtusega, hävimisohus taime ja loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu, Nigul, Endla, Alam-Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on meie kohus see hoida kauni ja puhtana. Õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega nimetatakse igamehe õiguseks. Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine.
oli esmaspäev 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114). Ja suurt ja sügavat õnne tuld, armastust tundsin ma... (4:102) Kirjandus 1. Adamson, H. ,,Vikerkaar ja vari". Tartu: Ilmamaa. 1998. 96 lehekülge. 2. Adamson, H. ,,Väike luuleraamat". Tallinn: Eesti Raamat. 1965. 146 lehekülge. 3. Sütiste, J. ,,Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat. 1972. 396 lehekülge. 4. Ilmet, P. ,,Eluluule". Tallinn: Varrak. 2008. 248 lehekülge.
kirjandust. Visnapuu kirjutas armastusluuletusi, mida inspireerisid sageli konkreetsed naised. Kes oli August Gailit? August Gailit oli eesti kirjanik, kes õppis Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis. Läti juurtega Gailit oli silmapaistev romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed hallist argipäevast eemale. Midagi Siurust... Siuru nimi tähendas lõokest, mis pärines ,,Kalevipojast", millele ilmet andis luule, kõmuline ja ennast reklaamiv seltskondlik tegevus. Siuru luuletajad olid emotsionaalsed ja müstilisemad kui varasemad autorid. Siuru põhimõte oli ärritada kodanlasi- luuletades lilledest ja armastusest, ajal mil oli sõda. Midagi Siurust... Siuru tegevust võib kokku võtta lööklausega CARPE DIEM! ehk tõlkes naudi hetke. Rühmituse esimesed suuremad ettevõtmised olid album, mis sisaldas liikmete loomingut,
aga mul polnud aega uut otsida). Sellel keelel pole sõnu lauseid nagu elavate omal, see on voolav, mulksuv ja kihisev. See on laialivalguv keel, mis valgub üle sõna- ja kehapiiride. Selles keeles, mis sünni ja surma piiri ületades siseneb maailma (kus subjekt ja objekt pole teineteisest lahutatud), muutuvad meie kõik meile tuttavad näod teistsugusteks märkideks. Pole enam väljakujunenud isikuid, kes neid nägusid hingestaks, seega näol ei ole mingit ilmet näkku pole midagi ,,kirjutatud". Ülikond ja lips pole enam inimese staatuse ja tema esteetilise eelistuse sümbolid vaid lihtsad riideribad, mis katavad mingeid kehasid. Keeruline tekst oli, aga mina sain nii aru, et vahet pole kas oled siin maapealses elus miljonär, kerjus või Rooma paavst, aga sured sa nii kui nii ja selle ees on kõik võrdsed. Surnukeha suurim erinevus eluskehast on see, et tema ei allu enam inimese ainutahtele. Aga ta on endiselt keha, mis peidab eneses elu
Maastikukaitsealad Maastikukaitsealade eesmärgiks on säilitada maastiku ilmet ja omapära. MK on palju erinevaid vööndeid. Võib olla reservaate (ei tohi minna), piiranguvööndeid (mingi aeg keelatud minna), üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored)
Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad. Egiptuses oli kasutusel hieroglüüfkiri, Mesopotaamias aga kiilkiri. Nii hieroglüüfkiri kui kiilkiri arenesid välja piltkirjast, kuid kiilkiri tegi läbi palju suurema arengu. Kiilkirjas vajutati märgid savitahvlile pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuses oli kirjutusmaterjalina kasutusel aga papüürus, millele kirjamärgid tehti pintsiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
