7 Vaatlus Informatsiooni on võimalik saada ka vaatlemisega. Vaatlus võib olla isiklik või mehaaniline. Isilkiku vaatluse korral on vaatlejaks ja huvipakkuvate andmete fikseerijaks inimene. Mehaanilise vaatluse korral teostab vaatlust masin. Näiteks saab masina abil loendada kauplust külastanud klientide arvu või ostu sooritanud inimeste arvu (Stanton). Kui otsustatakse, et vajalikk on kolme kriteeriumi täitmine. Kui need kriteeriumid ei ole täidetud, siis kindlasti kahaneb vaatlusega saadud informatsiooni usaldusväärsus. Vaatluse kriteeriumid on järgmised (Bovee): 1) info peab olema kättesaadav vaatluse teel; 2) jälgitav toiming peab olema mingil määral etteaimatav; 3) jälgitav toiming peab olema sagedane ja lühiajaline. Turu-uurijatele meeldib see meetod seetõttu, et selle meetodi abil on võimalik fikseerida tegelikult toimunud tegevusi või nähtusi
valdaja ei riku kellegi teise õigusi 3. Possessio malae fidei-halvausklik valdus/valdaja on teadlik,et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma. VALDUSE OBJEKT. Objektiks võivad olla käibelised asjad. Peamiselt on valduse objektiks kehaline asi-possessio rei. Rooma õigus tunneb valdust, kus objektiks on kehatu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse teostamist-possessio iuris, quasi possessio Valduse saamine Valduse saamiseks on vajalikk, et valdaja oleks animus-tahe asja enda käes pidada ja corpus-tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks, millel järgneb corpus.Corpus ei tähenda käega haaramist,asi loetakse valduses olevaks , kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine-isanduse teostamine asja üle. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. Valdus kaob, kui kaob üks ta elementidest, kas animus või corpus. Valduse kaitseks olid erivahendid. Savigny-saksa kuulus õigusteadlane
tal puudub otsene vastutasu. Sellise maksu tasumine (ohverdamine) on olulises sõltuvuses riigi autoriteedist ja sellest kui tugevad on riigi institutsioonid, kes jälgivad ohverdamist. Antud ohvirmaks on osades riikides toimiv. 5) Piirvajaduse teooria erinev sissetulek võib omada ühe ja sama indiviidi jaoks erinevat tähendust ja kaalu keskmisest suuremal sissetulekul on maksumaksja jaoks väiksem tähendus kui väiksemal sissetulekul, mis vajalikk esmaste vajaduste rahuldamiseks. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suhteliselt suurema osa nõudmine maksudeks ei valmista maksumaksjale selliseid ebameeldivusi, mida need teevad väiksema sissetuleku puhul. Piirvajaduste teooria on aluseks ja põhjenduseks progresseeruvale tulumaksule. M - maksud M
valdaja ei riku kellegi teise õigusi 3. Possessio malae fidei-halvausklik valdus/valdaja on teadlik,et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma. VALDUSE OBJEKT. Objektiks võivad olla käibelised asjad. Peamiselt on valduse objektiks kehaline asi-possessio rei. Rooma õigus tunneb valdust, kus objektiks on kehatu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse teostamist-possessio iuris, quasi possessio Valduse saamine Valduse saamiseks on vajalikk, et valdaja oleks animus-tahe asja enda käes pidada ja corpus-tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks, millel järgneb corpus.Corpus ei tähenda käega haaramist,asi loetakse valduses olevaks , kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine-isanduse teostamine asja üle. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. Valdus kaob, kui kaob üks ta elementidest, kas animus või corpus. Valduse kaitseks olid erivahendid. Savigny-saksa kuulus õigusteadlane
Vallutati küll mõned Egeuse mere saared ja kinnitati kanda Dardanellide ning Marmara mere läänekaldal, kuid suurejooneliselt kavandatud sõjakäik Musta mere läänerannikut pidi tänapäeva Ukraina steppides asunud sküütide vastu ei (514. a.) toonud edu. Sküütide lakkamatutest ratsarünnakutest kurnatud pidid taganema ja pääsesid hõvingust vaid seetõttu, et Dareiose teenistuses olnud kreeka pealikud valvasid ustavalt taganemseks vajalikk ujuvsilda Doonaul. 23 Pärsia sõjad Pärast Lüüdia vallutamist Pärsia kuninga Kyrose poolt (547-6. a.) langesid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnas, mis seni allusid Lüüdia kuningatele, Pärsia ülemvõimu alla. Pärslased seadsid neis võimule kohalikku kreeka päritolu türannid, kes omakorda sõltusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
