ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD. Pyrrhose sõjad ja Lõuna- Itaalia vallutamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. Temaga alustasidki roomlased sõda peale Kesk- Itaalia vallutamist. Tarentlased kutsusid appi Epeirose kuninga Pyrrhose. See oli auahne inimene, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Ta oli meeleldi nõus Tarentumit aitama ja ilmus 280.a. kevadel e.u.a. Itaaliasse. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega
Kogu Kesk- ja Põhja-Itaalia oli roomlaste käes. Nüüd oli Rooma üks tolle aja suurriikidest ja sõlmis Kartaagoga lepingu nagu võrdne võrdsega. Nüüdseks oli minu arvates Rooma tunnetanud, et on võimelised saavutama võimu kogu Itaalia üle ja jätkasid vallutamist lõunapool. Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga PyrrhosePyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna- Itaaliasse. Pyrrhos tungis Roomast 60 km kaugusele, võites roomlasi mitmes lahingus
Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeusi otsene sümbol on valitsuskepp, piksenool või kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet (Püha tamm, mis asub Epeirose maakonnas. Tamm on pühendatud jumalal Zeusile ning arvatakse, et läbi lehtede sahina jumal kõnetab inimesi). (http://greekgodsandgoddesses.net/gods/zeus/) Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates
· Roomas elati talupoeglikult karmi elu (põlluharimine ja sõdimine) kodumaa-armastus, traditsioonide ja riigivõimu austamine (võrreldav Sparta omaga) patriitsid ülemkiht Plebeid lihtrahvas Vabariigi periood (510 265) Rooma võimu ülemvõim Itaalia üle · Sõjavägi leegion (5000 meest) · Roomlased vallutavad Samniidid (Latiinide sugulased) sõjad Kreeka polistega Kreeka polised kutsuvad appi Pyrrhose (Epeirose kuningas) (Suurte kaotustega võit) Võitlus kartaago vastu (265 133 eKr) · I sõja tulemus - Rooma vallutab Sitsiilia · II sõja tulemus Hannibal sekkub (võimas sõjavägi) tulemus: Roomlased saabad Hispaania, Põhja-Aafrika · III puunia sõda - ("Muuseas ma arvan, Kartago tuleb hävitada") Kartago hävitati Roomlaste poolt vallutatakse 146 - Kreeka & 133 Bergamoni Kodusõjad ja Vabariigi langus (133 30 eKr) · Rooma laienes siiski
tülid tema tähtsamate väepealikute vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, kuid siiski igati arvestatava suurusega riigiks. Need riigid olid Egiptus, nn Seleukiidide riik ja Makedoonia. Makedoonia Aleksander III ehk Aleksander Suur sündis Pellas juulis 356 eKr ja suri Babülonis juunis 323 eKr. Aleksander oli Makedoonia kuninga Philippos II ja Epeirose vürsti Neoptolemose tütre, kuninganna Olympiase poeg. Väidetavalt oli tema ema Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Kui Aleksander oli kümne aastane, pakkus hobusekaupmees tema isale osta hobust. Philippos ei olnud nõus, kuna see hobune ei lasknud kellelgi enda selga istuda. Aleksander aga palus isa, et ta laseks tal ka proovida, kuna Aleksander sai aru, et hobune kardab oma varju. Aleksander taltsutas lõpuks hobuse ja pani talle nimeks
Võttis kokku Kreeka filosoofia ja teaduse. 18) Hellenismiajajärk Aleksander Makedoonia kuningas. Aristotelese kasvandik. Peetakse üheks parimaks Suur väejuhiks üldse. Demetrios Makedoonia kuningas, kes sai endale hüüdnimeks ,,linnapiiraja", peale Poliorketes Küprose vallutamist. Agathokles Madalat päritolu väepealik, kes kukutas Sürakuusas oligarhia ja haaras türannivõimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Pyrrhos Epeirose kuningas, konkureeris valitsusajal endiste Aleksander Suure alade ülemvõimu pärast. Abistas Itaalias kreeka linnu võitluses Rooma vastu ja Sitsiiliast kartaagolasi välja ajada. Kallisthenes Kreeka ajaloolane. Saatis Alexandrit tema ekspeditsioonil Aasiasse. Alguses jumalikustas A-d, hiljem oli suurim aasia kommete kriitik. Apollonios Kreeka poeet, kes kirjutas eepilise poeemi ,,Argonautika". Viljeles eepilist Rhodoselt lüürikat.
Delfi Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel. Demeter viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune. Diana jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist. Valvas laste sünnitamiste üle. Dionysos veini-,ekstaasi- ja taimekasvujumal. Karistas neid, keda ta ei kummardanud. Zeusi ja Semele poeg. Ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Dodona pühakoht Epeirose maakonnas. Seal on ka Zeusile pühendatud tamm. Echo mäginümf, kes oli armunud Narkissosesse, kuid kelle armastuse mees ära põlgas. Heeros jumala ja inimese vahepealne kangelane. Nt. Herakles. Epimetheus - Epimetheus oli Iapetuse poeg ja Prometheusi ning Atlase vend; Pandora abikaasa. "Epimetheus" tähendab kreeka keeles "tarkust tagantjärele". Eris tülijumalanna. Tema saadetud kuldne õun oli tõeliseks Trooja sõja põhjuseks. Erinnüsed kättemaksujumalannad
Damoklese pidusöögile ning pakkus talle võimalust istuda kuningliku laua ääres. Enne laskis ta aga Damoklese koha kohale riputada suure mõõga, mida hoidis kinni üksnes hobusejõhv.Kui Damokles märkas mõõka oma pea kohal, oli tal võimatu pakutud luksust nautida ning lõpuks palus ta võimalust mõnudest (ja nendega seotud ohust) loobuda. Damokles sai õppetunni, et rikkus ja edu ei kaitse ohtude eest. 82. Pyrrhose võit- Pyrrhose võidu mõiste tuleneb Kreeka linnriigi Epeirose kuninga Pyrrhose sõnadest pärast eriti kaotusterohket Ausculumi (279 eKr) lahingut: "Veel üks selline võit, ja ma olen kadunud." 83. Prokrustese säng- Prokrustes (kreeka keeles venitaja), ka Damastes ja Prokoptas, on kreeka mütoloogias koletis, kes asus Eleusise lähedal (Antiigileksikon, 1983). Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja
Leuktra lahingul oli tohutu psüholoogiline tähendust: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse Sparta sõjajõu vastu. Teiselt poolt tõstis see Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Esialgu ei näinud Teeba ülekaal sugugi kindel, sest Põhja-Kreekas oli äsja suurvõimuna esile tõusnud Phera türann Jason. Viimane oli ühendanud kogu Tessaalia, sõlminud soodsa liidu Tessaaliast läände jääva Epeirose valitsejaga, sekkus Makedoonia asjadesse ja olevat kavandanud kõigi hellenite koondamist ühisretkeks Pärsia impeeriumi vastu. Leuktra lahingu järel (või juba selle ajal) tungis Jason Teeba liitlasena Kesk- Kreekasse ja kavandas järgmisel aastal peetavate Delfi Püütia panhelleni mängude läbiviimist oma isiklikul eesistumisel. Võimalik, et Jasonist saanuks Sparta lüüasaamise järel Hellase uus hegemoon, kui rühm Tessaalia aristokraate poleks teda 370. a. ratsaväe
purustada pärslased, päris Philippos II poeg Aleksander. Vaatamata oma lühikesele elule Aleksander selle eesmärgi ka saavutas. Aleksandri noorus. Õpetajad Aristoteles ja Philippos II Philippos II antiikmaailma kangelane sündis Pellas, 356 eKr. Aleksander oli Makedoonia kuninga Philippos II ja Epeirose vürsti Neoptolemose tütre, kuninganna Olympiase poeg. Väidetavalt oli tema ema Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Sel ööl, kui Aleksander sündis, põles Väike-Aasia rannikul Efesose linnas maha muistne jumalanna Artemise tempel, mida kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Samal päeval sai Aleksandri isa Philippos II teate oma vägede võidust sõjas ühe naaberrahva üle ja samuti sellest, et tema
Vallutas kiiresti muud kreeka linnad Sitsiilias, ühendades seega suure osa saarest ühtseks riigiks. Järgnenud sõjas Kartaagoga sai algul lüüa, kuid tungis 310 ootamatult Aafrikasse, kus laastas halastamatult Kartaago maid. 306 sõlmiti rahu, mille kohaselt Kartaago maksis kontributsiooni ja Agathokles lahkus Aafrikast. Järgnevalt tungis Agathokles Lõuna-Itaaliasse, kuid suri sõjaretke ajal. Peagi pärast Agathoklese surma lõid Sitsiilia linnad taas Sürakuusast lahku. Epeirose kuningas Pyrrhos 306 272 Valitsusaja algul konkureeris Demetrios Poliorketesega, püüdes tulutult tõusta Makedoonia troonile. 280 suundus Tarase kutsel Itaaliasse, abistama sealseid kreeklasi Rooma vastu. Saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle (280 Heraclea ja 279 Asculumi lahingus). Roomlased sõlmisid liidu Kartaagoga ja Pyrrhos läks Sitsiilia kreeka linnade kutsel Sitsiiliasse Kartaago vastu võitlema. Tõrjus kartaagolased välja peaaegu kogu
Tarentum oli huvitatud Lõuna-Itaalia linnriikidest _____ . See sõda algas sellega, et Rooma laevad tulid Tarentumi sadamasse ja jäid sinna ankrusse,Tarentumi elanikud tõlkisid seda mittekallaletungi lepingu rikkumisena ja lasid osa laevu põhja. Roomlased saatsid sinna saadikud, kes aga saadeti Rooma tagasi. Seejärel kuulutas Rooma Tarentumile sõja. Kuna Tarentum oli väike linnriik, siis said elanikud aru et Rooma vastu üksi ei saa. Nad tahtsid abi kuningas Pyrrhoselt, kes oli Epeirose Kreeka linnriigi kuningas. Pyrrhos tuli oma vägedega kohale. Esimene lahing olevat toimunud Heraclea lähedal (280), Pyrrhos selle lahingu võitis ja teda asusid toetama ka teised Itaalia Kreeka linnriigid. Ta tungis Laatsiumi aga sealt tõrjuti ta tagasi. Järgmine lahing toimus 279 Apuulias, Asculumi lahing, Pyrrhos selle võitis aga kaotas väga palju mehi, selle lahingu järgi on tulnud mõiste Pyrrhose võit, mis tähendab võitu suurte kaotustega
pärslannaga. Julgustas ka oma kindraleid pärslaste hulgast naisi võtma. (Massipulma müüt, kus sajad kindralid abiellusid pärslannadega) Tüüroses läks 7 kuud, liikus edasi (nii samaarlased kui juudid väidavad, et käisid kummagi linnades, aga need müüdid!). Varasemast vanaaja konspektist: Alexander Suur. Ta oli parimat päritolu isik, keda võis ette kujutada. Isapoolt pärines Heraklesest (Mak kuningad ise lugesid, et nad on Heraklese järglased). Ema poolt oli Epeirose kuninga soost, kes luges end Achilleuse järeltulijaks. Kasvatati algusest peale troonipärijaks. Philippos palkas Aristotelese teda kasvatama. Tõmmati väga noorelt ka riigivalitsemisesse. Osales täisväärtusliku pealikuna juba lahingus (Haironeia), kus ta ise oli vaid 18 a. Päras seda puhkes Philippose ja Alexi vahel tüli. Alex ja tema ema võisid osaleda Ph-e tapmises 336. a-l. 334. alustas Alexander oma sõjaretke, see oli esitatud
Joonis . Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" 15. sajandi käsikirjalisest koopiast. Selle paremas servas on ära toodud ka "Serica" ja "Sinae" (Hiina), "Taprobane" (Sri Lanka) ning "Aurea Chersonesus" (Malaka poolsaar). Pyrrhos- umbes 318-272 eKr. Valitses Epeirose väikeriike alates 12. eluaastast. 5 aasta pärast tõukas vend ta troonilt ning saatis pantvangiks Aleksandriasse. Seal hakkas Pyrrhos sõjaväge looma. Ta oli tugev väejuht, Rooma armee vastu asus tema poolel 22 000 jalaväelast, 3000 ratsaväelast ja sõjaelevandid. Kuulus Kreeka väepealik, kelle Itaalia lõunaosa Kreeka linnade elanikud roomlaste vastu appi kutsusid; pärast edukat algust sai ta
oma manipulaarse lahingurivi , väiksemate üksuste kaupa. Tüüpiline roomlaste võitlusviis sai hiljem olema. 290 aastaks olid nad alistunud, Sammiidid ja etruskid ka mingil määral, pärast seda jäi veel itaalias lõuna-itaalia linnad (kreeka linnad) ja nende seas kõige suurem oli Tarentum. 280 roomlased läskid linnaga otsustavalt tülli, Tarentum üritas domineerida teiste linnade üle ,teised linnad palusid kaitset roomlaste käest . Tarentaslased kutsusid endale appi Epeirose kuninga Pyrrhos, kes tuli Tarase liitlasena roomlaste vastu võitlema. Ta oli ka esimene kreeka valitseja kes tõi Rooma esimese sõja elevandi. Roomlaste võitlus Pyrrhosega oli viimane etapp., oli hea väejuht , kahes lahingus võitis roomlasi., tekkisid finants probleemid, hakkas arusaadavalt nõudma raha oma liitlastelt Tarentoslastelt, nood olid kitsid. Otsustas taganeda ja otsis uusi väljakutseid, Sitsiilias , võitles Kartaagolastega, samasugused probleemid, raha polnud
annaabi.ee 
