Vana Kreeka (4)

Kronoloogiline ülevaade.
Kreeta -mükeene periood u. 2000- 2200 a ekr.
2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema .1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik.
Tume ajajärk u 1100-800 a ekr.
Lossid olid purustatud ,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud.
Arhailine per. U 800-500 a ekr.
Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge.
8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta , Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias.
Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord , tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.
Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle.
507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord.
Klassikaline per. U 500-338 a ekr.
Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr.
6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla.
490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse , kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja.
Kreeka hiilgeaeg 480-431 a ekr.
Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne poliitik Preikles,kes edendas laevastiku ja ateena võimsust,siseriigis aga tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades.
Sparta ülemvõim 404- 371 a ekr.
Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnade tekitas see vastuseisu , mis võimalda Ateenal oma jõu taastada. 371 a ekr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee . Sparta ülemvõim lõppes.
Makedoonia tõus 359-338 a ekr.
Makedoonia ülikud võtsid järk-järgult omaks kreeka keele ja kombed. Kuninga Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata Kreeklaste sõbra ja kaitsjana , et leida liitlasi.
338 a ekr sai Kreeka liiduvägi Chaironeira lahingus hävitavalt lüüa. Kreeka langes Makedioonia ülemvõimu alla.
Hellenismi periood 338-30 a ekr.
Aastatel 334-326vallutas Makedoonia kuningas Aleksander suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Kogu Ees-aasia ,Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu all. AS surmale järgnesid aastakümnetepikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja Aleksandri suurriiklagunes. Kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria, Mesopotaamia , Egiptus ja Makedoonia. Kreeka linnriigid olid sel perioodil Makedoonia ülemvõimu all. Alates II saj hakkas Rooma riik Itaalias järk-järgult oma vvõimu ida poole laiendama. 146 a ekr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla. 30 a ekr langes Rooma võimu alla Egiptus.
Kreeta kultuur.
Aeg:2000-1400 a ekr
Aeg: 1600-1100 a ekr
Kiri: lineaarkiri A
Lineaarkiri B ei osata lugeda!
Lossid:kindlustamata,luksuslikud,
Kanalisatsiooniga,basseiniga,sambad,
Kultuuri- ja majanduskeskus,
Kindlustatud, tugevad müürid, sõjapealikude keskused
Kunst:puudub sõjakas joon,kujutatakse naisi.
Elurõõmus, rahumeelne
Usund: kultusloomad (härjad) mütoloogilised
Legendid .
Siit saab alguse jumalate panteon
Linnad: rahvarohked, kindlustamata
Kõrgendikel,kaitsevallidega, väiksema arvulised.
Kreeta Mükeene
Kreeta-Mükeene religioon .
Kreeta religiooni kohta võib teha oletuslikke järeldusi arheoloogilise aines, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal.
Piltide ja kujukeste põhjal arvatakse et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi.
Polis
Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus inimesi elas maal, olid linnad määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. Polis, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.
Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud e kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Peale selle oli linnriigis ka nõukogu, mis paljudes polustes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli.
Kreeka polises olid kodanikud ainult täisealised vabad mehed kes pidid kuuluma põhielanikke hulka.
Sparta riik
5 efoori
Sõjavägi
Sõjaväekohustus sõja korral
Perioigid (ümberkaudsed elanikud)
Helioodid (õiguseta maaharijad)
Sõjaväekoosolek (apella)
2 kuningat
Geruusia
(vanemate nõukogu) 30