Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite Korintose ikonograafiast Referaat Vana-Kreeka kultuuriloost 2001 Sissejuhatus 6. sajandil e. Kr. muutusid Korintoses tavaliseks kaks sümbolit – üksik valjastatud tiivuline hobune ja kiivriga naisepea. Hobune ilmus sajandi algul ning esines nii vaasidel kui müntidel, naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel.
Kreeka templid Allar Mölder 10.klass VinniPajusti Gümnaasium Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365.aastal e.m.a põletas selle templi maha Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias. Erechtioni tempel
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Templite tüübid Peripteral Dipteerid Tähtsamad templid Apollone tempel Korintoses Artemis tempel Korful Aphaia tempel Aigiinas Mõisted PÜLOONVanaEgiptuse templi kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravaehitis Huvitavaid fakte templitest Täname tähelepanu eest! J
kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus. Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele. Vanimad riigid, kus levis Aphrodite kultus, olid arvatavasti Küpros ja saar Kythera. Korintoses oli Aphrodite kultus seatud templiprostitutsiooniga. Aphrodite kultus levis kõikjale kreeklaste aladele, sealhulgas Sitsiiliasse ning ka Roomasse, kus teda austati eriti Venus Erycinana. *Antheia - Aphrodite lisanimi. "1
jutlustama Damaskuses 1. MISJONIREIS (A. 45-49) • Es. misjonireisi tegi Paulus Küprosele. • Teel läbi Galaatia püüdis ta jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad 2. MISJONIREIS (A.51-54) • Unes nähtud nägemus juhatas teda Filippi linna ja seal jõudis evangeelium esmakorselt Euroopasse • Ateenas pidas ta oma kuulsa jutluse "Tundmatust Jumalast„ • Seejärel veetis poolteist aastat jutlustades Korintoses • Pärast Efesuse külastamist pöördus ta Jeruusalemma tagasi. 3. MISJONIREIS • See misjonireis viis ta esmalt uute Väike-Aasia kirikute inspekteerimisele • Kaks aastat viibis ta Efesuses, kuid pidi lahkuma vihaste hõbeseppade survel, kes ei saanud enam müüa jumalanna Diana kujukesi • Läbi Ahhia, Makedoonia ja Mileetose jõudis ta Jeruusalemma, kus roomlased pidid ta vangistama, et teda vihaste juutide eest kaitsta
ning just selle teotusega on ta toonud katku linna laastama. Oidipus ei uskunud oraakli juttu ning süüdistas teda vandenõus kuninganna venna Kreoniga. Viimane tahtvat sellise laimuga ise võimule pääseda. Oidipus hakkas uurima oma naiselt Iokateselt kuna ja kus Laios oma lõpu oli leidnud. Iokates seletas, et roim oli toimunud veidi enne Oidipuse saabumist Teebasse, mil röövlijõuk oli teederistmikul Laiose ja tema kaaskonna tapnud. Oidipuses tekitas see kahtluseid. Elades veel Korintoses oli ühel õukonnapeol üks joobnud mees öelnud Oidipusele, et ta olevat võõras poeg ega kuuluvat Korintosesse. Tahtes oma päritolule kinnitust saada läks ta oraakli juurde, kes ütles talle, et ühel päeval tapab ta oma isa ja heidab ühte oma emaga. Kartes sellise ennustuse täideminekut pages Oidipus Korintosest. Teel sattus ta teederistmiku kokku hobuvankriga liikunud kaaskonnale, kes nõudsid et ta neile teed annaks. Meeste vahel oli tekkinud tüli ja vihahoos Oidipus tappis nad
Hermeneut tõlgendas ennustaja segased sõnad inimkeelde. Looduse ja loomadega oli seotud Artemis, kes on orientaalsete joontega jumalanna. Artemis on ilmselt mõjutusi saanud Kybelest. Artemise kaks püha looma olid hirv ja karu. Artemise saatjaid nim nümfideks. Artemist peeti kuujumalannaks ning teda kujutati tihti noolte ja vibuga. Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite on loomult sarnane Istariga. Aphroditel on palju armukesi ja mehi ning temaga on seotud sakraalne prostitutsioon (põhil Korintoses). Aphrodite pühad loomad olid jänes ja tuvi. Aphroditele vastandlik oli Athena, kes oli Ateena kaitsejumalanna ning tarkuse- ja sõjajumalanna. Athenaga oli seotud kõige rohkem kultuurinähtusi. Pühad loomad on öökull ja madu. Lisaks on ta veel käsitööjumalanna. Koldetulejumalanna oli Hestia, kes oli kodukolde kaitsja. Hestia oli neitsilik jumalanna. Sõjajumal oli Ares, kelle kultuspaik Ateenas oli areopaag. Kreeklased Arest ei armastanud. Ares oli ka abielupetja
Iokas hakkas rääkima, kuidas Laiose tapeti. Ta hukati 3 maantee ristipeal. See juhtus veidi ennem kui Oidipus troonile sai lossis. Laiose kirjeldus- Suurt kasvu mees, juuksed hallikaks tõmbumas. Meenutas mitmes suhtes Oidipust. Laios läks 5 mehega ainsa vankriga. Ainult üks teener pääses eluga, kes peale seda, kui Oidipus troonile pääses palus Laiose naisel, et lubaks ta ära Teba linnast. Oidipse isa on Pólybos, vürst Korintoses ja ema Merópe Dorisest. Oidipust austasid kõik inimesed seal linnas kus ta elas koos oma vanematega. Võõral peol üks purju jäänud mees pilkas OIdipust, et ta olla ainult võõraspoeg. hiljem meenus Oidipusele see veel tihti . Et vanemad ei saaks teada, läks ta vargsi siiis oraakli juurde Delfis. Vastama seal Phoibos jättis talle , hoopis hirmsama mulje. Ta lausus, et Oidipus heitvadt ühte emaga ja isa kes kord Oidipuse soetab saatvat surma ta
Neid korraldati iga nelja aasta järel vähemalt 1000 aastat ning nad elasid üle lugematud sõjad ja roomlaste sissetungi Kreekasse u aastal 150 pKr . Need mängud muutusid nii tähtsaks , et kreeklased panid ajaloosündmusi kirja olümpiaadina 4-aastase olümpiamängude vahelised ajajärguna . Apolloni austamine . Kõik mängud olid pühendatud jumalatele ja need toimusid pühamutes või nende lähedal . Püütia mängud peeti Delfis Apolloni auks . Isthmose mängudega Korintoses austati Poseidonit . Zeusi austati Nemea mängudel Nemeas ja olümpiamängudel Olümpias Staadion Delfis . Delfi on Apollo pühapaik ja kreeklased arvasid selle olevat maailma keskmes . Nad ehitasid V saj eKr mäeküljele , suure Apolloni templi jalamile , 7000-kohalise staadioni . Tänaseni on varemete kujul säilinud pealtvaatajate tribüün ja järelevaatajate istekohad . Auhinnad Võitjad üleateenalisel võistlusel Ateenas said autasuks afora ( kahe kõrvaga nõu ) , mis oli
Aleksander: -ema Olympias, isa Epeiose kuningas; pärinevat Achilleusest; õpetaja Aristoteles, õpetab ka tema sõpru, kellest hiljem saavad tema väepealikud; parim sõber Hephaistion; kuulus hobune Bukephalos. Eesmärk oli vallutada kogu maailm, polnud kunagi ühtegi lahingut kaotanud. 336. aastal Philippos tapeti ja Aleksander saab troonile, tahab kätte maksta pärslastele (sõja eeldus). Kreeka linnad hakkavad mässama, Aleksander surub mässud maha. Korintoses tunnistasid linnad Aleksandri valitsust. 334. algab sõjaretk Pärsia vastu: Granicose lahing 334. Dareios II vastu, pärslased kaotavad (legend: Gordioni templis oli sõlm, mida keegi lahti ei saanud, Aleksander tuli ja raius selle mõõgaga katki, temast pidi saama Aasia valitseja) Issose lahing 333. sihtmärk Egiptus, vallutab pärslaste laagri, kuhu Dareios oli jätnud oma ema, naise ja tütred. Dareiose emast saab Aleksandri pooldaja. 332
Sellega toodi Uus Testament esmakordselt Euroopasse. Unes nägi ta ühte meest teda sinna kutsuvat ja abi paluvat (Ap 16:9). Ta arvas, et Issand on kutsunud neid sinna evangeeliumi kuulutama. Seal aga heideti ta segaduste tekitamise eest vangi, kuid samal ööl toimunud maavärin avas kõik vangla uksed ja ahelad. Seal edasi viis ta tee Ateenasse, kust Paulus leidis altari, mis oli pühendatud ,,tundmatule jumalale" (Ap 17:23) ning veetis seejärel poolteist aastat Korintoses. Pärast Efesose külastamist pöördus ta Jeruusalemma tagasi. Kolmas reis viis ta esmalt läbi Väike-Aasia ning kaks aastat viibis ta Efesoses. Läbi Ahhaia, Makedoonia ja Miletose reisis ta Jeruusalemma, kus roomlased pidid ta vangistama, et teda vihaste juutide eest kaitsta. Oodanud kaks aastat kohtuotsust, kasutas ta Rooma kodaniku õigust pöörduda keisri kohtu poole. Teel rooma juhtus aga õnnetus ning nende laev läks põhja. Laevahukust pääsenud,
olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1169 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776. aastat e.m.a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid spartast, Ateenast, Korintosest ja
teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga Kreoni tütrega naituda. Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks. Kuningas käsib ,,nõiataril" Medeial linnast lahkuda. Medeia viib kättemaksuplaani täide: ta saadab printsessile mürgiga immutatud uhke rüü ja kaelakee, tütart päästa püüdes hukkub ka kuningas Kreon.
oligarhilistest ringkondadest pärineva tegelase troonilepanekut Pärsia ametnike poolt. Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile. Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme (Theagenes Megaras, Polykrates Samosel, Keisthenes Sikyonis). Mitmed türanniad viisid sisse oma raha (Thrasybulos Mileetoses). Mõned türannid algatasid kolonisatsiooni (Kypselos ja Periandros Korintoses) Ateena türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos (viimased ei olnud populaarsed). Peisistratos oli metseen, lasi esmakordselt kirja panna Homerose eeposed. Peisistratiidide hiilgavas õukonnas elasid poeedid Anakreon ja Simonides. Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus deemosel, oldi sunnitud neile ka seaduslikke õigusi andma, tekkisid kirjapandud seadustikud
reetmise eest. Iokas hakkas rääkima, kuidas Laiose tapeti. Ta hukati 3 maantee ristipeal. See juhtus veidi ennem kui Oidipus troonile sai lossis. Laiose kirjeldus- Suurt kasvu mees, juuksed hallikaks tõmbumas. Meenutas mitmes suhtes Oidipust. Laios läks 5 mehega ainsa vankriga. Ainult üks teener pääses eluga, kes peale seda, kui Oidipus troonile pääses palus Laiose naisel, et lubaks ta ära Teba linnast. Oidipse isa on Pólybos, vürst Korintoses ja ema Merópe Dorisest. Oidipust austasid kõik inimesed seal linnas kus ta elas koos oma vanematega. Võõral peol üks purju jäänud mees pilkas OIdipust, et ta olla ainult võõraspoeg. hiljem meenus Oidipusele see veel tihti . Et vanemad ei saaks teada, läks ta vargsi siiis oraakli juurde Delfis. Vastama seal Phoibos jättis talle , hoopis hirmsama mulje. Ta lausus, et Oidipus heitvadt ühte emaga ja isa kes kord Oidipuse soetab saatvat surma ta. Seda kuuldes otsustas
Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda. Tragöödia: Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Niiviisi on kohe alguses loodud traagilise lahenduse enne. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks. Kuningas käsib ,,nõiataril" Medeial linnast lahkuda. Medeia viib kättemaksuplaani täide: ta saadab printsessile mürgiga immutatud uhke rüü ja kaelakee, tütart
liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. Ehitismälestised: Ehitised ranged, kohmakad ja vanapärase ilmega. Säilinud dooria stiilis templitest vanimaks peetakse Hera templit Olümpias. Ehitis oli algselt puust, hiljem asendati kivisammastega, äärmiselt pikaksvenitatud põhiplaan. Apolloni tempel Korintoses säilinud rida äärmiselt madalaid ja jämedaid sambaid tugevate kapiteelidega. Üks paremini säilinud templeid on Poseidoni tempel Paestumis säilinud ka sisearhitektuuri. Arhailise ajastu lõppu kuulub suur Zeusi tempel Olümpias kreeklaste pühapaigas. Joonia stiilis nt Apolloni tempel Didymas, mis ehitati varemetest uuesti üles. Templi põhiplaane oli mitu - KT!. Templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose.
Ilmselt suutsid türannid mõnigi kord sisekonfliktid väevõimuga lõpetada ja tagada polise siserahu. Kuid võimu hoidmine olukorras, kus türanni poliitilised vastased, keda alati leidus, ainuvõimuga ei leppinud, nõudis paratamatult vägivalla rakendamist, muutis türannia peagi vastuvõetamatuks kodanikkonna järjest suuremale osale ja viis tavaliselt valitseja vägivaldsele kukutamisele. Tüüpilise näitena võib tuua arhailise Kreeka ühe silmapaistvama polise Korintose türannia. Korintoses olevat 8. sajandist peale võimutsenud suursugune Bakchiaadide suguvõsa, mis 657. a. paiku kukutati väepalikuna tuntust kogunud Kypselose poolt. Kypselos olevat ise pärinenud ema poolt Bakchiaadi soost, kuid koondanud rahva ülekohtuste valitsejate vastu ja tõusnud Korintose etteotsa. Pärimuse järgi oli ta nii armastatud valitseja, et ei vajanud isegi ihukaitset. Tema poeg Periandros (valitses u. 627 587) aga olevat muutnud oma võimu hirmsaks türanniaks. Isilkikus elus ohjeldamatu
(veinijumal, loodusjumal), Apollon (valguse ja kaunite kunstide jumal), Demeter (viljakusjumalanna, kultuskeskus oli Eleusises) Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud Delfis Apolloni auks võistlusmängud Jumalad elasid Olympose mäe tipul (Põhja-Kreeka ja Makedoonia piirkond) Olympia ja Olympos kaks erinevat Zeusi palees elavad 12 tähtsamat olümplaste jumalust: Zeus, Poseidon, Apollon, Ares, Hermes, Hephaistos, Hera, Demeter, Artemis, Aphrodite, Athena ja Hestia. Kõikidest 12-st jumalast on kõige vähem koha peal Hephaistos (käsitööjumalus), ta oli Herast sündinud. Zeus võrgutas palju naisi
,,Helleenika" ülevaade Kreeka ajaloost 4.saj Ip. Diodoros: 1.saj ema ehk hellenistliku perioodi lõpus. Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes idamaade, Kreeka ja Rooma ajalugu. Plutarchos: 1.-2. saj maj. Ajaloolise bibliograafia meister, kes kirjutas Kreeka ja Rooma riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8.sajandist alates Bakchaadide suguvõsa, mis 656 kukutati väepealik Kypselose poolt, oli armastatud valitseja. Ta poeg Periandros (626-586) muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja kasvatussüsteemi looja
• Ehitisi säilinud alates VII sajandi lõpust eKr • Arhailise ajastu ehitised enamasti ranged, kohmakad ja vanapärased. • Säilinud dooria stiili templitest peetakse kõige vanemaks Hera templit Olümpias (VII saj lõpust eKr) o Algul arvatavasti puust o Hiljem asendati puusambad järk-järgult kivisammastega o Äärmiselt pikaks venitatud põhiplaan • Apolloni tempel Korintoses o Säilinud rida äärmiselt madalaid ja jämedaid tugevate kapiteelidega sambaid o Apollonile pühendatud ka mitmest ehitisest koosnev ansambel Delfis, kuhu kuulub ka mitu väiksemat dooria stiilis topeltantidega templit (nn varakambrit). • Arvukamalt kui Kreekas on mälestisi säilinud Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. o Sitsiilias leitud rohkem kui 20 dooria templi jäänuse
ametnike poolt. Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile. Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme (Theagenes Megaras, Polykrates Samosel, Keisthenes Sikyonis). Mitmed türanniad viisid sisse oma raha (Thrasybulos Mileetoses). Mõned türannid algatasid kolonisatsiooni (Kypselos ja Periandros Korintoses) Ateena türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos (viimased ei olnud populaarsed). Peisistratos oli metseen, lasi esmakordselt kirja panna Homerose eeposed. Peisistratiidide hiilgavas õukonnas elasid poeedid Anakreon ja Simonides. Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus deemosel, oldi sunnitud neile ka seaduslikke õigusi andma, tekkisid kirjapandud seadustikud
Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvõsa võim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid võimult ja kehtestas türannia (valitses u 657 727). Oli pärimuse järgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja võimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe võimu hirmuvalitsuseks. U 583 kukutati Periandrose jäglane võimult ja Korintoses taastati aristokraatlik riigikord. Sparta Hiljemalt VIII sajandi keskpaiku vallutasid spartalased kogu Lakoonika maakonna: alistatud Lakoonika elanikud jagunesid vabadeks perioikideks ja orjastatud helootideks. U 730 710 vallutati nn I Messeenia sõja käigus naabermaakond Messeenia. VII sajandi keskpaiku vallandas messeenlaste ülestõus nn II Messeenia sõja, mille käigus spartalased taasalistasid Messeenia ja muutsid selle elanikud helootideks. Selles
jässakad sambad, mistõttu mõjub ehitis raskepärasena 8eriti vanemad templid), ent kindlana. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiilis friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Apolloni tempel Korintoses u 7 saj eKr. Paestumis Hera tempel 550 e.Kr ja poseidoni tempel 450 e.Kr. Zeusi tempel Olümpias 5. saj I pool e.Kr. 3 Joonia stiil on hilisem, sellele omane sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb
endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et ‘muuta barbarid helootideks’ (heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes, kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip(p)ikateks. IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle. Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi Korintoses. Ainult Sparta keeldus osalemast. Kongressil rajati Üle-Kreekaline liit Makedoonia hegemoonia all – kuulutati välja üldine rahu, sõjad poliste vahel keelati, garanteeriti meresõiduvabadus, polistel keelati sekkuda teiste poliste siseasjadesse ja muuta nende riigikorda. Liidu välispoliitika anti Makedoonia ajada, kes kuulutas Kreeka ja Makedoonia nimel Pärsiale ‘püha sõja’ kättemaksus kunagise sissetungi eest ja Kreeka laastamise eest
annaabi.ee 
