Ta oli suur kuningas Philippos II austaja ning pühendas temale ka samanimelise kõne. Demosthenes Demosthenes oli kuulsaim kümnest atika kõnemehest. Temast sai Makedoonia vastane juht, võitles ka Philippost pooldava Isokratese vastu. Temast on säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes 40. Olulisemaks neist võib pidada Makedoonia kuninga Philippos II vastu peetud kõnede seeriat. Tema süüdistuskõnedele andis Cicero nimeks flipika. Aratos Aratos oli hellenismiaja kirjanik. Ta kirjutas teoseid meditsiinist, astronoomiast ja Homerose Odüsseia kommentaari ning avaldas hümne, eleegiaid, epigramme. Tema teostest on säilinud ,,Taevanähtused" (Phainomena), mis oli keskajal kasutusel kooliõpikuna ( see räägib tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali
Kr. sai valjastega tiivuline hobu sümboliks Korintose müntidel. Seda hobust peetakse üldiselt Pegasoseks. Varaseimatel müntidel kujutatakse teda Peirene allikast joomas; Bellerophontes koos temaga. Hiljem hakatakse Pegasost kujutama õhkuhüppel. Müntide põhjal võib arvata, et Pegasos oli Korintose linna oluliseks sümboliks. On olemas veel tähtkuju Pegasus, mida kujutatakse tiivutu valjastamata hobusena ja terve kehaga. Teadaolevalt ei kasutatud antiikajal selle kohta nime Pegasos. Aratos nimetab tähtkuju ‘ΙΠΠΟΣ ning väidab, et hobu polnud mitte neljajalgne, vaid keskelt poolitatud; näha oli vaid esiosa. Seda tunti püha hobusena ning on äärmiselt ebatõenäoline, et kuuenda sajandi tiivuline hobu võiks kujutada seda tähtkuju. Vaasidel esinevat valjastatud tiivulist hobust võib seega Pegasoseks pidada järgnevatel põhjustel: Korintos kasutas Pegasost müntidel linna sümbolina;
Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
Liidu väge juhtis igal aastal uuesti valitud strateeg. Aitoolia liidu kontrolli all oli Delfi pühamu ja mõnda aega allus aitoollastele teisigi piirkondi, näiteks Boiootia. Suhted Makedooniaga olid enamasti pingelised Makedoonia kuningatel puudus reaalne võimalus kehtestada Aitoolias oma ülemvõimu. ACHIA LIIT: Ahhaia liit Peloponnesose põhjarannikul tugevnes järsult 251. a. eKr, kui temaga ühines idapoolne naaberlinn Sikyon. Sealne riigimees Aratos kukutas Sikyoni valitsenud türanni ja liitis oma kodulinna Ahhaia liiduga, hoolimata selle dooria (mitte ahhaia) päritolust. Aratos ise tõusis pikaks ajaks Ahhaia liidu strateegina selle etteotsa. Ka Ahhaia liidul oli regulaarselt kokkutulev koosolek ja nõukogu (bule); strateegile lisaks valiti igal aastal 10 kõrgemat ametnikku (damiurgoi). Aratose juhtimisel seisis Ahhaia liit vastu Makedoonia mõju tugevnemisele Peloponnesosel, püüdes samal ajal omaenda võimu ja liikmeskonda laiendada
kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt koguni kustutada, vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda. Nii sai väiksema vaevaga kirjutada rohkem kirjandusteoseid. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Homeros, Hesiodos 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Sophokles, Euripides, Aristophanes 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Menandros, Theokritos, Aratos 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Lukianos, Athenaios, Plutarchos 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikaline ja hellenistlik periood? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline
pidevalt elus hoida. Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga. Mõningad näited: Kangelaslaul, lugu- Homeros, Ilias, Odüsseia, Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus, Argonautika Vergilius, “Aeneis” Nonnos, Dionysiaka Kataloog, didaktiline eepos- Hesiodos, “Teogoonia”, “Tööd ja päevad” Aratos, Ilmastikunähtused Lucretius, Asjade loomusest Kallimachose Aitia (vrd Ovidius, Fasti) Ovidius, Metamorfoosid Antiikaja eeposed on tugevasti mõjutanud nii kesk- ja uusaja eepilise luule sisu kui ka vormi, näiteks Dante „Jumalik komöödia“ põhineb „Aeneise“ VI raamatul, Vergiliust ja Homerost jäljendavad ka mitmed keskaja ladina kangelaseeposed. 52.Mis on retoorika, kuidas on see seotud demokraatiaga (kõnevabadus)? Milliseid
4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina)
Thermoses; koosolekute vaheajal juhtis liitu liikmete esindajate nõukogu (synedrion) ja mõnekümneliikmeline täidesaatev kolleegium (apokleedid); liiduväge juhtis üheks aastaks valitud strateeg. Välispoliitiliselt oli Aitoolia liit enamasti teravalt Makedoonia- vastane, kuid samal ajal vaenus ka Ahhaia liiduga. Ahhaia liit keskusega Peloponnesose põhjaosas tõusis esile eriti III sajandi teisel poolel, kui selle eesotsas seisis Aratos (liidu strateeg 243 213 vaheaegadega). Liitu kuulus ka Korintos. Kõrgem võimuorgan oli kaks korda aastas koos käiv koosolek (synodos) ja sõjaväe kõrgeim juht strateeg. Kuid oma suunitluselt oli Ahhaia liit Aitoolia liidust aristokraatlikum, toetades aristokraatlikke riigikordi mujalgi Kreekas. Välispoliitiliselt oli Ahhaia liit Makedoonia-vastane, võttes Makedoonnialt 243 aastal Akrokorintose. Kuid vaen Aitoolia liiduga ja vastuseis demokraatlikule arengule Spartas sundis teda
vastu. Edaspidi oli selle kontrolli all nii Termopüülide maakitsus kui ka Delfi pühamu. Mõnda aega allus aitoollastele teisigi piirkondi, näiteks Boiootia. Suhted Makedooniaga olid enamasti pingelised Makedoonia kuningatel puudus reaalne võimalus kehtestada Aitoolias oma ülemvõimu. Ahhaia liit Peloponnesose põhjarannikul tugevnes järsult 251. a., kui temaga ühines idapoolne naaberlinn Sikyon. Sealne riigimees Aratos kukutas Sikyoni valitsenud türanni, liitis oma kodulinna Ahhaia liiduga, hoolimata siküonlaste dooria (mitte ahhaia) päritolust, ja tõusis ise pikaks ajaks Ahhaia liidu strateegina selle etteotsa. Ka Ahhaia liidul oli regulaarselt kokkutulev koosolek ja nõukogu (bule); strateegile lisaks valiti igal aastal 10 kõrgemat ametnikku (damiurgoi). Aratose juhtimisel seisis Ahhaia liit vastu 65
annaabi.ee 
